Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 22.01.2024, Tallinn 2-23-140032 Osaühing LEX REX Law Office hagi Veoautokeskuse OÜ vastu võla nõudes 1312,7 eurot Hageja: Osaühing LEX REX Law Office (registrikood 12144320, asukoht Vabaduse väljak 6, Tallinn); Hageja seaduslik esindaja: X (Lex Rex Law Office OÜ, Tondi tn 1, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Veoautokeskuse OÜ (registrikood 10360113, asukoht Tähetorni tn 21g, Tallinn, 11625, Eesti). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, e-post: [email protected] Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ hageja Osaühing LEX REX Law Office kasuks põhivõlgnevus summas 1100 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot ja 10.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 40,70 eurot.
3.Mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ hageja Osaühing LEX REX Law Office kasuks välja viivis põhinõudest 1100 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni põhinõude (1100 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 4.1 Jätta menetluskulud kostja Veoautokeskuse OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Veoautokeskuse OÜ hageja Osaühing LEX REX Law Office kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-23-140032 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 03.11.2023 hagiavalduse ja 10.11.2023 hagiavalduse täpsustuse. Hageja palub 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1 100 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt ajavahemiku 29.08.2023 kuni 10.11.2023 eest arvestatud viivis 40.70 eurot; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 11.11.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Hagi faktiliste asjaolude kohaselt sõlmisid Veoautokeskuse OÜ (kostja) ja WorkBite Recruiting OÜ 28.07.2023 värbamisteenuse lepingu nr 56/2023 (leping) lepingudokumendis märgitud tingimustel (VÕS § 9 lg 1), mille p. 2.1. kohaselt WorkBite Recruiting OÜ (käsundisaaja) kohustus osutama Veoautokeskuse OÜ-le (käsundiandjale) personali värbamise teenuseid (Lisa 1). WorkBite Recruiting OÜ (käsundisaaja) ja kostja (käsundiandja) vaheline leping on käsundusleping (VÕS § 619).
3.Vastavalt lepingu p. 2.2. kohustus käsundiandja ehk kostja maksma käsundisaajale (WorkBite Recruiting OÜ-le) Lepinguga kokkulepitud tasu. Vastavalt lepingu p. 5.1. põhikohaga töötaja värbamise korral tasub Käsundiandja Käsundisaajale töötaja 1 kuu brutotasu, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p. 5.3 ja 5.5. kohustus kostja maksma tasu kolmes osas: 10% kandidaadi otsingu käivitamiseks, 50% kui kandidaat ettevõttesse tööle asub (töölepingu sõlmimisel) ning ülejäänud 40% peale 4-kuulise garantiiperioodi lõppu. Kostja tasus 10% kandidaadi otsingu käivitamiseks.
4.WorkBite Recruiting OÜ tegeles aktiivselt kandidaatide otsimisega. WorkBite Recruiting OÜ leidis sobiva kandidaadi (21-aastase Y), kellega kostja sõlmis 21.08.2023 töölepingu nr 50. (Lisa 2). Hageja osutas kostjale lepingus viidatud teenust ja see oli suunatud tulemusele, milleks oli põhikohaga töötaja värbamine. Sellega oli WorkBite Recruiting OÜ täitnud käsunduslepingust tuleneva kohustuse kostja ees ja kostjal oli tekkinud kohustus tasuda WorkBite Recruiting OÜ-le lepingust tulenev teine osamakse – 50% kogusummast ehk 1 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Tasu muutus sissenõutavaks 21.08.2023. WorkBite Recruiting OÜ esitas 21.08.2023 kostjale arve nr 169, summale 1 100 eurot (lisandub käibemaks), maksetähtajaga 28.08.2023. (Lisa 3).
5.Vastavalt lepingu p. 4.3. käsundiandja kohustus maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu vastavalt kokkulepitud maksetingimustele. WorkBite Recruiting OÜ saatis arve kostjale epostiga. Kostja sai arve kätte, kuid pole seda tasunud. Nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.08.2023, selleks ajaks tuli tasu ära maksta.
6.Vastavalt lepingu p. 5.7. lepinguga ettenähtud maksetega viivitamise korral kohustub maksetähtpäeva rikkunud pool tasuma teisele poolele viivist 0,05 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Hageja viivise arvestus: 29.08.2023 – 10.11.2023 (74 päeva x 0,55 eurot päevas) = 40.70 eurot. Lisaks oli
2-23-140032 WorkBite Recruiting OÜ 15.09.2023 sunnitud tegema kulutusi nõude kohtuväliseks sissenõudmiseks summas 80 eurot, millest 40 eurot tuleb kostjal hüvitada VÕS § 113-1 lg 1 järgi. (Lisa 4).
7.25.09.2023 edastas kostja Yle e-posti teel töölepingu lõppemise ja ülemineku teate, mille p. 1 kohaselt tööleping on lõpetatud erakorraliselt tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1 p 5). (Lisa 5) 26.09.2023 loovutas WorkBite Recruiting OÜ oma nõude Veoautokeskuse OÜ vastu OÜ-le Lex Rex Law Office. (Lisa 6). 04.10.2023 esitas Y Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise saamiseks, kande tegemiseks töötamise registris töölepingu lõppemise kohta. 06.11.2023 toimunud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni istungil sõlmisid pooled kompromissi, kus pooled leppisid kokku, et töösuhe lõppes töölepingu seaduse § 86 lg 1 alusel 06.10.2023 (tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul.
8.Tasu saamise eelduseks on teenuse osutamine. Hageja on tõendanud, et WorkBite Recruiting OÜ on kostjale kokkulepitud teenuseid osutanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning viidatud paragrahvi 2. lõike järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 järgi on kohustuse osaliselt või täielikult täitmata jätmine, sealjuures viivitamine kohustuse rikkumine. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
9.Hageja tõenditega on tõendatud, et WorkBite Recruiting OÜ täitis VÕS 76 lg 1, § 619 järgi käsundist ja pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohutusi kohaselt. Selle tõttu on hagejal õigus VÕS § 76 lg 1, § 619, § 627 järgi nõuda tasu. Kostja on rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingust ja VÕS § 629 lg 1, 619 tulenevat tasu maksmise kohustust, olles maksmisega viivituses.
10.05.12.2023 menetlusdokumendis märkis hageja, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 28.07.2023 sõlmisid Veoautokeskuse OÜ ja WorkBite Recruiting OÜ värbamisteenuse (ehk käsundus-) lepingu nr 56/2023 lepingudokumendis märgitud tingimustel (VÕS § 9 lg 1), mille p.
2.1.kohaselt WorkBite kohustus osutama kostjale personali värbamise teenuseid. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja tasus esimese osamakse (10%) arve kandidaadi otsingu käivitamiseks. WorkBite tegeles aktiivselt kandidaatide otsimisega – avaldas videoklipid ja reklaamid erinevates sotsiaalmeediakanalites, oma kodulehel (www.workbite.ee), suhtles Töötukassaga. (Lisa 1).
11.WorkBite valis mitmete kandidaatide hulgast välja 21-aastase Y, kes oli lõpetanud Viljandi Kutseõppekeskuse kutsehariduse õppekava (4. Taseme kutseõppe) mootorsõidukitehniku eriala (kood 189180) 30.06.2021. (Lisa 2). Talle väljastatud hinnetelehe p. 2 kohaselt pärast õppekava läbimist õpilane töötab iseseisvalt, diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid/masinaid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele, vastutab oma töö tulemuste eest; p. 3 töötab kasutades keskkonnasäästlikke ja ergonoomilisi töövõtteid ning järgides töökultuuri, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning materjali säästlikku kasutamist. Seega oli Y piisavalt kvalifitseeritud töötaja.
12.Kostja sõlmis 21.08.2023 Yga töölepingu nr 50. WorkBite osutas kostjale lepingus viidatud teenust ja see oli suunatud tulemusele, milleks oli põhikohaga töötaja värbamine. Sellega oli WorkBite täitnud käsunduslepingust tuleneva kohustuse kostja ees ja kostjal oli tekkinud kohustus tasuda WorkBite-le lepingust tulenev teine osamakse – 50% kogusummast ehk 1 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Käsunduslepingu tunnuseks on see, et teenuse osutaja on kohustatud tööd tegema/teenust osutama, kuid lõpliku tulemuse saavutamata jätmine ei pruugi ilmtingimata olla
2-23-140032 lepingu rikkumine. Käsunduslepingu korral saab lepingu rikkumisele tugineda ainult siis, kui käsundisaaja ei ole teinud tööd tehes selliseid pingutusi, nagu oleks olnud tavapärane ja mõistlik sellist ülesannet täites teha. WorkBite on tegutsenud lepingus ja seaduses ettenähtud hoolsusega. Tavaliselt piisab sellest, et käsundisaaja on teinud kõik mõistlikult võimaliku selleks, et käsundit täita ning konkreetse tulemuse saavutamine ei pruugi olla alati võimalik.
13.WorkBite ja kostja olid kokku leppinud, et teine osamakse (50% kogusummast) tuleb tasuda siis, kui kostja sõlmib töötajaga töölepingu. Kostja sõlmis töötajaga töölepingu 21.08.2023. Sellega oli kohustus täidetud. Kostjal on õigus keelduda kolmanda osamakse (40% kogusummast) tasumisest, aga mitte teise osamakse tasumisest. WorkBite osutas kostjale poolte vahel kokkulepitud teenust. Poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. WorkBite on oma lepingujärgsed kohustused kostja ees täitnud. Vastavalt lepingu p. 4.3. käsundiandja kohustus maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu vastavalt kokkulepitud maksetingimustele.
14.Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kostja argumente, et WorkBite ei tohtinud töötaja otsimiseks kasutada muuhulgas CV Keskust. Hageja rõhutab, et kostja ja WorkBite vahel ei olnud sellist kokkulepet. WorkBite kasutas kõiki võimalusi, et sobilikku kandidaati leida – sotsiaalmeediat, erinevaid töökuulutuste portaale, Töötukassat jne. Samas seekord WorkBite ei kasutanud CV Keskuse andmebaase. CV Keskuse andmebaasi kasutamine on tasuline, see maksab 65.- € päev ja sellega saab näha vaid 25 kuulutust.
15.Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kostja väidet, et WorkBite ei järginud lepingu p 3.3., mille alusel kohustus WorkBite korraldama töötajale esmase töötervisekontrolli. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole eraldi kokkulepitud, millise aja jooksul WorkBite peab töötajale tervisekontrolli korraldama. WorkBite juhindub tervisekontrolli korraldamisel töötervisehoiu ja tööohutuse seadusest, mille § 13-1 lg 6 sätestab, et töötaja tervisekontroll korraldatakse nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Y oli tööl alla ühe kuu. Seega ei jõudnud WorkBite töötajale tervisekontrolli korraldada.
16.Tõele ei vasta kostja väide, et 06.11.2023 toimunud TTVK istungil töötaja avaldust läbi vaadates märkis TTVK, et teadaolevate asjaolude alusel on töötaja nõue kostja vastu perspektiivitu tulenevalt töötaja enda poolsetest rikkumistest. Y sõlmis TTVK-s kompromisskokkuleppe vaid seetõttu, et TTVK istungil öeldi, et kuna Y on olnud tööl alla ühe kuu ja on juba ise esitanud lahkumisavalduse, siis TTVK ei mõista talle välja küsitud kolme kuu töötasu/kompensatsiooni. Nii vähese aja eest võidakse töötajale välja mõista ka 1.- eurone hüvitis. TTVK-s sõlmitud kompromisskokkuleppega tühistati kõik etteheited Yle – st tööandjal ei olnud Y vastu ühtegi pretensiooni, sh rahalist, samuti ei vallandatud teda töölt, vaid Y lahkus töölt omal soovil.
17.Tõele ei vasta kostja väide, et läbi raske hooletuse kukutas töötaja kojamehevarre sõiduauto esiklaasile, millele tekkis selle tagajärjel kahjustus mõra näol. Y on TTVK-s eitanud ja vaidlustanud kõik kostja poolt esitatud paljasõnalised, tõendamata etteheited ja süüdistused – sh töölt põhjuseta puudumine, esiklaasi lõhkumine, võtmete ja tööriiete vargus jne. (Lisa 3).
18.Tõele ei vasta kostja väide, et 20.09.2023 ei ilmunud avaldaja tööle ega põhjendanud ka tööle mitteilmumist. Y on koguaeg juhindunud töökohustuste täitmisel TLS § 15 ja 16, ta on täitnud töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja ei ole kogu töölepingu kehtivuse ajal teinud Yle mitte ühtegi märkust ega hoiatust töökohustuste täitmise või rikkumise kohta. Seetõttu ei olnud ka WorkBite-l põhjust töötajale hoiatust teha, kuna kostja ei esitanud WorkBitele seaduses sätestatud vormis tõendusmaterjale (labase tekstiga kirjavahetus messangeris ei olnud piisav alus Yle hoiatuse tegemiseks).
19.21.09.2023 esitas Y kostjale paberkandjal töölepingu lõpetamise avalduse, milles palus lugeda viimaseks tööpäevaks 06.10.2023. Töölepingu lõpetamise avalduse esitamiseks andis põhjuse alanud töökius. Pärast sõiduki katkise esiklaasi intsidenti hakkas Y tundma üleolevat ja halvustavat
2-23-140032 suhtumist endasse, psühhosotsiaalne töökeskond muutus tema jaoks talumatuks. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et Y tühjendas 22.09.2023 oma riidekapi, võttes lisaks oma isiklikele asjadele kaasa Veoautokeskuse OÜ-le kuuluvad tööriided ja hoone võtmed. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tööriided ja hoone võtmed Yle vastutavale hoiule andnud, ja et töötaja oleks jätnud midagi tagastamata. Poolte vahel ei ole allkirjastatud mitte ühtegi akti. Kui töökohustused on täidetud vajaliku hoolsusega, ei ole töötaja rikkumises süüdi ega varaliselt vastutav. Y ei ole toime pannud mitte ühtegi distsiplinaarsüütegu, talle ei ole kostja poolt tehtud mitte ühtegi suulist ega kirjalikku hoiatust.
20.15.01.2024 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja on asunud tagantjärgi teadlikult moonutama poolte vahel sõlmitud käsunduslepingus esitatud selgeid ja konkreetseid kokkuleppeid. WorkBite osutas kostjale poolte vahel kokkulepitud teenust. WorkBite täitis oma lepingujärgsed kohustused kostja ees. Leitud töötaja oli piisavalt kvalifitseeritud töötaja. Hageja on selle tõendamiseks 05.12.2023 esitanud Y diplomi ja hinnetelehe. Vastavalt lepingu p. 4.3. käsundiandja kohustus maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu vastavalt kokkulepitud maksetingimustele. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et Y ja kostja vaheline tööleping lõpetati Y poolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Y ise esitas kostjale lahkumisavalduse, kuna töökeskond oli tema jaoks muutunud ebameeldivaks.
21.Hageja on seisukohal, et puuduvad objektiivseid põhjuseid, miks peaks maakohus kostja poolt hilinenult esitatud tõendid vastu võtma. Muuhulgas on maakohus kohtuotsuse teatavaks tegemise aja juba kindlaks määranud ning tõendi vastuvõtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist (TsMS § 237 lg 1 ja § 331 lg 1).
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja esitas 27.11.2023 kohtule vastuse hagile, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Faktiliste asjaolude osas märgib kostja, et 26.09.2023 loovutas WorkBite Recruiting OÜ nõude loovutamise lepingu nr 26/2023 alusel oma nõude Veoautokeskuse OÜ vastu summas 1100 eurot, Lex Rex Law Office OÜ-le (vt lisa 1). 28.07.2023 sõlmisid Veoautokeskuse OÜ (edaspidi kostja või käsundiandja) ja WorkBite Recruiting OÜ (edaspidi käsundisaaja või Workbite) värbamisteenuse lepingu nr 56/2023 (edaspidi leping; vt lisa 2). WorkBite kohustus leidma kostjale autoremondi-lukksepa ametikohale kvalifitseeritud kandidaadi.
23.Lepingu p-s 5 on välja toodud käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord, mille p 5.1. kohaselt tasub käsundiandja WorkBite-le põhikohaga töötaja värbamise korral tasu töötaja 1 kuu brutotasu suuruses summas, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 5.5. alusel kohustus kostja maksma arve kolmes osas: esimene osamakse (10%), siis kui Käsundiandja soovib, et Käsundisaaja alustaks töötaja otsimist, teine osamakse (50% kogusummast), siis kui Käsundiandja sõlmib töötajaga lepingu ja kolmas osamakse (40%), siis kui töötaja on tööle jäänud peale 4 kuulist töötamist. Kostja tasus käsundisaajale esimese osamakse (10%) arve, mille üle pooled ei vaidle.
24.Augustis 2023 teavitas Workbite kostjale tema poolt soovitud sobiva kandidaadi leidmisest kvalifitseeritud autoremondilukksepa ametikohale, kelleks osutus Y. WorkBite esitles Yt kui professionaalset ja ausat autoremondilukksepa, kellel on olemas ka vastav kvalifikatsioon antud töökohal töötamiseks. Esitatud Y CV-st nähtub, et töötaja on saanud vastava kvalifikatsiooni Viljandi Kutseõppekeskusest sõiduautotehniku erialal ja töötajal on kogemus ettevõttes Folk Auto OÜ auto hooldus-, remont- ning garantiitööde näol. Samuti on kirjeldatud CV-s töötaja tegevust Kaitseväes seoses veoautode korrapärase hoolduse ja remondiga (vt lisa 3). 10. 21.08.2023 sõlmis kostja eeltoodu alusel Yga töölepingu nr 50, mille kohaselt asus töötaja tööle autoremondilukksepa
2-23-140032 ametikohale tööandaja asukohas Tallinnas (vt lisa 4). Töölepingu nr 50 p 5.1. alusel oli töötaja põhipalk 1909,03 eurot kuus.
25.21.08.2023 esitas WorkBite kostjale teise osamakse (50% kogusummast) tasumiseks arve nr 169 summas 1100 eurot (ilma käibemaksuta; vt lisa 5). Arve tasumise tähtajaks oli märgitud 28.08.2023. 24.08.2023 teavitas Veoautokeskuse OÜ esindaja Q „Messengeri“ vahendusel WorkBite esindajat, et töötaja Y pädevus antud ametikohal on küsitav tulenevalt järgmistest probleemidest töötajaga: “Kle pole kõige paremad lood selle kutiga, keerab polte ja õlifiltrit valele poole lahti, otsib 14 padruni asemel 24 padruni ja proovib neid”, ”Ei mäleta midagi mida talle õpetad, järgmine päev teeb jälle kõik valesti”, ”ennem hakkab pidurisupportit kinni keerama kui piduriketast alla paneb” (vt lisa 6).
26.Vestlusest nähtub, et kostja kahtleb kirjeldatud elementaarsete tööoskuste puudumise tõttu töötaja Y kvalifitseerituses ja väidetavas kogemuses autoremondilukksepa ametikohal firmas Folk Auto OÜ . Kostja järeldas ülaltoodust, et töötaja Y võis olla Folk Auto OÜ -s siiski vaid abitööline ja tegelikult puudub tal vastav kvalifikatsioon kui ka kogemus autoremondilukksepana, keda kostja tööandjana (käsundiandjana) on otsinud. Samas oli WorkBite teda pidanud kostja nõuetele ja ootustele vastavaks töötajaks. Kostja kahtlusi ja ilmnenud kvalifikatsiooni puudust kinnitas sisuliselt ka käsundisaaja esindaja. Samas kirjavahetuses selgitas WorkBite esindaja W: „no ühesõnaga H. helistas nüüd Folk autosse ja sealt öeldi ka, et ta oli seal abitööline ja et talle mingit suuremat projekti ei antud kordagi.. et muidu kohusetundlik ja tubli aga mingit suurt asja ei tee ära ise“ (vt lisa 7). Fakt, et Folk Auto OÜ-le helistati alles 24.08.2023 tõendab, et WorkBite ei teinud käsundisaajana töötaja suhtes enne kostjale kui kvalifitseeritud spetsialisti soovitamist vajalikku ja piisavalt põhjalikku taustauuringut. Seega esitas käsundisaaja kostjale otsitud töötaja kandidaadi suhtes teadlikult ebaõiget ja usaldusväärselt kontrollimata infot ning ei täitnud poolte vahel kokkulepitud tingimusi töötajal vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu kontrollimisest.
27.Lepingu p 3.5. näeb ette, et juhul kui töötajaga esineb probleeme (distsipliin, töö kvaliteet jne), kohustub käsundisaaja viivitamatult töötajale edastama vajaliku dokumentatsiooni korraldamise (nt hoiatus), tuginedes käsundiandjalt saadud õigeaegsele kirjalikule informatsioonile ja tõendusmaterjalile. Kostjale teadaolevalt ei edastanud WorkBite otsitud töötajale vastavat hoiatust tema tööalastes oskustes, kvalifikatsioonis esinevate puudustele ja nendest vajalikeks järeldusteks edasises tööprotsessis. Seda vaatamata asjaolule, et kostja oli need eelnevalt oma 24.08.2023 kirjavahetuses selgelt välja toonud. 01.09.2023 teatas Q taas „Messengeri“ vahendusel WorkBitele: „Y pani siin paar päeva tagasi rattamutrid valepidi, koonus väljapoole“ ning rõhutab, et: „suht kiirelt oleks vaja uut inimest, muidu teeb firmale korvamatut kahju, sest kõike ei jõua kontrollida ka üle.“ (vt lisa 8). Siinkohal viitab kostja Lepingu p-le 6.1., mis näeb ette, et juhul kui kostjale saadetud töötaja oskused ei vasta Lepingus ja lisades määratud kirjeldusele või muud töötaja omadused ei vasta kostja eelnevalt kirjeldatud omadustele, on kostjal õigus nõuda töötaja väljavahetamist, esitades käsundisaajale kirjalikult esimesel võimalusel õiguslikult põhjendatud selgitus. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja on nii 24.08.2023 kui ka 01.09.2023 esitanud WorkBitele „Messengeri“ vahendusel Lepingu p-s 6.1. käsitletud/kokkulepitud nõude (lisa 8).
28.05.09.2023 teatas WorkBite, et on otsimas uut autoremondilukkseppa ning on läbi viinud intervjuu uue kandidaadiga C, kes on S. Sepa selgituse kohaselt 26 aastat töötanud ettevõttes Renneks autoremondilukksepana. WorkBite selgituste kohaselt on tegemist „füüsiliselt tugeva ja vastutustundliku“ inimesega. Samas lisas W, et talle teadaolevalt vallandati C päeva pealt ning ta lubas kostjale teada anda, mis oli selle põhjuseks (vt lisa 9). Lepingu p 3.1. alusel kohustus WorkBite käsundi täitmisel tegutsema kostjale lojaalselt käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. See tähendab, et WorkBite-l oli kohustus teha ka uuele kandidaadile vastav taustakontroll ning anda kostjale täiendavat infot selle kohta, miks töötaja C eelmisest töökohast ootamatult vallandati. WorkBite seda kohustust töötaja tausta täiendavaks tutvustamiseks (eelmises töökohas töölepingu lõpetamise põhjuste kohta), mida võimaliku töötaja kandidaadi
2-23-140032 puhul peetakse elementaarseks ja üldtunnustatuks, ei täitnud. Asjaolust, miks C eelmisest töökohast ootamatult vallandati ei ole kostjale teatatud käesoleva ajani. 07.09.2023 kinnitas W „Messengeri“ vahendusel kostjale, et kandidaadile C tehti taustauuring, kuid midagi „kummalist ega imelikku välja ei tulnud“ (vt lisa 10). Seega ei täitnud kostja hinnangul käsundisaaja ka siinkohal Lepingu p-s 3.1. kokkulepitud põhimõtteid, mis on vajalikud käsundi kvaliteetseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
29.07.09.2023 ehk samas kirjavahetuses uurib Q käsundisaajalt, kas kõnesolevale kandidaadile on tehtud ka tervisekontroll, arvestades töötaja vanust ja vältimaks riske töö ootamatuks katkemiseks lähitulevikus. Kostja tugines seejuures Lepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingu p-i 3.3. alusel kohustus käsundisaaja korraldama töötajatele esmase töötervisekontrolli, kui töö laad seda nõuab. Arvestades, et C puhul oli tegemist eakama töötajaga (sündinud 1974 a.) oli WorkBite-l kohustus läbi viia ka vastav tervisekontroll, mida aga ei tehtud. Kui W küsis kostjalt täiendavalt, kas silmas on peetud tervisetõendi esitamist, täpsustas Q: „no mingit testi te tahtsite ka, et töötajale teha“, millele vastati: „see ongi see taustauuring. Tervisetestist ma küll midagi ei tea“ (vt lisa 11). Seega ei järginud käsundisaaja kostja hinnangul ka Lepingu ps 3.3. kokkulepitud tingimusi.
30.08.09.2023 tõi Veoautokeskuse OÜ klient Z talle kuuluva sõiduauto BMW XXXXXXd kostja juurde korralisse hooldusesse. Kliendi autoga seotud hooldustöid, mille hulka kuulus kojamehemootori vahetus, teostas töötaja Y. Läbi raske hooletuse kukutas töötaja kojamehevarre sõiduauto esiklaasile, millele tekkis selle tagajärjel kahjustus mõra näol. Seetõttu oli kostja töötaja tegevuse tulemusena kohustatud kliendile tekitatud kahju hüvitama summas 362,50 eurot ja tellima sõiduautole uue esiklaasi paigaldamise (vt lisa 12). Lisaks varalisele kahjule põhjustas töötaja tööandjale kliendi ees ka olulist maine kahju.
31.13.09.2023 teavitas Q WorkBite „Messengeri“ vahendusel, et uus töötaja kandidaat C käis Veoautokeskuse OÜ kontoris ning kandidaat jättis algselt asjaliku mulje. Kostja teavitas, et töötajaga kohtumisel lepiti kokku töötasus 1200 eurot kuus ning töötaja alustab proovipäevaga 20.09.2023 (vt lisa 13). 20.09.2023 ei ilmunud nö algne töötaja Y tööle ega põhjendanud kostjale ka tööle mitteilmumist. Sellega pani töötaja sisuliselt toime tööluusi ehk puudus mõjuva põhjuseta töölt. Sellise tegevusega tekitas töötaja töökorralduslikult kostjale ootamatu olukorra, kus ettevõte pidi tagama klientide teenindamise ja nende ees võetud kohustuste täitmise ning ümber korraldama planeeritud tööprotsessi. Mingeid mõistlikke selgitusi oma tegevuse kohta töötaja kostjale ei esitanud. 21.09.2023 teavitas töötaja Y kostjat töölepingu lõpetamisest ja edastas sellekohase lahkumisavalduse, milles palus lugeda viimaseks tööpäevaks 06.10.2023 (vt lisa 14). Samal päeval teavitas V „Messengeri“ vahendusel ka WorkBite töötajate (nö algse ja uue võimaliku töötaja) osas kujunenud olukorrast: „saatsime täna hommikul minema selle C, tuli eile lõhnad küljes tööle, tobitab iga 15 min tagant ja tööd teeb ka üle perse“, „Yi viimane tööpäev on 6. oktoober“, „saate veel 2 nädalat aega, kui ei leia normaalset lukksepa meile, siis lõpetame selle nalja ära, proovime teie konkurente“ (vt lisa 15).
32.WorkBite esindaja W vastas viidatud kirjale selgitades, et Y ei jaganud käsundisaajale väidetavalt enda kohta piisavalt tõest informatsiooni ja eksitas oma oskustega nii WorkBite kui ka Veoautokeskuse OÜ-d. Samuti väitis W, et nemad ei otsi tööjõudu CV keskusest vaid viivad läbi sihtotsingu, mille kohaselt värvatakse vaid parimaid(!?-vt lisa 16). See käsundisaaja väide on aga vastuolus kostjale teadaolevate asjaoludega. Nimelt kui kostja uuris C käest, kuidas temani nende tööpakkumine sattus, siis kinnitas isik, et pani lihtsalt www.cvkeskus.ee oma CV ülesse viidates, et otsib tööd ja CV keskuse kaudu võeti temaga ühendust kõnesoleva töökoha pakkumiseks. Kostja märgib siinkohal, et käsundisaaja oli analoogselt toiminud töötaja otsingul ka Yt käsundiandjale töötajana pakkudes - Workbite edastas kostjale CV Keskuse poolt talle edastatud Y CV. Need faktid kinnitavad, et käsundisaaja ei ole algusest peale sisuliselt järginud Veoautokeskuse OÜ-ga sõlmitud värbamislepingu üldiseid põhimõtteid ja endale võetud kohustusi Lepingu p-de 2.1. ja
3.1.mõttes.
2-23-140032
33.21.09.2023 kirjas esitas kostja esindaja Q käsundisaaja tegevuse kohta selge seisukoha täpsustades eelnevat: „esimene tööline Y müüs ennast alustuseks Teile pädevalt maha, kuna te ei teostanud isegi kontrolli tema üle. Nädala jooksul andsin teile teada millise inimesega on tegu, siis alles helistasite tema eelmisesse töökohta ja saite kinnitust, et tegu oli abitöölisega.“ Samuti pöörab Q tähelepanu asjaolule, et: „teine tööline oli juba kaugelt näha, et tegemist on joodikuga. Käed värisesid ja lõhnad küljes. Sellest ei ole Te samuti midagi maininud. See, et inimene vallandati päeva pealt, ei ütle kahjuks meile mitte midagi, kui me ei tea põhjust“ (vt lisa 17).
34.22.09.2023 tühjendas töötaja Y kostja juures oma riidekapi, võttes lisaks oma isiklikele asjadele kaasa Veoautokeskuse OÜ-le kuuluvad tööriided ja hoone võtme. Töötaja Y ei omanud selleks kostja luba ega informeerinud kostjat mingist vajadusest asjade kaasavõtmiseks. Lisaks andis töötaja Y ilma õigusliku aluseta Veoautokeskuse OÜ-le majandustegevuseks ettenähtud hoone võtme kolmandate isikute kätte, põhjustades sellega olukorra, kus märkimisväärse ajavahemiku jooksul oli sisuliselt võimaldatud kolmandatele isikutele juurdepääs vastustaja varale. Seega lõi töötaja Y teadlikult ja tahtlikult ohu kostja vara säilimisele ja puutumatusele. Vältimaks kostjale võimaliku kahju tekkimist, oli kostja sunnitud vahetama hoone ukselukud, millega kaasnes talle kahju summas 885 eurot (ilma käibemaksuta). Töökombinesoon väärtusega 83,52 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva ajani tööandjale tagastamata.
35.25.09.2023 ei ilmunud töötaja Y tööle ega vastanud telefonile ega sõnumitele. Seetõttu edastas kostja tulenevalt töötaja korduvatest lepingurikkumistest sama päeva õhtul töötajale töölepingu erakorralise lõpetamise teate (vt lisa 18). WorkBite oli töötaja kirjeldatud käitumisest teadlik, sest Y poolt omavoliliselt kaasa võetud tööandja hoone võti tagastati käsundiandjale WorkBite vahendusel pärast korduvaid meeldetuletusi käsundisaajale. Kui hageja seda asjaolu vaidlustab, siis esitab kostja selle kohta ka täiendavad tõendid poolte kirjavahetusest.
36.04.10.2023 esitas töötaja Y Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TTVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise saamiseks, kande tegemiseks töötamise registris töölepingu lõppemise kohta (vt lisa 19). 06.11.2023 toimunud TVK istungil töötaja avaldust läbi vaadates märkis TVK, et teadaolevate asjaolude alusel on töötaja nõue kostja vastu perspektiivitu tulenevalt töötaja enda poolsetest (eespool kirjeldatud) rikkumistest. TVK soovitusel sõlmisid pooled kompromissi, milles lepiti kokku vaid töölepingu lõpetamise kuupäevas TLS § 86 lg 1 alusel - 06.10.2023. Lisaks nähtub TVK 06.11.2023 määrusest töövaidluses nr 4/1/1651/23, et kõnesoleva kokkuleppe sõlmimisega tööandja ei tunnista ja ei võta omaks, et tööotsinguettevõte WorkBite Recruiting OÜ on tööandjale leidnud kvalifitseeritud autoremondilukksepa, mis on olnud tööotsinguettevõtte ja tööandja vahelise lepingu esemeks (Lisa 20).
37.Tuginedes eespool kirjeldatud asjaoludele ei ole WorkBite Veoautokeskuse OÜ hinnangul täitnud poolte vahel sõlmitud Lepingut selles kokkulepitud tingimustel ja täitnud endale võetud kohustust käsundisaajale kvalifitseeritud autoremondilukksepa leidmiseks, mis annaks aluse nõuda tasu käsundi nõuetekohase täitmise eest. Vastupidiselt eeldatule ja kostja ootustele on käsundisaaja poolt välja pakutud esimene kandidaat tekitanud kostjale märkimisväärset varalist kui ka maine kahju ning pole suutnud täita tööülesandeid vastavalt üldtunnustatud kvalifikatsiooninõuetele. Teine töötaja kandidaat aga osutus koheselt sobimatuks oma isikuomaduste tõttu. Kõike eeltoodut arvestades ei saa hagejal kui käsundisaaja nõude omandajal olla nõuet ka kostja vastu, sest käsundisaaja ei ole Lepingut täitnud nõuetekohaselt.
38.Lisaks eelnevalt esitatud selgitustele faktiliste asjaolude ja nendest tulenevatele järeldustele peab kostja täiendavalt vajalikuks märkida alljärgnevat. Kooskõlas TsMS § 394 lg 2 p-ga 1 märgib kostja, et tema hinnangul esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt on maakohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kostja hinnangul ei ole teadaolevate asjaolude alusel hageja õigusi rikutud (seda ka loovutatud nõude mõttes). Kuna kohus
2-23-140032 on aga hagi menetlusse võtnud, siis eeldab hageja, et kohus peab põhjendatuks selle ka sisuliselt läbi vaadata. Kostja teatab, et ta ei tunnista hagi ja see tuleb jätta täielikult rahuldamata.
39.Kostja hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud ja nõue on vastuolus pooltele teadaolevate asjaoludega (faktide ja tõenditega), mida hageja pole kohtule teadlikult avaldanud ja esitanud. Hagiavaldusest ei nähtu kostja hinnangul faktilisi asjaolusid, mis õigustaksid nõude esitamist kostja vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud väited moonutavad tegelikke faktilisi asjaolusid, millele kostja on tähelepanu juhtinud juba eespool.
40.Tööjõuotsingufirma WorkBite Recruiting OÜ ei ole käsundi täitmiseks sõlmitud lepingut täitnud poolte vahel kokkulepitud tingimustel ja VÕS §-s 619 sätestatud põhimõtetel. Veoautokeskuse OÜ ja WorkBite Recruiting OÜ vahel sõlmitud lepingu puhul on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tasu saamise eelduseks on aga teenuse osutamine. Lepingu p 2.1. alusel kohustus WorkBite osutama kostjale personali värbamise teenuseid ja leidma kvalifitseeritud töötaja autoremondilukksepa ametikohale. Kuigi WorkBite esitles kokkuvõttes kostjale kahte kandidaati, ei vastanud kumbki kandidaat käsundiandja poolt lepingu sõlmimise aluseks olevatele tingimustele (nõuetele).
41.Teadolevatest ja tõendatud asjaoludest nähtub, et WorkBite ei järginud poolte vahel Lepingu p-des 2.1, 3.1-3.3, 3.5, 3.8 kokkulepitud tingimusi, mis annaksid aluse tasu nõudmiseks käsundi täitmise eest. Kokkuvõttes ei järginud WorkBite kohustust otsida ja välja selgitada käsundiandjale vajaliku kvalifikatsiooni nõudeid (kvalifitseeritud autoremondilukksepp) täitev töötaja kandidaat. Kogutud tõenditest nähtub, et käsundisaaja ei teostanud kandidaatide vajalikku taustakontrolli ei tööalaste oskuste ega ka eelneva töökogemuse kohta. Kostja juhtis järjepidevalt ja õigeaegselt käsundisaaja tähelepanu sellele, et käsundisaaja poolt talle välja pakutud esimene töötaja oskused ei ole ligilähedaseltki sellised, mida on Lepingut sõlmides silmas peetud. Korduvad käsundisaajale tehtud märkused olukorda ei muutnud ning kostja avaldas selget soovi ja tahet käsundisaaja poolt uue (teise) töötaja leidmiseks.
42.Samuti ei teostatud teise töötaja puhul tervisekontrolli vastavalt Lepingu p-le 3.3 (vt ka vastuse p 18). Esimese kandidaadi puhul ei järginud käsundisaaja ka Lepingu p-s 3.5 kokkulepitud kohustust, mille kohaselt oli ta kohustatud tööandaja märkuste ja tähelepanekute alusel töötajaga suhtlema ja selgitama nii tööandja ootuseid (lisaks tööandja vahetule kontaktile), kui ka välja selgitama töötaja poolt töökohustuste rikkumise põhjused (tööle mõjuva põhjuste mitteilmumine, tööandja tööriiete omastamine, tööandja hoone võtme kaasaviimine ja tagastamata jätmine pikema aja jooksul). Seda vaatamata asjaolule, et tööandaja käsundisaajat nendest asjaoludest teavitas. Eeltoodust tulenevalt ei järginud käsundisaaja ka Lepingu p-s 3.8 kokkulepitud kohustust, mille kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundiandjat oma juhiseid muutma. Sisuliselt ei andnud käsundisaaja ka mingit infot käsundi täitmise kohta, sest see piirdus vaid kostja poolt esitatud küsimustele ja märkustele üldsõnaliste vastustega, mitte käsunditäitja enda poolt aktiivse tegevusega selleks, et tagada Lepingu eesmärgipärane täitmine.
43.Kokkuvõttes ei saa teadaolevate asjaolude alusel olla vaidlust selles, et käsundisaaja poolt käsundiandjale esitatud töötaja kandidaadid ei vastanud tegelikult nendele oskustele ja isikuomadustele, mida Lepinguga eesmärgiks seati. Eeltoodust nähtub, et käsundisaaja ei järginud VÕS § 620 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et heas usus käitumine eeldab mõistlikkuse põhimõtetest lähtumist.
2-23-140032 Mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (vt Ringkonnakohtu 08.08.2013 otsust tsiviilasjas nr 2-11-1840).
44.Käsundisaaja poolt lepinguga võetud kohustuste rikkumine põhjustas kostjale kui tööandjale ka otsest varalist kahju. Töötaja Y suhtumine töölepinguga võetud kohustustesse, sh kostja juhistesse ja korraldustesse, aga ka Veoautokeskuse OÜ-le kuuluvasse varasse, oli äärmiselt vastutustundetu ja hoolimatu. Töötaja kuritarvitas korduvalt kostja usaldust ja põhjustas talle nii varalist kui ka maine kahju kliendi ees. Töötaja puudus ilma mõjuva põhjuseta töölt ning ei olnud sisuliselt võimeline täitma nõuetekohaselt autoremondilukksepana töölepinguga seotud ülesandeid. Töötaja tegevuse tulemusena tekitati kostjale varalist kahju kokku summas 1301,02 eurot. Kokkuvõttes on kostja hinnangul WorkBite jätnud käsundi täitmata VÕS § 620 lg 2 mõttes käsundiandja jaoks parima kasuga ning tekitanud kostja varale kahju läb töötaja raske hooletuse ja vara omastamise. WorkBite ei ole täitnud kostja ees käsunduslepingust tulenevat kohustust leidmaks kvalifitseeritud kandidaat soovitud töökohale.
45.11.01.2024 menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja on oma 05.12.2023 vastuses käsitlenud asjaolusid moonutatult ning soovinud esitada kunstlikult konstrueeritud vastuväiteid WorkBite’i poolt Lepingu rikkumise õigustamiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning hageja 05.12.2023 esitatud vastuväidetes kirjeldatud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Hageja 05.12.2023 vastuses esitatud faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused ei lükka ümber kostja 27.11.2023 vastuses esitatud seisukohti ning nende aluseks olevaid kirjalikke tõendeid ja fakte. Kokkuvõttes on hageja nõue põhjendamatu ja pahatahtlik. Hageja on oma 05.12.2023 vastuses asunud sisuliselt uuesti lahendama, ümber hindama ja sisustama töövaidlusega seotud asjaolusid endale sobivalt ja vastuolus TVK poolt poolte kokkuleppe sõlmimisel antud selgituste ning kostja seisukohtadega. Hageja püüab teadvalt kohut eksitada Veoautokeskuse OÜ ja Y vahelise töövaidlusega (töövaidlusasja number 41/1651/23) seonduvates asjaoludes, milles töötaja nimel esitatud seisukohad ja nõude aluseks olevad faktid on jäänud tõendamata või ümber lükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Lisaks ei ole hageja esitanud mitte ühtegi sellist tõendit, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks.
46.Lepingu p-dest 3.1., 3.2., 3.4. ja 3.5. nähtub üheselt ja selgelt, et lepingu esemeks oli põhikohaga töötaja värbamine vastavalt kostja vajadusele ehk WorkBite’i kohustus leidma kostjale autoremondi-lukksepa ametikohale kvalifitseeritud ja sobiv töötaja, mida WorkBite ei ole suutnud teha käesoleva ajani. Lepingu ese ja poolte tahe (kokkulepe) on hõlmatud väga konkreetsete tingimustega, millest pidi juhinduma eelkõige hageja. Sisuliselt soovib hageja asuda tagantjärgi endale sobivalt sisustama Lepingus väljendatud tahteavaldusi ja poolte vahel kokkulepitud tingimusi. Selleks, et Lepingujärgne tasu muutuks sissenõutavaks, ei tule tuvastada üksnes teenuse osutamisega kaasneda võiv formaalne tingimus (nt Yga töölepingu sõlmimine), vaid tuleb tuvastada ja tõendada, et kostjale on teenust osutatud Lepingule vastava kvaliteediga, ilma vastuolulise ja pahatahtliku käitumiseta, arvestades hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kuigi WorkBite esitles kokkuvõttes kostjale kahte kandidaati, siis kumbki kandidaat ei vastanud käsundiandja poolt Lepingu sõlmimise aluseks olevatele tingimustele (nõuetele). Kostja ei vaidle vastu, et sõlmis Yga töölepingu, kuid see ei tähenda, et Workbite oleks nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi kooskõlas Lepingu ja võlaõigusseaduse nõuetega. Workbite ei selgitanud eelnevalt piisava põhjalikkusega välja Y tööalaseid oskusi ja sobivust (kvalifitseeritud!?) autoremondilukksepa ametikohale, sest koheselt pärast töötajaga töölepingu sõlmimist ilmnesid erinevad asjaolud töötaja tegelike oskuste ja kvalifitseerituse kohta, mis seadsid põhjendatult kahtluse alla tema sobivuse kostja poolt soovitud töötaja kvalifikatsioonile. Seda kinnitab ilmekalt asjaolu, kus kostja koheselt teavitas WorkBite’i töötajal vajalike oskuste puudumisest ja soovist leida hageja poolt uus töötaja kandidaat.
47.Kokkuvõtvalt nähtub teadaolevatest asjaoludest, et hageja poolt lepingu täitmiseks välja pakutud töötaja oskuste ja vajaliku kvalifikatsiooni puudulikkus ilmnes koheselt töösuhte alguses ning viitas sellele, et käsundisaaja ei olnud käsundi täitmiseks järginud üldtunnustatud põhimõtteid
2-23-140032 ja Lepinguga võetud kohustusi. WorkBite’i poolt vastavate oskusteta isikuga töölepingu sõlmimise võimalusele viitamine ei saa olla sisustatav kui Lepingu kohane täitmine. Üldteada asjaoluna on värbamisteenuste kasutamise eesmärk leida tööandjale üksnes vajalike oskustega ja kvalifikatsiooniga töötajaid. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus töõjõu otsimise ja töötajalt oodatavate oskuste põhimõttega. Hageja käsitluse kohaselt oleks WorkBite’il õigus 50%-le kogu Lepingujärgsest tasust juba üksnes pärast sihtotsingu alustamist ja pärast seda, kui ükskõik mis kvalifikatsiooniga isik sõlmib kostjaga (töö)lepingu (vt Lepingu p 5.5). Lepingule sellise tõlgenduse omistamine eirab värbamisteenuse kasutamise eesmärki ja seeläbi ka tähendust, mida WorkBite ja kostja Lepingule selle sõlmimisel andsid. VÕS § 29 lg 1 sätestab järgmist: „Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.“ Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda Lepingu tõlgendusest, mille kohaselt ei ole WorkBite’i tasunõue automaatselt muutunud sissenõutavaks alates Lepingu sõlmimisest ning hageja on seeläbi koheselt vabastatud omapoolsete kohustuste täitmisest.
48.Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, mille kohaselt on WorkBite tegutsenud lepingus ja seaduses ettenähtud hoolsusega. Teadaolevatest ja tõendatud asjaoludest nähtub, et WorkBite ei järginud poolte vahel Lepingu p-des 2.1., 3.1.-3.3., 3.5. ja 3.8. kokkulepitud tingimusi, mis annaksid aluse tasu nõudmiseks käsundi täitmise eest. Sisuliselt taotleb hageja kõnesoleva Lepingu alusel tasu maksmist teenuse eest ilma sellega võetud kohustusi elementaarset standardit täitmata.
49.WorkBite’i poolt valeväidete esitamist ja käsundi lohakat täitmist (hoolsuskohustuse rikkumist) tõendab ka fakt, et nii töötajad Y kui ka C on tunnistanud, et lisasid oma CV vaid CV Keskuse portaali ning selle kaudu autoremondilukksepa tööpakkumine nendeni jõudiski. Aga mingit kutseoskuste kontrolli, väljaselgitamist hageja poolt sisuliselt ei toimunud. Seejuures on WorkBite aga kostjale eelnevalt korduvalt maininud, et nad ei kasuta töötajate otsimiseks CV Keskuse portaali: 21.09.2023 saadetud e-kirjas selgitas Workbite, et „me ei otsi oma inimesi CV keskusest ja ei ole seda kunagi teinud ja ei plaani seda ka tegema hakata. Me teeme sihtotsinguid“ (vt kostja 27.11.2023 dokumendi lisa nr 15). Eeltoodust järeldub, et hageja eksitas kostjat teadlikult ja lõi osutatavast teenusest ebaõige ettekujutuse. See ilmestab WorkBite’i poolt Lepingu lohakat täitmist ja pahausklikku käitumist (kostjale ja kohtule valetamist).
50.Lisaks juhtis kostja järjepidevalt ja õigeaegselt käsundisaaja tähelepanu sellele, et käsundisaaja poolt talle välja pakutud esimese töötaja (Y) oskused ei ole ligilähedaseltki sellised, mida on Lepingut sõlmides silmas peetud. Olenemata kostja korduvatest märkustest käsundisaajale see olukorda ei muutnud. Fakt, et WorkBite ei teavitanud Yt kostja korduvatest märkustest, on vastuolus Lepingu p-ga 3.5., mille kohaselt oli käsundisaajal viivitamatult kohustus edastada töötajale vajalik dokumentatsioon (nt hoiatus), juhul kui töötajaga esineb probleeme (distsipliin, töökvaliteet jne), tuginedes käsundiandjalt saadud õigeaegsele kirjalikule informatsioonile ja tõendusmaterjalile. Sisuliselt ei andnud käsundisaaja ka mingit infot käsundi täitmise kohta, sest see piirdus vaid kostja poolt esitatud küsimustele ja märkustele üldsõnaliste vastustega, mitte käsunditäitja enda poolt aktiivse tegevusega selleks, et tagada Lepingu eesmärgipärane täitmine. Sisuliselt asus WorkBite kostjat pärast vajalike oskusteta, ebapädeva töötaja leidmist ja kostjale suunamist teatavaks tehtud probleemides ignoreerima.
51.Seejuures ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei edastanud WorkBitele seaduses sätestatud vormis tõendusmaterjale Y töökohustuste täitmise või rikkumise kohta. Lepingu p 3.5 alusel tuleb käsundisaajat töötajaga seonduvatest probleemidest kirjalikult teavitada. Kostja 27.11.2023 dokumendi lisas 6 sisalduvast kirjavahetustest nähtub selgelt kostja poolt selle kohustuse täitmine, tema soov ja tahe, mis võeti aluseks ka edasisel suhtlusel osapoolte vahel. Hageja ei vaielnud kostja poolt esitatud märkustele vastu ega ei palunud neid esitada töötaja kohta mõnes muus WorkBite’i jaoks aktsepteeritavamas vormis. Seega oli „Messengeri“ vahendusel edastatud informatsioon mõlemale osapoolele üheselt mõistetav ja aktsepteeritav vorm suhtluseks ning WorkBite oleks pidanud sellest lähtuma töötajale hoiatuste tegemisel. WorkBite’i poolt Lepingu
2-23-140032 täitmata jätmine üksnes väitele tuginedes, et kostja ei edastanud märkusi hagejale sobival viisil, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja enda käitumine on sellega vastuolus tuvastatud faktide aluse. Tegemist on tagantjärgi kunstlikult otsitud põhjendusega, millega WorkBite’i soovib õigustada oma kohustuste täitmata jätmist. Arvestades eeltoodut ja teadaolevaid asjaolusid on WorkBite’i käitumine olnud vastuoluline, jättes täitmata Lepingust tulenev kohustuse kvalifitseeritud kandidaadi leidmiseks autoremondilukksepa ametikohale. Kuna käsundisaaja ei pakkunud kostjale välja ühtegi töötaja kandidaati, kes oleks vastanud oma tööalastelt oskustelt ja isikuomadustelt „kvalifitseeritud autoremondilukksepa“ kvalifikatsioonile ja tööalasele kogemusele, siis ei ole käsundisaaja poolt Lepingut täidetud VÕS S § 76 lg 3 põhimõtteid järgides. See aga on esmaseks eelduseks käsundi täitmise eest tasu maksmiseks.
52.Hageja moonutab teadlikult Y ja Veoautokeskuse OÜ vahelise töövaidlusega seotud asjaolusid. Hageja väide, et Y esitas töölepingu lõpetamise avalduse töökiusu tõttu, on vale ja kohut eksitav. Y pöördus TVK poole avaldusega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töö lepingu lõpetamiseks, hüvitise saamiseks ja kande tegemiseks töötamise registris töölepingu lõppemise kohta, kuid ei esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit TVK-le ega kostjale, millest nähtuks väidetav tööandja kius..
53.Kostja poolt esitatud tõenditest kui ka Veoautokeskuse OÜ ja kliendi Z kirjavahetusest nähtub selgelt, et Y täitis 08.09.2023 tööülesandeid seoses Z mootorsõiduki korralise hooldusega – seda tõendab kostja tegevuskoha siseruume jäädvustava kaamera salvestis. Hoolduse käigus kukutas Y kojamehe varre Z mootorsõiduki esiklaasile, millest tekkis sõiduki esiklaasile mõra. Mõra esiklaasil tõendab Z poolt edastatud pardakaamera kuvatõmmis (enne hooldust ja pärast hooldust), millelt on nähtav vigastuse tekkimine. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et fotodelt ei ole aru saada, millal ja millistel asjaoludel on mõra esiklaasile tekkinud. Kostja hinnangul on esitatud tõendite põhjal ainuvõimalik järeldada, et kahju tekkis Y tegevuse tõttu.
54.Lisaks eelnevalt väljatoodule tühjendas Y 22.09.2023 tööandja juures oma riidekapi, võttes lisaks isiklikele asjadele kaasa Veoautokeskuse OÜ-le kuuluvad tööriided ja hoone võtme. Ka TVK istungil selgitas kostja, et Y lahkus tunnistajate juuresolekul töölt suurte kottidega, võttes kaasa Veoautokeskuse OÜ-le kuuluvad tööriided. Y neid asjaolusid ja fakte TVK- i istungil ei vaidlustanud. Lisaks kinnitab ülaltoodut ka TVK istungi protokoll, milles kostja on kinnitanud, et Yle anti hoiule Veoautokeskuse OÜ-le kuuluv universaalne hoone võti, mis avab kokku 9 (üheksa) ust. Kostja viitab töölepingu nr 50 lisale 1, mille kohaselt sõlmisid kostja ja Y täieliku materiaalse vastutuse lepingu. Lepingu sõlmimisega võttis töötaja endale täieliku materiaalse vastutuse temale V (kostja juhatuse liige) poolt usaldatud vara säilimise eest. Kuid samas on tõendatud, et Y andis ilma õigusliku aluseta tööandja hoone võtme kolmandate isikute kätte, põhjustades sellega olukorra, kus märkimisväärse ajavahemiku jooksul oli sisuliselt võimaldatud kolmandatele isikutele juurdepääs kostja varale. Sellest tulenevalt ei saa olla mõistliku vaidlust selle üle, et Y on rikkunud materiaalse vastutuse lepingut ja ka töölepinguseadusest ning võlaõigusseadusest tulenevaid kohustusi.
55.Kostja rõhutab, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus, vaid vaidlus selles, kas WorkBite täitis värbamislepinguga antud käsundit poolte vahel kokkulepitud tingimustel ehk otsis tööandjale vajaliku kvalifikatsiooniga töötajat, mida WorkBite kostja hinnangul teinud ei ole. Kokkuvõttes tuleb kostja hinnangul jätta hageja esitatud hagiavaldus rahuldamata, sest WorkBite ei ole kostjaga sõlmitud käsundit täitnud vastavalt VÕS § 619 sätestatud põhimõtetele, mille alusel oleks hagejal võimalik kostjalt nõuda tasu käsundi nõuetekohase täitmise eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-23-140032
56.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu esineks käesolevas asjas alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Seetõttu lahendab kohus käesoleva tsiviilasja sisuliselt kirjalikus lihtmenetluses.
57.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
58.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
59.Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid Veoautokeskuse OÜ (kostja) ja WorkBite Recruiting OÜ 28.07.2023 värbamisteenuse lepingu nr 56/2023 (leping), mille p. 2.1. kohaselt kohustus WorkBite Recruiting OÜ (käsundisaaja) osutama Veoautokeskuse OÜ-le (käsundiandjale) personali värbamise teenuseid (dtl 33-36). Poolte vahel puudub vaidlus ja ka kohus nõustub sellega, et WorkBite Recruiting OÜ ja kostja vaheline leping on käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses. VÕS § 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
60.Vastavalt lepingu p. 2.2. kohustus käsundiandja ehk kostja maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu. Käsunduslepingu p-s 5.1. lepiti kokku, et põhikohaga töötaja värbamise korral tasub käsundiandja käsundisaajale töötaja 1 kuu brutotasu, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p-dele 5.3 ja 5.5. kohustus kostja maksma tasu kolmes osas: 10% kandidaadi otsingu käivitamiseks, 50% kui kandidaat ettevõttesse tööle asub (töölepingu sõlmimisel) ning ülejäänud 40% peale 4-kuulise garantiiperioodi lõppu. Täpsemalt, arve tasutakse kolmes osas nii, et esimene osamakse (10%), siis kui käsundiandja soovib, et käsundisaaja alustaks töötaja otsimist, teine osamakse (50% kogusummast), siis kui käsundiandja sõlmib töötajaga lepingu ja kolmas osamakse (40%), siis kui töötaja on tööle jäänud peale 4 kuud. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus 10% kandidaadi otsingu käivitamiseks.
61.Kostja kinnitusel nähtub värbamisteenuste lepingust, et käsunduslepingu esemeks oli põhikohaga töötaja värbamine vastavalt kostja vajadusele ehk WorkBite Recruiting OÜ-l oli kohustus leida kostjale autoremondi-lukksepa ametikohale kvalifitseeritud kandidaat (vt dtl 143). Asjas esitatud tõenditest nähtub, et WorkBite Recruiting OÜ leidiski autoremondi-lukksepa kohale kostja jaoks kandidaadi Y ́e, kellega kostja sõlmis 21.08.2023 töölepingu nr 50 (dtl 37-40). Vastavalt osutatud värbamisteenusele esitas WorkBite Recruiting OÜ 21.08.2023 kostjale arve nr 169, summale 1 100 eurot (lisandub käibemaks), maksetähtajaga 28.08.2023 (dtl 41). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud arve kättesaamist, samuti puudub vaidlus selles, et arve summa vastab arvestuslikust küljest käsunduslepingule.
62.Vaidlus puudub, et 26.09.2023 loovutas WorkBite Recruiting OÜ nõude loovutamise lepingu nr 26/2023 alusel oma nõude Veoautokeskuse OÜ vastu summas 1100 eurot koos kõigi õigustega Lex Rex Law Office OÜ-le (vt dtl 47, dtl 114-115) ning seega on algselt WorkBite Recruiting OÜ OÜ-le kuulunud nõude kohaseks sissenõudjaks hageja. VÕS § 164 lg 1 on sätestatud, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 on sätestatud, et
2-23-140032 kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile.
63.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et tööjõuotsingufirma WorkBite Recruiting OÜ ei olevat käsunduslepingut täitnud poolte vahel kokkulepitud tingimustel ja VÕS §-s 619 sätestatud põhimõtetel. Kostja arvates ei järginud WorkBite kohustust otsida ja käsundiandjale vajaliku kvalifikatsiooni nõudeid (kvalifitseeritud autoremondilukksepp) täitev töötaja kandidaat. Kostja leiab, et käsundisaaja poolt käsundiandjale esitatud töötaja kandidaadid ei vastanud tegelikult nendele oskustele ja isikuomadustele, mida lepinguga eesmärgiks seati. Kostja arvates ei järginud käsundisaaja VÕS S § 620 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.
64.Kohus kostja etteheidetega ei nõustu. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande III osas (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, L. Sein; Tallinn 2021) on VÕS § 619 käsunduslepingu regulatsiooni osas selgitatud, et käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks võib pidada seda, et teenuse osutaja on kohustatud töö tegemiseks, teenuse osutamiseks, käsundiandja soovitud tulemuse või eesmärgi saavutamata jäämine ei ole aga iseenesest lepingu rikkumine. Käsundisaaja peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, kuid tulemuse saavutamine ei sõltu ainult käsundisaajast, vaid muudest asjaoludest, sh käsundiandjast tulenevatest asjaoludest. Ainuüksi ebasoodne lõpptulemus ei tähenda seda, et käsundisaaja oleks rikkunud VÕS § 620 sätestatud hoolsuskohustust. Analoogselt ei saa näiteks protsessis n-ö kaotajaks osutunud advokaati süüdistada hoolsuskohustuse mittejärgimises ainuüksi protsessi tulemuse alusel.
65.Hageja on selgitanud, et käsundisaaja tegeles aktiivselt kandidaatide otsimisega – avaldas videoklipid ja reklaamid erinevates sotsiaalmeediakanalites, oma kodulehel (www.workbite.ee), suhtles Töötukassaga (vt ka dtl 120). Kostja neid asjaolusid ümber lükanud ei ole. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et Y, kellega kostja sõlmis töölepingu, oli oma hariduse põhjal igati sobiv autoremondi-lukksepa kandidaat (vt dtl 126-129). Y oli lõpetanud Viljandi Kutseõppekeskuse kutsehariduse õppekava (4. taseme kutseõppe) mootorsõidukitehniku eriala (kood 189180) 30.06.2021. Talle väljastatud hinnetelehe p. 2 kohaselt pärast õppekava läbimist õpilane töötab iseseisvalt, diagnoosib, hooldab ja remondib erinevaid mootorsõidukeid/masinaid vastavalt remondi- ja hooldusjuhistele, vastutab oma töö tulemuste eest. Hinnetelehe p. 3 kohaselt töötab vastava õppekava läbija kasutades keskkonnasäästlikke ja ergonoomilisi töövõtteid ning järgides töökultuuri, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning materjali säästlikku kasutamist.
66.Kohus nõustub eelnevat arvestades hagejaga, et Yt oli alust pidada piisavalt kvalifitseeritud töötajaks. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et avaliku kutsekeskhariduse õppekava edukalt läbinud isik on valmis ja pädev oma erialal töötama isegi sõltumata eelneva töökogemuse olemasolust. Samuti, nagu ka kostja ise viitab, nähtub Y CV-st, et töötajal on kogemus ettevõttes Folk Auto OÜ auto hooldus-, remont- ning garantiitööde näol. Samuti nähtub CV-s Y tegevus Kaitseväes seoses veoautode korrapärase hoolduse ja remondiga (vt dtl 81-82). Seega puudub vaidlus, et Yl oli enne kostja juurde tööle asumist lisaks nõutavale haridusele ka töökogemus. Ka abitöölise kogemus on töökogemus (dtl 89). Eelnevalt viidatud tõendeid arvestades loeb kohus tuvastatuks, et käsundisaaja täitis oma kohustuse leida kostjale autoremondi-lukksepa ametikohale kvalifitseeritud kandidaat. Vastupidiste tõendite puudumisel ei saa eeldada, et kostja poolt pakutava palgaga tuleksid autoremondi lukkseppa ametikohale ülikogenud ja ideaalsete tööoskustega kandidaadid. Oluline on rõhutada, et kostja ise pidas hagejat sobilikuks töötajaks, sest töölepingu Yga sõlmis vabatahtlikult just kostja, mitte aga hageja. Seejuures jättis kostja kasutamata võimaluse Y tööoskusi enne töölepingu sõlmimist testida proovipäeva kaudu, millisest võimalusest hageja oli kostjat teavitanud (vt dtl 106).
67.VÕS § 29 lg 4 p 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada mh eelkõige lepingu olemust ja eesmärki. Seoses sellega on oluline, et erinevalt tavapärasest käsunduslepingust olid pooled antud juhul kokku leppinud käsundisaajale tasu maksmise konkreetsete etappide (tulemuste)
2-23-140032 kaupa ning kostja poolt Yga töölepingu sõlmimisega 21.08.2023 (dtl 37-40) oli kokkulepitud tasu eelduseks olev (vahe)tulemus vaieldamatult saavutatud. Käsunduslepingu p-s 5.3. oli selgelt kokku lepitud, et arve tasutakse kolmes osas, seejuures teine osamakse (50% kogusummast) kuulub tasumisele siis kui käsundiandja sõlmib töötajaga lepingu. Seega muutus ainuüksi Yga töölepingu sõlmimisest 21.08.2023 käsundisaaja nõue kostja vastu teise osamakse saamiseks sissenõutavaks. Käsunduslepingus ei lubanud käsundiandja garanteerida kostjale töötaja kvaliteeti töölepingu sõlmimise hetkeks, vaid selles osas leppisid pooled käsunduslepingu p-des 5.3. ja 5.5. kokku, et kolmas osamakse kolmas osamakse (40%) kuulub kostja poolt tasumisele siis kui töötaja on tööle jäänud peale 4 kuud ehk peale 4-kuulise garantii perioodi lõppu. Käsunduslepingu p-s
6.2.kohaselt on rahulolugarantii kehtiv kogu töötaja katseperioodi (4 kuud) ajal, s.t. rahulolugarantii oli seotud üksnes töötajaga töölepingu sõlmimise järgse perioodiga ja lepingujärgse kolmanda osamaksega.
68.Vastuolus poolte kirjaliku kokkuleppega on kostja lepingulise esindaja arusaam, nagu tuleks asja lahendamisel lähtuda käsunduslepingu sellisest tõlgendusest, mille kohaselt ei ole WorkBite’i tasunõue muutunud sissenõutavaks alates leitud töötajaga töölepingu sõlmimisest. VÕS § 29 lg 1 on sätestatud, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et lepingupoolte tegelik ühine tahe õigusteenuste osutamise eest tasumise osas oleks erinenud värbamisteenuste lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, seega ei ole kohtul alust kõrvale kalduda pooltevahelise lepingu tekstis kokkulepitust (vt käesoleva otsuse p 67). Kohus märgib, et lepingu nn subjektiivne tõlgendamine poolte ühise tahte väljaselgitamise kaudu tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt, on kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid vms (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 156). Käesoleval juhul see aga nii ei ole. Kohtu hinnangul on poolte kokkulepe piisavalt selge ja see annab aluse hagejale lepingulise teise osamakse saamiseks pärast hageja poolt leitud töötajaga töölepingu sõlmimist. Poolte arusaamist lepingu etapiviisilisest täitmisest kinnitab ka käsunduslepingu p 5.6., mille kohaselt iga teenuse osutamise etapi eest eraldi tasutud osamaksed ei kuulu käsundisaaja poolt tagasimaksmisele. Seega võimalikud käsunduslepingu hilisema etapiga seotud probleemid ei mõjuta eelmiste etappide eest tasu maksmist.
69.Kostja etteheited Y oskuste ja omaduste osas on asjakohatud, kuna käsunduslepingu p 6 kohane töötaja oskuseid ja omadusi puudutav rahuolugarantii oli seotud üksnes töötaja katseperioodiga ehk perioodiga 4 kuu pärast töötaja töölevõtmist. Pooled olid kokku leppinud, et käsundisaaja tasu kolmas osamakse (40%) tasutakse alles siis, kui töötaja on tööle jäänud peale 4 kuud. Käesolevas menetluses aga hageja ei nõuagi lepingujärgse kolmanda osamakse tasumist, vaid üksnes käsunduslepingu p-de 5.3. ja 5.5. alusel töölepingu sõlmimisega sissenõutavaks muutunud teise osamakse tasumist. Käsunduslepingu p-s 6.1. oli ette nähtud käitumisjuhis juhuks, kui juba kostja poolt tööle võetud töötaja oskused ja omadused ei vasta kostja arvates käsundiandja eelnevalt kirjeldatud omadusetele. Sellises olukorras oli käsundiandjal õigus nõuda töötaja väljavahetamist esitades käsundisaajale kirjalikult esimesel võimalusel õiguslikult põhjendatud selgituse. Kohus rõhutab aga veelkord, et antud regulatsioon ei mõjutanud käsundiandja lepingulist kohustust tasuda käsundisaajale lepingujärgne teine osamakse, mis oli seotud töötajaga töölepingu sõlmimisega. Hageja märgib õigesti, et kostjal on õigus keelduda kolmanda lepingulise osamakse (40% kogusummast) tasumisest, aga mitte teise osamakse tasumisest.
70.Seoses pooltevahelise vaidlusega Y oskuste ja omaduste üle sisuliselt on kostja ise rõhutanud, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus, vaid vaidlus selles, kas WorkBite täitis värbamislepinguga antud käsundit poolte vahel kokkulepitud tingimustel. Kohus loeb vastava tõendi alusel tuvastatuks, et Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus on lõppenud töövaidluskomisjoni 06.11.2023 määrusega, millega lepiti kokku, et Y töösuhe lõppes töölepingu seaduse § 86 lg 1 alusel 06.10.2023 ja kostja kui tööandja kohustus
2-23-140032 muutma töötamise registri kannet Y töösuhte lõppemise kohta hiljemalt 10.11.2023. Kostja ja Y kinnitasid, et kompromissi täitmisel loobuvad pooled kõigist töövaidlusasjas nr 4-1/1651/23 esitatud nõuetest teise poole vastu. Kostja ja Y kinnitasid, et pärast kompromissi sõlmimist puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, seda nii töövaidlusasja nr 41/1651/23 vaidluse eseme osas, kui ka töösuhtest tulenevalt muudes asjades. Samuti leppisid kostja ja Y kokku, et suhtuvad teineteisesse edaspidi väärikalt ja heatahtlikult ega kahjusta kolmandate isikute ees teineteise mainet ja head nime (dtl 116-117). Eelnevat arvestades peab kohus asjakohatuks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks kostja käitumist, kes vaatamata Yga töösuhtes sõlmitud kompromissile jätkab käesolevas menetluses Y mustamist ja süüdistamist.
71.Kostja on vabatahtlikult sõlmitud kompromissi kui täitedokumendiga kinnitanud, et tal puuduvad Y vastu mistahes töösuhtest tulenevad nõuded või pretensioonid ning töösuhte lõpetamise põhjuseks ei olnud töösuhte lõppemine Y väidetavate tööalaste rikkumiste tõttu. Seetõttu on kostja poolt täiesti põhjendatu käesolevas vaidluses üritada taasavada Yga lõppenud töövaidlust, mh viidates Y tegevuse tulemusena väidetavalt kliendile tekitatud materiaalsele ja mainekahjule (dtl 97) ning töölepingu lõpetamisele kostja poolt 25.09.2023 (dtl 108). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud Yt mustavad väited Y väidetavate töökohustuste rikkumise kohta ei ole lisaks nende asjakohatusele ja vastuolule kostja poolt Yga sõlmitud kompromissiga ka tõendatud. Ainuüksi kostja subjektiivne arvamus või kostjale esitatud esiklaasi arve ei tõenda Y poolt oma töökohustuste rikkumist. Kohus märgib, et kostja ei lisanud oma 11.01.2024 menetlusdokumendile antud menetlusdokumendis viidatud Yt puudutavaid tõendeid. Kuna kohus peab juba eelpool nimetatud põhjustel kostja ja Y töövaidlust puudutavaid kostja väiteid asjakohatuteks (mh ka kostja ise on rõhutanud, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus), siis ei oma asjas tähtsust ka sellekohased tõendid. Seega puudub alus teha kostjale ettepanekut esitamata jäänud tõendite esitamiseks, sest kohus ei pea kostja ja Y töösuhet puudutavate täiendavate tõendite asja juurde võtmist vajalikuks.
72.Täiesti meelevaldne on kostja arusaam, et kui kostja kompromissi kohaselt ei tunnistanud, et tööotsinguettevõte WorkBite Recruiting OÜ on tööandjale leidnud kvalifitseeritud autoremondilukksepa, olevat seeläbi ka Y „sisuliselt kinnitanud“, et teda ei saa pidada kvalifitseeritud tööjõuks käsunduslepingu tähenduses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Y oleks kinnitanud, et teda ei saavat pidada kvalifitseeritud tööjõuks. Vastupidi, Y on alati kostja väidetele töölepingu väidetava rikkumise kohta vastu vaielnud (vt mh dtl 110-113; dtl 122-125). Kohtu hinnangul on kostja viidatud kompromissi säte kostjapoolne deklaratiivne avaldus, mis ei muutnud kompromissi sisu (sh seda, et kostjal ei ole Y suhtes kompromissi kohaselt mistahes nõudeid ega pretensioone) ning see kostja avaldus ei saanud tekitada mingeid kohustusi Y või veel vähem hageja jaoks, kes ei olnud nimetatud kompromissi pooleks.
73.Kostja ei ole tõendanud, et käsundisaaja oleks rikkunud käsunduslepingut viisil, mis annaks kostjale aluse keelduda lepingu alusel kokkulepitud tasu teise osamakse tasumisest (mis muutus poolte kokkuleppel sissenõutavaks kostja poolt töötajaga töölepingu sõlmimisest). Kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest (dtl 88-96, dtl 98-99, dtl 101-106) ei nähtu, et käsundisaaja oleks eiranud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust või käsunduslepingu p-des 2.1, 3.1-3.3, 3.5, 3.8 sätestatud kohustusi. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli käsundisaaja alati kostjale kättesaadav ja tegutses kostja poolt väidetud probleemide lahendamise nimel. Muuhulgas tegutses käsundisaaja eesmärgiga leida võimalusel kostjale uus töötaja (kohus märgib, et käsunduslepingu p 6.1. kohaselt oli uue töötaja leidmine mõistliku aja jooksul seatud sõltuvusse vastava võimaluse olemasolust, tegemist ei olnud n-ö absoluutse tingimusega). Seejuures andis käsundisaaja kostjale asjakohast informatsiooni ka võimaliku uue töötaja C kohta, informeerides kostjat, et C vabastati eelnevast töökohast päevapealt (vt dtl 93-94). Kostja leidis seejuures C kohta 13.09.2023, et „käis siin kohal, tundus asjalik, tuleb asap proovikale“ (dtl 96). Kostja seisukoht C asjalikkuse kohta lükkab ümber ka kostja hilisema väite, mille kohaselt olevat C puhul „kaugelt näha, et tegemist on joodikuga“ (dtl 105). Käsundisaaja viitas asjakohaselt ka uue töötajaga kokkulepitud palgale 1200 eurot (vt dtl
2-23-140032 99), selgitades, et „Kahjuks ei saa meie garanteerida Teile, et C pikemaajaliselt tööle jääb, kui kokkulepitud brutotasu oli miinimum 1900 bruto ja leppisite kokku ca 1400 brutos (1200 neto)“ (dtl 103). Seoses sellega rõhutab kohus veelkord, et ei saa eeldada, et kostja poolt pakutava palgaga tuleksid autoremondi lukkseppa ametikohale ülikogenud ja ideaalsete tööoskustega kandidaadid. Käsundisaaja juhtis seejuures juba varasemalt kostja tähelepanu raskustele kostja soovitud töötaja leidmisel (vt dtl 93, dtl 95).
74.Hageja on asjakohaselt viidanud ka sellele, et kuigi kostja on teinud hagejale etteheiteid leitud töötajate kvaliteedi osas, ei ole kostja selle kinnituseks esitanud asjakohaseid tõendusmaterjale. Käsunduslepingu p-s 3.5. lepiti kokku, et juhul kui töötajaga esineb probleeme (distsipliin, töö kvaliteet jne), siis korraldab käsundisaaja töötajale vajaliku dokumentatsiooni (nt hoiatus), tuginedes käsundiandjalt saadud õigeaegsele kirjalikule informatsioonile ja tõendusmaterjalile. Kohus nõustub hagejaga, et käsundisaajal polnud põhjust töötajale hoiatust teha, kuna kostja ei esitanud WorkBitele asjakohaseid tõendusmaterjale. Kostja märgib õigesti, et labase tekstiga kirjavahetus messangeris ei olnud piisav alus Yle hoiatuse tegemiseks. Kohtu hinnangul tuleb pidada lepingupoolte ametlikus suhtluses äärmiselt sobimatuks kostja labase sisuga kirju, kus süüdistati käsundiandjat selles, et „sa otsisid täieliku sitakoti meile tööle. Kes meil kuu aega ainult sitta keeranud“ (dtl 99); ja selles, et „... teeb tööd ka üle perse. Liiga penskar et enam sellist tööd teha“ (tl 101-102) jms. Õiguslikus ja tõenduslikus mõttes on nimetatud kostja kirjad täiesti sisutud, sest neis puudub arusaadav info ja tõendusmaterjal.
75.Käsundisaajale ei ole etteheidetav, et ta ühele enda poolt leitud töötajale ei teatanud, et too olevat „sitakott“ või et ta teisele enda leitud töötajale ei teatanud, et too olevat „üle perse tööd tegev penskar.“ Teisalt jääb kostja etteheidete põhjal arusaamatuks, miks kostja hoidis enda palgal rohkem kui kuu aega inimest, kes oli kostja arvates „kuu aega ainult sitta keeranud.“ Samuti pole kostja millegagi selgitanud ega tõendanud enda abstraktset väidet „nendest oskustest ja isikuomadustest, mida lepinguga eesmärgiks seati.“ Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid lepingu eesmärgiks seadnud mingeid konkreetseid autoremondilukkseppa oskusi või isikuomadusi. Kostja 21.09.2023 sõnumist nähtuvalt on kostja andnud hagejale 2 nädalat aega „normaalse“ lukksepa leidmiseks ja hageja on kostjale ka vastanud, et teeb kõik endast oleneva, et järgmise kahe nädala jooksul leida kostjale sobiv inimene, mis on mh seotud eelneva vestluse ja proovipäevaga (vt dtl 102, dtl 106). Samas on kostja juba 27.09.2023 teatanud, et ta hageja tasunõuet ei tunnista (dtl 114). Seega ei nähtu asjas esitatud tõenditest kostja koostöövalmidust käsunduslepingu täitmiseks. VÕS § 23 lg 2 on sätestatud, et lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.
76.Põhjendamatud ja paljasõnalised on kostja etteheited, nagu oleks hageja käsunduslepingut rikkunud sellega, et otsis töötajaid vaid CV-keskuse andmebaasi abil. Käsunduslepingus pole keeldu CV-keskuse andmebaasi kasutamiseks, teisalt pole aga kostja tõendanud, et käsundisaaja leidis töötajad just CV-keskuse andmebaasi abil. Samuti on põhjendamatu kostja etteheide selles, et käsundisaaja ei teostatud C puhul tervisekontrolli vastavalt käsunduslepingu p-le 3.3. Käsunduslepingu p-st 3.3. ei tulenenud käsundisaajale tingimusteta kohustust tervisekontrolli teostamiseks, vaid üksnes juhul, kui töölaad seda nõuab. Samuti ei olnud kokku lepitud, millise aja jooksul peab vajadusel tervisekontrolli teostama. Hageja viitas asjakohaselt, et töötervisehoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lg 6 on sätestatud, et töötaja tervisekontroll korraldatakse nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. C kostja juures tööle ei asunudki, Y oli tööl ligikaudu ühe kuu.
77.Lisaks eeltoodule tuleb veelkord rõhutada, et isegi kui kostjal oli käsundisaaja poolt leitud töötajatega probleeme, siis see ei mõjutanud kostja kohustust tasuda käsundisaajale lepingujärgne teine osamakse (50% kogusummast), mis kuulus poolte kokkuleppe kohaselt tasumisele siis, kui käsundiandja sõlmib töötajaga lepingu. Seega muutus ainuüksi Yga töölepingu sõlmimisest 21.08.2023 käsundisaaja nõue kostja vastu teise osamakse saamiseks sissenõutavaks. Tööle võetud töötajaga seotud probleemide korral oli kostjal õigus keelduda kolmanda lepingulise osamakse
2-23-140032 (40% kogusummast) tasumisest, aga mitte teise osamakse tasumisest. Kolmanda osamakse tasumist pole hageja nõudnudki.
78.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et käsundisaaja on täitnud pooltevahelise kokkuleppega fikseeritud tingimused lepingujärgse teise osamakse saamiseks ilma käibemaksuta summas 1100 eurot ja hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. Poolte vahel oli kehtiv leping, hagiga nõutav kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 on sätestatud, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja seda eeldust ümber lükanud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kokkulepitud tasu käsunduslepingu ja VÕS § 76 lg 1, § 619, § 627 järgi. WorkBite Recruiting OÜ leidis autoremondilukksepa kohale kostja jaoks kvalifitseeritud kandidaadi Y ́e, kellega kostja sõlmis 21.08.2023 töölepingu nr 50 (dtl 37-40). Vastavalt osutatud värbamisteenusele esitas WorkBite Recruiting OÜ 21.08.2023 kostjale arve nr 169, summale 1 100 eurot (lisandub käibemaks), maksetähtajaga 28.08.2023 (dtl 41). Kostja nimetatud summat ei tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
79.Kuna kostja kokkulepitud tähtajaks 28.08.2023 hageja arvet ei tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset viivist alates 29.08.2023. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käsunduslepingu p-s 5.7. oli kokku lepitud, et lepinguga ettenähtud maksetega viivitamise korral kohustub maksetähtpäeva rikkunud pool tasuma teisele poolele viivist 0.05 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue viivise saamiseks perioodil 29.08.2023 – 10.11.2023 (74 päeva x 0,55 eurot päevas) = 40.70 eurot.
80.Kohus rahuldab ka hageja edasiulatuva viivise nõude perioodi eest pärast täiendatud hagiavalduse esitamist ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 1100 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni põhinõude (1100 eurot) täitmiseni. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 on sätestatud seoses sissenõudmiskulude hüvitamisega majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
81.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut Y suhtes väidetavalt toime pandud töökiusu ja muude kostja ning Y vahelise töövaidlusega seotud asjaolude osas. Nagu kohus eelnevalt selgitas (vt kohtuotsuse p-d 70-72) , ei ole käesoleva vaidluse esemeks Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus. Veoautokeskuse OÜ ja Y vaheline töövaidlus on lõppenud töövaidluskomisjoni 06.11.2023 määrusega ning kohus ei pea võimalikuks ega vajalikuks seda vaidlust käesolevas menetluses uuesti avada.
82.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2-23-140032
83.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja pole käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud asjas riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda ning hageja kostjale menetluskulusid ei hüvita, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
84.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.