Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas kohtule hagi S R (kostja) vastu õigustrikkuva tegevuse lõpetamiseks, milles palus kohustada kostjat eemaldama Google keskkonnast hageja kohta esitatud kommentaarid. Hageja tegeleb õigusteenuste osutamisega. Googlei süsteem võimaldab anda hinnanguid ettevõttele, mille eesmärgiks on kliendikogemuse jagamine. Arvustustest lähtuvalt saavad tulevased kliendid teha valikuid ettevõtte teenuste kasutamiseks. Kostja avaldas Google keskkonnas hageja kohta järgmise d kommentaarid: Ei soovita tegemist teha, tema tegevus on seotud ahistamisega ja temaga tegemisest tehes kaotate vaid rahas ja kasu reaalselt puudub! Nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise eesmärgil, seadus ei nõua ega kohusta inkassofirmade nõudeid tasuma! Kuna T R puudub see õigus siis käib internetis laimamas ja ahistamas! Kostja hindas hageja teenuseid ühe tärniga, mis on kõige madalam hinnang. Hageja pöördus kostja poole palvega arvustus eemaldada, kuid kostja sisuliselt ei vastanud. Kostja antud arvustus on hagi esitamise seisuga veel jätkuvalt nähtav. Kostja avalduse sisu on võõrast kõrvalseisjat eksitav, sest tegu on faktiliselt ebaõigete andmetega. Kostja avaldus kahjustab hageja mainet, kaubamärki ja ettevõtlust. Avaldatu jätab mulje, et hageja pakutud teenus on halvimast halvim ning kostjal on hageja pakutavast teenuse tarbimisest negatiivsed kogemused. Kostja avaldatud ning siinses hagiavalduses esile toodud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida. Tahtlik ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane, mõistlik isik tõlgendab kostja avaldust sellisena, et hagejalt teenuse ostmise korral saab klient vaid kaotuse rahas ja kasu reaalselt puudub ning hageja tegevus on seotud ahistamisega. Samuti mõistab mõistlik kõrvalseisja kostja avaldust selliselt, et hageja nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise eesmärgil ja seaduse vastaselt. Google Review on loodud eesmärgiga vahendada klientide tõesel kasutajakogemusel põhinevaid kogemuslugusid, seega eeldab võõras kõrvalseisja, et kui kostja tegi sellise avalduse, siis on kostjal päriselu kogemus hagejaga ning kostja hinnang põhineb tegeliku elu hageja teenuse kasutamisel. Google arvustuste eeskirjade kohaselt ei tohi postitada arvustusi, mis ei põhine ehtsal kogemusel. Esiteks on kostja väide tervikuna ebaõige ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole osutanud kostjale kunagi ühtegi teenust, mistõttu ei saanud kostjal tekkida mingisugustki päriselu kogemust hageja pakutud teenuste suhtes. Teiseks väidab kostja, et talle on teada asjaolud selle kohta, et hageja on toime pannud ahistamise või tema tegevus on seotud ahistamisega. Hageja tegevus ei ole seotud ahistamisega. Klientide õigusvaidlustes esindamine ei võrdu mõistliku isiku arusaama järgi ahistamisega. Kolmandaks on kostja avaldus vale, sest hageja ei nõua iseseisvalt enda huvides seadusliku aluseta raha. Isiku suhtes võidakse avaldada ebaõigeid andmeid ka sel viisil, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et avaldajale on teada mingeid otseseid fakte, mis isikut puudutavad. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kostja avaldas hinnangu enda kontolt. Avaldaja isikus puudub vaidlus. Kostja manipuleeritud Google Review tärniskoor jätab täiesti eksitava mulje, et kannatanu puhul on tegemist õigusvastaselt toimiva

ettevõttega. Saab üldtuntud asjaoluks pidada, et mida kõrgem on tärnide skoor, seda usaldusväärsemaks potentsiaalsed kliendid ja koostööpartnerid ettevõtet peavad. Skoor mõjutab hageja ettevõtte kuvamist juhul, kui potentsiaalne klient soovib eristada kõrgemalt hinnatud ettevõtted madalama skooriga ettevõtetest. Üldteada on ka asjaolu, et võimalikud kliendid kasutavad skoori oma teenusepakkuja valimisel. Google Mapsi väljatrükk Tallinna kaardist otsinguga „õigusbüroo“ tõendab, missugused õigusbürood on kuvatud hetkel, mil otsingu tegija ei ole filtreid rakendanud. Rakendatud filtri „4,5* või kõrgem“ tulemuse väljatrükk tõendab, et hageja ettevõte ei ilmu otsingust ehk kostja avaldus kahjustab õigusvastaselt hageja õigust olla avalikkuse ees kuvatud päris kliendikogemuste järgi. On üldteada, et teenuse osutajat otsitakse Google’i otsingu abil. Arvustuste puhul keskendutakse negatiivsetele hinnangutele, üks negatiivne arvustus vähendab ostu tõenäosust 51,4% ja suurendab asendustoodete otsimise tõenäosust 11,4%. Hageja Google profiili vaatas (jaanuar-september) 2023 ühes kuus keskmiselt ligikaudu 300-400 inimest kuus. Google profiili kaudu jõuab hageja veebisaidile keskmiselt ca 20-40 inimest kuus; hagejale tehakse 1-10 telefonikõne kuus Google profiili kaudu; hageja asukohta otsib keskmiselt 40-50 inimest kuus Google profiili kaudu. Statistika näitab, et Google profiil on oluline keskkond, mille kaudu jõuab (uus) klient hageja teenuseni. Hageja keskmine hinne on 4,3. Eelnevast saab kohus tuvastada, et ilma kostja põhjendamatu hindeta oleks hageja Google ́i profiili keskmine hinne 5 tärni. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule 17.07.2023 e-kirja teel allkirjastamata vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja esitas kohtule 29.10.2023 allkirjastamata teate, et ei saa kohtuistungile ilmuda ning esitab kahjunõude hageja vastu. Kostja esitas 13.11.2023 kohtule allkirjastatud vastuse. Kostja leiab, et T R ahistab ja laimab Themis Õigusbüroo nimel kostjat, on tekitanud sellega kostjale moraalse ja kaudse varalise kahju. T R kui õigusbüroo 25% osalusega esindaja vastutab täielikult oma tegevuste eest internetis. Hageja tegevus ei ole eetiline. Kostja soovib hagejalt hüvitist 5000 eurot. Menetluse käik Kohus pidas asjas korraldava istungi 30.10.2023. Kohus selgitas kostjale vastuväidete ja vastuhagi esitamist. Kostja kohast vastuhagi ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on majandus- ja kutsetegevuses õigusteenust pakkuv ettevõte. Pole vaidlust ka selles, et kostja postitas Google keskkonda hageja profiili alla järgmise sisuga kommentaari: Ei soovita tegemist teha, tema tegevus on seotud ahistamisega ja temaga tegemisest tehes kaotate vaid rahas ja kasu reaalselt puudub! Nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise eesmärgil, seadus ei nõua ega kohusta inkassofirmade nõudeid tasuma! Kuna T R puudub see õigus siis käib internetis laimamas ja ahistamas. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Avaldamine Kohtu hinnangul on Google keskkonnas arvustuse või kommentaaride esitamine avaldamine VÕS § 1047 mõttes. Tegemist on avalikult kättesaadava infoga, mis on suunatud ja ka kättesaadav piiramatule arvule isikutele. Ebaõiged andmed Hageja saab pöörduda oma õiguste rikkumise kaitseks kohtusse, seega on vaja esmalt välja selgitada, kas kostja poolt esitatud väited käivad hageja kohta või hageja juhatuse liikme T Ra kohta. Seejärel on vaja anda hinnang, kas tegemist on hinnangu või faktiväitega sh kaudse faktiväitega. Tsiviilasjas xxx on T R esitanud mittevaralise kahju hagi ostja vastuväites, et kostja avaldatud käib üksnes T R kui füüsilise isiku kohta. Käesolevas kohtuasjas väidab hageja, et kostja avaldatu käib üksnes hageja kui juriidilise isiku kohta. Kohtu hinnangul tuleb esitatud lauseid analüüsida eraldi, kuigi need on esitatud ühes kommentaaris. Lause 1: Ei soovita tegemist teha, tema tegevus on seotud ahistamisega ja temaga tegemisest tehes kaotate vaid rahas ja kasu reaalselt puudub! Lause esimene osa on soovitus, mis on oma olemuselt hinnang. Negatiivne hinnang kliendikogemusele ei saa olla majandus ja kutsetegevuses tegutsevale isikule mainet kahjustav. Soovitus teenust kasutada või mitte, on tavapärane soovitus, mida kliendikogemuse alusel antakse. Lause osa, mis puudutab ahistamist, on käsitletav faktiväitena, sest sõna „ahistamine“ on mitte üksnes negatiivne, vaid üldjuhul viitab ebaseaduslikule tegevusele (vrdl seksuaalne ahistamine, tööalane ahistamine), mis on taunitav ja keelatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on teda ahistanud või muul moel kostja suhtes ebaseaduslikult tegutsenud, seega ei vasta nimetatud faktiväide tõele ja see tuleb kostjal eemaldada. Lause kolmas osa, mis puudutab teenuse tulemuslikkust - kaotate vaid rahas ja kasu reaalselt puudub, on sisuliselt hinnang teenuse hinna ja kvaliteedi suhtele. Kohtu hinnangul ei ole see mainet kahjustav, sest on tavapärane, et negatiivne kliendikogemus põhineb teenuse hinna ja kvaliteedi suhte hindamisel. Lauset saab pidada suunatuks hageja kohta, olgugi, et lauses kasutatakse sõna „tema“ ja see viitab eelkõige elusolendile, mitte juriidilisele isikule. Samas on tegemist Google keskkonnaga, kus sõnakasutuse grammatiline täpsus on küsitav. Juriidilise isiku, asutuse ja riikide suhtes lubab eesti keele reeglistik kasutada ka isikulist asesõna. Lause 2: Nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise eesmärgil, seadus ei nõua ega kohusta inkassofirmade nõudeid tasuma! Lause esimene osa on hinnang. Sõnakasutus isikliku kasu saamine viitab karistusõiguse terminoloogiale. Näiteks defineeritakse korruptsiooni, kui ametikohast tulenevat võimu ärakasutamist isikliku kasusaamise eesmärgil. Lauset võib tõlgendada kui viidet, et tegutsetakse korruptiivselt. Kohtu hinnangul viitab lause esimene osa T Re kui füüsilisele isikule, sest lauses sisaldub sõna „isiklik“. Sõna „isiklik“ on eesti keeles seostatav füüsilise isikuga (vrdl isiklik arvamus, isiklikud asjad). Hageja ei saa nõuda teise isiku eest andmete eemaldamist. Lause teine pool, mis väidab, et seadus ei kohusta inkassonõudeid täitma, on faktiväide. Inkassoteenuse osutamine on seadusega lubatud tegevus, mille käigus nõutakse sisse olemasolevaid kohustusi. Kostja käsitlus, et seaduse ei kohusta kohustusi täitma siis, kui need esitab või edastab inkassoteenust

pakkuv ettevõte, ei ole õige. Hageja on inkassoteenust osutav ettevõte ja kohus järeldab sellest, et lause teine osa puudutab hageja tegevust ja tema õiguseid, järelikult on hagejal õigus sellise valeväite eemaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teenus on ebaseaduslik, seega ei vasta nimetatud faktiväide tõele ja see tuleb kostjal eemaldada. Lause 3: Kuna T R puudub see õigus siis käib internetis laimamas ja ahistamas. Kohtu hinnangul on lauses nimetatud konkreetne isik ning on arusaadav, lause sisu käib T R, mitte hageja kohta. Hageja ei saa nõuda kolmanda isiku õiguste kaitset kostjalt. Kogumis mõistab kohus kostja poolt esitatud hinnangut kui kaudset faktiväidet, sest kostja peab hageja poolt võlanõuete esitamist (inkassoteenuse osutamine) ahistamiseks. Võlanõuete esitamine ja inkassoteenuse osutamine üldiselt ei ole ebaseaduslik tegevus ja seda ei saa pidada ahistamiseks. Sekkumine majandus- ja kutsetegevusse Kohtu hinnangu on hageja sisuliselt esitanud nõude negatiivse kliendisuhte parandamiseks kohtu abil. VÕS § 1055 lg 1 ja lg 2 järgi võib kahjustatud isik nõuda kahjustava tegevuse keelamist, käesoleval juhul andmete eemaldamist, kui sellist käitumist tuleb mõistlikult taluda. Kohtu hinnangul annab säte ette piirid, millisel määral peaks mõistlikult taluma majandus- ja kutsetegevusse sekkumist ja negatiivse tagasiside andmine teenuse kvaliteedi kohta on selline tegevus, mida iga teenusepakkuja peaks taluma. Google kasutajakeskkonnas nähtav hinnang on kohtu arvates indikatiivne, mitte ei näita teenuse tegelikku kvaliteeti. Hageja on esitanud avalikult kättesaadavaid uuringuid selle kohta, kuidas kaupade valikul otsingumootorites ja Interneti keskkonnas kuvatud hinnangud inimeste ostukäitumist mõjutavad. Kohtu hinnangul ei saa kaubad ja teenused üldjuhul tarbijakäitumise osas võrreldavad. See võib nii olla laiatarbeteenuste puhul nagu näiteks kohvikud ja restoranid, kuid isiklikku laadi teenused näiteks nagu ravi või iluteenused, liiatigi isikute majandustegevust või isiklikke õiguseid puudutavad teenused nagu näiteks raamatupidamisteenus või õigusabi, ei tehta valikut pelgalt Google keskkonnas olevate hinnangute järgi. Google keskkonnas annavad hinnanguid juhuslikud kasutajad, tegemist ei ole kvalitatiivse uuringu või sotsioloogilise valimiga, mille tulemust saaks hinnata tõsikindlaks. Google otsingus on näiteks AB TGS Baltichinnangu 4,3 ja Leadell Pilv AB hinnang 4,5, AB Walless hinnang 3,3 ning samas Eesti Õigusbüroo OÜ (Hugo Legal) hinnang 4,5 ning hageja oma 4,3. Kohtu hinnangul ei saa pidada seetõttu kostja tegevust hinnangu andmisel selliseks majandus- ja kutsetegevusse sekkumiseks, mida peetakse silmas VÕS § 1047 lg 1 sättes. Hageja, kui teenuse osutaja peab iseenesest taluma ka klientide negatiivset hinnangut. Seetõttu ei ole negatiivse arvulise hinnangu andmine kostja poolt hageja majandus- ja kutsetegevusse selline sekkumine, mida hageja ei peaks taluma. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kohtuasjas oluline analüüsida Google kasutustingimuste kehtivust ja tõlgendamist. Kasutustingimused on otseselt kohaldatavad Google ja kostja vahelisele õigussuhtele, kuid kohus möönab, et kasutustingimustest kinnipidamisele peaksid saama tugineda kõik vastavat keskkonda kasutavad isikud. Kasutajatingimused nõuavad tõeste väidete esitamist. Kohus on analüüsinud väidete tõesust. Google kasutajatingimused ei nõua, et arvutust tugineks üksnes isiklikul kasutajakogemusel. Seetõttu ei ole asjas oluline, kas kostja on olnud hagejaga lepingulises suhtes. Kasutajakogemus võib tulla ka selles, et hageja on kostjale sissenõudeid esitanud.

Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 1 järgi on mittevaralise hagi puhul hagihinnaks 3500 eurot. Kohtulahendi täitmise tähtaeg TsMS § 445 lg 1 võib kohus poole taotlusel määrata ära kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja. Hageja on palunud määrata kohtulahendi täitmise tähtajaks ühe ööpäeva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tähtajaga. Google keskkonnas on võimalik teha muudatusi kiiresti, tegemist on ostja poolt sisestatud kommentaariga, seega on tal võimalik seda toimetada ja kustutada. Kohtulahend jõustub 30 päeva jooksul, mis on piisav aega muudatuse tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte kanda, kui kohus hagi osaliselt rahuldab. Kohus võib määrata ära ka menetluskulude teistsuguse jaotuse. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude summalise suuruse kohtulahendis. TsMS § 177 g 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi tasus hageja riigilõivu 420 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu oli 1710 eurot. Kostja tähtaegselt oma menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ega ka vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu põhjendatud ja mõistlik osaliselt. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega tuleb kostjalt välja mõista ka menetluskulud osaliselt. Hageja nõudis kohtus kolme lause ja ühe arvulise hinnangu eemaldamist. Kohus rahuldas kahe lause eemaldamise nõude osaliselt. Olgugi, et mittevaralise hagi puhul ei saa haginõudeid matemaatilise täpsusega osadeks võtta, hindab kohus hageja hagi rahuldamise määra ühele kolmandikule ja seega tuleb jätta hageja menetluskulud 1/3 osas kostja kanda ning muus osas poolte kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 710 (2130/3) eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.