2-22-18155/43 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

2-22-18155 Kostja vastuses toodud fotosid ja nendel põhinevaid asjaolusid ei saa arvesse võtta, kuna PDF-dokumenti sisestatud fotodel puuduvad algsed metaandmed ja ei ole võimalik aru saada, millal ja kelle poolt need on tehtud. 13.Kogu 2021. aasta jooksul elasid majas püsivalt inimesed (peamiselt Ukraina kodanikud, tasuta). Püsiv elukoht ei tähenda kasutust 24 tundi ööpäevas. See fakt, et hageja esindaja ei viibinud süüteo toimepanemise ajal Tapal, ei tähenda, et maja ei kasutatud elamiseks. Pooled sõlmisid lepingu 16.07.2021. Perioodil 05/09/21-08/15/21 elas hageja isiklikult (sh koos perega) vähemalt 3/4 ajast kindlustusobjektil, mida saab lugeda alaliseks elukohaks. 2021. aasta septembris-novembris elasid objektil perioodiliselt ka teised isikud. Elamiseks kasutati ka teist hoonet (hoovimaja). 14.Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja deklareeris objekti üldpinnaks 62 m 2. Ebatõenäoline, kuid võib-olla oli see viga (62 on sarnane 162-ga) ja võib-olla oli see kostja viga. Võib oletada, et kindlustusvõtjat huvitas köetav pind 64,9 m2. 15.Vastavalt kostja lisale 18, terminit "elamu ehitusaasta" ehitisregistris ei ole. Ei ole selge, millist informatsiooni kostja soovib. Hageja märgib, et maja on ehitatud pikki aastaid ja antud kasutusse osade kaupa, ehitus valmis lõplikult 2010. a. 16.Kostja tegi 2022. a otsused, milles tunnistas kindlustusjuhtumeid, sealhulgas kindlustatu (hagi esitaja) deklareeritud summas ja tasus osa kahjust. Kostja oma otsust ei tühistanud. Kostja vastusest on aru saada, et ta vaidlustab kindlustusjuhtumid osaliselt. Näiteks kindlustusjuhtumi 2 korral tasus kostja hoone fassaadi taastamiseks vajalike materjalide eest aga ei soovi tasuda taastamistööde eest. Kostja ei selgitanud, miks ta vaidlustas osa kindlustusjuhtumist ja miks just selles osas. 17.Hageja hüvitise vähendamisega ei nõustu, selleks puudub alus. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et maja üldpind oli hageja poolt alahinnatud. Hageja on näidanud, et see nii ei ole. Mõistel kogupindala puudub definitsioon. Kuid isegi kui eeldame, et see väide vastab tõele, on oluline märkida, et see faktor ei saa kahjusummat mitte kuidagi mõjutada. Sõltumata ehitise suurusest on kahjustuste summa sel juhul alati sama - võrdne taastamise maksumusega. Hoone suurus mõjutab ainult igakuist kindlustussumma tasumist. Sel juhul ei ole tasumata jäänud vahe erinevus märkimisväärne ja võib ulatuda mitme euroni. 18.Videofailidest tulenevad kindlustusjuhtumite (vandalismi) toimumise täpsed kuupäevad: • 20/07/2021 jalgvärava ja väravaosa vargus; • 22/07/2021 värava vargus, ruloode ja akende hävitamine; • 26/07/2021 garaažitööriist. 19.Hageja esitas kohtule tõendina kassa väljamineku orderi (lisa 30) V. Š. sularaha väljamaksmiseks. Hageja kinnitab, et see summa maksti töötajale tegelikult välja. Hageja palub kohtul arvestada, et vajaliku kaitse kohaletoimetamiseks ja paigaldamiseks oli tõepoolest vaja kulutusi. Minimaalne turuhind materjalide kohaletoimetamisel oli 1 euro/km, seega distantsil Tallinn-Tapa-Tallinn 180 km on saatekulu 180 + km eurot.

20.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 21.Kostja märgib, et S. S. teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 01.08.2021 kindlustusobjekt vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada (purustatud 4 klaaspaketti, lõhutud aeda ja varastatud tööriistu). Kostja on seoses väidetava vandaalitsemisega hagejale maksnud rahalist kindlustushüvitist summas 1973.40 eurot. S. S. teatas 15.11.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on väidetavalt 14.11.2021 kindlustusobjekt vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada (tuvastamata isik on visanud maja fassaadile värvi). Kostja on seoses kahjujuhtumiga hagejale maksnud rahalist hüvitist summas 1988.50 eurot. Lisaks eelpooltoodud kahele kahjujuhtumile on kindlustusobjektil väidetavalt toimunud suurel arvul erinevaid vandaalitsemise juhtumeid. 22.Tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Hagiavalduses väidab hageja esmalt, et teatas kahjudest kostjale 08.04.2021. Seejärel kirjutab hageja, et saabus kindlustusobjektile 1. juuli 2021 ja avastas kahjud. Hageja on kostjaga sõlminud kindlustuslepingu, mis hakkas kehtima alates 16.07.2021. Arvestades seda, et hageja on erinevatele kindlustusandjatele varasemalt analoogsetest kahjujuhtumitest teada andnud, siis on eluliselt usutav, et kahjujuhtumid ongi aset leidnud hageja viidatud kuupäevadel. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist tekkinud kahju. 23.Arvestades seda, et nii kostja, ADB Gjensidige Eesti filiaal ja Salva Kindlustuse AS on mitme aasta jooksul samade ehituselementide kahjustamise eest hagejale rahalist hüvitist tasunud, siis peaks hageja väga usutavalt tõendama, et ta on vahepeal kahjustused kõrvaldanud, st kas tegemist üldse on uute kahjustustega ja et kahju on üldse toimunud kindlustuskaitse ajal. ADB Gjensidige Eesti filiaali kahjupiltide kohaselt on elamu aknad katetega kaetud juba märtsis 2021. Fotodel on tuvastatav, et majal on kokku 8 akent, millest ainult üks on katmata. Hageja ei ole tõendanud, et uute väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud. Tehniliselt on väheusutav, et ehitusplaatidega kaetud aknaklaase on võimalik kahjustada. 24.Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega. Tingimuste TH-C 20211 p 4 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusobjekti vargus, röövimine, kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu, mis ei ole välistatud. Tingimuste TH-C 20211 p 76 kohaselt If ei hüvita, kui kahju ei tekkinud äkiliselt ja ettenägematult. Hageja elamus on toimunud kümneid vandalismi juhtumeid, mis on väidetavalt toime pannud sama isik varaliste tülide lahendamise tõttu. Juhul kui kõik erinevad vandalismiaktid on tõepoolest

2-22-18155 toimunud, siis niivõrd arvukate vandalismijuhtumite näol ei ole tegemist enam ootamatute ja ettenägematute juhtumitega. 25.Kostja on hagejale kahju hüvitanud. S. S. teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on elamu vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada. Kahjustusi käis üle vaatamas S OÜ, kahjustused on fikseeritud hageja esindaja juuresolekul. S OÜ hindas kahju suuruseks 1820 eurot. Lisaks arvestas kostja kahjuna garaaživärava siseluku ja remondi (summa 125 eurot), Makita murutrimmeri (109 eurot), metalli lõikamismasina (89 eurot), keevitusaparaadi (159 eurot). Kostja hinnangul oli põhjendatud kindlustushüvitise suuruseks kokku 1973.40 eurot (kahju 2158.40 eurot – omavastutus 185 eurot). Kostja on hüvitise hagejale üle kandnud. S. S. teatas 15.11.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on elamu vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada (maja fassaadile on visatud värvi). Kahjustusi käis üle vaatamas T OÜ, kes hindas kahju suuruseks 3105.05 eurot (lisa 16 ja 17). Hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks T OÜ ja pidi ise hoone taastama. T OÜ kalkulatsioonist moodustas tööraha 2071.24 eurot (koos käibemaksuga). Hageja enda tööjõudu kasutades kujuneks kahju ca 30% väiksemaks, sest eraldi ei tule tasuda riigile töörahalt käibemaksu, sotsiaalmaksu, tulumaksu ja töötuskindlustust (käibemaksu summas 345.20 eurot, tulumaksu summas 345.2 eurot, sotsiaalmaksu summas 569.59 eurot). Kostja arvestas kahjuhüvitisest maha omavastutuse 185 eurot. Kostja on seoses kahjujuhtumiga hagejale maksnud hüvitist rahas summas 1988.50 eurot. 26.Hageja kahju suuruse kohta esitatud tõenditel puudub seos kindlustusjuhtumitega. Kostja kohustuseks on hüvitada vandalismiakti tõttu tekkinud kahju, mitte elamu suvalisi parendustöid. 27.Kostja ei kanna ehitustööde kallinemise riski. Hageja on esitanud kalkulatsioonid, mis on koostatud 2022 novembris ning vahepealsel perioodil on ehitustööde hinnad oluliselt kasvanud. VÕS § 488 lg 1 kohaselt oli hagejal kohustus kahju vähendada ja ehitustööd teostada 2021 aastal. Ehitustööde tellimine sõltus hagejast ja ehitustööde maksumuse suurenemise ulatuses tuleks alternatiivselt kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 139 lg 1). 28.Arusaamatuks jääb, miks oli vaja paigaldada ajutised katted, selle asemel, et katkised aknaklaasid asendada. Kostja tasutud kindlustushüvitisest (ca 4000 eurot) pidi jätkuma vähemalt kahe aknaklaasi asendamiseks. T OÜ 2021 novembris tehtud fotodel on tuvastatav, et elamu edela küljel on kaks akent juba ehitusplaadiga suletud. Ebaõige on seega hageja väide, et aknad kaeti 2022. a märtsis. 29.Hagiavalduse p-s 7 nimetatud lisakulude nõude tõendamiseks on hageja esitanud kassa väljamineku orderi n 22-6. Kostja praktikas on erakordne, et juriidiline isik püüab kahju suurust tõendada kassa väljamineku orderiga. Tõendil on lisaks selged võltsimise tunnused, kassa väljamineku order on vormistatud 05. märts 2022, raha vastuvõtmise kuupäeva on allkirjaga kinnitatud aga 05. märts 2021. Kostjal puudub kohustus hüvitada kahju, mis tekkis elamule 2021 aasta märtsis, sest poolte vahel puudus sellel ajal kehtiv kindlustusleping.

2-22-18155 30.Hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vähendada (VÕS § 444 ja § 445 lg 2). Hageja on lepingu sõlmimisel andnud teada, et elamut kasutatakse alalise elukohana. Kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Kahjujuhtumite ajal ei elanud xxx elamuse mitte kedagi. Ainuüksi hoones elamine vähendab vandalismi riski. Kurjategijal on mittealalise elukoha korral teadmine, et valdaja tema tegevust ei takista ning ta saab segamatult pikemat aega kindlustusobjekti kahjustada. Mittealalise elukoha korral on lisaks suurem tõenäosus, et vandalismi toimepanija isik jääb suurema tõenäolisega üldse kindlaks tegemata. Alalise elukoha korral avastatakse vandalismiakt vahetult selle toimepanemise algusjärgus, hoone valdaja saab tõkestada vandalismiakti (kas kutsudes politsei või ise reageerides). Hoone alalise kasutamise korral jääb vandalismi tõttu tekkiv kahju minimaalseks. Tõenäoliselt oleks kindlustusobjekti alalise elukohana kasutamisel vandalismiaktid jäänud toime panemata või kahju oleks olnud väike. Arvestades seda, kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi juhtumite korral olnud põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85 % ulatuses. 31.Elamu on kindlustatud alakindlustusega. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu kohta järgmised andmed: elamu ehitusaasta on 2010; elamu üldpindala on 62 m2. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole hoone ehitusaasta 2010, vaid 1995. Hageja juhatuse liikmele S. S.ile kuulub xxx kinnistu alates 2002 aastast, seega pidi ta teadma vähemalt seda, et hoone oli kinnistul olemas juba 2002 aastal. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole elamu üldpindala 62 m2, vaid 162,5 m2. Ehitise üldpindala on üheks olulisemaks kindlustusmakse suuruse mõjutajaks, sest kindlustusmakse sõltub sellest, kui kalliks kujuneb kindlustusobjekti taastamine ehitise hävimise korral. Üldpindalaga 162 m 2 hoone ehitusmaksumus on kordi suurem kui 62 m2 üldpinnaga elamu ehitusmaksumus. Kui hageja oleks soovinud kindlustada xxx elamut üldpindalaga 162 m 2, mis ei oleks alaline elukoht, siis ta oleks maksnud kindlustuslepingu eest mitte 87.12 eurot, vaid vähemalt 520 eurot. Tingimused TH-C-202111 p 141 kohaselt on hoone üldpindala selle kõigi ruumide, panipaikade, keldrite, lodžade, rõdude, verandade, terrasside ja hoonega ühendatud auto varjualuste põrandapindade summa. Tingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on Ifil õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid. Ebaõige on hageja väide, et kostja on eksinud andemete sisestamisel. Lepingul kajastatud andmed on sisestanud hageja. Ebaõige on ka hageja väide, nagu oleks ta lepingu sõlmimisel edastanud kostjale fotosid kindlustusobjektist. E-büroos kodukindlustuslepingut sõlmides hoonest fotosid ei küsita. Kostja IT lahenduste juhi selgituse kohaselt on kindlustuslepingu sõlmimisel S. S. sisestanud kindlustusobjekti kohta muuhulgas järgmised andmed: hoone ehitusaasta, hoone üldpindala 62 m 2, alaline elukoht. Ehitisregistri andmete kohaselt on xx hoone üldpindalaks 162.5 m 2. xxx elamu kohta koostatud eplikatsiooni kohaselt on hoone üldpindalaks 162.5 m2. Tingimuste TH-C-202111 p 138 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi

2-22-18155 äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Tingimuste TH-C-202111 p 140 kohaselt hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma määratakse kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. T OÜ on koostanud elamu ehitusmaksumuse kohta 2021 a ehitushindasid arvestades kaks kalkulatsiooni: a) XXX asuva162.5 m2 maja ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot; b) Kindlustuspoliisil kirjeldatud 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt on hageja elamu seega alakindlustatud 47 % ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0.53 (poliisi andmete järgi hoone ehitusmaksumus summas 106 864 eurot/ tegelik kindlustusväärtus summas 199 133 eurot). Kostja on juba käesolevaks hetkeks hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem kui oleks kindlustuslepingu kohaselt pidanud. 32.Kostja edastab fotod, millelt on tuvastatav, et juba 2020 aasta veebruaris olid hoone aknad ajutiste katetega kaetud (pildistatud 14.02.2020) ning on olnud kaetud ka 2021 aasta märtsis (pildistatud 29.03.2021). Hoone omanikuna peab S. S. olema teadlik, sellest, et elamu aknad on olnud kinni kaetud juba alates vähemalt 2020 veebruar. 33.Kindlustusleping on sõlmitud interneti teel ja hageja on lepingu sõlmimisel andnud teada, et elamut kasutatakse alalise elukohana. Kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Hageja maja on elamiskõlbmatu, maja aknad on olnud juba alates 2020 veebruar ehitusplaadiga kaetud. Väidetavalt on sissemurdmisest hageja juhatuse liikmele teada andnud häiresignalisatsiooni robot. Hoones on toimunud üle kümne erinevatele kindlustusseltsidele teatatud kahjujuhtumist, ühelgi korral ei ole hageja juhtumi ajal viibinud kindlustusobjektil. Hageja väitel kattis ta purustatud aknad märtsis 2022 ajutiste katetega (aknad purustati väidetavalt 2021 juulis), seega ei olnud hoone vahepealsel ajal ilmastikukindel ega sooja pidav. Eluliselt ei ole usutav, et ilmastikukindluseta elamus oli võimalik elada selliselt, nagu hageja väidab. Asjaolu, kas hoones elatakse või mitte, mõjutab väga oluliselt kindlustusriski suurust ja seetõttu ka kindlustusmakse suurust. Kostja leiab, et on üldteada asjaolu, et mittealalise elukoha varguse ja vandalismi risk on kõrgem kui alalisel elukohal. Kurjategija huvi on jääda tundmatuks ning vältida karistust. Juhul kui hoonet kasutatakse elukohana suureneb tõenäosus, et vandalismiakti toimepanija avastatakse. Politsei- ja piirivalveamet on analüüsinud 2015-2019 toimunud vargusi. Politsei on tuvastanud, et esineb selge seos varguste toimepanemise ning kodus viibimise vahel. Nädalapäevade osas kasvab varguste toimepanek märgatavalt reedest pühapäevani, mil inimesed on rohkem kodudest eemal. Vargused on vähenenud aasta viimastel kuudel, mil inimesed viibivad ilmselt kõige rohkem kodus. Märgatavalt väheneb vargustest teatamine vanuses 60+, kes viibivad rohkem kodus ja kelle puhul sissemurdmiseks võimalusi seega vähem. Arvestades seda, et ka lühemat aega kodust eemal viibimine suurendab varguse tõenäosust, siis seda suurem mõju on varavastase kuriteo toimepanemiseks nendes hoonetes, mida alaliselt ei kasutata. Tõenäoliselt oleks kindlustusobjekti alalise elukohana kasutamisel vandalismiaktid jäänud toime panemata või kahju oleks olnud väike. Arvestades seda, kindlustusriski

35.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on 13.02.2023 esitanud taotluse III isiku kaasamiseks. Kostja märgib, et hagiavalduse kohaselt on vandalismiaktid toime pannud E. L.. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Juhul kui hagiavaldus kuuluks rahuldamisele, siis läheb kostjale üle nõue kahju tekitanud isiku vastu. Lähtuvalt eelpooltoodust on E. L.il õiguslik huvi, et tsiviilasjas jäetakse kostja vastu esitatud hagiavaldus rahuldamata. Tuginedes TsMS §-dele 212 lg 1 ja 213 lg 1, palub kostja kaasata tsiviilasjas kostja poolel E. L.. TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus märgib, et kolmanda isiku kaasamise taotlus on alusetu. Kostja on taotluse esitanud üksnes hageja väidete pinnalt, kuid hageja väited põhinesid vaid hageja oletustel. Istungil on hageja kinnitanud, et talle ei ole teada, kes vaidlusaluse kahju põhjustas, kuivõrd isikut ei ole tuvastatud ning ta ei ole tuvastatav ka hageja esitatud videotõendist. Hageja on kinnitanud, et ta eeldab, et kahju on tekitanud E. L.. Kohtu jaoks ei ole sellises olukorras kolmanda isiku kaasamine piisavalt põhistatud, mistõttu kohus vastavat taotlust ei rahulda. Kostja on 13.02.2023 esitanud taotluse hageja pangakonto väljavõtte kogumiseks. Kostja märgib, et hageja hoonet on väidetavalt vähemalt 11 korral vandalismi tõttu kahjustatud. Erinevad kindlustusseltsid on perioodil 2019 – 2021 hagejale hüvitanud 11 korda analoogseid hoone kahjustusi. Arvestades hageja esitatud väidete ja tõendite vastuolusid, on tsiviilasjas oluline välja selgitada, kas hageja on üldse hoone osasid peale igat vandalismi juhtumit taastanud ning kas hagejale on üldse vaidlusaluse kindlustuslepingu kehtivuse ajal kahju tekkinud. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, seega peab kõikide kulutuste kohta olema adekvaatsed raamatupidamisdokumendid sh peaks ehitustööde ja materjalide eest tasumine nähtuma hageja pangakonto väljavõttest.

2-22-18155 Lähtuvalt eelpooltoodust ja tuginedes TsMS § 236 lg 2, palub kostja hagejalt välja nõuda pangakonto väljavõte perioodist 01.01.2019 a kuni 01.01.2023. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja pangakonto väljavõttelt ei ole võimalik tuvastada, kas hageja on hoone osasid peale igat vandalismi juhtumit taastanud. Pangakonto väljavõttelt nähtub parimal juhul kui palju, kellele/kellelt ning millisel kuupäeval on hageja rahaülekandeid teinud/saanud, kuid sellest ei ole võimalik teha järeldusi hoone taastamise osas. Seega jätab kohus taotluse TsMS § 238 lg 1 ls 1 alusel rahuldamata, kuivõrd tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. 36.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 37.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • 16.07.2021 sõlmisid pooled kodukindlustuslepingu nr 3Х1011003989445 (dtl 14-17) elamu asukohaga xxx, Tapa linn kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 13:47 – 15.07.2022 23:59; • S. S. teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 01.08.2021 kindlustusobjekt vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada. • Kostja on seoses 03.08.2021 teatega hagejale maksnud rahalist kindlustushüvitist 1973.40 eurot (dtl 80 – hageja pangakonto väljavõte); • S. S. teatas 15.11.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 14.11.2021 kindlustusobjekt vandaalitsemise tõttu saanud kahjustada. • Kostja on seoses 15.11.2021 teatega hagejale maksnud rahalist hüvitist 1988.50 eurot (dtl 80 – hageja pangakonto väljavõte). 38.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: juuli 2021. a toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitis summas 5829,82 eurot; november 2021. a toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitis summas 3332,30 eurot; vajalike lisakulude summa 837,73 eurot; viivis põhinõudelt 9999,85 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 39.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata - video ei ole usaldusväärne tõend; (ii) tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal; (iii) uute väidetavate vandalismiaktidega ei ole hoonele täiendavat kahju tekkinud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on arvukate kindlustusjuhtumite vahepeal tekitatud kahjustused kõrvaldanud; (iv) tegemist ei ole

2-22-18155 kindlustusjuhtumitega, kuna niivõrd arvukate vandalismijuhtumite näol ei ole tegemist enam ootamatute ja ettenägematute juhtumitega; (v) kostja on hagejale kahju hüvitanud, isegi ülemääraselt; (vi) kahju suuruse kohta esitatud tõenditel puudub seos kindlustusjuhtumitega - kostja ei pea hüvitama elamu suvalisi parendustöid; (vii) kostja ei kanna ehitustööde kallinemise riski; (viii) lisakulude nõue on tõendamata; (ix) hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vähendada 85%, kuna kahjujuhtumite ajal ei kasutatud hageja elamut alalise elukohana; (x) elamu on kindlustatud alakindlustusega 47% ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse ulatuses vähendada; (xi) 20., 22. ja 26 juulil on toimunud eraldiseisvad kindlustusjuhtumid ning omavastutust tuleks rakendada iga juhtumi puhul eraldi. 40.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 450 lõike 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 476 lg 3 sätestab, et kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poliisi kohaselt oli kõnealuse lepinguga kindlustatud: • elamu aadressil xxx, mis mh hõlmab objekti olulisi osi (siseviimistlus, sisseehitatud mööbel, sanitaartehnika, signalisatsiooniseadmed, ahjud jms), kindlustatud on ka hoone või korteriga samal maatükil asuvad maaga püsivalt ühendatud rajatised (aed, lipumast, õuevalgustid, katusealune, torustik jms) ja väikehooned üldpindalaga alla 10 m2; • kodune vara aadressil xxx; • saun aadressil xxx, mis mh hõlmab objekti olulisi osi (siseviimistlus, sisseehitatud mööbel, sanitaartehnika, signalisatsiooniseadmed, ahjud jms). Poliisi kohaselt on kindlustuskaitse järgmine: kindlustuspakett "Klassikpakett": tulekahju; tugev tuul, rahe; leke torustikust; vandalism; murdvargus, röövimine; tehnosüsteemide purunemine; asenduselamispinna üürikulu; aknaklaasi purunemine; õnnetusjuhtum; üleujutus. Poliisi kohaselt olid kindlustuslepingu kindlustustingimused, millele on lepingu dokumentides viidatud. Poliisi leheküljel 2 on viidatud järgmistele tingimustele: • E-büroo üldtingimused TGE-20181 (edaspidi „üldtingimused“; dtl 106 - 111); • Kodukindlustuse Klassikpaketi tingimused TH-C-20211 (edaspidi „tingimused“; dtl 112 - 125).

41.Tingimuste p 11 sätestab, et kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu kindlustuslepingu dokumentides kirjeldatud sündmus. Hageja on esile toonud, et 2021. a juulis ja novembris on kindlustuslepingu esemeks olnud kinnisasjal toimunud vandalismiaktid. Hageja märgib, et varale on tekitatud järgmine kahju: - lõhuti 4 klaaspakettakent, kahjustada said aknaraamid; varastati metallväravad ja aiavärav; piirdeaed on katki: purustatud on betoonsambad, piirde betoonvundament ja osa puitaiast, ca 20 meetrit; katki saetud on garaažiukse lukk; varastatud on esimese korruse aknaluugid; kahjustatud on tööriistad, mis olid sel ajal garaažis: Makita muruniiduk, Makita metallilõikusmasin, ABB keevitusmasin; maja esimese korruse aknarestid said kannatada (mitte palju). Sügisel toimunud vandalismiaktiga tekitati järgmine kahju: maja fassaad oli kolmest küljest kaetud värviga (kahjustuse pindala ca 200 m 2) ja turvaandur oli lõhutud. Poolte esitatud tõenditest saab järeldada, et: • 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (dtl 23-24 – ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „ajavärv“); • 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5m ulatuses (dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“); • 22.07.2021 lõhutud on elamu esimese korruse kaks akent (dtl 44 – foto; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „aken“); • 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (dtl 23-24 – ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav2“); • 26.07.2021 on lõhutud garaažiukse lukk (hageja esitatud video pealkirjaga „garaaz“); • elamu fassaadile on visatud musta värvi, kahjustatud on 3 seina mõlema korruse ulatuses (dtl 30 ja 44 – fotod; dtl 155 – ülevaatusakt). Tõendamata on hageja väited, et lõhuti 4 kokku klaaspakettakent ja et kahjustada said ka aknaraamid. Ülevaatusakti (mille koostamisel osales ka hageja esindaja, dtl 153) ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises (dtl 154) on arvestatud kahe aknaklaasi vahetusega ning kohus sellest ka lähtub. Tõendamata on ka hageja väide, et purustatud on piirdeaia betoonsambad ja vundament. Ülevaatusakti põhjal koostatud hinnapakkumises on arvestatud üksnes ühe betoonposti ladumisega ning kohus sellest ka lähtub. Samuti on tõendamata, et piirdeaed on kahjustada saanud 5m ületavas osas (hageja väitis, et kahjustuse ulatus on 20m; ülevaatusel märgitud 5m). Tõendamata on, et kahjustada said ka aknarestid. 42.Viidatud vandalismiaktid on toimunud vaidlusaluse kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning need tuleb lugeda kindlustusjuhtumiteks. Asjakohatu on kostja argumentatsioon, et kõnealused juhtumid ei saanud olla varasemate kindlustusjuhtumite tõttu enam äkilised ja ettenägematud. Puudub alus eeldada, et hagejale kuuluvat kinnistut jäävadki regulaarselt vandaalid külastama. Kohus möönab, et varasemate juhtumite pinnalt võib selleks esineda küll teatav oht, kuid seda ei saa tingimata pidada ettenähtavaks ja tavapäraseks.

Seonduvalt kostja vastavate vastuväidetega märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda hageja esitatud videomaterjali autentsuses. Kostja viited tõendi puudulikule usaldusväärsusele on asjakohatud ja üldsõnalised. Turvakaamera salvestise filmimine teise seadmega on loonud võimaluse kujutada usaldusväärselt turvakaamera salvestiselt nähtuva toimumisaega, mis käesoleva vaidluse puhul on asjakohane ning oluline nüanss. Kohus on videotõendi pinnalt saanud tuvastada kahjujuhtumite toimumisaja. 43.VÕS §-st 477 tulenevalt ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 3 ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga saab kahjuks olla asja parandamise mõistlikud kulud (3-2-1-155-05 p 19). Siiski on kahju hüvitamise eesmärk kannatanud isikule täielikult temal tekkinud kahju korvamine. Kahjuhüvitist tuleb arvestada reaalselt tekkinud, tulevikus tekkiva ning tõendatud kahju põhjal. Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale hüvitanud juulis aset leidnud juhtumist tuleneva kahju S Advisory OÜ pakkumise (dtl 154) alusel summas 1820,40 eurot (lisandus garaažiga seotud kahju, mis aga ei ole vaidluse all ja kohus seda ei puuduta). Viidatud pakkumine hõlmas aia, väravate ning akende vahetamisega seotud kulusid. Hinnapakkumiselt nähtuvad kahjustused on kohus lugenud ülal tõendatuks. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja esitatud tõendite (dtl 50-53, 55) kohaselt ka kallimas ja suuremas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele lisaks täiendavas) mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma täiendavat hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumiselt nähtuvad tööd oleks kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja ei ole ka tuginenud väitele, et pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise on koostanud ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks. Hageja esitatud tõendid, mis puudutavad akende vahetust, hõlmavad kogu akna vahetust, mitte klaasi vahetust, mistõttu on tõend asjakohatu. Aeda ja väravaid puudutavaid tõendid hõlmavad töid ja toiminguid, mis ei ole seotud tekkinud kahju kõrvaldamisega ning toodud tööde maht ei vasta tekkinud kahju ulatusele. Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale hüvitanud novembris aset leidnud juhtumist tuleneva kahju T OÜ pakkumise (dtl 156) alusel summas 1988,50 eurot. Viidatud pakkumine hõlmas elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid. Hinnapakkumiselt nähtuvad kahjustused on kohus lugenud ülal tõendatuks. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja esitatud tõendite (dtl 55) kohaselt ka kallimas ja suuremas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele lisaks täiendavas) mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma täiendavat hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumiselt nähtuvad tööd oleks kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja ei ole ka tuginenud väitele, et pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise on koostanud ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks.

44.Puudub vaidlus, et kostja on T OÜ pakkumise alusel hüvitanud hagejale kahju summas 1988,50 eurot, arvestades sealjuures asjaoluga, et hageja teostab kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ise. Hageja heidab kostjale ette, et kostja pidanuks kahju hüvitama koos töörahaga. Kostja märgib, et hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks T OÜ ja pidi ise hoone taastama. T OÜ kalkulatsioonist moodustas tööraha 2071.24 eurot (koos käibemaksuga). Hageja enda tööjõudu kasutades kujuneks kahju ca 30% väiksemaks, sest eraldi ei tule tasuda riigile töörahalt käibemaksu, sotsiaalmaksu, tulumaksu ja töötuskindlustust (käibemaksu summas 345.20 eurot, tulumaksu summas 345.2 eurot, sotsiaalmaksu summas 569.59 eurot). Hageja palus 06.12.2021 e-kirjas (dtl 36) kostjal hiljemalt 08.12.2021 vastata, kas kostja soovib tööd ise teha ning märkis ära, milline on sellisel juhul hüvitise suurus. Kostja maksis hagejale hüvitise välja 10.12.2021 (dtl 80). Hageja märgib, et pöördus 15.12.2021 selgituste saamiseks T OÜ poole. 16.12.2021 (dtl 29) kirjas selgitas T OÜ esindaja I. K.: „Kuna praegusel aastaajal neid töid teostada ei ole võimalik, siis enne kevadet ei saa töö maksumust kokku leppida. Räägime u. aprilli kuus üle.“ Käesoleva ajani ei ole kostja ega T OÜ hagejat tööde maksumusest teavitanud. Hageja teatas 21.12.2021 e-kirjas (dtl 36) kostjale järgmist: „Tere päevast Ma ei ole nõus Teie poolt määratud kindlustushüvitise summaga 1988 eurot. Summa on oluliselt väiksem kui vara taastamiseks vajav summa. Kahju suurus (pindala) on sama oluliselt alahinnatud. Hetkel tegin päringu 9 ehitusfirmadele kahjude parandamise kohta. Tuli 3 pakkumist, odavaim pakkumine on 4870 eurot. Palun Teie otsus uuesti läbi vaadata ning suurendada kindlustusjuhtumi kindlustussumma suurust.“ Eeltoodust nähtub, et hageja ei teavitanud kostjat tähtaegselt (s.o hiljemalt 08.12.2021) oma soovist teostada parandustööd iseseisvalt. Kaks päeva hiljem maksis kostja välja hüvitise, mis ei hõlmanud tööraha. Poolte kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks soovinud parandustööd ise teha. Vastupidi – hageja on pöördunud ehitusettevõtte T OÜ poole sooviga tööd temalt tellida. Lisaks on hageja saatnud kostjale kirja, kus on vaidlustanud hüvitise suuruse, leides, et see on kahju hüvitamiseks ebapiisav. Seega puudus kostjal alus meelevaldselt järeldada, et hageja soovib parandustööd ise teha, kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga, st kogusummas 3105,05 eurot, millest on maha arvestatud omavastutus 185 eurot, so hüvitise summa 2 920,05 eurot (3105,05 - 185). Kostja on seega hüvitist tasunud 931,55 eurot (2 920,05 - 1988,50) vähem kui pidanuks.

45.Asjakohatu on kostja argumentatsioon teemal, mis puudutab hüvitise ülemäärast tasumist või omavastutuse arvestamist juulis toimunud juhtumite osas, kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuhagi ega ka tasaarvestuse vastuväidet. Kohus ei võta seisukohta ka poolte vaidluse osas, mis puudutab ehitustööde kallinemise riski. Haginõude aluseks olevad pakkumised ning hüvitiste väljamaksmise aluseks olnud pakkumised pärinevad samast ajahetkest ning hageja ei ole haginõude koosseisu arvestanud mistahes ehitustööde kallinemisest tulenevat komponenti. Siiski on Riigikohus lahendi nr 2-18-12360 p-is 11 märkinud järgmist: „Kui lähtuda kindlustushüvitise suuruse määramisel üksnes kindlustusjuhtumi toimumise ajast, arvestamata seejuures võimalikku ehitushindade (ehitusmaterjali ja ehitustööde hindade) tõusu, mille tõttu hüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke taastamise kulusid, ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu kahju. Seega kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.“ Asjakohatu on poolte vaidlus ka kostja väite osas, et vandalismiaktidega ei ole hoonele täiendavat kahju tekkinud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on arvukate kindlustusjuhtumite vahepeal tekitatud kahjustused kõrvaldanud. Kostja on juba vandalismiaktidega seonduvalt hüvitise välja maksnud ning kohus on leidund, et hüvitise koosseisu moodustanud kahjustused olid tõendatud ja tegemist oli kahjujuhtumiga. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega ka tasaarvestuse vastuväidet, mis annaks aluse alusetult hüvitatud summa osas hageja nõue (osaliselt) lõpetada või hoopis hagejalt midagi kostja kasuks välja mõista. Lisaks on kostja väited alusetud, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks varasemalt elamu fassaadiga, aia ja väravatega seonduvalt kahjujuhtumeid olnud. Kohus on ülal lugenud tõendatuks, et kahjujuhtumi raames on lõhutud kaks aknaklaasi, mistõttu saab eeldada, et nad olid enne vandalismiakti terved. 46.Hageja on esitanud ka lisakulude nõude summas 837,73 eurot. Kostja leiab, et see on tõendamata ning et elamu avad olid juba varasemalt kaetud. VÕS § 491 lg 2 sätestab, et kindlustusandja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitama kindlustusvõtjale viimase poolt vastavalt käesoleva seaduse § 488 lõikes 1 sätestatule kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja märgib, et maja seisab ilma klaasideta ning märtsis 2022 oli hageja ehitise säilitamiseks sunnitud paigaldama maja akendele ning ustele ajutise kaitse (dtl 39-41 ja 44), mille materjalidele kulutas hageja 337,73 eurot (dtl 56-57) ja töö- ja transpordikuludele täiendavalt 500 eurot (dtl 54 ja 254). Kohus leiab, et nõue on alusetu. Tõendatud on, et elamu avad oli juba enne 2022. a märtsi kaetud (dtl 101), täpsemalt vähemalt alates 2021 novembrist. Asjakohatud on kostja tõendid (257 ja 280-281), kuivõrd nähtub, et tegemist on hoopis teiste aknakatetega, mis

47.Kostja on märkinud, et hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vähendada 85%, kuna kahjujuhtumite ajal ei kasutatud hageja elamut alalise elukohana. Sellist väidet tuleb kostjal TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendada. VÕS § 444 sätestab, et kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. VÕS § 445 lg 3 p 2 kohaselt ei vabane kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. VÕS § 445 lg 3 p 3 kohaselt ei vabane kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest, kui suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust ega ulatust. Riigikohus on leidnud, et hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, kuna on tavapärane, et kindlustatud hoones elavad inimesed võivad viibida mõne nädala mujal, nt suvepuhkuse ajal või reisides (vt Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 25). Poliisilt nähtub, et kindlustatud eset kasutatakse alalise elukohana. Ka lepingu sõlmimisele eelnenud küsimustiku täitmise juures on hageja märkinud, et kindlustuskohas elatakse alaliselt (dtl 260). Kohus leiab, et hageja ei ole kohaselt tõendanud, et kinnistut on alalise elukohana kasutatud. Hageja selgitused on olnud vastuolulised – kord märkis, et elamut kasutas jooksvalt hageja seaduslik esindaja ja tema perekond, kord jällegi viitas, et elamust kasutasid ukrainlased. Seejärel kinnitas hageja, et kuni esimese vandalismiaktini kasutati elamut alaliselt elamiseks, samas kostja on tõendanud, et vandalismiakte on kinnistul toime pandud mitme aasta vältel. Asjakohaseid tõendeid hageja poolt esitatud ei ole. Asja materjalide juurde esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud elamu sellises seisukorras, et selles oleks olnud võimalik aastaringselt elada. Vastupidine ei ole ka eluliselt usutav. Seega on tõendamata, et elamut kasutati alaliselt elamiseks. Järgnevalt selgitab kohus välja, kas eeltoodu tõi kaasa kindlustusriski võimaliku suurenemise. Riigikohus on lahendi nr 2-16-14152/67 p-is 13.6.2 - 14 märkinud järgmist: „Kolleegium märgib, et kostjal kindlustusandjana on võimalik kindlustusriski suurendamist ja alaliselt hoones mitteelamise põhjuslikku seost tulekahjuga tõendada ka kaudsete tõenditega.

2-22-18155 Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu üldpindalaks 62 m2 (dtl 15 – poliis; dtl 261 – andmed kostja infosüsteemist koos kostja IT lahenduste juhi selgitustega). Seega on asjakohatu hageja argumentatsioon teemal, mille kohaselt tema viidatud andmeid ei sisestanud. Hageja pole tõendanud, et vastav info edastati kostjale muul viisil, sh automaatselt. Tegelikkuses on elamu üldpindala 162,5 m 2 (dtl 157 – ehitisregistri väljavõte; dtl dtl 268 - eksplikatsioon). Asjakohatu on hageja argumentatsioon teemal, mida mõista hoone üldpindalana, kuivõrd vastav definitsioon vaidlusaluses õigussuhtes tuleb ülalviidatud tingimusest p 141. Tingimuste TH-C-202111 p 138 kohaselt on hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni arvestamata. Tingimuste TH-C-202111 p 140 kohaselt hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma määratakse kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh hoone üldpindala) alusel. Seega ei oma tähtsust ehitise amortisatsioon ning kostja on õigesti esitanud alljärgnevad tõendid, mis kajastavad pelgalt ehitusmaksumust. T OÜ on kostja palvel koostanud vaidlusaluse elamu ehitusmaksumuse kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt: (i) 162.5 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot (dtl 270-273); (ii) 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot (dtl 274-278). Hageja ei ole eeltoodut vaidlustanud. Eeltoodust nähtub, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem. Seega tuleb kahjuhüvitist alakindlustuse ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0.5366. Kohus on ülal leidnud, et hagejal oleks õigus täiendavale kindlustushüvitisele summas 931,55 eurot ning alakindlustust arvestades on väljamõistetavaks hüvitiseks 499,87 eurot (931,55 x 0,5366). Kostja märgib, et on hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem kui oleks kindlustuslepingu kohaselt pidanud. Kohus märgib, et arvesta alakindlustuse vastuväidet juba tasutud summade puhul, kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluslikku tasaarvestusavaldust. 49.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 50.VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, hageja on viivisenõue põhjendatud. VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Puudub vaidlus, et hagi esitamise hetkeks 01.12.2022 oli nõue sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt 499,87 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 51.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt. 52.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 53.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud 5% ulatuses, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 54.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED