Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.01.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-18155
Kohtuasi
OÜ Eraarendus Grupp hagi If P&C Insurance AS-i vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja If P&C Insurance AS vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus 10 259,98 eurot If P&C Insurance vastuapellatsioonkaebus 539,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Eraarendus Grupp OÜ (registrikood 12960099), seaduslik esindaja D.O Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Allan Habicht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebusega esitatud tõend (foto) vastu võtmata.
2.Jätta Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada If P&C Insurance vastuapellatsioonkaebus.
Tühistada Harju Maakohtu 02.06.2023 otsus osas, milles maakohus rahuldas Eraarendus Grupp OÜ hagi osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3–5), ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning menetluskulud Eraarendus Grupp OÜ kanda.
5.1.Jätta rahuldamata P&C Insurance AS-i 13.02.2023 taotlus III isiku kaasamiseks.
5.2.Jätta rahuldamata P&C Insurance AS-i 13.02.2023 taotlus Eraarendus Grupp OÜ pangakonto väljavõtte kogumiseks.
5.3.Jätta hagi rahuldamata.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eraarendus Grupp OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Eraarendus Grupp (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse If P&C Insurance AS-i (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 16.07.2021 kodukindlustuslepingu elamu aadressil Tapa linn, Jaani tn 35 kindlustamiseks. 2021. aasta juulis ja novembris on kindlustuslepingu esemeks olnud kinnisasjal toimunud vandalismiaktid ning kindlustatud varale tekitati oluline kahju.
3.Juulis aset leidnud vandalismiaktiga (I juhtum) tekitati varale järgmine kahju: - lõhuti 4 klaaspakettakent, kahjustada said aknaraamid; - varastati metallväravad ja aiavärav; - piirdeaed on katki: purustatud on betoonsambad, piirde betoonvundament ja osa puitaiast, ca 20 meetrit; - katki on saetud garaažiukse lukk; - varastatud on esimese korruse aknaluugid; - kahjustatud on tööriistad, mis olid sel ajal garaažis: Makita muruniiduk, Makita metallilõikusmasin, ABB keevitusmasin; - maja esimese korruse aknarestid said kannatada (mitte palju).
4.Novembris aset leidnud vandalismiaktiga (II juhtum) tekitati järgmine kahju: maja fassaad oli kolmest küljest kaetud värviga (kahjustuse pindala ca 200 m2) ja turvaandur oli lõhutud.
2-22-18155
5.Juulis aset leidnud kahjujuhtumi hüvitamiseks tasus kostja hagejale 1973,40 eurot. Tegelik kahjusumma on kokku 7803,22 eurot. Seega jättis kostja tasumata 5829,82 eurot (7803,22 1973,40). Kahju suurus koosneb järgnevast: 1) kaks akent: valmistamine, tarnimine, vahetus kokku 2089,42 eurot (1044,71 х 2); 2) metallväravate valmistamine, tarne, vahetus kokku 2692,80 eurot; 3) piirdeaia ehitus ja materjalivedu kokku 2539 eurot; 4) garaažiukse lukk 125 eurot (on kostja poolt tasutud); 5) tööriistad 357 eurot (on kostja poolt tasutud).
6.Novembris aset leidnud kahjujuhtumi hüvitamiseks tasus kostja hagejale 1988,50 eurot (s.o 2173,50 eurot – 185 eurot omavastus). Hageja hinnangul maksab fassaadi remont 5246,40 eurot ning valveandur Ajax 74,40 eurot, kokku 5320,80 eurot. Seega jättis kostja hagejale tasumata 3332,30 eurot (5320,80 – 1988,50).
7.Hagejal on ka lisakulude nõue 837,73 eurot. Maja seisab ilma klaasideta ning 2022. aasta märtsis oli hageja ehitise säilitamiseks sunnitud paigaldama maja akendele ning ustele ajutise kaitse, mille materjalidele kulutas hageja 337,73 eurot ning töö- ja transpordikuludele täiendavalt 500 eurot, st kokku 837,73 eurot.
8.Hageja selgitas, et kahjujuhtumite toimumise ajal objektil keegi ei elanud, hageja esindaja viibis sel ajal Tallinnas.
9.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista: 1) 2021. aasta juulis toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitise 5829,82 eurot; 2) 2021. aasta novembris toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitise 3332,30 eurot; 3) lisakulude eest 837,73 eurot; 4) viivise põhinõudelt 9999,85 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et lepingu sõlmimise ajal oli vara korras ja kostja oli sellest teadlik. Enne lepingu sõlmimist saatis hageja kostjale tema nõudmisel fotod objektist. Kogu 2021. aasta jooksul elasid majas püsivalt inimesed (peamiselt Ukraina kodanikud). Püsiv elukoht ei tähenda kasutust 24 tundi ööpäevas. Fakt, et hageja esindaja ei viibinud süüteo toimepanemise ajal Tapal, ei tähenda, et maja ei kasutatud elamiseks. Hageja esitatud videofailidest tulenevad kindlustusjuhtumite (vandalismi) toimumise täpsed kuupäevad: 20.07.2021 jalgvärava ja väravaosa vargus, 22.07.2021 värava vargus, ruloode ja akende hävitamine ja 26.07.2021 garaažitööriistade vargus. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Lisaks hagiavalduses välja toodud kahjujuhtumitele on kindlustusobjektil väidetavalt toimunud suurel arvul erinevaid vandaalitsemise juhtumeid. Hagiavalduses väidab hageja esmalt, et teatas kahjudest kostjale 04.08.2021. Seejärel kirjutab hageja, et saabus kindlustusobjektile 01.07.2021 ja avastas kahjud. Hageja on kostjaga sõlminud kindlustuslepingu, mis hakkas kehtima alates 16.07.2021. Arvestades seda, et hageja on erinevatele kindlustusandjatele varem analoogsetest kahjujuhtumitest teada andnud, siis on eluliselt usutav, et kahjujuhtumid ongi aset leidnud hageja viidatud kuupäevadel. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist tekkinud kahju. Arvestades seda, et kostja, ADB Gjensidige Eesti filiaal ja Salva Kindlustuse AS on mitme aasta jooksul samade ehituselementide kahjustamise eest hagejale rahalist hüvitist tasunud, peaks hageja usutavalt
2-22-18155 tõendama, et ta on vahepeal kahjustused kõrvaldanud, st et tegemist on uute kahjustustega ja et kahju on üldse toimunud kindlustuskaitse ajal. ADB Gjensidige Eesti filiaali kahjupiltide kohaselt on elamu aknad katetega kaetud juba 2021. aasta märtsis. Fotodel on tuvastatav, et majal on kokku 8 akent, millest ainult üks on katmata. Hageja ei ole tõendanud, et uute väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud. Tehniliselt on väheusutav, et ehitusplaatidega kaetud aknaklaase on võimalik kahjustada.
13.Hageja elamus on toimunud kümneid vandalismi juhtumeid, mille on väidetavalt toime pannud sama isik varaliste tülide lahendamise tõttu. Juhul, kui kõik erinevad vandalismiaktid on tõepoolest toimunud, siis niivõrd arvukate vandalismijuhtumite näol ei ole tegemist enam ootamatute ja ettenägematute juhtumitega. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumitega.
14.I juhtumi puhul käis kahjustusi üle vaatamas Silverson OÜ, kahjustused on fikseeritud hageja esindaja juuresolekul. Silverson OÜ hindas kahju suuruseks 1820 eurot. Lisaks arvestas kostja kahjuna garaaživärava siselukku ja remonti (125 eurot), Makita murutrimmeri (109 eurot), metalli lõikamismasina (89 eurot) ja keevitusaparaadi (159 eurot) maksumust. Põhjendatud kindlustushüvitise suuruseks on kokku 1973,40 eurot (kahju 2158,40 eurot – omavastutus 185 eurot). Kostja on hüvitise hagejale üle kandnud.
15.II juhtumi puhul käis kahjustusi üle vaatamas Trendmaster OÜ, kes hindas kahju suuruseks 3105,05 eurot. Hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks Trendmaster OÜ. Hageja pidi hoone ise taastama. Trendmaster OÜ kalkulatsioonist moodustas tööraha 2071,24 eurot (sh km). Hageja enda tööjõudu kasutades kujuneks kahju ca 30% väiksemaks, sest eraldi ei tule tasuda riigile töörahalt käibemaksu, sotsiaalmaksu, tulumaksu ja töötuskindlustust. Kostja arvestas kahjuhüvitisest maha omavastutuse 185 eurot. Kostja on seoses kahjujuhtumiga hagejale maksnud hüvitist 1988,50 eurot.
16.Hageja lisakulude nõue 837,73 eurot on tõendamata. Elamu aknaavad olid juba varem kaetud. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja paigaldada ajutised katted, selle asemel, et katkised aknaklaasid asendada. Kostja tasutud kindlustushüvitisest (ca 4000 eurot) pidi jätkuma vähemalt kahe aknaklaasi asendamiseks. Trendmaster OÜ 2021. aasta novembris tehtud fotodelt on tuvastatav, et elamu edelaküljel on kaks akent juba ehitusplaadiga suletud. Ebaõige on seega hageja väide, et aknad kaeti alles 2022. aasta märtsis.
17.Hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vähendada. Hageja on lepingu sõlmimisel andnud teada, et elamut kasutatakse alalise elukohana. Kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Ainuüksi hoones elamine vähendab vandalismi riski. Arvestades kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi juhtumite korral olnud põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85% ulatuses.
18.Elamu on kindlustatud alakindlustusega 47% ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse ulatuses vähendada. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu üldpindalaks 62 m2. Ehitisregistri andmete kohaselt on elamu üldpindala 162,5 m2. Tingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kostjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid. Trendmaster OÜ on koostanud elamu ehitusmaksumuse kohta 2021. aasta ehitushindasid arvestades kaks kalkulatsiooni: a) Jaani tn 35 asuva 162,5 m2 maja ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot; b) kindlustuspoliisis kirjeldatud 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt on hageja elamu seega alakindlustatud 47% ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,53 (poliisi andmete järgi hoone
2-22-18155 ehitusmaksumus 106 864 eurot / tegelik kindlustusväärtus 199 133 eurot). Kostja on juba käesolevaks hetkeks hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem, kui oleks kindlustuslepingu kohaselt pidanud.
19.Kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata – hageja esitatud video ei ole usaldusväärne tõend. Kuna valvekaamera salvestist on filmitud telefoniga, siis ei ole võimalik veenduda tõendi usaldusväärsuses. Videotelt ei ole võimalik tuvastada, et suurem osa kahjustustest oleks väidetaval ajal tekitatud. Videosalvestiste kohaselt on kindlustusobjekti kahjustatud vähemalt 20., 22. ja 26. juulil. Kindlustustingimuste kohaselt on iga vandalismiakti näol tegemist eraldi kindlustusjuhtumiga. Iga kindlustusjuhtumi korral tuleks rakendada omavastutust 185 eurot (tingimuste TH-C-20211 p 176). Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Harju Maakohtu 02.06.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 499,87 eurot ja viivis põhinõudelt 499,87 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja 13.02.2023 taotluse III isiku kaasamiseks ning taotluse hageja pangakonto väljavõtte kogumiseks.
21.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vaidlus järgmiste asjaolude osas: 1) 16.07.2021 sõlmisid pooled kodukindlustuslepingu elamu asukohaga Jaani tn 35, Tapa linn kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 13:47 – 15.07.2022 23:59; 2) D.O teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 01.08.2021 kindlustusobjekt saanud kahjustada vandaalitsemise tõttu; 3) kostja on seoses 03.08.2021 teatega hagejale maksnud rahalist kindlustushüvitist 1973,40 eurot; 4) D.O teatas 15.11.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 14.11.2021 kindlustusobjekt saanud kahjustada vandaalitsemise tõttu; 5) kostja on seoses 15.11.2021 teatega maksnud hagejale rahalist hüvitist 1988,50 eurot.
477.Hageja on toonud esile, et 2021. aasta juulis ja novembris on kindlustuslepingu esemeks olnud kinnisasjal toimunud vandalismiaktid. Kindlustustingimuste p 11 sätestab, et kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu kindlustuslepingu dokumentides kirjeldatud sündmus. Viidatud vandalismiaktid on toimunud vaidlusaluse kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning need tuleb lugeda kindlustusjuhtumiteks. Asjakohatu on kostja argumentatsioon, et kõnealused juhtumid ei saanud olla äkilised ja ettenägematud. Puudub alus eeldada, et hagejale kuuluvat kinnistut jäävadki regulaarselt vandaalid külastama. Lisaks puudub alus kahelda hageja esitatud videomaterjali autentsuses. Kostja viited tõendi puudulikule usaldusväärsusele on asjakohatud ja üldsõnalised. Turvakaamera salvestise filmimine teise seadmega on loonud võimaluse kujutada usaldusväärselt turvakaamera salvestiselt nähtuvat toimumisaega. Kohus on videotõendi pinnalt saanud tuvastada kahjujuhtumite toimumisaja.
23.Poolte esitatud tõenditest saab järeldada, et:
2-22-18155 1) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (dtl 2324 – ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „ajavärv“); 2) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5m ulatuses (dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“); 3) 22.07.2021 on lõhutud elamu esimese korruse kaks akent (dtl 44 – foto; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „aken“); 4) 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (dtl 23-24 – ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav2“).
24.Tõendamata on hageja väited, et lõhuti kokku 4 klaaspakettakent ja et kahjustada said ka aknaraamid. Ülevaatusaktis (dtl 153) ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises (dtl 154) on arvestatud kahe aknaklaasi vahetusega. Tõendamata on ka hageja väide, et purustatud on piirdeaia betoonsambad ja vundament. Ülevaatusakti põhjal koostatud hinnapakkumises on arvestatud üksnes ühe betoonposti ladumisega. Samuti on tõendamata, et piirdeaed on kahjustada saanud 5 m ületavas osas (hageja väitis, et kahjustuse ulatus on 20 m; ülevaatusel märgitud 5 m). Tõendamata on, et kahjustada said ka aknarestid.
25.Kostja on hagejale hüvitanud juulis 2021 aset leidnud juhtumist tuleneva kahju Silverson Advisory OÜ pakkumise alusel 1820,40 eurot (lisandus garaažiga seotud kahju, mis ei ole vaidluse all). Viidatud pakkumine hõlmas aia, väravate ning akende vahetamisega seotud kulusid. Kostja on hagejale hüvitanud novembris 2021 aset leidnud juhtumist tuleneva kahju Trendmaster OÜ pakkumise alusel 1988,50 eurot, arvestades sealjuures asjaoluga, et hageja teostab kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ise. Viidatud pakkumine hõlmas elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid. Hinnapakkumistelt nähtuvad kahjustused on tõendatud. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja esitatud tõendite kohaselt ka kallimas ja suuremas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele lisaks täiendavas) mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma täiendavat hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumistelt nähtuvad tööd oleksid kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja ei ole tuginenud väitele, et pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise on koostanud ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks.
26.Seoses juulis aset leidnud juhtumiga on hageja esitatud tõendid, mis puudutavad akende vahetust. Vastavad tõendid hõlmavad kogu akna vahetust, mitte klaasi vahetust, mistõttu on tõendid asjakohatud. Aeda ja väravaid puudutavad tõendid hõlmavad töid ja toiminguid, mis ei ole seotud tekkinud kahju kõrvaldamisega ning toodud tööde maht ei vasta tekkinud kahju ulatusele.
27.Seoses novembris aset leidnud juhtumiga on hageja esitatud tõendid, mis puudutavad valveandurit. Vastatavad tõendid on asjakohatud. Hageja ei ole kindlustusandjale esitatud kahjuavalduses valveanduri väärtuse hüvitamist nõudnud. Valveanduri purunemisest on hageja varem kehtinud kindlustuslepingu raames teatanud 05.05.2021 ning ei ole esile toodud, et nimetatud kahju ei oleks hagejale korvatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varem hävinenud valveandurit asendanud. Hageja on kostjale esitatud kindlustuslepingu sõlmimise
2-22-18155 avalduses märkinud, et hoones puudub valvesignalisatsioon. Kahju ülevaatamisel ei ole Trendmaster OÜ esindaja valveanduriga seotud kahju tuvastanud.
28.Hageja heidab kostjale ette, et kostja pidanuks kahju hüvitama koos töörahaga. Kostja märgib, et hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks Trendmaster OÜ ja pidi ise hoone taastama. Kohus märkis, et hageja ei teavitanud kostjat tähtaegselt (s.o hiljemalt 08.12.2021) oma soovist teostada parandustööd iseseisvalt. Kaks päeva hiljem maksis kostja välja hüvitise, mis ei hõlmanud tööraha. Poolte kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks soovinud parandustööd ise teha. Vastupidi – hageja on pöördunud 15.12.2021 ehitusettevõtte Trendmaster OÜ poole sooviga tellida tööd temalt. Lisaks on hageja saatnud 21.12.2021 kostjale kirja, kus on vaidlustanud hüvitise suuruse, leides, et see on kahju hüvitamiseks ebapiisav. Seega puudus kostjal alus meelevaldselt järeldada, et hageja soovib parandustööd ise teha ning kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga, st kokku 2920,05 eurot (s.o 3105,05 eurot – omavastustus 185 eurot). Kostja on hüvitist tasunud 931,55 eurot (2920,05 - 1988,50) vähem kui pidanuks.
29.Asjakohatu on kostja argumentatsioon osas, mis puudutab hüvitise ülemäärast tasumist või omavastutuse arvestamist juulis toimunud juhtumite osas, kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuhagi ega ka tasaarvestuse vastuväidet. Asjakohatu on poolte vaidlus ka kostja väite osas, et vandalismiaktidega ei ole hoonele täiendavat kahju tekkinud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on arvukate kindlustusjuhtumite tekitatud kahjustused vahepeal kõrvaldanud. Kostja on vandalismiaktidega seonduvalt hüvitise juba välja maksnud ning kohus on leidnud, et hüvitise koosseisu moodustanud kahjustused olid tõendatud ja tegemist oli kahjujuhtumiga. Kostja ei ole esitanud selles osas vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Lisaks on kostja väited alusetud, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks varem elamu fassaadi, aia ja väravatega seonduvalt kahjujuhtumeid olnud. Kohus on lugenud tõendatuks, et kahjujuhtumi raames on lõhutud kaks aknaklaasi, mistõttu saab eeldada, et need olid enne vandalismiakti terved.
30.Hageja lisakulude nõue 837,73 eurot (VÕS § 491 lg 2) on alusetu. Tõendatud on, et elamu aknaavad oli juba enne 2022. aasta märtsi, vähemalt alates 2021. aasta novembrist, kaetud (dtl 101). Samuti ei saa hageja viidatud kulusid pidada vajalikeks, kuivõrd puudus vajadus paigaldada ajutised aknakatted. Kostja oli selleks ajaks juba hüvitise välja maksnud ning sellest pidi jätkuma kahe lõhutud aknaklaasi asendamiseks.
31.Hageja ei ole tõendanud, et elamut kasutati alaliselt elamiseks. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud elamu sellises seisukorras, et selles oleks olnud võimalik aastaringselt elada. Maakohus viitas VÕS §-le 444, § 445 lg-le 2 ning § 445 lg 3 p-tele 2 ja 3. Riigikohus on leidnud, et hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, kuna on tavapärane, et kindlustatud hoones elavad inimesed võivad viibida mõne nädala mujal, nt suvepuhkuse ajal või reisides (vt RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-133-12, p 25). Maakohus leidis, et asjaolu, et kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana ei anna alust hüvitise vähendamiseks, kuna kostja väide kindlustusriski suurenemise kohta on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et alaliselt mittekasutatava elamu kindlustusrisk on 85% suurem kui alaliselt elamiseks kasutatava elamu puhul. Kostja on esitanud asjaolu tõendamiseks kaudse tõendi, mis käsitleb vargusi eluruumidesse aastatel 2015-2019. Käesoleval juhul oli tegemist vandalismiaktidega, mida ei ole võimalik vargustega võrrelda. Lisaks tuleb tähele panna, et vandalismiaktid pani toime kolmas isik, mistõttu ei saa automaatselt asuda seisukohale, et hageja kohustuse rikkumise tõttu kindlustusrisk suurenes.
2-22-18155
32.Maakohus viitas VÕS §-le 482, § 479 lg-le 3 ja § 480 lg-le 4 ning märkis, et hagejale makstavat kahjuhüvitist tuleb alakindlustuse ulatuses vähendada. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu üldpindalaks 62 m 2. Tegelikkuses on elamu üldpindala 162,5 m2. Trendmaster OÜ on kostja palvel koostanud vaidlusaluse elamu ehitusmaksumuse kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt 162,5 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot ja 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. Seega on poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem ning kahjuhüvitist tuleb alakindlustuse ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,5366.
33.Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus täiendavale kindlustushüvitisele 931,55 eurot. Alakindlustust arvestades on väljamõistetavaks hüvitiseks 499,87 eurot (931,55 x 0,5366). Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
34.Kostja märgib, et on hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem kui oleks kindlustuslepingu kohaselt pidanud. Kohus märkis, et ei arvesta alakindlustuse vastuväidet juba tasutud summade puhul, kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluslikku tasaarvestusavaldust.
35.Kohus rahuldas hagi 5% ulatuses, mistõttu jäid menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
36.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses (s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 9499,98 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse lisana esitas hageja foto lõhutud aiast.
37.I juhtumi puhul jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata kahe akna maksumuse hüvitamise osas. Kohus ei võtnud selles osas arvesse hageja esitatud tõendeid ning hindas tõendeid ebaõigesti. Igas aknas on 2 klaaspaketti. Hageja esitatud videost on selgelt näha, kuidas lõhutakse 4 klaaspaketti. Ka kostja tõendid kinnitavad 2 akna kahjustamist. Selles osas moodustas kahju 2089,42 eurot (1044,71x2). Hagi kuulub rahuldamisele ka kahjustatud tara osas. Vähemalt 5 m piirdeaeda tuleb välja vahetada, sh aia kandekonstruktsioonid: kaks kivisammast ja aia betoonalus. Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumise kohaselt on piirdeaia ehitus ja materjalide vedu 2539 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele ka väravale tekitatud kahju osas 2692,80 eurot. Vastav nõue on tõendatud videosalvestiste, fotode ja hindamisaktiga. Maakohus väravale tekitatud kahju osas seisukohta ei võtnud.
38.Seoses II juhtumiga vähendas kohus ebaõigesti fassaadi taastamiseks vajalikku summat ning ei võtnud arvesse Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumist. Kohus leidis, et kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga 3105,05 eurot. Hageja vastava arvestusega ei nõustu. Jääb arusaamatuks, millest kohus arvestust tehes lähtus ning kuidas moodustus summa 3105,05 eurot. Turvaanduri (74,40 eurot) kohta tegi maakohus ebaõige otsustuse ega hinnanud selles osas tõendeid.
39.Kohus jättis ebaõigesti lisakulude hüvitamise nõude rahuldamata. Hageja vara vajas kiiret kaitset ja hageja sulges aknaavad enne 2022. aasta märtsi kaitseks ilmastikutingimuste eest. Alles hiljem paigaldas hageja majale seestpoolt tugeva aknakaitse suurema vara- ja
2-22-18155 siseruumide kahju ärahoidmiseks. Hageja ei saanud aknaid paigaldada ja tellida, sest kostja tasus akende eest vaid 225 eurot ning hageja ei saanud makstud summat kasutada vaidluse lõpuni.
40.Maakohus leidis ebaõigesti, et käesoleval juhul on tegemist alakindlustusega. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 482. Antud normist ei tulene, et kindlustusandja võib kindlustushüvitist vähendada. Ei ole tähtis, millise summa eest vara on kindlustatud, kui kahjutasu ei ületa kindlustussummat, on kindlustusvõtja kohustatud selle täies ulatuses tasuma. Kindlustusandja on kohustatud tasuma kogu taastamise kulu, mis ei ületa kindlustussummat.
41.Pooled ei vaielnud kahju suuruse üle. Kostja ei olnud nõus üksnes teatud hageja kuluartiklitega. Seega ei olnud hagejal vajadust selgitada oma seisukohta kahju suuruse ja teatud tööde maksumuse hindamise osas. Vastuapellatsioonkaebus
42.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
43.Kostja hüvitamise kohustuse suuruse hindamisel oleks kohus pidanud arvestama ka alakindlustusega. 14.11.2021 väidetava kindlustusjuhtumi tõttu tekkis hagejal kahju 3105,05 eurot (millest tuleb maha arvata omavastutus 185 eurot). Arvestades alakindlustust oleks kostja maksimaalseks hüvitamise kohustuseks 1253,88 eurot (3105,05 x 53,66 - 185). Kuivõrd kostja poolt 14.11.2021 kahjujuhtumi eest juba tasutud kindlustushüvitis (1988,50 eurot) ületab 1253,88 eurot, siis oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata. Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks ei pidanud kostja eraldi tasaarvestuse avaldust esitama.
44.Kohus on jätnud arvestamata sellega, et hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vastavas osas vähendada. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Arvestades kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi juhtumite korral olnud põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85% ulatuses. Kohus oleks pidanud arvestama kindlustusriski suurendamisega ja jätma hagiavalduse rahuldamata. Vastustajate seisukohad
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
45.1.I kahjujuhtumi kohta märkis kostja, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist tekkinud kahju. Hagiavaldus oli niivõrd segane, et arusaamatuks jääb isegi väidetavate kindlustusjuhtumite toimumise kuupäev. Hageja ei esitanud maakohtu menetluse kestel tõendeid selle kohta, et eelnevate vandalismijuhtumite käigus (ja kindlustusseltside poolt hüvitatud) tekkinud kahjustused on üldse kõrvaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et uute väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud.
45.2.Hageja esitatud video ei anna tervikpilti toimunust ja sellel olev info ei ole usaldusväärselt kontrollitav (sh filmitud sündmuste toimumise aeg). Esitatud videote kohaselt
2-22-18155 on osaliselt lõhutud aeda ja ära viidud aiaväravad, aknaklaaside lõhkumist ei ole neil aga kajastatud.
45.3.Kostja märkis, et ta on hagejale kahju hüvitanud. Hageja esitatud Plasto OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks aknaklaasidele ka aknalengi ning aknaraamide vahetamise hinda, seega ei kajasta see tegelikku kahju suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lisaks aknaklaasidele oleks kahjustada saanud ka aknaraamid. Aknaklaaside purunemine hageja viidatud ajal on tõendamata ning tõenäoliselt on juba varem katkised aknaklaasid jäetud parandamata ning aknad on olnud suletud aknakatetega. Hageja on ülevaatusakti allkirjastamisega kinnitanud, et aed (tara) on saanud kahjustada 5 m ulatuses. Paljasõnaline on hageja väide, et aed oleks saanud kahjustada suuremas ulatuses kui 5 m.
45.4.Hageja kahju suuruse kohta esitatud tõenditel puudub seos kindlustusjuhtumitega. Pakkumise teinud ehitusettevõtted ei ole käinud kahjustusi üle vaatamas ja kalkulatsioon ei kajasta tegelike vandalismikahjustusete kõrvaldamise kulusid. D.O on ehitusfirmadele ette kirjutanud kalkulatsioonis kajastatavate tööde loetelu ning mahud, samuti on ta ette andnud materjalide hinnad. Trendmaster OÜ kalkulatsioon kajastab elamu ülevaatusel fikseeritud kahjustuste kõrvaldamise kulutusi. Hageja seisukohtadest jääb arusaamatuks, miks peaks lähtuma Meritus Kinnisvara OÜ tööde hindadest ja ehitusmahtudest.
46.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
47.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1), kuid kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 22).
48.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 02.06.2023 otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ning kostja vaidlustas sama otsuse osas, milles see rahuldati, siis on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
49.Esiteks lahendab kohus apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendi taotluse. Hageja esitas ringkonnakohtule foto lõhutud aiast, mis on juba maakohtule esitatud (I kd, tl 56). Kuna sama tõend on toimikus olemas, ei võta ringkonnakohus seda uuesti toimikusse. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja on oma vastuses apellatsioonkaebusele esitanud (teksti sees) samuti kolm fotot, mis on toimikus olemas (I kd, tl 107–108). Kuna uuesti esitatud fotod on vastuse teksti sees, siis ei saa kohus jätta neid toimikusse võtmata, kuid ringkonnakohtus lähtub maakohtus esitatud tõenditest. Kostja oleks oma vastuses saanud viidata toimiku lehekülgedele ega oleks pidanud tõendeid uuesti esitama.
50.Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise ning kostja selle osalise rahuldamise osas – ning poolte väited puudutavad samu asjaolusid –, siis käsitleb ringkonnakohus mõlema apellatsioonkaebuse väiteid alljärgnevalt koos. Esiteks
2-22-18155 vastab ringkonnakohus kostja vastuväitele hageja apellatsioonkaebusele, et kindlustusjuhtumeid ei ole üldse toimunud ning hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud (i). Seejärel käsitleb kohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et talle on osa kahju ebaõigesti hüvitamata jäetud ning kostja sellekohaseid vastuväiteid (ii). Kolmandana käsitleb kohus poolte väiteid hüvitise vähendamise kohta alakindlustuse tõttu, samuti kostja vastuapellatsioonkaebuse väiteid elamu kasutamise otstarbe asjassepuutuvuse kohta (iii). Seejärel jagab ringkonnakohus menetluskulud.
51.Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja on tõenditega seotud menetlusõiguste rikkumist selgitades viidanud TsMS §-le 232, § 243 lg-le 3 ja §-le 482. Ringkonnakohus leiab, et hageja viide TsMS §-le 482 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm reguleerib maksekäsu kiirmenetlust. Asjakohane ei ole ka viide TsMS § 243 lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil, kuid kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine ei takista tõendite uurimist. Käesoleval juhul on hageja osalenud 17.03.2023 eelistungil ning nõustunud menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses (II kd, tl 8–13). Mis puudutab väidetavat TsMS § 232 (tõendite hindamine) rikkumist, siis asjaolu, et pool ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, ei võrdu menetlusõiguse normide rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud II kindlustusjuhtumi puhul võtma alakindlustust arvesse kogu selle juhtumi eest tasumisele kuuluva kindlustushüvitise suhtes. (i)
Kindlustusjuhtumite toimumise tõendatus
52.Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole ringkonnakohtus vaidlustanud, et nende vahel oli 16.07.2021 sõlmitud kodukindlustusleping elamu asukohaga Jaani tn 35, Tapa linn kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 (kell 13.47) – 15.07.2022 (kell 23.59) (I kd, tl 10–12). Lepingule kohalduvad kostja e-büroo üldtingimused TGE-20181 (I kd, tl 115–120) ja kodukindlustuse Klassikpakett tingimused TH-C-20211 (I kd, tl 126–139). Samuti kuuluvad kohaldamisele VÕS kindlustuslepingut reguleerivad sätted.
53.Hageja seaduslik esindaja D.O teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on kindlustusobjekt saanud 01.08.2021 kahjustada vandaalitsemise tõttu (I juhtum; I kd, tl 24), ning 15.11.2021 kahjujuhtumist, mille kohaselt on kindlustusobjekt saanud 14.11.2021 kahjustada vandaalitsemise tõttu (II juhtum; I kd, tl 45). I juhtumi eest on kostja maksnud hagejale kindlustushüvitist 1973,40 eurot, II juhtumi eest 1988,50 eurot. Hageja leidis hagiavalduses, et mõlema juhtumi puhul on kostja jätnud talle osa kahjust hüvitamata. Maakohus tuvastas, et I juhtumi puhul ei pidanud kostja hagejale kahju suuremas ulatuses hüvitama, kuid II juhtumi puhul oli (remonttööde) tööraha jäänud ebaõigesti hüvitamata.
54.Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mh I juhtumi eest täiendava hüvitise välja mõistmata jätmise, siis on kostja uuesti vastuses hageja apellatsioonkaebusele vaidlustanud I juhtumi toimumise aja. Kostja väidab, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuigi kahju ei tekitatud 03.08.2021 teates nimetatud ajal ehk 01.08.2021, tõendavad hageja esitatud videod, et juhtumi järgselt koostatud ülevaatusaktis (I kd, tl 158) kajastatud kahju on tekitatud 20.07., 22.07. ja 26.07.2021 toimunud vandalismiaktidega. Seega on kahju tekkinud kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Seejärel on kahju üle vaadanud Silverson Advisory OÜ koostanud hinnapakkumise/kahju suuruse arvestuse (I kd, tl 159), mille alusel on kostja hagejale I kindlustusjuhtumi eest hüvitanud 1973,40 eurot. Seega on ka kostja ise pidanud I juhtumit kahjujuhtumiks ja kahju osaliselt hüvitanud. Seega on käesoleval juhul vaidluse all kaks
2-22-18155 kindlustusjuhtumit, mis toimusid kindlustatud varaga juuli 2021. a teises pooles ja 2021. a novembris, st ajal, mil kindlustusleping kehtis.
55.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumitega, kuna sama vara suhtes on varem korduvalt samalaadset kahju tekitatud ning seega ei ole tegemist äkilise ja ettenägematu sündmusega (üldtingimuste p 11, I kd, tl 116). On tuvastatud, et mõlema kindlustusjuhtumi puhul oli tegemist vandalismiga. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust nähtub, et kindlustuskaitse hõlmab vandalismi (I kd, tl 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korduv vandalism sama objekti suhtes ei tähenda, et see oleks ettenähtav sündmus, mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Arvestades, et kostja on hagejale nii 2021. a juuli kui ka novembri kindlustusjuhtumid osaliselt hüvitanud, on kostja ka ise pidanud vaidlusaluseid sündmusi kindlustusjuhtumiteks.
56.Seega leiab ringkonnakohus, et kostja väited selle kohta, et kindlustusjuhtumeid üldse ei toimunud või toimusid need osaliselt kindlustuskaitse välisel ajal, ei ole asjakohased ning ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. (ii)
Kindlustusjuhtumitega tekitatud kahju
57.Hageja apellatsioonkaebuse peamised väited puudutavad seda, et mõlema kindlustusjuhtumi puhul oleks pidanud kostja maksma rohkem hüvitist, samuti oleks pidanud talle välja mõistma lisakulud, ning et maakohus on jätnud vääralt hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
58.Ringkonnakohus märgib et maakohus on hagejale 17.03.2023 eelistungil korduvalt selgitanud, et hageja kohustus on tuua esile asjaolud, millele ta tugineb, ning esitada tõendid oma väidete kohta, samuti on hagejal kohustus tõendada enda väiteid, kui kostja on esitanud vastuväite (II kd, tl 9 pöördel, tl 10 ja pöördel). Kohus selgitas, et kohtule tuleb esitada tõeseid asjaolusid ning kohut on keelatud eksitada ning et kui hageja soovib edukalt vastu vaielda kostja vastuväidetele, siis peab hageja esitama tõendid (tl 10 pöördel). Kohus on selgitanud ka hageja tõendamiskoormist olukorras, kus kostja on vaidlustanud tõendi ehtsuse (tl 11 ja pöördel). Istungi lõpus andis kohus pooltele tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Seega pidi hagejale olema selge, et tema kohustus on tõendada, milline vara on konkreetsete kahjujuhtumite tõttu kahjustatud ning milline kahju talle kindlustusjuhtumitega tekkis. -
I kindlustusjuhtum
59.Ringkonnakohus toob esmalt I juhtumi kohta välja, et pärast seda, kui hageja oli kostjale juhtumist 03.08.2021 teatanud, käis kahjustusi üle vaatamas Silverson Advisory OÜ ning kahjustused on fikseeritud hageja juuresolekul. Hageja allkirjastatud objekti ülevaatuse aktis on kajastatud, et „lõhutud majal kaks akent, eest lõigatud väravad ja lõhutud aed 5 m, aknad 1,5 * 2,07, suur värav 4,2 m, väike värav 1,1 m“ (I kd, tl 158). Nimetatud kahjustusi tõendavad ka hageja esitatud videod ja fotod: 1) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (I kd, tl 37–38, st ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „ajavärv“); 2) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5 m ulatuses (I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“); 3) 22.07.2021 on lõhutud elamu esimese korruse kaks akent (I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „aken“);
2-22-18155 4) 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (I kd, tl 37–38, st ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav2“). Kõnealuse kahju on kostja hagejale Silverson Advisory OÜ hinnapakkumise alusel (1820,40 eurot, millele lisandus garaažiga seonduv kahju, mis ei ole käesoleva vaidluse ese) hüvitanud.
60.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud sama kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hüvitama oleks pidanud suuremas ulatuses kahju, kui kostja seda tegi.
60.1.Esiteks väidab hageja, et talle on hüvitatud 4 akna asemel 2 akent ning hüvitatud on üksnes klaasi maksumus, mitte kogu aknapaketi (koos raamidega) maksumus. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kahjustada oleks saanud 4 akent ning aknaraamid. Ülevaatusaktis ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises on arvestatud kahe aknaklaasi vahetusega (I kd, tl 158, 159). Aknaraamide purustamist ülevaatusakt ei kajasta, samuti ei ole see tõendatud hageja esitatud videoga. 22.07.2021 videolt nähtub, et kolmas isik peksab aknaid kirvega, kuid kuna filmitud on külje pealt, siis ei nähtu, täpselt millist kahju akendele tekitati. Selle juhtumi kohta koostatud ülevaatusaktis on kirjas aga „aknad 1,5 * 2,07“ ning akti koostamise juures olnud Silverson Advisory OÜ pakkumises on „aknaklaaside vahetus koos materjaliga“ real märgitud kogusena 2. Aknaklaaside vahetuse kogusumma on 220 eurot, millele lisandub tööde ettevalmistus ja katmine 56 eurot, millele lisandub käibemaks. Transpordi hind on lisatud kõikide ehitustööde kohta tervikuna (st ka aia ja värava vahetus). Seega on tõendatud üksnes kahe aknaklaasi purustamine. Asjaolu, et Silverson Advisory OÜ hinnapakkumises ei ole nimetatud klaaside suurust, ei tähenda, et silmas ei ole peetud hageja elamul lõhutud aknaklaaside suurusi klaase. Hageja on aknapakettide kahjustamise tõendamisel viidanud ka hagi lisale 27. Tegemist on fotoga, kust nähtuvad katkised aknaklaasid ning see, et akende kõrval olevat fassaadi on kahjustatud värviga (I kd, tl 63). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on erinevate juhtumitega ning kõnealune foto ei tõenda I kindlustusjuhtumi asjaolusid. Fassaadi värviga kahjustamine toimus hageja väitel alles novembris 2021. Ka nähtub hagi lisaks 27 olevalt fotolt lumi (vt sama foto dtl 44, kust nähtub laiem plaan kui toimikusse väljaprinditud fotolt). Seega ei ole see foto tehtud juulis-augustis 2021 ega saa tõendada I kindlustusjuhtumi asjaolusid. Hageja on esitanud AS Plasto pakkumise, mille kohaselt maksab üks aken koos raamidega (1700*2200mm), millele lisandub paigalduse, vana akna äravedamise ning transpordi hind, 870,59 eurot (millele lisandub veel käibemaks) (I kd, tl 71). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et I kindlustusjuhtumi tõttu vajasid vahetamist aknaklaasid koos raamidega, siis ei ole AS Plasto hinnapakkumine asjakohane. Kostja ei pea hüvitama hagejale kogu aknapaketi vahetust, mis on märkimisväärselt kallim kui klaaside vahetus. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et akende kahjustamise eest ei pidanud kostja hagejale rohkem midagi hüvitama.
60.2.Teiseks ei nõustu hageja maakohtuga, et talle on hüvitatud liiga vähe seoses piirdeaia ja väravate lõhkumisega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et ülevaatusaktist nähtub, et aeda on lõhutud 5 m, samuti, et eest on lõigatud väravad: suur värav 4,2 m ja väike värav 1,1 m. Piirdeaia kahjustusi tõendavad kaks videot („Värav“) kuupäevadest 20.07.2021 ja 22.07.2021. Videolt nähtub, et esmalt lõhutakse
2-22-18155 ja viiakse ära autovärava lipid, siis jalgvärav ning seejärel kaks päeva hiljem ka autovärava metallist osad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud tõenditele. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et videotelt ei nähtu 2 betoonsamba ega aia betoonaluse lõhkumist. Seda ei ole kajastatud ka ülevaatusaktis. Kostja hinnapakkumises on nimetatud ühe posti ladumine (I kd, tl 159). Samuti on tõendamata, et konkreetse juhtumiga oleks piirdeaed saanud kahjustada 5 m ületavas osas – ülevaatusaktis on kajastatud aia lõhkumine 5 meetrit. Silverson Advisory OÜ hinnapakkumises on kajastatud värav 4,2 m koos vahetusega; värav 1,1 m koos vahetusega, aia taastamine (eelvärvitud horisontaallaud) 5 (jm) ning posti ladumine, kokku 995 eurot, millele lisandub käibemaks, ning millele lisanduvad muud kulud kogumis (ehituspraht, transport jne). Selles ulatuses on kahju hagejale ka hüvitatud. Seega ei pidanud kostja hüvitama hagejale rohkem kui 5 m aia ega täiendavate betoonsammaste või aia betoonaluse taastamise maksumust. Kui ka kõnealuseid objekte on täiendavalt lõhutud, siis ei ole hageja seostanud tekkinud kahju I kindlustusjuhtumiga.
60.3.Mis puudutab lõhutud väravat, siis on hageja esitanud tunduvalt kallima pakkumise kui kostja (Stalkmet OÜ, I kd, tl 74). Hageja ei ole samas selgitanud, miks Silverson Advisory OÜ pakkumine ei ole sobiv või et asjaomaselt hinnapakkumiselt nähtuvad tööd ei olnud kahju hüvitamise eesmärki arvestades piisavad või hinnad ei vastaks turuhindadele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitatud hinnapakkumise koostas ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, siis saab seda hinnapakkumist pidada adekvaatseks ning hageja tunduvalt kallim pakkumine ei ole põhjendatud. Samuti nähtub, et hageja esitatud Meritus Kinnisvara OÜ pakkumine on koostatud alles mitu kuud hiljem, kuna selles on tehtud pakkumine mh ka alles novembris 2021 toimunud fassaadikahju likvideerimiseks (I kd, tl 75).
60.4.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja hagiavalduse I kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju täiendavaks väljamõistmiseks.
61.Ringkonnakohus jätab arvestamata kostja vastuväite hageja apellatsioonkaebusele, et kuna kahju tekitati kolmel eri päeval (20.07., 22.07. ja 26.07.2021), siis oleks kindlustuslepingu kohaselt tulnud iga juhtumi puhul maha arvestada omavastutus. Kuna kohus ei rahulda hageja hagi I kindlustusjuhtumi osas ning kostja ei ole esitanud vastuhagi kohtueelselt tasutud kindlustushüvitise tagasi nõudmiseks, siis ei oleks ringkonnakohtul võimalik hagejalt kostja kasuks midagi välja mõista. -
II kindlustusjuhtum
62.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka selles osas, milles maakohus ei arvestanud hageja tõenditega II kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju suuruse kohta. Kostja omakorda leiab, et maakohus on vääralt mõistnud hageja kasuks välja II kindlustusjuhtumiga seotud tööraha. Ringkonnakohus leiab, et kummagi poole väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
62.1.Objekti ülevaatusaktiga on tuvastatud, et majal on kahjustatud 3 seina ja „sokkel koos kuni kiviga kaetud pandus“ (I kd, tl 160). Seejärel on kahjustused üle vaadanud Trendmaster OÜ hinnanud kahju suuruseks 3105,05 eurot, sh tööraha. Pakkumine hõlmas elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid (I kd, tl 161). Kostja maksis hagejale selle pakkumise alusel – pärast omavastutuse mahaarvestamist – 1988,50 eurot, leides, et hageja enda tööjõudu kasutades oleks tööraha 30% väiksem. Maakohus leidis, et
2-22-18155 kostja oleks pidanud maksma hagejale ka tööraha, st oleks pidanud hüvitama hagejale täiendavalt 931,55 eurot (3105,05 eurot – omavastutus 185 eurot – tasutud 1988,50). Hageja viidatud valveanduri hüvitamise kohustust kohus tõendatuks ei pidanud, samuti leidis maakohus, et kostja ei pidanud hüvitama hagejale suuremat summat kui Trendmaster OÜ pakkumises nimetatu.
62.2.Hageja on apellatsioonkaebuses esmalt märkinud, et ei saa aru, kust tuleneb 3105,05 eurot, kuna tema esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine oli 8836,08 eurot. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti lähtunud Trendmaster OÜ pakkumisest (3105,05 eurot), kuna hageja ei ole tõendanud, miks ei ole see pakkumine piisav. Hageja enda esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks taraga seotud kulutusi ning ei ole seotud üksnes konkreetse II kindlustusjuhtumiga seotud kahju parandamisega. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kahjustusi kohapeal hinnanud Trendmaster OÜ pakkumine ei vastaks turuhinnale. Seega nõustub ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud lähtuma kõrgemast hinnapakkumisest.
62.3.Ka turvaanduri osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et see sai kahjustada II kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Asjaomases vaatlusaktis puudub viide turvaanduri kahjustamisele (I kd, tl 160), seega puudus kostjal kohustus selle hüvitamiseks II kindlustusjuhtumi raames.
63.Ringkonnakohus ei nõustu samas ka kostja apellatsioonkaebusega selles osas, et tööraha ei oleks tulnud välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud hageja kasuks välja fassaadi korrastamise tööraha. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi teha fassaaditöid ise, vaid on soovinud nende tööde teostamist Trendmaster OÜ poolt (nt I kd, tl 47 e-kiri). Seega pidi kostja hüvitamata hagejale ka kolmandale isikule tööde eest makstava tööraha. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks oli Trendmaster OÜ pakkumisest nähtuv 931,55 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, siis ta neid pikemalt ei korda (TsMS § 654 lg 6). -
Lisakulud
64.Lisaks leiab hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus on vääralt jätnud kostjalt välja mõistmata lisakulud. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud talle hüvitama ka lõhutud klaasidega aknaavade plaatidega katmise kulu. Hageja on esitanud kulutuste tõendamiseks erinevaid tšekke.
65.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitas hagejale klaaside ja nende vahetuse maksumuse, siis oleks hageja pidanud asendama aknaklaasid hiljemalt hüvitise saamisel (novembris 2021). Hageja tegevusetusest tulenevat lisakulu ei pea kostja kandma. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kuna ta sai kostjalt vähe raha, siis ta ei saanud aknaid tellida. Hageja ei ole tõendanud, et vahetada oleks olnud vaja tervet aknapaketti, klaaside vahetamine oli talle aga hüvitatud. Samuti ei ole asjakohane väide, et aknad tuli sellisena säilitada eesoleva vaidluse jaoks. Akende purustamine tuli fikseerida siis, kui kindlustusjuhtum toimus. Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja esitatud tšekid, mis hageja väitel tõendavad, et ta kattis aknad plaatidega 2022. a märtsis (I kd, tl 65–67). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole kuidagi seostatavad I kindlustusjuhtumiga ega akende katmisega ning hageja ei ole ka selgitanud, kuidas need tema väidetud asjaolusid tõendaksid.
Alakindlustuse tõttu II kindlustusjuhtumi hüvitise vähendamine
66.VÕS § 482 kohaselt, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 479 lg 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta arvesse.
67.Maakohus võttis arvesse, et kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid elamu suuruse kohta (tegelik 162,5 m2 vs. deklareeritud 62 m2), siis oli elamu alakindlustatud. Klassikpaketi tingimuste TH-C-20211 (I kd, tl 126–139) p 138 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Tingimuste p 140 kohaselt määratakse hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. Kostja esitas maakohtule Trendmaster OÜ koostatud vaidlusaluse elamu ehitusmaksumuse kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt 162,5 m2 suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot (II kd, tl 32–35) ning 62 m2 suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot (II kd, tl 36–39). Hageja neid kalkulatsioone ei vaidlustanud. Maakohus tuvastas, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus oli hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem, ning vähendas kahjuhüvitist alakindlustuse ulatuses, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,5366. Kuna maakohus leidis, et hagejal on II kindlustusjuhtumi eest õigus täiendavale kindlustushüvitisele 931,55 euro ulatuses, siis alakindlustust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 499,87 eurot (931,55 x 0,5366).
68.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et VÕS § 482 kohaldamiseks alust ei olnud. Kostja väidab vastuapellatsioonkaebuses, et alakindlustuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse II kindlustusjuhtumi eest tervikuna välja makstud summat. Kostja arvutuste kohaselt oleks ta pidanud 3105,05 euro suuruse hüvitise puhul alakindlustust arvesse võttes maksma hagejale maksimaalselt 1253,88 eurot (3105,05 eurot * 0,5366 (alakindlustus) – 185 (omavastutus). Kuivõrd kostja on juba tasunud hagejale II kindlustusjuhtumi eest 1988,50 eurot, siis oleks maakohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata.
69.Vastuseks hageja väitele leiab ringkonnakohus, et VÕS § 482 ja alakindlustuse sätted kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele. Kindlustustingimustest tulenevalt oli hoone kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus. Hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma määrati kindlustustingimuste kohaselt kindlustusvõtja esitatud andmete alusel. Kostja on tõendanud, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid (määras elamu suuruse 100 m2 võrra väiksemana), mis tingis selle, et kindlustussumma oli väiksem kui tegelik kindlustusväärtus. Kindlustustingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid (I kd, tl 136). Kostja on tõendanud, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on
2-22-18155 elamu tegeliku ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem (eelviidatud Trendmaster OÜ kalkulatsioonid). Hageja kostja esitatud arvestusi ümber lükanud ei ole.
70.Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebusega, et alakindlustust tuleb arvesse võtta kogu II kindlustusjuhtumi eest tasutud kindlustushüvitiselt. Kuna maakohus tuvastas, et hagejale tekkinud kahju suuruseks oli 3105,05 eurot ning et elamu oli alakindlustatud (kordaja 0,5366), siis oleks maakohus pidanud alakindlustust arvestama kogusummalt, sõltumata sellest, et osa kahjuhüvitisest oli juba kohtueelselt välja makstud. Sellises olukorras ei pidanud kostja esitama vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kuigi ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse arvutus, et ta oleks pidanud maksma hagejale maksimaalselt 1253,88 eurot, ei ole korrektne (3105,05 eurot * 0,5366 (alakindlustus) – 185 (omavastutus) = 1481,17 eurot, mitte 1253,88), siis kuna kostja on II kindlustusjuhtumi eest hagejale tasunud 1988,50 eurot, ei ole alust kostjalt hageja kasuks täiendavat hüvitist välja mõista. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning jätab hagi tervikuna rahuldamata.
71.Kuna hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, siis ei ole alust ka viivise väljamõistmiseks. -
Elamu kasutamise otstarve
72.Teiseks tugines kostja oma vastuapellatsioonkaebuses sellele, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmed selle kohta, et ta kasutab kindlustatud elamut alalise elukohana, kuid on selgunud, et tegelikult elamus keegi ei ela.
73.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kes ja millal elamus elas. Nähtuvalt elamu seisukorrast (ja kui lähtuda hageja enda väitest, et ta ei asendanud purustatud aknaklaase terve 2021/2022 talve jooksul) ei tundu olevat võimalik, et elamus oleks elatud aastaringselt.
74.Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole sellel asjaolul tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, kuidas on põhjendatud tema väide, et kahjuhüvitist tuleks vähendada 85% tulenevalt sellest, et tegemist ei olnud alalise elukohaga. Kostja viited selle kohta, et rohkem vargusi pannakse toime elukohtadest, kus sees ei elata, ei oma tähtsust vandalismikahju tekkimisel. Tegemist on hoopis teist liiki ja eesmärgiga kuriteoga. Lisaks ei pea isik elama ka oma alalises elukohas 24/7 – kui isik ei viibi näiteks nädalavahetuseti kodus või käib pikematel töö- või puhkusereisidel, siis ei saa sel ajal toimunud kindlustusjuhtumi puhul hüvitist vähendada seetõttu, et isik ei olnud kodus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos selle vahel, et hageja ei pruukinud kasutada kindlustatud objekti alalise elukohana, ning selle vahel, et toimusid vandalismijuhtumid. Juulis 2021 pandi vandalismiteod toime päevasel ajal, st ka hea nähtavus ei takistanud kolmandat isikut neid tegusid toime panemast.
75.Ringkonnakohus märgib lisaks, et käesoleval juhul ei olekski võimalik hüvitist täiendavalt vähendada, kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata ning kostja ei ole vastuhagi juba tasutu tagastamiseks esitanud.
2-22-18155 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
76.Maakohus jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ja maakohtu otsus tühistatakse hagi osalise rahuldamise osas, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, jäävad maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
77.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse (hagi osaline rahuldamine tühistatakse), jäävad apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
78.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.11.2024 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2024 otsus osas, millega ringkonnakohus rahuldas If P&C Insurance AS-i apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebuse, jättis hagi täielikult rahuldamata ning jaotas menetluskulud.
2.Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2023 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 499 eurot 87 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas osas ning jaotas menetluskulud.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks kindlustushüvitis 931 eurot 55 senti, Riigikohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti ja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis tasumata põhivõlalt alates 7. novembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, ning millega jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9% If P&C Insurance AS-i kanda.
4.Rahuldada OÜ Eraarendus Grupp kassatsioonkaebus osaliselt.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-22-18155
5.2.Mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks põhivõlg 931 eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 931 eurolt 55 sendilt alates 7. novembrist 2024 kuni selle tasumiseni.
5.3.Jätta hageja nõue põhivõlga 931 eurot 55 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas osas rahuldamata.
5.4.Jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9% If P&C Insurance AS-i ka
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.