Osaühing EUROPARK ESTONIA varaline hagi A. Š. vastu
Tsiviilasja hind
445,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: E. A., e-post: XXX Kostja: A. Š. (isikukood XXX)
Välja mõista A. Š.lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 405 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 390 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
Jätta menetluskulud kostja A. Š. kanda.
Välja mõista A. Š.lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 780 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. Š.l tasuda OÜ-e EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja esitas 13.04.2023 Harju maakohtule hagi kostja vastu 405 euro saamiseks, millest leppetrahvide võlgnevused on kokku 390 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 17 parkimislepingu rikkumine perioodil 12.03.2020 kuni 10.02.2022, millest tulenevad leppetrahvid on kostja jätnud tasumata. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lepingu rikkumine seisnes selles, et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud korrektselt fikseeritud parkimiskellaga parkimise algusaega või parkimise algusaja fikseerimisel oli tasuta parkimiseks aeg ületatud. Lepingute sõlmimise ajal oli sõidukite XXX ja XXX omanik või vastutav kasutaja kostja. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 15 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole sõlminud hagejaga lepinguid ja ei ole rikkunud parkimisega seotud reegleid. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõidukite omanik/ vastutav kasutaja oli lepingute sõlmimise ajal kostja. Kostja märgib, et auto omanik on Mustakivi keskuse üürnik. Vahemikus 26.03.2020- 30.06.2020 ei ole kostja olnud sõiduki XXX vastutav kasutaja ja kostja on esitanud kohtule kinnituse. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et parkimistsoon oli kõikidel kuupäevadel ja kõikidel sisenemisteedel õigesti märgitud. Hageja ei ole tõendanud, et kontrolli käigus oli tegemist parkimisega, mitte peatumisega kauba laadimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ EUROPARK ESTONIA omab luba antud territooriumi hallata. Osa nõuetest on aegunud. Kostja palub kohaldada leppetrahvide 0690609161614492, 0792502151621377 suhtes aegumist. Kostja väitel oli kostjal parkimisluba, mis välistab leppetrahvi kohaldamise. Kostja leiab, et leppetrahvi 0701 0062 0094 3176 alusel esitatud nõue on tühine, sest märgitud aeg 9:08 ja pilt tehtud 9:43. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul leppetrahvide nõuet esitanud. Kostja on seisukohal, et parkimistingimused on tüüptingimused ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tüüptingimustega nõustunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 1) Kostja oli perioodil 12.03.2020 – 16.06.2020 sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja ja perioodil 05.08.2021 – 10.02.2022 sõiduki XXX omanik/vastutav kasutaja (dtl 241). 2) Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust (dtl 227237, 239-240, 341-356); 3) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 218); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 12.03.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 65-71). 4) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 218); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 16.03.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 74-79). 5) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 219); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 07.04.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 82-87). 6) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 219); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 09.04.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 90-97). 7) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 220); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 14.04.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 108).
8) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 220); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.04.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 111-118). 9) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 221); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 29.04.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 121-126). 10) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 221); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 20.05.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 129-136). 11) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 222); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 08.06.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 139-144). 12) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 222); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 10.06.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 147-152). 13) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 223); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 12.06.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 155-162). 14) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 223); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 16.06.2020 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 165-170). 15) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 224); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 05.08.2021 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 173-180).
16) Mahtra 1 Fenikss Casino (EP107, 1357), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 238); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 04.11.2021 pargitud Mahtra 1 Fenikss Casino parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 183-190). 17) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 224); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 21.01.2022 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 193-200). 18) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 225); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 07.02.2022 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 203-208). 19) Mahtra (EP89, 1110), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 226); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 10.02.2022 pargitud Mahtra parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 211-217). 20) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõidukite registreerimisnumbritega XXX ja XXX andmete teadasaamiseks (dtl 241) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirjad leppetrahvide tasumiseks (dtl 242-247).
5.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna parkimislepinguga annab üks pool teisele poolele raha eest kasutamiseks asja (parkimiskoha), siis võib poolte vaheline õiguslik suhe tuleneda üürilepingust VÕS § 271 mõttes. Hageja nõude aluseks võib olla leppetrahvi kokkulepe üürilepingu tingimuste rikkumise korral (VÕS § 158 lg 1).
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
7.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku
lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
8.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel olid kehtivad lepingud. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et parkimistingimused on tüüptingimused. Vaidlusküsimus on, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1) tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (teine lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Kohus on seisukohal, et parkijal on mõistlik võimalus parkimistingimustega tutvumiseks ning parkimistingimused on saanud lepingu osaks. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 12.03.2020, 16.03.2020, 07.04.2020, 09.04.2020, 14.04.2020, 22.04.2020, 29.04.2020, 20.05.2020, 08.06.2020, 10.06.2020, 12.06.2020, 16.06.2020, 05.08.2021, 21.01.2022, 07.02.2022, 10.02.2022 Mahtra, Tallinn parklas ja 04.11.2021 Mahtra 1 Fenikss Casino, Tallinn parklas parkimisel.
9.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõestanud, et omab õigust antud ala hallata. Hageja on esitanud kohtule Maa-ameti kaardi Mahtra tn 7 ja 27 osas (dtl 396). Hageja selgituste kohaselt kuuluvad vastavad aadressid hageja poolt opereeritava parkimisala Mahtra, Tallinn koosseisu ning selle parkimisalal parkis oma sõidukeid ka kostja perioodil 12.03.2020-10.02.2022 (dtl 395). Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, kellel siis on õigus kinnistutel operaatorina tegutseda (ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kinnistutel parkimine on tasuline – sellele viitavad nähtavates kohtades asuvad infotahvlid). Asjaolu, et nimetatud kinnistud külgnevad teiste kinnistutega, kus võivad teostada parkimisoperaatori õigusi kolmandad isikud, ei tähenda, et hagejal puudub õigus vaidlusalustel kinnistutel parkimisoperaatori õigusi teostada. Kostja väited, et kostja on sõlminud lepingu tasuta
piiranguteta parkimiseks maa omanikuga, on tõendamata. Kohus selgitas 31.10.2023 selgituskirjas, et pool peab kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kohus on seisukohal, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust (vt ka Harju Maakohtu otsus nr 2-21-106847, p 36).
10.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX omanik/vastutav kasutaja oli mainitud kuupäevadel kostja. Kostja märgib, et auto omanik on Mustakivi keskuse üürnik. Vahemikus 26.03.2020- 30.06.2020 ei ole kostja olnud sõiduki XXX vastutav kasutaja ja kostja on esitanud kohtule kinnituse (dtl 426). Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Hageja on esitanud kohtule tõendi, et kostja oli perioodil 12.03.2020 – 16.06.2020 sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja ja perioodil 05.08.2021 – 10.02.2022 sõiduki XXX omanik/vastutav kasutaja (dtl 241). Kostja on esitanud kohtule kinnituse, millest nähtub, et kostja on lubanud kolmandal isikul oma sõidukit kasutada alates 13.03.2020. Tegemist on ühepoolselt allkirjastatud dokumendiga, mis sarnaneb oma olemuselt volitusele (TsÜS § 118 lg 1). Nimetatud tõend ei kinnita kohtule, et keegi teine oleks sõidukit volituse alusel parkinud, ega tõenda, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Parkimistingimuste (p 1) kohaselt sõlmitakse parkimisleping leping hageja ja sõiduki juhi vahel. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et vastutav kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kohus on kostjale selgitanud 31.10.2023 selgituskirjas, et juhul kui on tõendatud konkreetse auto parkimine parkimislepinguga kaetud alasse, tuleb eeldada, et lepingu pooleks on auto omanik, vastupidise väite tõendamiskoormus lasub kostjal. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi kolmas isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
11.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud 17 korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et kostja ei ole parkimistasu maksnud. Kohus tuvastas, et hageja andmebaasi väljavõtetest ei nähtunud parkimisõiguse olemasolu (dtl 364-380).
Kostja väitel oli kostjal parkimisluba (dtl 295, 312, 440), mis välistab leppetrahvi kohaldamise. Kohus selgitas 31.10.2023 selgituskirjas, et ainuüksi parkimisluba ei välista leppetrahvi nõudmist. Juhul kui pooltel oli eraldiseisev parkimisloa kokkulepe, siis on hagi rahuldamata jätmise eelduseks vastava kokkuleppe täpsete asjaolude esitamine, sh milles täpselt on pooled kokku leppinud, kas kostja täitis võimaliku parkimisloa kasutamise tingimusi jms. Parkimisloa kokkuleppe kui kostja vastuväite asjaolude tõendamiskoormus on kostjal. Kostja ei ole kohtule esitanud selgeid parkimisloa kasutamise tingimusi, seega ei ole kohtule ka üheselt selge, kelle vahel on parkimisloa kokkulepe sõlmitud, milliseid õigusi parkimisluba kostjale annab ja milliseid kohustusi peab kostja seoses parkimisloaga täitma. Kohus nõustub ka hagejaga, et hagiavalduse lisas 15-17 olevatest fotodest nähtuvalt ei ole kostja asetanud parkimisluba armatuurlauale selliselt, et oleks võimalik väljaspoolt vaadates üheselt tuvastada kellele, mis ajal ja mis perioodiks on see väljastatud. Kostja leiab, et leppetrahvi 0701 0062 0094 3176 alusel esitatud nõue on tühine, sest märgitud aeg 9:08 ja pilt tehtud 9:43. Kohus on tuvastanud, et nii leppetrahvil kui ka fotodel on märgitud aeg 09:43 (dtl 145-152). Seega ei ole kostja väide tõene. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nr 0690609161614492 alusel esitatud nõue on aegunud. Kostja viitab TsÜS § 147 lg 2 sätestatule. Leppetrahv nr 0690609161614492 esitati 20.09.2016. Leppetrahvi nr 1 maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega tuli selle tasuda 4.10.2017 ning 5.10.2017 muutus nõue sissenõutavaks. Leppetrahvi nr 0792502151621377 nõue aegus 26.13.2018. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 24.01.2023 ehk pärast aegumistähtaja saabumist. Kostja palub kohaldada leppetrahvide 0690609161614492, 0792502151621377 suhtes aegumist. Kohus ei tuvastanud leppetrahve kostja poolt viidatud numbritega. TsÜS § 146 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvinõudeid, mis on väljastatud perioodil 12.03.2020-12.02.2022. Esimene leppetrahvinõue väljastati kostjale 12.03.2020 ning nimetatud leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 26.03.2020 (14 päeva leppetrahvi väljastamisest). Seega muutus esimese leppetrahvi nõue sissenõutavaks 27.03.2020 ja oleks aegunud kolme aasta möödumisel 27.03.2023. Hageja on esitanud 24.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse, mistõttu on nõude aegumine peatanud (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel). Seega ei saa aegunud olla ka järgnevad leppetrahvinõuded. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvinõuded ei ole aegunud ja kohus jätab rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kontrolli käigus oli tegemist parkimisega, mitte peatumisega kauba laadimiseks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on silti „kauba laadimine 15 min“ kasutatud kahel korral (dtl 102, 113). Hageja esitatud fotodel ei ole näha sõiduki juures ühtegi inimest ega kauba laadimist. Kohus selgitas 31.10.2023 selgituskirjas, et pool peab kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja väited, et tegemist ei olnud parkimise, vaid peatumisega, ei ole tõendatud. Nii näiteks on kohtupraktikas leitud, et ainuüksi töötav mootor ei viita peatumisele, veose laadimisele (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2023 lahend haldusasjas nr 3-22-225). Kohtu hinnangul ei saa ka ainuüksi silt tõendada, et tegemist oli kauba laadimise või peatumisega, mitte parkimisega. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja väited põhjendatud. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud 17 parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus
nõuda kostjalt leppetrahvi.
12.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt 9. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
13.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
14.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil 17 korral. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada. Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid arvestades käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatiste sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Isegi kui hageja esitaks menetluses teatise (leppetrahvinõude) sõidukile paigutatuga identsel kujul (st samast materjalist paberil ja samas formaadis), ei annaks see teatisele kui tõendile eelduslikult paremat kvaliteeti või suuremat kaalu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kõikidel juhtudel teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumiste avastamist. Lisaks on kostjale saadetud 2 meeldetuletuskirja tavakirja teel 20.12.2021 ja 14.04.2022 kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile, XXX (dtl 242-249, 339-340).
15.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud 17 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 390 eurot.
16.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1 sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole ühtegi meeldetuletuskirja saanud ning selle saatmine ei ole tõendatud. Ühtlasi leiab kostja, et kuna põhinõue rahuldamisele ei kuulu, siis tuleb jätta ka kõrvalnõuded rahuldamata. Nõude suurusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on hageja teinud päringud Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostjale saadetud meeldetuletustega on hageja sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud (dtl 242-249, 339340).
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas koos kohtule enda menetluskulude nimekirja (dtl 429-430). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 11,75 tunni eest tariifiga 110 eurot tunnis.
19.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks tüüphagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Hagiavalduse vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamisele saab pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Täiendavate seisukohtade ja
tõendite esitamisele ning lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele saab põhjendatud ajakuluks pidada 1 tundi. Seega kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulutatud ajaks 6 tundi.
20.Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 660 eurot (6*110). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 780 (100+20+660) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 780 eurot.
21.Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.