Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 16.01.2023 kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt lõi kostja korduvalt karguga 28.01.2018. a. kella 10:10 ajal xxxxxx maakonnasxxxxxxa linnas xxxxxxxx asuvas sotsiaalmaja esimese korruse invatualetis potil istuvale hagejale vastu parema käe küünarvart, tekitades hagejale füüsilist valu ja parema käe küünarvarrele marrastuse ja turse, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise. Lisaks füüsilisele valule tekitas kostja hagejale väga sügavaid hingelisi üleelamisi, hagejal oli mitu nädalat keeruline liikuda, sest tema käsi valutas, kuid ratastooli pidi hageja ise käsitsi liigutama edasiliikumiseks, heaolu langust, mille tõttu ei saanud hageja pikemat aega maalimistegevusega tegeleda. Kostja alavääristas hagejat, sest hageja paiknes sunniviisiliselt väga alandavas situatsioonis (samal ajal oli hagejal kõht lahti ja ta tegi häda). Psüühiliste läbielamiste pärast külastas hageja pikka aega psühholoogi, kelle juurde hageja sai tänu ohvriabile. Hageja märkis, et kostja pole seniajani vabandanud ega otsinud lepitust ning on veel hiljemgi hagejat rünnanud. Hageja märkis lisaks, et pole kostjat provotseerinud ja tal puudus igasugune riskikäitumine, sest hageja on ratastoolis inimene ja ta teab, et tema ei saa kellelegi vastu hakata ja ennast kaitsta. Hageja leidis, et kostja on oma tegevusega tekitanud talle õigusvastaselt mittevaralist kahju. Hageja soovis nimetatud kahju hüvitamist. Pärast menetluse uuendamist 15.09.2023, hageja täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja kohtule ka kirjaliku menetluse lõppseisukohti. Hageja palus 08.01.2024 meilis teha asjas otsuse ja jätta menetluskulud poolte kanda. Kostja vastuväited Kostja esindaja palus kirjalikus vastuses jätta hagi rahuldamata põhjusel, et see on aegunud. Kostja esindaja märkis, et puudub vaidlus selle üle, et sündmus, mille eest hageja hüvitist nõuab, toimus 28.01.2018.a. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastase tekitamise nõude aegumise tähtaeg 3 aastat alates ajast, kui õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Sama tähtaeg on aegumisel ka juhul, kui kahju nõue tuleneb kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest (TsÜS § 153 lg 1). Hageja teadis alates sündmuse toimumisest, kes selle toime pani. Lähtudes TsÜS-s sätestatud aegumise regulatsioonist sai hageja esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude hiljemalt 28.jaanuaril 2021. Äärmisel juhul aegumine katkes, kuid jätkus Tartu Maakohtu 28.03.2018.a otsuse jõustumisega. Hageja esitas hagi ka nimetatud aegumistähtaega ületades. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja esitas hagile ka sisulise vastuse juhuks kui kohus ei arvesta aegumise vastuväidet. Kostja leidis, et rikkumine ja ka hagejale tekkinud kahju ei olnud suur. Hageja ei ole

tõendanud, kas tal üldse mingid kahjud tekkisid. Esitatud psühholoogilise nõustamise tõendist ei nähtu, et nõustamise vajadus oleks tulenenud kostja teost. Hageja ei ole oma tsiviilnõuet esitanud kriminaalasjas. Kostja leidis, et hageja ei ole kuidagi põhjendanud, miks on nõutava kahju summa just 3500 eurot. Kostja esindaja palus juhul, kui kohus asja sisuliselt lahendab, kohaldada VÕS § 140 lg 1 ja vähendada kahju hüvitist. Kostja esindaja pärast menetluse uuendamist seisukohta ega taotlusi ei esitanud. Kirjalikus menetluses esitas kostja esindaja tasutaotluse. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab asja otsusega, sest kuigi kostja on surnud, on talle määratud esindaja, mistõttu TsMS § 353 lg 2 menetlus ei peatunud kostja surmaga. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha lõpplahend, sest kohus oli poolte seisukohad välja selgitanud ja määranud otsuse tegemise kuupäeva enne kostja surma. Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindaks, et kostja on Tartu Maakohtu 28.03.2018.a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1 alusel (t lk 6-8). Otsuse kohaselt süüdistati kostjat selles, et tema 28. 01. 2018. a. kella 10:10 ajal xxxxxx maakonnas xxxxxx linnas xxxxxxxx asuvas sotsiaalmaja esimese korruse invatualetis lõi korduvalt potil istuvale hagejale vastu parema käe küünarvart, tekitades hagejale füüsilist valu ja parema käe küünarvarrele marrastuse ja turse, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise. Pooltel ei olnud vaidlust nimetatud rünnaku toimumise kirjelduse ja selle aja osas. Kohus leiab, et kostja tegevuse tulemusel võis hagejal põhimõtteliselt tekkida mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 1 ja 5 kohaselt kuulub hüvitamisele mittevaraline kahju, mis hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja väitel seisnes tema kahju füüsilise kahjustusega kaasnevas hingelises üleelamises, heaolu languses ja alaväärsustunde tekkimises. Kuna kostjat on karistatud süüteo toime panemise eest KarS § 121 lg 1 alusel, on ilmselgelt tegemist õigusvastase kahju tekitamisega tulenevalt VÕS 1043 ja 1045 lg 1 p 2. Kohus ei pea käesolevalt aga vajalikuks analüüsida kõiki hageja väidetava kahju hüvitamise nõude komponente ja ulatust ega ka hinnata kahju rahalist suurust, kuna kohtu hinnangul on hageja nõue aegunud. TsÜS § 150 lg 1 sätestab: Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 lg 1 sätestab: Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja väitel tekkis mittevaraline kahju just vahetult 28.01.2018.a toimunud ründe tulemusel. Kahju (hingelised üleelamised, heaolu langus ja alaväärustunne) pidid seega tekkima vahetult pärast rünnet -eeldatavalt samal või paaril järgneval päeval. Siis pidi hageja aru saama, et on saanud kahjustada ja kuna ta juba ründe ajal teadis, kes talle kahju tekitas, hakkas nõude aegumine kulgema ka nimetatud ajal, so. eeldatavalt 28.01.2018 või siis paar päeva hiljem.

Lähtudes TsÜS § 150 lg 1 ja 153 lg 1 lõppes hageja nõude aegumine seega kolme aasta pärast, so kas 28.01.2021 või siis paar päeva hiljem. Kohus leiab, et käeolevalt ei esine aegumise katkemise asjaolusid (TsÜS § 158-159) ega ka peatumise asjaolusid (TsÜS § 1601671). Hageja esitas hagi kohtule 16.01.2023, so peaaegu 5 aastat pärast nõude aluseks olevatest asjaoludest (kahju ja kahju põhjustanud isik) teada saamist. Hagi esitamise ajaks oli aegumise tähtaeg ilmselgelt mööndud. Kostja kasutas TsÜS § 142 lg 1 teises lauses sätestatud õigust keelduda pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb lähtudes TsMS § 162 jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et käeolevalt puudub õiguslik alus rahuldada hageja taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas kohtule hagi, mille eduväljavaated olid väga piiratud ja kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud, et kostja peaks sellise käitumise n.ö kinni maksma. Kohtu seisukohta a ei muuda ka see, et suure osa kostja kuludest kannab käesolevas menetluses menetlusabi kaudu algselt riik- ka riik ei pea rahastama sisuliselt lootusetuid nõudeid. Samas ei saa kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest aegumist saab kohus kohaldada vaid kostja taotlusel. Seega on sellise nõude esitamine ja hilisem menetluskulude kandmise kohustus ainult hageja enda risk. Hageja ise oli Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu seda temalt välja ei mõisteta. Hagejal endal õigusabikulud puudusid. Kostja menetluskuludeks on tema õigusabikulud 977.22 eurot. Kohus rahuldas 10.03.2023 määrusega kostja taotluse ja määras kostjale riigi õigusabi korras esindaja. 19.01.2024. määrusega määras kohus kindlaks kostjale vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi tasu summas 977.22 eurot, mis makstakse esindajale välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et kostja esindaja tehtud toimingud ja esitatud seiskohad olid vastavuses asja keerukuse ja sisuga. Õigusabile kulutatud aeg oli põhjendatud ja tasumäär vastas Justiitsministeeriumi 26.07.2016.a määruses nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ sätestatule. Kohtu 10.03.2023 määruse kohaselt oli kostja kohustatud kandma oma menetluskulud osaliselt ise ja tasuma õigusabi kulude katteks 150 eurot. Kostja on kandnud kohtu kontole 150 eurot, mis kantakse õigusabi eest üle riigile, kes tasub tema esindaja tasu. Õigusabi osutamisega seotud kulud on menetluskulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja 138 lg 1. Lähtudes menetluskulude jaotusest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 150 eurot, sest menetluskulud, mida kandis kostja ise, jäävad hageja kanda. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud, hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Seega tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista õigusabi tasu summas, mida ei katnud kostja enda tasutud kulude ettemaks 150 eurot. Hagejalt tuleb riigi kasuks välja mõista 827.22 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.