2.Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks kahjuhüvitis 29 722 (kakskümmend üheksa tuhat seitsesada kakskümmend kaks) eurot 86 senti.
3.Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks ajavahemiku 30.12.202106.06.2022.a sissenõutavaks muutunud viivis 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) eurot 82 senti.
4.Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks viivis alates 07.06.2022.a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (90% / 10%). 90% Oniar OÜ menetluskuludest jääb Formet Grupp OÜ kanda. 10% Formet Grupp menetluskuludest jääb Oniar OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Oniar OÜ nõuab Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses Formet Grupp OÜ-lt kahju 33 055,55 euro hüvitamise nõudes.
2.Hagejale kuulusid kinnisasjad, millel asusid raudteerööpad xxx, katastrinumber xxx, registriosa number xxx. xxx, katastrinumber xxx, registriosa number xxx. Hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja võõrandanud mõlemad eelnimetatud kinnisasjad, kuid see ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu. Kinnistutel asusid raudteerööpad. Maa-ameti kaardirakenduselt on tuvastatav, et mõlema kinnistu piires on märgitud leppemärgina rongitee. Maa-ameti fotolao andmete järgi on tuvastav, et raudteerööpad olid olemas 02.06.2020 seisuga. Ka 19.06.2020 ortofotolt on näha, et rööpad olid veel sel hetkel olemas.
3.04.12.2019 esitas X AS (edaspidi X) ehitusloa taotluse. Ehitusloa taotluse juurde lisatud projektidokumentatsioonist on näha, et X soovis taotluses märgitud ulatuses demonteerida raudteerööpaid. Hageja teavitas 18.12.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) enda soovist tutvuda Xi ehitusloa taotluse materjalidega. Tutvunud taotluse andmetega, saatis hageja 19.12.2019 TTJA-le kirja, milles juhtis tähelepanu, et ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on
rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja kinnistutele. TTJA edastas Xi esindajale 20.12.2019 e-kirja, milles juhtis tähelepanu projektis esinevale puudusele ning teavitas, et hageja on nõus ehitusloa andmisega juhul, kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid. Pärast ehitusloa saamist sõlmisid X ja kostja 06.10.2020 lepingu nr EP-RTO-3/1612, mille alusel ostis kostja X viimasele kuuluva raudtee, eesmärgiga demonteerida raudteerööpad ehitusloas märgitud viisil. Lepingu punkti 2.1 järgi sai kostja õiguse eemaldada raudteerööpad muu hulgas ka katastriüksuselt nr-ga xxx. Nimetatud kinnistu piirneb hagejale kuulunud kinnistutega (xxx ja xxx Lepingu punkti 3.8 järgi tuli kostjal raudteed üles võtta kuue kuu jooksul alates lepingu allkirjastamisest, st hiljemalt 06.04.2021.a Kostja ja X allkirjastasid lepingutööde üleandmisvastuvõtmisakti 01.06.2021.a.
4.02.09.2020.a (so enne lepingu sõlmimist) saatis X esindaja J. K. (müügilepingu punktis 3.7 märgitud kontaktisik) kostjale e-kirja, millega koos edastas skeemi demonteeritavate rööbaste kohta. Skeemi alumiselt osalt on näha, et demonteeritavateks on märgitud rongitee nr 2 ja 3, kuid mitte 1 ja 1a, mis on hageja kinnistutele jäävad raudteelõigud. Veel on samalt skeemilt tuvastatav roosas kirjas: не разбирать стрелки 217, 216, 215, 201, 209 ehk eesti keeles: mitte lahti võtta pööranguid 217, 216, 215, 201, 209. Pöörang nr 216 ühendab hageja rööpad lepingu alusel eemaldatava raudteega, järelikult poleks (ning võttes arvesse ka ehitusloa menetluses toimunud kirjavahetust) kostja tohtinud lepingu alusel hageja kinnistutel asuvaid rööpaid demonteerida. 19.10.2021 kinnitas kostja transpordiosakonna juhataja I. S. X eraldi, et X ei andnud rööbaste demonteerimiseks mistahes lubasid ja ülesandeid, mida lepingus kirjas ei olnud Sellega on tõendatud, et hageja kinnistutel asuvate rööbaste eemaldamine oli kostja iseseisev tegevus ning ei lähtunud lepingust ega muust X korraldusest.
5.Seisuga 19.06.2020 olid kinnistul rööpad alles. 30.05.2021 tehtud ortofotolt (st umbes poolteist kuud pärast lepingu punktis 3.8 kokkulepitud demonteerimistööde tähtaega) on tuvastatav, et rööpaid kinnistutel enam pole. Maa-ameti maainfo kaardirakenduse 2021. aasta kuvatõmmiselt (kuvatõmmisele märgitud punase ristküliku seest) on samuti tuvastatav, et rööpad ning nende all olnud liiprid on eemaldatud ning näha on liipritest kruusakatte sisse jäänud lohud. 11.02.2022 edastas X esindaja hageja lepingulise esindaja küsimustele vastused, kus muu hulgas märkis, et kostja kinnitas hagejale kuuluva raudtee demonteerimist. Järelikult ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et hageja kinnistutel varasemalt paiknenud rööpad demonteeris hageja kinnistult just kostja.
6.Hageja selgitas eeltoodud ortofotode ja kohapeal tehtud fotode abil välja, et kostja eemaldas hageja kinnistutelt kokku 872 meetrit rööbast. Selline kogus rööpaid kaalub rööpatüübi jooksva meetri kaalu (51,67 kg) arvestades 45 056,24 kg. Rööbastele lisandub rööpa kinnitamiseks mõeldud aluslapi, sidelapi ning kinnitusvahendite kaal, kokku 11 264,21 kg. Kokku eemaldas kostja seega hageja kinnistutelt metalli (rauda) 56 320,45 kg. 31.05.2022 seisuga on raua kokkuostuväärtus metalli kokkuostupunktis 468 eurot tonni kohta. Kokku on hageja rööbaste ning kinnitusvahendite väärtus ehk vanametalli hind kokkuostupunktis 26 357,97 eurot (468 € x 56,32045 t = 26 357,97 €). Hageja palub kohtul mõista see summa kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja.
7.Hageja esitas 12.10.2021 X nõudekirja, milles nõudis X kahju hüvitamist. X esitas hageja nõudekirjale vastuse 02.11.2021.a, vaieldes hagejale vastu ning teavitades hagejat esmakordselt sellest, et raudteerööbaste demonteerimistööd viis läbi kostja. Vastusele oli lisatud ka X ja kostja vahel sõlmitud leping. Hageja, olles tutvunud X 02.11.2021 vastusega, esitas 08.12.2021
täiendava nõude, milles esitas esmakordselt nõude ka kostja vastu, edastades selle kostja e-posti aadressile [email protected]. X esitas vastuse hageja täiendavale nõudele 03.01.2022 ning täpsustas seda, et kostja tegevus hagejale kuuluvate rööbaste ülesvõtmisel oli X kooskõlastamata ning väljus sellest käsundist, mille X oli lepingu punktides 2.1 ja 3.8 andnud. Kostja ignoreeris hageja 08.12.2022 nõuet. Ainus suhtlus hageja lepingulise esindaja ning kostja seadusliku esindaja vahel toimus 2022. aasta jaanuari alguses telefoni teel. Telefonis selgitas hageja lepinguline esindaja vaidluse ja nõude olemust ning kutsus kostjat üles asja kohtuväliselt lahendama. 04.01.2022 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja teel 12.10.2021 ja 08.12.2021 nõudekirjad. Kostja e-kirja teel saadud nõudekirjadele ei vastanud. Lisaks saatis hageja nõudekirjad kostjale tähitud kirjadena, kasutades kahte erinevat aadressi (äriregistrijärgne asukoht ning tegevuskoht xxx). Mõlemad kirjad tagastati hageja lepingulisele esindajale, st kostja keeldus nende vastuvõtmisest. Kostja pole tänaseni mitte ühelegi hageja nõudekirjale vastanud. Kogu hageja tegevus kohtueelsetel läbirääkimistel toimus läbi lepinguliste esindajate. Lepingulised esindajad osutasid hagejale õigusteenust, mille sisuks oli kliendi nõustamine, tekkinud kahju ja võimalike nõuete väljaselgitamine, nõudekirjade koostamine ja esitamine ning lepingueelsete läbirääkimiste pidamine. Sellega seoses tekkis hagejal õigusabikulu kokku summas 6697,58 eurot. Arvetelt nähtub, et hagejale osutatud õigusabi hulka kuulus asjaolude õiguslik analüüs, nõudekirjade koostamine, X vastuste analüüsimine, suhtlus kostjaga ning kostjale nõudekirjade kättetoimetamisega seotud kulutused. Hageja nõuab tekkinud kulutuste hüvitamist kostjalt.
8.Rööbaste äraviimisest tulenev kahjuhüvitise nõue VÕS § 1043 lg 1 järgi, teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja võttis hagejale kuuluvad rööpad üles ja viis ära - ilma hageja nõusolekuta ning - ilma mistahes muu õigusliku aluseta. Selle tulemusel (st põhjuslikus seoses rööbaste äraviimise asjaoluga) tekkis hagejale otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes, mille järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist. Hagejale tekitatud kahju hõlmab kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui vanametalli müügiväärtust metalli kokkuostupunktis. Hageja kogutud tõendi järgi oli tema kinnistutel arvutuslikult 56 320,45 kilogrammi raudteerööpaid ning nende kinnitusvahendeid. Metalli kokkuostja hinnapakkumise kohaselt pakuks kokkuostja ühe tonni vanametalli eest hagejale 468 eurot. Järelikult, kui hageja saaks viia talle kuulunud rööpad ise kokkuostu, oleks ta saanud nende eest 26 357,97 eurot, mis ongi kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kahjunõude rahuldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on pärast kahju tekkimist kinnistud võõrandanud. Raudtee demonteerimisega ei lakanud raudtee olemast hageja omandis. Kui vallasasi (raudteerööbas) ühendatakse maatükiga selliselt, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale (AÕS § 107 lg 3). Raudtee paigaldamisega kinnistule muutus raudtee kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõistes. Järelikult, kuivõrd raudtee ülesvõtmise ajal kuulusid kinnistud hagejale, kuulus ka üles võetud raudtee hagejale. Hiljem võõrandas hageja kinnistud ilma raudteeta. Hageja märgib, et Riigikohus on VÕS § 132 lg 2 alusel nõude kontekstis selgitanud, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda väärtusest, mis on arvestatud võimalikult
kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus asjas nr 3-2-1-39-15, p 12). Seetõttu nõuab hageja kahju hüvitamist summas, mis vastab vanaraua kokkuostuhinnale seisuga 31.05.2022, mil hageja tegi päringu kokkuostjale.
9.Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue VÕS § 1043 ja VÕS § 128 lg 3 koostoimes tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtueelselt nõuete esitamise ja läbirääkimiste tõttu tekkinud varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks ka see, mis puudutab kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamist. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitatavust on kinnitanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 09.02.2011 otsus asjas nr 3-2-1-138-10, punktid 25-30). Samuti on VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitatavaks kahju liigiks otsene varaline kahju, mis tekib kahju kindlaks tegemisest. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kohtueelsete kulutuste puhul hinnata nende vajalikkust, st seda, kas nende kulutuste tegemine oli paratamatu. Praegusel juhul esitas hageja nõude esmalt X vastu ning sai seeläbi teada, et kinnistutelt eemaldas rööpad hoopis kostja. Ilma X vastu nõuet esitamata poleks hageja kostja andmeid saanud ning tema vastu nõude esitamine ei oleks võimalik olnud. Riigikohus on leidnud, et kohtueelsete õigusabide hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Rikkumisena tuleb käsitleda põhinõude põhjendatust – st kui kohus leiab, et kostjal tuleb hüvitada rööbaste äraviimisest tulenev kahju, tuleb rahuldada ka nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Riigikohtu seisukoha järgi peab hageja tõendama seda, mitu tundi talle õigusabiteenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab tulevikus maksma (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsus asjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kahju tekkimise olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud talle osutatud kohtueelse õigusabi tegevuste arved, millelt nähtub ka tegevuste spetsifikatsioon. Viidatud tõenditest nähtuvalt on hagejale kohtueelse õigusabiga seotud kulutuste tõttu tekkinud kahju summas 6697,58 eurot. Hageja palub kohtul tekitatud kahju kostjalt tema kasuks välja mõista.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Sama normi teise lõike järgi, kui rahalise kohustuse täitmise tähtaeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja edastas kostjale nõude rööbastega seotud kahjuhüvitise tasumiseks 08.12.2021. Sellest hetkest alates kuni hagi esitamiseni on kostja olnud kahjuhüvitise tasumisega viivituses 180 päeva ning VÕS § 113 lg-s 1 märgitud seadusjärgse intressimäära järgi on hagiavalduse esitamise seisuga kogunenud põhinõudelt viivis summas 1039,88 eurot. Hageja palub kohtul VÕS § 113 lgte 1 ja 2 alusel mõista kostjalt välja viivis alates 08.12.2021 kuni 06.06.2022 (hagiavalduse esitamisele eelneva päevani). Samuti, hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
11.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab, et kostja vastuväited seoses kinnistutelt rööpaid eemaldanud isikuga on paljasõnalised, vastuolulised ning ebausutavad. Hagi aluses tõendatud asjaolude valguses on kohtul võimalik TsMS § 232 lõike 1 alusel järeldada, et just kostja oli see isik, kes rööpad kinnistutelt eemaldas; kostja vastuväited seoses rööbaste kogusega on paljasõnalised ning vastuolus hagile lisatud tõenditega. Hagile lisatud tõenditelt on näha, et rööpad pole roostetanud ega kulunud kostja märgitud viisil;
kostja viidatud metalli kokkuostuhinnad ei puuduta hagi aluseks olevat materjali (raudteerööbas), vaid räägivad metallijäätmetest ja ebakvaliteetsest vanametallist, samuti esitas kostja vanametalli üleandmise aktid, mis on koostatud oluliselt enne seda, kui kostja raudtee demonteerimistöödega alustas; asjassepuutumatud ning tõendamata on kostja väited, nagu oleks hagejale kahju tekkimine välistatud seepärast, et rööpad ei kuulunudki hageja omandisse või et hageja võõrandas kinnistud; kostja pole tõendanud, et hageja oleks kahju tekitamise tagajärjel säästnud 11.1 Ortofotode kuvatõmmiselt on eksimatult tuvastatav, et võrreldes hagi lisades 15 ja 16 esitatud ortofotodega on lisas 4 toodud ortofotol raudteerööpad alles. Sellega on üheselt kinnitatud, et raudteerööpaid hageja kinnistutel 30.05.2021 seisuga enam polnud. Asjaolu, et enne kostja poolt demonteerimistööde alustamist olid hageja kinnistutel rööpad alles, tõendab ka hagi lisana esitatud X AS skeem, millele on hageja kinnistutel paiknevad rööpad märgitud (vt selle kohta eraldi hagi p 9). Asjatu on kostja vastuse etteheide, et hagi lisana esitatud hageja küsimustele on vastanud J. S. S., mitte X AS-iga sõlmitud lepingu kontaktisik J. K. . X AS oli Y AS-i tütarettevõte, mistõttu on nimetatute sisemisest töökorraldusest tulenevalt ilmne, et Y AS-i jurist J. S. S. on volitatud X ASi nimel avaldusi tegema. Seega, J. S. S. väited faktiliste asjaolude kohta on omistatavad X AS-ile ning on järelikult tõendiks TsMS § 272 lõike 1 mõistes. Kostja eksitab kohut väitdega, et ainult kostja juhatuse liige P. S. omas kostja poolt pädevust rööbaste eemaldamist puudutava lepingu raames osapooltega suhelda. Selle väite lükkab ümber nii hagi lisana toodud toodud kirjavahetuse punkt 7 kui ka üleandmis-vastuvõtmisakt, mille allkirjastas kostja töötaja I. S.. I. S. oli ka see isik, kes kinnitas kostja nimel X AS-ile, et viimane ei andnud kostjale lubasid ja ülesandeid, mida polnud lepingus kirjas. 11.2 Kostja vastuväited eemaldatud raudteerööbaste koguse osas on asjassepuutumatud Kostja leiab, et arvestuse aluseks olev Ukraina metallitööstuse eksperdi teave ei ole usaldusväärne. Kostja viitab, et tema arvates ei pruugi kinnistutel olnud rööpad olla sellised, nagu hagi lisas 18 on kirjeldatud. Samas on kostja jätnud märkimata, et hagi lisas 18 toodud fotodel on näha rööpa kõrgus 152 mm ja laius 132 mm, mis kattub täpselt esitatud rööpa parameetritega. Samas ei esitanud kostja vastuse ühtegi omapoolset tõendit hagis toodust erinevate parameetrite kohta. Seda arvestades tuleb kostja paljasõnaline viide rööbaste parameetrite kohta jätta tähelepanuta. Tähtsust omab see, et tegemist on eksperdi kinnitusel R50 tüüpi rööpaga. R50 tüüpi rööpad on GOST standardi fikseeritud parameetritega, millele on eesti Raudtee kinnituses viidatud ning mille alusel on koostatud ka rööbaste kogukaalu arvestus. Kostja viited raua korrodeerumisele on paljasõnalised ning ka eluliselt ebausutavad. Kostja viide, nagu väheneks raua paksus aastas vähemalt 0,1 mm ning seega oleks 50 aastaga rööbas tervelt 1 cm võrra kitsam, on ilmselgelt utreeritud ja elukauge. Sedasorti roostetamine võiks kõne alla tulla tahtlikult tekitatud laboritingimustes ning olukorras, kus vana roostekihti nühitaks metallilt pidevalt maha, et hapnik pääseks alumisele metallikihile ligi. Praegusel juhul, kuna raudteerööpad polnud isegi kasutuses, ei saa sellisest roostetamisest mitte mingil viisil rääkida. Hageja teave rööbaste tüübi ning koguse kohta on adekvaatne, tõele vastav ning leidnud täiendavalt kinnitust ka hageja esitatud täiendavate tõenditega. Seetõttu puudub põhjus arvestada rööbaste kaalu asjaolu tuvastamisel kostja paljasõnaliste väidetega. 11.3 Kostja vastuväited metalli väärtuse kohta on teadlikult eksitavad Kostja leiab, et kokkuostuhind peaks olema hoopis 170 – 200 eurot/tonn, esitades tõenditena kuvatõmmised metalli kokkuostuga tegeleva B OÜ ning K AS-i kodulehtedelt. Vastuses viidatud vastuvõtuhinnad põhinevad ebakvaliteetse musta metalli hindadel. K AS-i kuvatõmmisest on näha, et hinnad käivad kõikvõimalike erinevate metallesemete kohta, kusjuures
juba a priori on kokkuostuhinda sisse arvutatud 1% võrra mittemetallide maha arvestamist. Kuna aga raudteerööpa kvaliteet metallitoormena on garanteeritud, siis pakubki kokkuostupunkt selle eest märksa kõrgemat hinda. Raudteerööbaste kokkuostuhinna määramisel ei saa lähtuda lihtsalt kodulehelt nähtuvast avalikust teabest, kuna kokkuostupunktid on valmis tasuma rööbaste eest kõrgemat hinda. Kostja väitel olevat ta müünud X OÜ-ga sõlmitud lepingu tulemusena üles võetud rööpad B OÜle hinnaga 242 eurot/tonn. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja kaks akti, üks neist (nr 1001106022) kuupäevaga 06.11.2020 ja teine (nr 1001228011) kuupäevaga 28.12.2020.a. Mõlemad arved on aga koostatud ammu enne, kui kostja üleüldse X OÜ-ga sõlmitud lepingut täitma asus. Kostja ja X OÜ vahelise lepingu juurde kuulunud töögraafiku järgi pidi kostja töid alustama alles 2021. aasta veebruari alguses. X OÜ esindaja kinnitas, et tegelikult asuti demonteerimist teostama alles 2021. aasta märtsis. Kostja ei saanud kokkuostupunkti viia raudteerööpaid, mida ta polnud isegi veel üles võtnud. Järelikult eksitab kostja teadlikult kohut (TsMS § 200 lg 2). Lisaks, mõlemal aktil on märgitud lahtrisse „jäätmekood“ 17 04 05 01. Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa järgi on jäätmekoodiga 17 04 05 märgitud „raud ja teras“, seega ei ole võimalik veenduda, et kostja poolt aktidel märgitud kuupäevadel kokkuostupunkti viidud metalli puhul oleks üleüldse tegemist raudteerööbastega. 11.4 Ebaõige on kostja väide selle kohta, nagu kuuluks rööpad kellelegi teisele. Kostja seisukohale lisatud dokumendist nähtuvalt on 2008. aasta seisuga Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor kinnitanud, et hageja kinnistutega samas kandis asuv raudtee on registreeritud OÜ-le F . Hageja sai kinnistute omanikuks 2018. aasta lõpus. Minevikus on hageja omandisse kuulunud kinnistutega piirnevaid kinnisasju omanud OÜ F. Hagi mõistes ei oma mingit tähtsust kostja esitatud tõend ning seisukoht, nagu ei oleks rööpad nende demonteerimise hetkel hagejale kuulunud. 11.5 Hagejale väljamõistetavalt hüvitistelt kostja kasuks mahaarvamiste tegemine oleks põhjendamatu. Kostja väidab, et hageja kasuks välja mõistetavalt kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 127 lõike 5 alusel maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt sätestatud kulud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja pole tõendanud selliste kulutuste esinemist, mida võiks teoreetiliselt VÕS § 127 lõike 5 alusel kahjuhüvitiselt maha arvestada. Kostja piirdus üksnes paljasõnalise osutusega, et kulud moodustavad umbes 150 eurot ühe vanaraua tonni kohta. Järelikult oleks praegusel juhul põhjendamatu mistahes mahaarvamiste tegemine
12.Hageja leiab, et raudteerööbaste eemaldamine hageja kinnistutelt on tõendatud ning tõendatud on ka see, et rööpad eemaldas kostja F OÜ. Ühelt poolt on ümberlükkamatult tõendatud, et samas vahemikus, kui on tuvastatud raudteerööbaste eemaldamine, teostas kostja samas kohas raudteerööbaste demonteerimistöid. Seda tõendab nii kostja ja X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud leping kui ka objekti üleandmisevastuvõtmise akt, mis allkirjastati 01.06.2021.a, st pärast seda, kui tõendatult hageja kinnistutel raudteerööpaid enam polnud. Samuti on tõendatud, et hagejale kuulunud rööpad kulgesid jätkuna ja vahetult ühendatuna X ASile kuuluvate raudteerööbastega, mida kostja demonteeris. Teisisõnu kostja demonteeris sellel ajavahemikul raudteerööpaid, mis olid ühendatud hagejale kuuluvate raudteerööbastega, mis samal ajavahemikul kadusid.
Kostja pole mitte üheski menetlusdokumendis viidanud ühelegi asjaolule, mis võimaldaks nendest tõenditest nähtuvat kummutada. Teiselt poolt on tõendatud, et rööpaid ei saanud hageja kinnistutelt eemaldada keegi muu peale kostja. Kostja viis lepingu alusel hageja kinnistutega samas kohas läbi tegevust, mis oli ehitusloakohustuslik. Hageja kinnistute kohta pole ühtki ehitusluba raudteerööbaste demonteerimiseks antud. Kostja on äriühing, mille põhitegevusalaks on metallide ja metallimaakide hulgimüük ning lisategevusaladeks mh kaeve- ja mullatööd, laadungikäitlus, lammutamine, jäätmete töötlus ja kõrvaldamine ning sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine. Hagejale teadaolevalt ei esine ühtki teist selliste tegevusaladega ettevõtet, kes võinuks raudteerööpad kostja asemel demonteerida. Lisaks eelnevale on kostja tunnistanud, et just tema eemaldas hageja kinnistutelt raudteerööpad. Hagiavalduse lisaksolevast e-kirjavahetusest nähtub, et kostja üritas küll X AS-le hagejale kuuluvate raudteerööbastega seoses anda erinevaid selgitusi, kuid kinnitas kõigi versioonide puhul, et eemaldas hageja kinnistult seal paiknenud raudteerööpad. Seda, et just kostja hageja kinnistutelt rööpad eemaldas, kinnitas ka X Power AS juhatuse liige 2021. aasta novembris. Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et tema pole hageja kinnistutelt raudteerööpaid eemaldanud. Enne õigusvaidluse algust ei teinud kostja probleemi sellest, et X AS-le hageja kinnistutel asunud raudteerööbaste eemaldamist tunnistada. Kohtuvaidluses on kostja asunud väitma, et rööpad või demonteerida hageja ise või keegi kolmas isik. Hageja eesmärk oli kinnisasi võõrandada koos seal asuvate raudteerööbastega. Hageja esitab täiendava tõendina esialgse müügikuulutuse, millest on selgelt näha, et hageja tõi eraldi müügiargumendina välja, et kinnistutel on „kaks raudteeharu väljapääsuga Ahtme-Raudi raudteele“. Pärast seda, kui hageja avastas, et tema raudteed on õigusvastaselt demonteeritud, oli hageja sunnitud oma kuulutust muutma ning eemaldama sellelt info raudtee kohta. Vaidlust ei saa olla selles, et kinnisasja väärtus oleks olnud minimaalselt kinnisasjal asuva vanametalli väärtuse võrra kõrgem, kui hageja kinnisasjadelt ei oleks tema tahte vastaselt rööpaid demonteeritud. Lisaks tuleb arvestada, et hageja tegeleb põllu- ja metsamajandusmasinate tootmisega. Hageja ei tegele raudteerööbaste demonteerimistöödega ega oma vastavat kogemust ja tehnikat. Kostja pole väitnud ega veel vähem tõendanud, et hageja oleks sedasorti teenust mujalt tellinud. Samuti oleks ebatõenäoline, kui raudteerööpaid oleks eemaldanud mõni konkurent, et see asjaolu oleks kostjale jäänud märkamatuks. Raudteerööbaste eemaldamine eeldab kohaliku omavalitsuse antud ehitusluba, mis oli kostja ja X AS vahel sõlmitud lepingu objekti osas olemas, kuid hageja kinnistute osas mitte. Hageja juhtis juba enne demonteerimistööde algust X AS-i tähelepanu asjaolule, et ta ei soovi enda kinnistult raudteerööbaste eemaldamist. Eeltoodud asjaolude valguses on eluliselt äärmiselt ebausutav, et hageja oleks ise enda kinnistutelt raudteerööpad eemaldanud või isegi soovinud seda teha.
13.Kostja seisukoht, nagu oleks X Power AS ja Y AS motiveeritud valetama, on loogikavastane. Kostja väidab, et X Power AS ja Y AS selgitused (hagi lisad 17, 21, 24) on ebausaldusväärsed, kuivõrd on kantud selgituste andjate soovist vabaneda vastutusest. Sedasorti seisukoht on põhjendamata ning ebaloogiline. Kui X Power AS ja Y AS tõepoolest soovinuks valetada ning vastutusest vabaneda, pidanuks nad mitte väitma seda, et raudteerööpad eemaldas hageja kinnistutelt kostja, vaid et raudteerööpad eemaldas keegi kolmas isik, kelle üle ei omanud X AS toona kontrolli ega kellele ei antud vastavaid juhiseid. Nimelt, VÕS 1054 lõike 3 alusel vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tehtud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.
Kostja kriitika seoses V. V. selgitustega on asjakohatu. Hageja esitas 09.11.2022 seisukoha lisana tõendi, millega tõendas asjaolu, et enne X AS-i tellitud demonteerimistööde algust olid raudteerööpad hageja kinnistutel alles. Tõendis antud selgituse andis V. V. Y AS-i spetsialistina. Kostja esitas 22.12.2022 seisukoha lisana sama isiku poolt antud selgituse, milles spetsialist täpsustas küll seda, et tema poolt varem hagejale antud selgitus ei põhinenud hageja kinnistutega vahetul visuaalsel tutvumisel, kuid ei muutnud seisukohta selles osas, et kostjale ülesvõetavate raudteerööbaste ennenäitamisel olid hageja kinnistutel olevad rööpad alles. Samuti ei oma kostja vastuväited V. V. selgituse kohta tähtsust, sest 19.01.2021.a ostupakkumisega on kaudselt tõendatav, et hageja raudteerööpad olid veel 19.01.2021 seisuga olemas.
14.Kui kostja poleks rööpaid ära viinud, poleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja ei oleks hageja kinnistutelt rööpaid ära viinud, oleks raudteerööpad jäänud hagejale. Hageja raudteerööbaste eemaldamise tõttu tekkis varaline kahju VÕS § 128 lõike 3 mõttes: hageja vara väärtus vähenes vähemalt raudteerööbaste kokkuostuhinna võrra. Kostja poolt hageja raudteerööbaste eemaldamise ja hagejale kahju tekkimise vahel esineb seega põhjuslik seos.
15.Hageja leiab, et kostja taotlus I OÜ kinnituskirja ning registrikaardi dokumentaalse tõendina vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja lisas enda menetlusdokumendile I OÜ kinnituskirja ja registrikaardi. Kostja enda väidete kohaselt tuleneb tõenditest, et raudteerööbaste demonteerimine ei vähendanud hageja kinnistute väärtust. Hageja palub kostja esitatud tõendid jätta TsMS § 238 lg 1 punkti 1 alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna need ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja viitab enda 31.10.2023 menetlusdokumendi punktidele 9-12, milles hageja vaidles vastu kostja taotlusele kohustada hagejat esitama kohtule dokumentaalseid tõendeid. Kostja 04.11.2023 taotluse punkti 8.2 järgi soovis kostja toona tõendada täpselt sama asjaolu, nagu püüab nüüd tõendada vaidlusaluste dokumentaalsete tõenditega. Sama tõendamiseseme kohta on kohus 08.11.2023 avaldanud, et ei pea seda asjassepuutuvaks. Seetõttu ei näe hageja võimalust, et kohus võiks nüüd täpselt sama tõendamiseseme kohta esitatud tõendid siiski vastu võtta. Kostja rõhutatud asjaolu kinnistute võõrandamishinna kohta ei oma jätkuvalt asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna pole seotud hageja nõudega. Hageja palub jätta vastu võtmata ka kostja taotlus tema töötaja I. S.i kinnituskirja kohta. Kostja esitas väite, et pole hageja kinnistutelt raudteerööpaid demonteerinud ning esitas selle tõendamiseks enda töötaja I. S.i digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja. Hageja palub kohtul jätta TsMS § 239 lõike 5 teise lause alusel arvestamata. Tõendi vastuvõtmisega lubaks kohus kostjal oma menetlusõigusi kuritarvitada. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja väitis korduvalt, et tal on soov kuulata tunnistajaid üle, nende seas ka I. S.it (kostja 28.06.2022 hagivastus ja 18.11.2022 istungi protokoll, lk 6 ja 7). Lähtuvalt kostja eeltoodud korduvatest märkustest küsis kohus kostjalt, kas ta soovib esitada taotlust kuulata tunnistaJ. üle I. S. (kohtu 26.06.2023 kiri). Kostja vastas sellele eitavalt (kostja 07.07.2023). Seega loobus kostja õigusest kuulata tunnistaJ. üle I. S.. Sellele vastuoluliselt esitas kohtu määratud lõplike taotluste esitamise tähtaja lõpus dokumentaalse tõendina I. S.i kinnituse. TsMS § 200 lõike 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lõike 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Säte kehtestab üldise
hea usu põhimõtte menetlusõiguste teostamisel. Isikud peavad oma õigusi kasutades tegutsema viisil, mis teisi ei kahjusta, st ei kuritarvitataks õiguste teostamise võimalust. Praegusel juhul on selge, et I. S.i kinnitus on ebausaldusväärne ka sel põhjusel, et kostja väitis korduvalt, et soovib I. S.it üle kuulata, kuid hiljem loobus sellest. Ilmselt seetõttu, et vande all valeütluste andmine on kuritegu (KarS § 320), aga kirjalikku selgitust andes ei järgneks I. S.ile mingit karistust. Asjaolu, et kostja selgesõnaliselt loobus I. S.i ülekuulamisest, kuid hiljem siiski esitas I. S.i kinnituse, kinnitab kaudselt, et I. S.i selgitused ei saa olla usaldusväärsed. Kostja soovib sellega teadlikult võtta hagejalt võimaluse küsitleda I. S.it ja proovida vältida seda, et ka kohus saaks veenduda I. S.i ütluste ebausaldusväärsuses. Seda, et kostja esitatud kinnituskirjad on ebausaldusväärsed kinnitab ka asjaolu, et need ei ole koostatud isikute poolt, kes dokumendid on allkirjastanud. Dokumentide metaandmed: Mõlemad dokumendid on koostatud pdf formaadis. Nimetatud failitüübi puhul tulevad kaasa ka metaandmed, sealhulgas andmed dokumendi koostaja kohta. Kui kummagi dokumendi puhul (avades see Adobe Acrobat Reader programmiga) valida ülemisest menüüst „File“ ja seejärel „Properties“, avaneb dokumendi kuvanud inimesele järgmine vaade (näide toodud I. S.i kinnituskirjast): Dokumentide koostajaks on väga tõenäoliselt hoopis kostja lepingulise esindajaga seotud isik. Kostja lepinguline esindaja on V. K. (isikukood XXX). Muu hulgas on V. K. juhatuse liige osaühingus Q, mille teine juhatuse liige on J. K. (isikukood XXX). Pole võimalik pidada kokkusattumuseks, et kostja lepingulise esindajaga seotud isik on J. K. ning kostja esitatud tõendite autoriks on „J. K“. Äärmiselt suure tõenäosusega on võimalik, et tegelikult koostaski tõendid hoopis J. K.. Hageja ei sea kahtluse alla seda, et I OÜ kinnituskiri või I. S.i kinnituskiri ei oleks allkirjastatud digitaalallkirjas märgitud isikute poolt. Hageja aga rõhutab, et mõlemad tõendid on koostatud selliselt, et teksti on tõendiallikatele koostanud ette keegi teine ning sellele on üksnes digitaalallkirja pannud tõendiallikas. Hageja põhjendab enda seisukohta järgmiselt. Kostja 27.11.2023 menetlusdokumendi lisa 3 ei ole koostatud vene keeles ning seejärel tõlgitud eesti keelde, vaid on koostatud kohe eesti keeles. Varasemalt on I. S. kirju koostanud vene keeles. On äärmiselt väheusutav, et isik kes varasemalt ei ole eesti keelt pea üldse vallanud, teeb seda nüüd kirjalikul viisil perfektset õigekirja kasutades. On märkimisväärselt tõenäolisem, et tegelikult ei koostanud I. S. teksti ise, vaid pani sellele üksnes digiallkirja. Pole kindel isegi see, kas I. S. antud kinnituskirja sisu keelebarjääri tõttu sajaprotsendiliselt sai mõista. II
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagis toodud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, hagi aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et xxx, katastrinumber XXX, registriosa number xxx ja xxx katastrinumber XXX, registriosa number xxx kinnistud kuulusid hagejale. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ja X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud müügilepingu nr EP-RTO3/1612 alusel ostis kostja kinnistutel registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX, registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX, registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX ja registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX asunud raudteed nende demonteerimise eesmärgil.
17.Tähtis on asjaolu, et nimetatud lepingu alusel ostis kostja raudteed kogupikkusega 4500 meetrit (lepingu p 2.1.) hinnaga 50 000 eurot (lepingu p 4.1.), so. 50 000 : 4 500 = 11,11 eurot ühe meetri kohta. Tegemist oli parima hinnaga turul, sest enne kostjaga müügilepingu sõlmimist võttis X AS pakkumisi erinevatelt ettevõttetelt (st. korraldas konkurssi) ja kostja pakkumine osutus
nendest parimaks. Hind oli määratud lähtudes sellest, et kostja kohustuste hulka kuulus raudtee demonteerimistööde teostamine ja vanametalli transportimine vastuvõtukohta. See tähendab, et vana metalli vastuvõtukohas müügihinna ja demonteerimise- ja transpordi kulude vahe on 11,11 eurot ühe meetri kohta. Tõele ei vasta hagi aluseks olev väide, et kostja olevat rööpaid hageja kinnistult eemaldanud. Kostja ei ole seda teinud. Väide on tõendamata. Kostja leiab, et ortofotod ei tõenda 19.06.2020 seisuga rööbaste olemasolu ega 30.05.2021 seisuga rööbaste puudumist. Samas ei oma see hagi aluseks olev väide (rööbaste 19.06.2020 seisuga olemasolu või 30.05.2021 seisuga puudumine) mingit tähtsust. Nimetatud ajavahemikul (kestusega 11,5 kuud võis rööpaid eemaldada nii hageja ise, kui ka mistahes kolmas isik). Hagi lisa 17 ei tõenda rööbaste kostja poolt eemaldamist ega ühtegi kostja kinnitust selles osas. Tegemist on kostjaga ja müügilepinguga nr EP-RTO-3/1612 mitteseotud ja kostjale tundmatu kolmanda isiku e-kirjaga. Kirjast ei ole võimalik aru saada, millel selles sisalduvad väited üldse põhinevad. Kostja ei ole nimetatud e-kirja saatnud isikuga kunagi suhelnud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt tema ja X AS vahelisele lepingule on müüja esindajaks kõikides lepinguga seotud küsimustes J. K., teede hoolduse ja remondi juht, mitte e-kirja väidetavalt saatnud J. S. S.. Kostja esindajaks lepinguga seotud küsimustes on kostja juhatuse liige P. S. . Kostja juhatuse liige kinnitab, et hagi aluseks oleva raudtee demonteerimise asjus ei ole temaga keegi X AS esindajatest suhelnud.
18.Hageja kinnistutelt väidetavalt eemaldatud vanametalli kogus/kaal on tõendamata. Eesti Raudtee kinnituses (hagi lisa 18) märgitakse, et tegemist oli R50 rööpaga, mille kaal Ukraina metallitööstuse eksperdi kodulehe andmete kohaselt on 51,67 kg. Samas dokumendis väidetakse, et tegemist on vähe kasutatud raudteega, mille kulumine oli marginaalne. Kostja leiab, et mingi Ukraina isiku veebilehel olevad andmed ei saa käesolevas menetluses hagi aluseks olla. See ei ole tõend ning isiku pädevust ei ole võimalik kontrollida. Arvamuses (varastatud raudtee kaalu arvutus) pole arvesse võetud asjaolu, et tegemist oli vanade, 50 aastat tagasi (või isegi rohkem) nõukogude liidus valmistatud rööbastega. Üldtuntud on asjaolu, et raud on korrodeeruv (roostetav) metall. Korrosiooni tulemusel muutub raud roosteks, mille tulemusel päris raua kaal aastate jooksul väheneb. Üldtuntud on asjaolu, et korrosiooni tõttu väheneb raua paksus vähemalt 0,1 mm aastas. Kui vaidlusalused rööpad on 50 aastat vanad, siis nende raua kiht on vähenenud vähemalt 5 mm igast küljest. Arvamuses ei ole aastate jooksul korrosiooni tulemusel kadunud metalli kaalu arvesse võetud. Tegemist on olulise puudusega, mille tõttu osutub kogu arvamus asjakohatuks. Samas näitavad viidatud arvamuses toodud pildid ilmekalt, et isegi lõikekoht, mis hageja väidete kohaselt oli tehtud ajavahemikul 19.06.2020 – 30.05.2021 on roostes. See asjaolu viitab kas sellele, et raudtee rajamisest on rööbaste kaal rooste tõttu oluliselt vähenenud või sellele, et raudtee oli eemaldatud (lõigatud) oluliselt varem (mitte hageja poolt märgitud ajal).
19.Hagi aluseks olev väide vanaraua väärtuse kohta (468 eurot tonni kohta) ei vasta tõele. Hagile lisatud metalli kokkuostu pakkumus ei tõenda vanametalli tegelikku väärtust. Hageja esindaja pöördus oma tuttava, mitte erapooletu isiku, poole. Hageja esindaja palus pakkuda ostuhind vanarauale vastavalt kirja manuses olevatele kogustele ja kvaliteedile. Kirja manuses väidetavalt olnud kogus ja kvaliteedi andmed on seejuures kohtule esitamata. Vanaraua müügihind on muutuv ja puudub alus arvata, et hageja oleks metalli müünud just kõige kõrgema hinna ajal. Vanaraua vastuvõtukohtades ( xxx ja xxx) on kostja seisukoha koostamise hetkel püsikliendile pakutav vanametalli ostuhind 200 eurot ja 170 eurot ühe tonni eest, st. keskmine väärtus on 185 eurot (lisa 1 – vanaraua väärtus). Kostja ja X AS vahelise lepingu raames ostetud vanarauda müüs hageja Refondale hinnaga 242 eurot ühe tonni kohta (– vanametalli üleandmis-vastuvõtu aktid, 2 tk).
20.Hagejale ei ole kahju tekitatud. Vaidlusalused kinnistud (xxx) kuulusid hagejale alates 12.02.2018.a ja 06.02.2018.a Tänaseks on mõlemad kinnistud müüdud. Kinnistud olid hageja poolt ostetud ja müüdud olulise kasumiga. Vana raudtee olemasolu ei mõjutanud seejuures ostu- ega müügihinda. Vaidlusalustel kinnistutel asunud raudtee kuulus kolmandale isikule, mitte hagejale. Raudtee oli kinnistutel rajatud õiguslikul alusel kolmanda isiku poolt, st. kuulus kolmandale isikule. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud raudtee registreerimistunnistuse nr 025-08 kohaselt kuulus kinnistutel asunud raudtee OÜ-le F (esitatud raudtee registreerimistunnistus). Kinnistute väärtus (vana raudtee olemasolust või puudumisest sõltumata) oli müümise hetkel kokku vaid ca 40 000 eurot. Kinnistutelt väidetavalt eemaldatud vana raudtee eest kahjuhüvitise nõue ca 33 000 eurot on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kogu hageja tegevus on algusest peale suunatud alusetule rikastumisele. Kohtueelses menetluses on hageja püüdnud nõuda X AS-lt ja kostjalt samade asjaolude alusel kahjuhüvitist summas 224 600 eurot. Isegi juhul, kui kostja oleks hagi aluseks olevaid rööpaid eemaldanud (millega kostja mitte mingil juhul ei nõustu), siis hageja kasuks vanaraua hinna ilma kulusid arvestamata välja mõistmiseks puuduks alus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 täpsustab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Vana raudtee demonteerimise ja vastuvõtukohta transportimise kulud moodustavad keskmiselt 150 eurot vanaraua ühe tonni kohta. Sinna kuuluvad tööjõu kulud (töötasud ja maksud), töövahendite hind, masinate ja seadmete rent, transporditeenuste hind. Omanik, kes ei tegele raudtee demonteerimisega ja ei kanna vastavat kulu, müüb raudteed hinnaga 11,11 eurot ühe meetri eest. Seega isegi kui lähtuda hagis märgitud raudtee pikkusest, siis kostja oleks võinud tema kinnistutel asunud raudteed müüa parimal juhul kokku hinnaga 872 × 11,11 = 9 687,92 eurot.
21.Kostjat süüdistatakse sisuliselt varguse toimepanemises. Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja oli teadlik, et müügilepingu alusel olid temale müüdud ainult lepingus märgitud kinnistutel asunud raudteed ja teistel kinnistul asunud raudteid ei ole ta puutunud. Kostja ei ole vargust toime pannud. Kostja ei ole hagejale kuulunud kinnistutelt rongirööpaid demonteerinud ega ära viinud. Hageja esindaja märkis, et kuriteokaebust ei ole kostja vastu esitatud, sest hageja otsustas esitada nõuded tsiviilkohtu kaudu. Kostja leiab, et hageja tegutsemisviis on omaette kahtlane, sest iga tavaline mõistlik isik teatab üldjuhul vargusest politseile, kes tegelebki asjaolude välja selgitamisega ja süüdlase kindlaks tegemisega. Arusaamatul põhjusel jättis hageja seda tegemata, kuid tegeleb alusetute tsiviilnõuete esitamisega X Power AS ja kostja vastu. Vastuses Oniar OÜ 12.10.2021. a kahju hüvitamise nõudele (I kd tl 177) märgib X Power OÜ juhatuse liige P. O., et ei ole andud kostjaga sõlmitud lepingu alusel kedagi suunanud lammutama võõrast raudteed ning on proovinud välja selgitada põhjuse, miks Formet Grupp OÜ demonteeris ka võõra raudtee, kuid tulemusteta. Telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee demonteeriti eraldiseisva kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest. Kostja märgib, et tegemist on X Power AS vastusega hageja 12.10.2021 nõudekirjale summas 224 600 eurot, milles süüdistati X Power AS-i hageja vara varguses ja sellega kahju 224 600 euro tekitamises. Seega ei olnud X Power AS hageja nõudekirjale vastamisel erapooletu, vaid oli huvitatud vastutusest vabanemisest. Kirjast ei ole võimalik aru saada, kes ja mille alusel üldse väidab, et raudtee oli demonteeritud Formet Grupp OÜ poolt.
X Power-i kirjast võib aru saada ka nii, et telefonitsi antud selgituste kohaselt oli hageja raudtee demonteeritud hoopis kolmanda isiku, mitte kostja poolt. Samuti võib X Power-i kirja tõlgendada selliselt, et tegemist oli oletusega (et Formet ei ole hageja raudteed demonteerinud aga seda võis teha mistahes kolmas isik eraldi lepingu alusel). 27.12.2021.a vastuse hageja täpsustatud kahjunõudele (I kd tl 82) märgib P. O., et „Oniar OÜ-le kuuluva raudtee ülesvõtmise täpsed asjaolud (kes, kuna, kuidas ja miks seda tegi jt.) on X Power-ile tegelikkuses tänaseni teadmata. X Power-i poolt väljendatud aimdused selle kohta, et Oniari raudtee võis saada üles võetud paralleelselt X Poweri raudteega või, et Oniari raudteed demonteeris Formet rajanevad täielikult Oniari enda selgitustele ning Formeti kidakeelsetele selgitustele ning vastuargumentide puudumisele“ Ka selles vastuses oli kostja arvates vastaja huvitatud vastutusest vabanemisest. Nimetatud kirjas teatas vastaja otse, et tema eelmises kirjas olid toodud vaid oletused (et Oniar OÜ raudteed demonteeris Formet), mis rajanesid hageja enda selgitustele, mitte faktilistele asjaoludele. Y AS juristi J.S. S. 11.02.2022 vastuses hageja e-kirjale (I kd tl 62-63) punktis 8 märgib vastaja, et „....Formet on telefonitsi andnud erinevaid ja vastuolulisi selgitusi. Sealhulgas, et raudtee oli demonteeritud senitundmatu kolmanda osapoole tellimisel, et Formetil ei olnud meeles kes tööd tellis ning lõpuks, et tegu oli ärisaladusega....“ Kostja leiab, et -tegemist ei ole erapooletu isiku kirjaga. Isik on huvitatud vastutusest vabanemisest. -kirjast ei ole võimalik aru saada, kellele konkreetselt kostja väidetavalt selgitusi andis, st. kelle väidetel kirjas sisalduv info põhineb. -kirjast ei selgu, kes, millal ja millise telefoninumbri kaudu väidetavaid selgitusi kostja nimel andis. -selge ei ole, kas ja kuidas väidetava kostja esindaja isikusamasus tuvastatud oli. Seega puudub mistahes alus arvata, et kirjas mainimata isik Xi poolt oleks tõesti suhelnud just kostja esindajaga. -kostja väidetavatest selgitustest (mida kostja ei ole tegelikult andnud) ei tulene kinnitust, et just kostja oleks rööpaid demonteerinud. Tegemist võis olla kontekstist välja rebitud isiku oletustega. Seega ei ole e-kirjas toodud väited kontrollitavad ning ei tõenda hageja raudtee kostja poolt demonteerimist ega selle asjaolu kinnitamist. 09.12.2022.a menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et asjas on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et X oli suhtluses P. S.ga (kostja juhatuse liikmega) ja/või I. S. (kostja töötajaga). Kostja vaidleb eeltoodud hageja oletustele täielikult vastu. Kostja esindajad ei ole väidetavaid selgitusi X andnud. Hageja väide, et Xi kirjades tuginetakse P. S. ja/või I. S.i poolt antud selgitustele on tõendamata oletus. Samuti ei nähtu Xi kirjadest konkreetsete isikute nimesid, kes Xi esindajatena kostjaga väidetavalt suhtlesid. Seetõttu ei ole kirjades toodud väited kontrollitavad ega millegagi tõendatud. 09.11.2022 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et palus X eraldi kinnitust selle kohta, et enne demonteerimistööde algust 2021. aasta märtsis olid kinnistutel rööpad alles. Hageja menetlusdokumendile on lisatud V. V. poolt 03.11.2022 allkirjastatud kohtule adresseeritud „kirjalik selgitus“. Nimetatud kinnituse vormistamisest ja sisust nähtub selgelt, et see oli ettevalmistatud hageja lepingulise esindaja (so. professionaalse juristi, mitte X töötaja V. V.) poolt. Kostja leiab, et nimetatud tõend on hageja poolt kunstlikult loodud X töötaja eksimusse viimise, väidete kontekstist väljarebimise ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamise teel. Allakirjutanu ei saanud hageja esindaja poolt koostatud ja temale allkirjastamiseks esitatud teksti sisu üksikasjadest aru. Pärast V. V. 03.11.2022 kirjaga tutvumist pöördus kostja esindaja tema poole selgituse täpsustamiseks. Kostja 15.11.2022 päringus paluti V. V.t täpsustada, millal toimus objekti Formet Grupp OÜ-le ettenäitamine ja hageja kinnistutel raudtee olemasolu kontrollimine. 22.11.2022 esitas V. V. digitaalselt allkirjastatud vastuse kostja päringule, millest selgub, et tema ei ole hageja kinnistutel kunagi käinud, ei ole raudtee füüsilist olemasolu kontrollinud ega
kinnitanud. Seega on alusetu ja tõendamata hageja väide tema kinnistutel raudtee olemasolu kohta kostja lepinguliste tööde alustamise päeva seisuga. Ükski tõend seda väidet ei kinnita. V. V. teatas, et tema ei ole hageja raudtee olemasolu kontrollinud. Hageja tugineb raudtee demonteerimise plaanile (hagi lisa 13). Nimetatud dokumendi detailandmetest nähtub, et see oli loodud 02.09.2020, so. ammu enne kostja tööde alustamist. Samas ei tõenda nimetatud dokument selle koostamise päeva seisuga hageja kinnistutel raudtee olemasolu. See dokument kinnitab ainult seda, et 02.09.2020 kuupäeval teavitati konkursi osalejaid sellest, millised raudteed kuuluvad plaani järgi demonteerimisele ja millised mitte. Eeltoodust tuleneb, et hageja kinnistutel rööbaste olemasolu ja puudumise tõenditeks on ainult hagi ortofotod, mis on tehtud 02.06.2020 ja 19.06.2020 (rööbaste olemasolu) ning 30.05.2021 (rööbaste puudumine). Seega tuleneb hageja väidetest ja tõenditest, et tema kinnistul olnud rööbaste eemaldamine toimus ajavahemikul 19.06.2020 – 30.05.2021 (so. enam kui 11 kuud). Puudub mistahes alus arvata, et hageja kinnistult rööbaste demonteerimine oleks toimunud just hageja lepinguliste tööde teostamise ajal. Väide, et demonteerimine oli teostatud kostja poolt ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud.
22.Meelevaldne ja tõendamata on hageja väide, et rööpaid ei saanud hageja kinnistutelt eemaldada keegi muu peale kostja. Seda väidet põhjendab hageja sellega, et raudtee demonteerimine on ehitusloakohustuslik tegevus ja hageja kinnistute kohta pole ühtki ehitusluba raudteerööbaste demonteerimiseks antud. Hageja väidab, et vaidlusalune raudtee oli eemaldatud tema nõusolekuta. Omaniku nõusolekuta asja äravõtmine on karistusseadustiku järgne kuritegu, so. vargus. Varguse toimepanijalt ei saa mõistlikult eeldada seadusega ettenähtud ehitusloa eelnevat saamist. See on varguse olemusega vastuolus. Sellest tulenevalt hageja raudtee demonteerimiseks ehitusloa puudumine ei põhjenda ega tõenda hageja väidet, et rööpaid ei saanud hageja kinnistutelt eemaldada keegi muu peale kostjat. Hageja väidab, et tema ise ei saanud raudteerööpaid demonteerida ning nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 26 357,97 eurot, lähtudes vanametalli väärtusest kokkuostupunktis 468 eurot tonni kohta. Vaidlust ei ole selles, et raudtee demonteerimine, rööbaste lõikamine, veovahenditele laadimine ja transport kokkuostupunktini on mahukas ja kallis töö/teenus (mis vajab töölisi, tehnikat, seadmeid). Seda ei ole võimalik teha kulusid kandmata. Hageja kinnitas, et tema ei saanud seda ise teha. Kinnistul asuva vana raudtee kujul oleva vanametalli väärtus on kokkuostupunktis oleva vanametalli väärtusest olulisel väiksem. Hageja ei ole vana raudtee kujul oleva vanametalli väärtust tõendanud. Seega on tõendamata hageja poolt nõutava kahju suurus. Hageja märgib ka seda, et tema eesmärk oli kinnisasi võõrandada koos seal asuvate raudteerööbastega ning esitas täiendava tõendina esialgse müügikuulutuse, millest nähtub, et hageja soov oli müüa XXX ja X kinnistud koos seal asuva raudteega 44 000 euro eest. Kuulutuses oli märgitud, et „kinnistul on raudteeharu“ ja soovitud hinnaks oli 44 000 eurot. Hageja väidab, et pärast seda, kui avastas, et raudteed on demonteeritud, oli ta sunnitud oma kuulutust muutma ning eemaldama info raudtee kohta. Hageja väidab, et kinnisasja väärtus oleks olnud kinnisasjal asuva vanametalli väärtuse võrra kõrgem, kui hageja kinnisasjadelt ei oleks tema tahte vastaselt rööpaid demonteeritud. Hageja leiab, et seda, et kinnistul olev raudtee mõjutas kinnisasja hinda kinnitab ostuhuvilise pakkumine. Kostja väidab, et raudtee puudumine ei ole hageja kinnistute väärtust tegelikult mõjutanud. Kostja väidab, et vaidlusalused xxx ja x kinnistud olid ilma raudteerööbasteta müüdud sellise hinnaga, mida hageja tahtis saada raudteerööbastega kinnistute eest. Seega ei ole kinnistute väärtus raudtee demonteerimise tõttu vähenenud. Kostja väidab, et ilma rööbasteta kinnistud olid hageja poolt müüdud mitte vähem kui 43 000 euro eest ja hagejal ei ole seega rööbaste eemaldamise tõttu kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kinnistud on hageja poolt 14.02.2022 müüdud. Seega ei
või hageja raudtee kinnistutel taastamist (vastavate kulude hüvitamist) nõuda. Hageja kinnitas ise, et tema soov oli müüa kinnistud koos raudteerööbastega 44 000 euro eest. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes (VÕS § 127 lg 1) tuleb hagejale tekitatud kahju suuruse kindlaks tegemisel lähtuda kinnistute väärtusest koos raudteega ja ilma raudteeta. Kostja väidab see väärtusevahe ei ületa 1 000 eurot. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
25.Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude raudteerööbaste õigusvastasest demonteerimisest tulenev kahju hüvitamise nõue 26 357,76 eurot ja kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue 6697,58 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega Hageja väidab, et kostja võttis hagejale kuulunud ja Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas asunud kinnisasjadel xxx X ja X (registriosad vastavalt xxx ja xxx, I kd tl 17-18) raudteerööpad üles ja viis need ära ilma hageja nõusolekuta ilma mistahes õigusliku aluseta Rööbaste äraviimine põhjustas hagejale otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemist. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Hageja nõuab VÕS § 132 lg 2 alusel hävinud/kaotsiläinud vara väärtuse hüvitamist, mis vastab kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui vanametalli müügiväärtusele metalli kokkuostupunktis Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest kui tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14).
27.Deliktilise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu esinemine, mille all tuleb mõista teisele isikule kahju tekitamist sellise teo tagajärjel, mis oma tunnuste poolest võiks vastata mõne VÕS § 1045 lg-s 1 või muus sättes kirjeldatud õigusvastse teo tunnustele. Esmalt tuleb tuvastada, kas esines kostjale etteheidetav tegu (raudteerööbaste demonteerimine hageja loata ja teadmata), mis vastab õigusvastase teo tunnustele (käesoleval juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 tunnustele), seejärel kas selline tegu on põhjustanud kahju (põhjuslik seos), mille hüvitamist hageja nõuab ning kostja süü.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et Formet Grupp OÜ teostas raudtee demonteerimistöid kostja ja X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud raudteede müügilepingu nr EP-RTO-3/1612 alusel (I kd tl 4351, dtl 44-50), st kostja ostis kinnistutel registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx ja registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx asunud raudteed nende demonteerimise eesmärgil. Vaidlust ei ole ka selles, et Oniar OÜ-le kuulusid xxx (katastrinumber xxx, registriosa number xxx) ja xxx (katastrinumber xxx, registriosa number xxx) (I kd tl 17-18) Kostja ja X vahel sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt sai kostja õiguse eemaldada raudteerööpad muu hulgas katastriüksuselt nr xxx, mis piirneb hagejale kuulunud kinnistutega (I kd tl 9, dtl 51). X AS esitas 04.12.2019.a. ehitusloa taotluse, millele lisatud projektdokumentatsiooni kohaselt sooviti taotluses märgitud ulatuses demonteerida raudteerööpaid (I kd tl 26-39; dtl 25-39). 19.12.2019 kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile (TTJA) juhtis hageja tähelepanu, et ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja kinnistutele (I kd tl 40-42; dtl 40-42). TTJA saatis X esindajale 20.12.2019 e-kirja, milles märkis, et hageja on nõus ehitusloa andmisega juhul kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid. Xi esindaja (kontaktisik) J. K. saatis enne lepingu sõlmimist (02.09.2020) kostjale e-kirja koos skeemiga demonteeritavate rööbaste kohta. Skeemi alumiselt osalt on näha, et demonteeritavateks on märgitud rongitee nr 2 ja 3, kuid mitte hageja kinnistutele jäävad raudteelõigud 1 ja 1 a (I kd tl 54-56; dtl 54-56) Skeemil on roosaga märgitud „mitte lahti võtta pööranguid 217,216, 215, 201,
209.Pöörang 216 ühendab hageja rööpaid X ja kostja vahelise lepingu alusel demonteeritava raudteega ning kostja ei oleks tohtinud lepingu alusel hageja kinnistutel asuvaid rööpaid demonteerida. 19.10.2021.a kinnitas kostja transpordiosakonna juhataja I. S. X, et X ei andnud rööbaste demonteerimiseks korraldusi ja lubasid, mida lepingus kirjas ei olnud (I kd tl 57-58; dtl 57-58). Hageja märgib, et seisuga 19.06.2020 olid kinnistul rööpad alles (dtl 24), 30.05.2021.a ortofotolt (demonteerimistööd pidid lepingu järgi lõppema 06.04.2021 hiljemalt) on tuvastatav, et rööpaid enam ei ole (dtl 59-61); seega eemaldati need ajavahemikus 19.06.2020-30.05.2021.a ehk RX ja kostja vahelise lepingu alusel raudtee demonteerimistööde ajal. X ja kostja allkirjastasid 01.06.2021.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 52-53).
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et raudteerööpad xxx, ja vkt xxx kinnistutel demonteeris kostja. Kostja leiab, et hageja esitatud ortofotod ei tõenda 19.06.2020 seisuga rööbaste olemasolu ega 30.05.2021.a. seisuga rööbaste puudumist (I kd tl 122 pöördel) ning nimetatud ajavahemikul võis rööpad eemaldada nii hageja ise kui ka mistahes kolmas isik. Kostja on seisukohal, et X jurist J. S. S. e-kirjas (dtl 62-64) ega P. O. vastustes hageja kahjunõuetele (I kd 177, 82) toodud selgitused ei tõenda rööbaste eemaldamist kostja poolt.
29.Kohus on seisukohal, et 19.06.2020 ortofotolt on tuvastatav rööbaste olemasolu (vt kuvatõmmis I kd tl 148, dtl 145 hagi lisa 4 dtl 22-24), 30.05.2021.a. ortofotol need puuduvad (kuvatõmmis I kd tl 147, dtl 144, hagi lisa 16 dtl 61) ning nende olemasolu ja puudumine nimetatud ajal on kohtu hinnangul tõendatud. Raudteerööbaste puudumist 30.05.2021 kinnitab ka Eesti Raudtee kinnitus (raudtee kaalu ja materjali arvestuse korrektsuse kohta; dtl 66-72, fotod tl 67) Samas möönab kohus, et arvestus on koostatud hageja juhatuse liikme R. L. poolt. Rööbaste olemasolu 19.01.2021.a. seisuga kinnitab kaudselt A. A. ostupakkumine xxx ja xxx kinnisasjadele (II kd tl 12), milles e-kirja saatja märgib, et „.... raudteeharu demonteeritakse riigi poolt lähitulevikus- raudtee ühendus puuduks“...Öeldust saab kohtu hinnangul järeldada, et 19.01.2021.a seisuga oli plaanis üles võtta hageja raudteega ühenduses olevad raudteed ning hageja kinnisasjadel asuvatel raudteedel puuduks edaspidi ühendus ülejäänud raudteega, st hageja kinnisasjadel olid veel rööpad alles. Hageja on esitanud X Power AS-i töötaja V. V. kinnituse, millega soovis tõendada asjaolu, et 2021.a märtsis olid hageja kinnistutel rööpad alles ning kinnitus on antud lähtuvalt objektiga vahetust tutvumisest demonteerimistöödele eelnevalt ( I kd tl 149; 154-155) Kostja leiab, et tõend on hageja poolt kunstlikult loodud Xi töötaja eksimusse viimise, väidete kontekstist väljarebimise ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamise teel (I kd tl 195) ning esitab V. V. uue selgituse (I kd tl 205), milles viimase selgitab, et tema varasem hinnang ei rajane tema enda teostatud visuaalsele ülevaatusele objektil ning tema ei ole teostanud kontrolli selle üle kas Oniari kinnistule kantud raudteeharud olid füüsiliselt olemas või mitte. Samuti märgib ta, et raudtee demonteerimise plaan edastati Formet Grupp OÜ-le 02.09.2020 ning nimetatud kuupäeval korraldati kohtumise konkursil osalevate ettevõtetega, et nad saaksid objektid üle vaadata. Kostja heidab hagejale ette V. V. eksitamist ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamist. Samas esitab ise samasuguse , eestikeelse kinnituse, mida ilmselt V. V. ise oma sõnade kohaselt koostanud ei ole. Kuivõrd kohtul puudub veendumus selles, et V. V. allkirjastatud kinnitus ja selgitus on antud tema enda sõnade kohaselt, vaid on koostatud pigem poolte esindajate suunamise järgi, jätab kohus mõlemad tõendid tuginedes TsMS § 238 lg 5 (viimane lause) sätestatule otsuse tegemisel arvestamata.
30.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud XXX ja XXX kinnistutelt raudteerööbaste demonteerimist kostja poolt. Kostjale 02.09.2020 Xi poolt edastatud skeemilt on näha, et hageja raudteega ühenduses olevad raudteed demonteeritakse (I kd tl 56; dtl 56 demonteeritavad raudteed märgitud roosade ristikestega). Kohtumenetluses ei ole kostja omaks võtnud hageja kinnistutelt raudtee eemaldamist. Vastuses Oniar OÜ 12.10.2021. a kahju hüvitamise nõudele (I kd tl 177) märgib X Power OÜ juhatuse liige P. O., et „ei ole kostjaga sõlmitud lepingu alusel kedagi suunanud lammutama võõrast raudteed ning on proovinud välja selgitada põhjuse, miks Formet Grupp OÜ demonteeris
ka võõra raudtee, kuid tulemusteta. Telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee demonteeriti eraldiseisva kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest“. 27.12.2021.a. vastuses Oniar OÜ 08.12.2021.a täpsustatud kahjunõudele (I kd tl 82-83) märgib X Power OÜ juhatuse liige P. O., et „Oniar OÜ-le kuuluva raudtee ülesvõtmise täpsed asjaolud (kes, kuna kuidas ja miks tegi) on X teadmata....X väljendatud aimdused, et Oniar OÜ raudteed demonteeris Formet rajanevad Oniar OÜ enda selgitustele, Formeti kidakeelsetele selgitustele ning vastuargumentide puudumisele.... Isegi kui peaks olema tõendatud raudtee ülesvõtmine Formeti poolt (hetkel ei ole) ei saa selle eest omistada vastutust X Power AS-le VÕS § 1054 lg 3 alusel .... Kui uskuda Formeti poolt antud suulisi selgitusi, tellis tema käest raudteede ülesvõtmise senitundmatu kolmas isik...“ Kostja leiab, et kuivõrd tegemist on X Power AS vastusega hageja nõudekirjadele, milles süüdistati X Power AS-i hageja vara varguses ja sellega kahju 224 600 euro tekitamises, ei olnud X Power AS hageja nõudekirjale vastamisel erapooletu, vaid huvitatud vastutusest vabanemisest.
31.Kohus on seisukohal, et vastuväidete esitamine esitatud kahju hüvitamise nõudele ei tähenda veel vastutusest vabanemise või kõrvalehoidumise eesmärki. Lisaks eeltoodule kinnitab kostja enda töötaja I. S., et X ei andnud lubasid ja ülesandeid rööbasteede lahtivõtmiseks, mis ei olnud raudtee demontaažilepingus (I kd tl 57-58), seega on põhjendatud ka eespool viidatud X Power AS-i juhatuse liikme seisukoht, et nõue VÕS § 1054 lg 3 alusel on põhjendamatu. Kostja oletus/ X Power-i kirja tõlgendus, et kostja telefonitsi antud selgituste kohaselt oli hageja raudtee demonteeritud hoopis kolmanda isiku, mitte kostja poolt ning seda võis teha mistahes kolmas isik eraldi lepingu alusel, ei ole tõsiseltvõetav. Kohus leidis, et 19.06.2020 ortofotolt on tuvastatav rööbaste olemasolu (vt kuvatõmmis I kd tl 148, dtl 145 hagi lisa 4 dtl 22-24), 30.05.2021.a. ortofotol need puuduvad (kuvatõmmis I kd tl 147, dtl 144, hagi lisa 16 dtl 61) ning seega demonteeriti Xi ja kostja vahelise lepingu nr EP-RTO3/1612 täitmise ajal. Lepingueelse kirjavahetusega (hageja 19.12.2019 kiri TTJA-le, milles juhtis tähelepanu, et ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja kinnistutele; I kd tl 40-42; dtl 40-42 ning TTJA 20.12.2019 e-kiri Xile, milles märkis, et hageja on nõus ehitusloa andmisega juhul kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid) on tõendatud, et hageja kinnistutelt raudtee eemaldamine ei olnud lubatud. Vaidluse all ei ole ka see, et hageja raudtee ei olnud kostja ja Xi vahelise raudtee demonteerimise lepingu esemeks ning X ei andnud kostjale juhiseid hageja kinnistutelt raudtee eemaldamiseks. Hageja XXX ja X katastriüksused XXX ja XXX, piirnesid katastriüksusega nr XXX, millelt oli kostjal õigus X sõlmitud lepingu alusel raudteerööpad eemaldada (I kd tl 9, dtl 51). Lisaks eeltoodule kinnitas X Power AS-i juhatuse liige, et X Power ei viibinud enda ega Oniar OÜ raudtee demonteerimise ajal vahetult tööde juures ega saanud seetõttu tööde tegemist vahetult kontrollida (I kd tl 83). Seega viibis objektil (sh hageja kinnistute vahetus läheduses) üksnes Formet Grupp OÜ. Raudteerööbaste demonteerimine ei ole töö, mida saaks teostada suvaline mööduja või mistahes äriühing, vaid eeldab oskusi, töötajaid, vastavat tehnikat, tehnoloogiat. Äriregistri väljavõtte kohaselt on Formet Grupp OÜ tegevusala (põhitegevusala) metallide- ja metallimaakide hulgimüük (II kd tl 14). Kuivõrd kostja viibis hageja kinnistutega vahetult piirneval kinnistul demonteerimistöid tehes üksi, ei ole eluliselt usutav ega tõenäoline, et kostjale jäänuks märkamatuks see kui hageja kinnisasjadel oleks teostanud raudteerööbaste ülesvõtmist keegi teine (nt mõni kostja konkurent). Sellisel juhul ei oleks tõenäoline ka kostja mittereageerimine esitatud kahjunõuetele ning
vastuoluliste selgituste andmine või selgituste andmisest hoidumine, vaid oleks eelduslikult viidanud konkreetselt tööde teostajale. Kohtu hinnangul kinnitavad X Power AS-i juhatuse liikme väited vastuses hageja kahjunõudele, .... telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee demonteeriti eraldiseisva kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest....(I kd tl 177) kostjapoolset tunnistamist, et hageja raudtee demonteeriti kostja poolt. Riigikohus on märkinud, et tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt 26.10.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-7379/61) ning seadus ei tee vahet otsestel ja kaudsetel tõenditel ning iseenesest ei ole kaudsel ja otsesel tõendil erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele (vt Riigikohtu 13.04.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15). Kostja töötaja I. S.i (kes juhatas kostja poolelt demonteerimistöid) ja juhatuse liikme P. S. (lepingu järgi kontaktisik) ülekuulamist kostja ei pidanud vajalikuks. Kuigi 18.11.2022 toimunud kohtuistungil märkis kostja esindaja, et I. S.i ülekuulamine oleks vajalik (I kd tl 185) kuid selgesõnalist taotlust ei formuleerinud, kohus küsis 26.06.2023.a. kirjas (II kd tl 1) kostjalt, kas taotleb tunnistaja I. S.i tunnistajana ülekuulamist, vastas kostja esindaja, et ei taotle tunnistaja ülekuulamist (II kd tl 5). 27.11.2023.a. menetlusdokumendi lisana esitas kostja taotluse I. S.i kinnituskirja lisamiseks (II kd tl 35-36), Kirjas kinnitab I. S., et OÜ Formet Grupp ei ole xxx ja x kinnistutel raudteed demonteerinud (II kd tl 40). Kohus jätab kinnituskirja TsMS § 238 lg 5 alusel otsuse tegemisel arvestamata. Esmalt märgib kohus, et esitatud kinnistukiri ei asenda tunnistaja ütlusi ega ole arvestatav tunnistaja ütlusena. Teiseks ei ole kohtul veendumust selles, et kinnistuskiri on antud isiku enda ütluste järgi ja isik on aru saanud millele allkirja annab. Kohtul ei ole andmeid kas ja kuivõrd mõistab I. S. eesti keelt, kinnituskiri on koostatud korrektses eesti keeles ilma tõlketa, millest järeldab kohus, et kinnituskiri ei ole vormistatud/esitatud I. S.i enda poolt, vaid on üksnes allkirjastatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et tõendatud on nii raudteerööbaste eemaldamine kui nende eemaldaja. Raudteerööbaste eemaldamine hageja kinnistutelt on õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes
32.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kohus sellega ei nõustu. Hagiavalduse kohaselt hõlmab tekitatud kahju hageja kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui vanametalli müügiväärtust metallikokkuostupunktis. Hageja ei tugine oma nõudes väitele/asjaolule, et raudteerööbaste kinnistutelt eemaldamise tõttu vähenes kinnistute väärtus ja hagejale tekitatud kahju seisneb kinnistute väärtuse vähenemises (raudteerööbastega kinnistute väärtuse ja raudteerööbastega kinnistute väärtuse vahe). Eeltoodule tuginedes ja juhindudes TsMS § 238 lg 1 jättis kohus rahuldamata kostja taotluse (04.10.2023.a. menetlusdokument) kohustada Oniar OÜ-d esitama kohtule xxx ja xxx kinnistute (registriosad xxx ja xxx) müügileping, millega Oniar OÜ müüs nimetatud kinnistud I OÜ-le tõendamaks asjaolu, et kinnistud olid raudteerööbasteta müüdud sellise hinnaga, mida hageja soovis saada
raudteerööbastega kinnistu eest ehk raudteerööbaste olemasolu/puudumine ei mõjutanud kinnistute väärtust (II kd tl 31). Samal põhjusel jätab kohus arvestamata/tähelepanuta otsuse tegemisel ka kostja esitatud I OÜ kinnituskirja, et ostis xxx ja xxx kinnistud 02.02.2022.a. Oniar OÜ-lt hinnaga 43200 eurot (II kd tl 37).
33.Vaidlust ei saa olla selles, et kinnistutelt eemaldatud rööbastel on vanametallina rahaline väärtus. Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevaks ajaks on hageja kinnisasjad xxx ja xxx võõrandanud, OÜ I on kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud 14.02.2022 (II kd tl 23-24). Vaidlust ei ole ka selles, et raudteerööbaste eemaldamise ajal (perioodil 19.06.2020-30.05.2021.a.) oli kinnistute omanik hageja, Oniar OÜ. Põhjendamatud ja paljasõnalised on kostja väited nagu ei kuulunuks raudtee hagejale. Kostja on esitanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud raudtee registreerimistunnistuse nr 025-08 kohaselt kiuulus kinnistutel asuv raudtee OÜ-le Floberg Trans. (I kd tl 128) Hageja sai xxx ja xxx kinnistute (tregistriosad vastavalt xxx ja xxx) omanikuks veebruaris 2018 (kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt), seega ei oma tähtsust tõend selle kohta, kelle omandis oli raudtee aastal 2008.a Õige on hageja seisukoht, et raudtee demonteerimisega ei lakanud see olemast hageja omandis. Raudtee paigaldamisega kinnistule muutus see kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Kui vallasasi ühendatakse maatükiga selliselt, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale (AÕS § 107 lg 3). Kuivõrd raudtee eemaldamise ajal kuulusid kinnistud hagejale, kuulus ka raudtee hagejale. Hageja võõrandas hiljem kinnistud ilma raudteeta. Kinnistute võõrandamine (raudteeta) ei muuda asjaolu, et demonteeritud raudtee kuulus hagejale. Kostja märgib, et hageja sooviks oli müüa kinnistud koos raudteega müügihinnaga 44 000 eurot (kinnitab hageja 06.09.2023 menetlusdokumendi lisa 4 müügikuulutus) ning I OÜ ostis hagejalt xxx ja xxx ilma raudteeta 43200 euro eest. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud raudtee demonteerimine hageja teadmata ja nõusolekuta, oluline on see, et raudteel on eemaldatud rööbastel on vanametallina rahaline väärtus, mille hüvitamist on hagejal õigus tuginedes VÕS § 132 lg 2 (kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus) sätestatule nõuda olenemata sellest, kas hageja esialgne eesmärk oli müüa kinnistud raudteega või ilma. Rööbaste demonteerimise tõttu ei jäänud hagejal muud valikut kui võõrandada raudteeta. Kohus ei leia, et vanametalli väärtuse hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega või kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus ei nõustu, et demonteeritud raudteerööbaste hüvitamise nõudega rikastub hageja alusetult.
34.Kahju suurust ja arvestust tõendab hageja Eesti Raudtee kinnitusega (raudtee kaalu ja materjali arvestus I kd tl 65-72). Viidatud arvestuse kohaselt oli demonteeritud raudteed (rööpad jm materjal, kinnitused) kokku kaaluga 56 320,45 kg (I kd 66), teisaldatud 872 raudtee rööbast koos kinnitus- ja ühendusvahenditega). Vanaraua ostuhind 31.05.2022 seisuga 468 eurot/tonn (I kd tl 73 AS K vastus). Kahju suurus 26 357,76 eurot. Riigikohus on seisukohal, et VÕS § 132 lg 1 kohaselt peab kahjuhüvitis olema nii suur, et kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Kohtul tuleb
kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. (vt Riigikohtu 22.06.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 1-19-6307 p 63) Kostja vaidleb hageja esitatule vastu, märkides, et tundmatu Ukraina isiku veebilehel olevaid andmeid ei saa aluseks võtta rööpa tüübi, kaalu ja hinna määratlemisel, lisaks ei ole arvesse võetud asjaolu, et tegemist oli vanade, 50 aastat tagasi nõukogude liidus valmistatud rööbastega. On üldteada, et raud on korrodeeruv materjal ning rooste tulemusel raua kaal aastate jooksul väheneb. Kostja leiab, et hagi lisas 18 märgitud lõikekoht, mis väidetavalt on tehtud ajavahemikus 19.06.2020-30.05.2021.a. on roostes, mis viitab sellele, et rööbaste kaal on rooste tõttu oluliselt vähenenud või sellele, et raudtee on eemaldatud oluliselt varem (mitte hagis märgitud ajal). Hageja omakorda juhib tähelepanu ( kd tl 149), et hagi lisas 18 on fotodel näha rööpa kõrgus 152 mm ja laius 132 mm, mis kattub täpselt hagi lisas 18 toodud rööpa parameetriga. Kostja ei ole eeltoodut millegagi ümber lükanud (TsMS § 5 lg 2). Kohus nõustub, et kostja seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus nõustub, et tähtsust omab rööpa tüüp, mis on fikseeritud parameetritega ning mille alusel on koostatud rööbaste kogukaalu arvestus. Paljasõnalised on ka kostja väited raua korrodeerumisele, mille tulemusena raua paksus väheneb aastas 0,1 mm ning 50 aastaga oleks rööbas 1 cm võrra kitsam ja sellest tulenevalt kaal oluliselt väiksem. Kostja ei ole oma sellekohast väidet millegagi tõendanud. Kostja leiab, et kuivõrd arvesse ei ole võetud arvestuste tegemisel korrosiooni tulemusel vähenenud metalli kaalu, on kogu esitatud arvamus asjakohatu. Hageja on esitanud kinnistule allesjäänud rööbaste täpsustatud mõõtmistulemused selle kohta, et kostja väide rööpa paksuse vähenemise kohta aastas ei vasta tõele (I tl 157-160)
35.Kostja vaidleb vastu vanaraua väärtusele (468 eurot tonni kohta). Kostja märgib (I kd tl 123, 28.06.2023.a menetlusdokument), et seisukoha esitamise koostamise hetkel on vanaraua vastuvõtukohtades (xxx ja xxx) püsikliendile pakutav vanametalli ostuhind 200 eurot ja 170 eurot ühe tonni eest (I kd tl 125 ja pöördel) ning kostja ja X vahelise lepingu raames ostetud vanarauda müüs hageja Refondale hinnaga 242 eurot tonni kohta (I kd 126-127). Kohus nõustub hageja vastuväitega selles, et kostja esitatud pakkumised ei puuduta raudteerööpaid, vaid põhinevad musta metalli hindadel ning raudteerööbaste kokkuostuhinna määramisel ei saa lähtuda kodulehel nähtavast avalikust teabest. Kostja esitatud aktid tõendamaks kostja ja X vahelise lepingu raames väidetavalt B OÜ-le müüdud rööpaid 242 eurot/tonn, märgib kohus, et aktid pärinevad 06.11.2020 ja 28.12.2020, demonteerimistoid lepingu alusel alustati aga märtsis 2021.a . Seega ei saanud kostja kokkuostupunkti viia raudteerööpaid enne lepingu alusel nende demonteerimist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja eelkirjeldatud väide on eksitav ning ei vasta tegelikkusele. Arvestades aktil märgitud jäätmekoodi 17040501 on vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015.a. määruses nr 70 „ Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa järgi viidatud koodiga märgitud raud ja teras. Seega ei ole võimalik veenduda, kas nimetatud kuupäevadel kokkustupunkti viidud metalli puhul oleks üldse tegemist raudteerööbastega. Kuivõrd kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja esitatud raudtee kaalu ja materjali arvestuses toodut, ega tõendanud oma positsiooni vanaraua/kahju suuruse arvestuse osas, lähtub kohus kahju arvestamisel hageja esitatud arvestusest.
Kohus möönab, et raud on korrodeeruv metall, kuid menetluses ei ole esitatud kohtule andmeid rööbaste võimaliku vanuse, kulumise/korrodeerumise ja sellega kaalu vähenemise kohta. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagejale on raudteerööbaste eemaldamisega tekkinud kahju on 26 357,76 eurot (arvestusega 468 x 56,32 eurot).
36.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on tõendatud ka põhjusliku seoses olemasolu raudteerööbaste demonteerimise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). (p 21.1) Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (vt Riigikohtu 06.06.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 p 21.2) On ilmne, et raudteerööbaste eemaldamiseta ei oleks hagejale kahju tekkinud kostja ning rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 5 eesmärk oli tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2). Vastavalt VÕS § § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
37.Kohus on seisukohal, et tõendatud on ka kostja süü hageja raudteerööbaste demonteerimisel. Kohus leiab, et kahju tekitanud õigusvastase teo (raudteerööbaste demonteerimist) toimepanemist saab kostjale ette heita. Kuivõrd eeldatakse, et objektiivse teokoosseisu tunnustele vastav õigusvastane tegu on süüline, vabaneb kahju tekitaja vastutusest kui tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Käesoleval juhul ei ole Formet Grupp OÜ tõendanud, et ei ole hageja raudtee demonteerimises süüdi. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja esitatud raudtee demonteerimisega tekitatud kahju 26 357,76 euro hüvitamise nõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise välja.
Hageja nõuab kahjuna ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 6697,58 eurot.
Hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud on kahju, mis on VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav vaid juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseeesmärgiga. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu
hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Olukorras, kus on tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on kohtul VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 sätestatud absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud (vt Riigikohtu 29.11.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-14-56641/69 p 22) Kohtueelse õigusabi kulude kandmine omandi rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kohtueelsete kulude puhul hinnata nende vajalikkust, st seda, kas nende kulutuste tegemine oli paratamatu. Mõistlikkuse nõue hõlmab ka kulutuste suurust, st kulutused võivad küll olla vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, peab kohus mõistma hüvitise mõistlikus st põhjendatud ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kulud kuuluvad hüvitamisele sõltumata sellest, et nõue esitati algselt X vastu. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea hüvitama õigusabikulu, mida hageja kandis nõude esitamisega X vastu isegi juhul kui selle kaudu tuvastati demonteerimistööde teostaja. Kostjal tuleb hagejale hüvitada kulu, mida hageja on kandnud alates arvel nr 20212487 spetsifikatsioonis toodud 26.11.2021 X Power ja Formet Grupp nõude asjaolude selgitamisest (I kd tl 99). Põhjendatud on õigusabikulu seega arve 20212487 osas summas 555,75 + 9 eurot (I kd tl 99), arve 202102711 933,75 eurot (I kd tl 101), arve 20220111 kokku 1305,75 eurot (I kd tl 103), so kõik kokku 2804,25 eurot, millele lisandub 20% käibemaks ehk 560,85 eurot, kokku 3365,10 eurot. Õigusabiteenuse tunnihind on mõistliku suurusega. Kohus mõistab VÕS § 128 lg 3 alusel kohtueelsete õigusabikulude katteks 3365,10 eurot.
39.Hageja on kostja vastu esitanud seadusjärgse viivisenõude ning palub välja mõista viivise alates 08.12.2021.a. (kostjale kahjunõude esitamisest, kuni 06.06.2022 (kuni hagi esitamisele eelneva päevani) ning alates 07.06.2022, so alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas X Power AS-ile ja Formet Grupp OÜ-le kahju hüvitamise solidaarse nõude küll 08.12.2021.a., kuid nõudes andis tähtaja tasumiseks 29.12.2021.a. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajast mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist ja kostja sai tasumisega viivituses olla alates 30.12.2021.a, mitte alates kahjunõude esitamisest. Kohus mõistab kostjalt välja kahjuhüvitisena 29 722,86 eurot (26 357, 76 + 3365,10), millelt sissenõutavaks muutunud viivis (VÕS § 113 lg 1 2. lause) ajavahemiku 30.12.2021.a-06.06.2022 eest 1035,82 eurot (viivisearvestus lisatud kohtuotsusele). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise alates 07.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 90 % ulatuses), mistõttu jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses; st 90% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 10% kostja menetluskuludest kannab hageja. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda
41.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.