lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9402/12

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-9402/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-9402

Tsiviilasi

D S hagi T V vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3750,76 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: esindajad D S (end K), ik xxxx; lepinguline esindaja Ivo Kreutzvald Kostja: T V, ik xxxx, elukoht: xxxx Kohtuistungi aeg

04.12.2023

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada D Si hagi T Vi vastu. 2) Välja mõista kostjalt T V hageja D Si kasuks solidaarkohustuse võlgnevus summas 3750,76 eurot. 3) Jätta hageja D Si menetluskulud kostja T Vi kanda ning välja mõista T Vilt D Si kasuks menetluskulude katteks 1005 eurot. 4) Jätta kostja T Vi menetluskulud tema enda kanda. 5) Viru Maakohtu 08.08.2023 määrusega hagi tagamise abinõuna kohaldatud keeld kohtutäiturile täitemenetluses nr 158/2023/268 kanda T Vile üle 3 570,76 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-23-9402 tehtava lõpplahendi jõustumiseni, jätta jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1.D S (endine K) esitas 01.07.2023, korrigeeritult 04.08.2023, hagiavalduse T Vi vastu solidaarkohustuse sissenõudmiseks. 08.08.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks keelas kohus kohtutäituril täitemenetluses nr 158/2023/268 kanda T Vile üle 3570,76 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-23-9402 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt on pärandaja K V (isikukood xxxx) pärandanud korteri xxxx (edaspidi ühisvara). Rakvere notar Toomas Saaveri pärimistunnistuse kohaselt on pärandvara võrdsetes osades pärijateks hageja D K (praegune S) ning kostja T V. Kinnistusregistri 08.03.2022 seisuga on pärandaja nimel vaid xxxx korteriomand. Pärimismenetlusest ning kaasomandist tekkinud kohustuste ja võlgnevustega on tegelenud hageja. Poolel, kes on tasunud solidaarvõlgnikuna teise poole kohustusi, on tagasinõudeõigus teise poole vastu. Kommunaalteenuste kulusid on hageja tasunud summas 3002,46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista nendelt kuludelt 50%, ehk võrdse osa. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kaasomanikel tuleb katta kõik kaasomandi säilimise ja korrashoiuga seotud kulutused vastavalt kaasomandi osa suurusele, antud juhul 50%. AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada. Samuti on esitanud AS Swedbank kindlustusjuhtumi tagasinõude summas 4499,06 eurot, mis tuleb hagejal ning kostjal solidaarkohustusena tasuda pangale. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Pank on ka vastavasisulise kirja saatnud, et kui hageja tasub 50% nõudest, siis pangal on õigus saamata jäänud osa siiski mõlemalt solidaarvõlgnikult välja nõuda. Käesolevaga kinnitab hageja, et on tasunud AS Swedbank kindlustusjuhtumi täies mahus ise ning esitab kohtule ka vajaliku maksekviitungi ning panga kinnituse (dtl 58, 59). Ühisvara jagamine ei osutunud ilma kohtuta võimlikuks ning solidaarkohustuste jagamine ilma kohtu abita ei ole samuti võimalik, kuna kostja ei ole kättesaadav. Kohtumenetlus ühisvara jagamiseks kestis aastaid ning kostjat aitas otsida ka kohtutäitur, kuid lõpuks siiski läbi avalike teadannete kaudu oli võimalik kohtuotsus saada ning ühisvara jagamine läbi kohtutäituri ette võtta.

Hetkel on käimas kohtutäituri vahendusel järjekorras teine ühisvara müük avalikul enampakkumisel (täiteasja nr: 158/2023/268). Esimene enampakkumine ebaõnnestus pakkuja puudumise tõttu. Kohtutäitur on ekslikult tõlgendanud oksjonikeskkonna juhendit ning märkinud ennast kinnisasja hooldajaks (dtl 66 – kohtutäituri selgitus). Kinnisasjale on seatud keelumärge hageja kasuks, mis eemaldatakse peale edukat enampakkumist. Seejärel tasub kohtutäitur kostjale tema osa rahast ning hagejal ei ole võimalik ilma kohtu vahenduseta solidaarkohustusena käsitletavat summat kätte saada. Eeltoodule tuginedes on selge, et hagejal on võimalus oma õiguste kaitseks ning solidaarkohustuste sissenõudmiseks taas vaid kohtumenetlus ette võtta. Hageja palub kostjalt välja mõista solidaarkohustustena käsitletav summa 3759,76 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda summas 1192,54 eurot. Kokku teeb see summaks 4952,30 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 326 kohaselt 15.09.2023, jättes kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti, kuivõrd kostja keeldus materjalide vastuvõtmisest korduvalt. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud 04.12.2023 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse vastuvõtmisest kostja samuti keeldus ning kohus jättis istungi määramise määruse ja kohtukutse 04.10.2023 kostja eluruumi postkasti.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tuginedes, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on taotlenud asja lahendamist TsMS § 410 alusel tagaseljaotsusega. Rakendades diskretsiooni kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 410 ja § 414 kohaselt sisuliselt kostja osavõtuta, kuna kostja on haginõudest ja istungist teadlik ning mitteilmumise põhjust tõendatud ei ole. Viru Maakohtu 23.01.2023 otsusega tsiviilasjas 2-22-2489 otsustas kohus lõpetada D Si ja T Vi kui K Vi pärijate ühisomand korteriomandile asukohaga xxxx, reg.osa nr. xxxx, vara müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnistu müügist saadud raha tuli jagada ühis/kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvaras– D Sile 1⁄2 ja T Vile 1⁄2. Vara müümiseks on alustatud täitemenetlus nr. 158/2023/268. Hageja esitas käesolevas menetluses hagi kostja kui teise pärija vastu seoses pärandvaral lasuvate solidaarsete kohustuste tasumisega, mistõttu on hagejal tagasinõudeõigus teise pärija vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Riigikohus on leidnud, et AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (vt Riigikohtu 2. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05, p-d 27, 28). Eeltoodust tulenevalt on hagejal ja kostjal seadusest tulenev kohustus kanda korteriomandiga seotud kulusid vastavalt nende pärandiosa suurusele. Nõudeid kaasomandi suhtes tehtud kulude (sh majandamiskulude) hüvitamiseks saab esitada üksnes see isik, kes selle kulu on kandnud. Kuna kostja T V on pärandaja K Vi pärija (dtl 8), siis lasub tal solidaarselt hagejaga pärandiga seotud kulutuste hüvitamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata päritud korteriomandiga seotud teenuste eest vastavalt oma osale pärandvarast. Kommunaalteenuste kulud perioodil 17.11.2020 – 30.06.2023 moodustavad 3002,46 eurot (dtl 10 – 19, 41-50, 56). Hageja on tasunud xxxx KÜ-le võlgnetavad summad, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista 1⁄2 tasutud kuludest ehk 1501,23 eurot. Nimetatud summa vastab kostja poolt päritud osa suurusele. Kohus leiab, et hageja nõue majandamiskulude 1501,23 euro hüvitamiseks kostja poolt on põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Swedbank P&C Insurance AS on esitanud pärijatele korteriomandiga seotud kindlustusjuhtumi tagasinõude summas 4499,06 eurot (dtl 20-21), mille hüvitamist on hageja tõendanud (dtl 58, 59) ning millest kostja poolt hüvitatav osa 1⁄2 on 2249,53 eurot. Kohus leiab, et ka eelmärgitud kohustus on pärijate solidaarkohustus ning seega on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 1⁄2 hageja poolt kindlustusfirmale tasutud summast ehk 2249,53 eurot. Ülaltoodust tulenevalt lasub kostjal pärandvaraga seotud kulude kandmise kohustus kokku summas 3750,76 eurot (1501,23 + 2249,53), mis kuulub hagejale kui kulud tasunud kaaspärijale hüvitamisele /kohtu märkus: hageja on ekslikult arvestanud/nimetanud summaks ka 3759,76 eurot/. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks neid kulusid kandnud või et need kulud olid põhjendamatud ja ebavajalikud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja solidaarkohustuse võlgnevuse kogusummas 3750,76 eurot.

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 525 eurot, õigusabikulud 480 eurot ning hagi tagamise tagatis summas 187,54 eurot.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot/tund (lisandub käibemaks), mis sisaldas konsultatsiooni – solidaarkohustuste täitmine 1h ning hagi ja hagi tagamise taotluse koostamist 3 h. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 100 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuga) põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise summas 187,54 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tagatise tagastamiseks tuleb hagejal vastavalt TsMS § 195 lg 1 sätestatule esitada kohtule nõuetekohane taotlus ning seega ei ole põhjendatud selle summa väljamõistmine kostjalt. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 1005 eurot (525 + 480). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Viru Maakohtu 08.08.2023 määrusega hagi tagamise abinõuna kohaldatud keeld kohtutäiturile täitemenetluses nr 158/2023/268 kanda T Vile üle 3 570,76 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-23-9402 tehtava lõpplahendi jõustumiseni, jätta jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja