2-25-16399/5 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista F Kilt AS-i SEB Pank kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1260 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 17.10.2023 sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja F K (kostja) väikelaenu lepingu nr xxx, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 18 000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 12,90% aastas (0,03583% päevas) ja krediidi kulukuse määr 13,94% aastas. Kostja kohustusi ei täitnud ning hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka ja epostile 19.03.2025, seega üldtingimuste kohaselt sai lugeda ülesütlemise teade kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 24.04.2025. 17.04.2024 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr xxx, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 10,05% aastas ja intressimäär 7,50% aastas. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 04.04.2025 lepingu erakorraliselt üles. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (13,94% ja 10,05%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja 2

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu (leping nr xxx) andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1388 eurot ja laenu (leping nr xxx) andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1634 eurot. Koos olemasolevate kostja kohustuste kuumaksetega oli pärast lepingu nr xxx sõlmimist kostja igakuised krediidikohustused kokku 607,26 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. Koos olemasolevate kostja kohustuste kuumaksetega oli pärast lepingu nr xxx sõlmimist kostja igakuised laenumaksete kohustused kokku 687,74 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72% ja Eesti Panga poolt alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühised. Maakohus rahuldab hageja taotluse kuulutada kostja arvelduskontode väljavõtted pangasaladuse kaitseks TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks. Arvelduskontode väljavõtted sisaldavad pangasaladust, mille hoidmise kohustus on hagejal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 järgi. Kostja arvelduskontode väljavõtted ei kajasta ainult kostja enda poolt tehtud tehinguid, vaid teavet ka kolmandate isikute kohta, kes ei ole antud menetluses osalised. Riigikohus on asunud seisukohale, et pangakonto väljavõte sisaldab isikuandmeid ning pangakonto väljavõte on KAS §-s 88 sätestatut arvestades kaetud pangasaladusega (vt Riigikohtu 12.06.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-19001, p 22). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 1260 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.