Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Pöördumise koostamiseks tehtud õigusabikulud on järgmised: Hageja dokumentide ja kirjavahetuse analüüs – arve nr 22080067 (1 tund 15 minutit) Hageja pöördus kostja poole dokumentide edastamise nõudega lepingulise esindaja kaudu 25.08.2022 – arve nr 22080067 (2 tundi)

3)

4)

1) 2)

3)

Kuna kostja vastas otse hagejale, siis tutvus hageja lepinguline esindaja hageja edastatud kirjavahetusega, tegi hagejale analüüsi kostja vastuväidete kohta ning koostas kostjale täiendava e-kirja, milles põhjendas taaskord, et kostjal ei ole alust keelduda dokumentide edastamisest – arve nr 22090027 (40 minutit ja 50 minutit, kokku 1 tund 30 minutit) Hageja lepinguline esindaja tuletas kostjale 02.03.2023 e-kirjas (vastusena kostja nõudele), et hageja jääb dokumentide edastamise nõude juurde ning nõuab nõude täitmist (vastav ajakulu on arvestatud arve nr 23030036 juures). Hageja teatas kostjale 01.02.2023 soovist sõlmitud leping üles öelda. Kostja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu ning viitas vastuses sellele, justkui oleks tegemist erakorralise ülesütlemisega ning hageja peab sel juhul hüvitama kostjale saamata jäänud tulu. Kostja põhjendamatule nõudele vastamiseks kasutas hageja taaskord lepingulise esindaja abi järgmiselt: Hageja lepinguline esindaja tutvus hageja esitatud dokumentidega ning analüüsis kostja esitatud nõuet – arve nr 23030036 (2 tundi) Hageja lepinguline esindaja koostas kostjale 02.03.2023 vastuse, milles põhjendas, et kostja esitatud nõue on alusetu, samuti tuletas meelde dokumentide edastamise kohustust – arve nr 23030036 (1 tund 25 minutit) Kostja vastas hageja lepingulise esindajale 17.03.2023, hageja lepinguline esindaja tutvus kostja vastusega ning koostas 24.03.2023 vastuse – arve nr 23030036 (25 minutit ja 35 minutit, kokku 1 tund). Hageja lepinguline esindaja analüüsis kostja esitatud nõude perspektiivi ning koostas kostjale vastuse, kokkuvõttes pidas hageja lepinguline esindaja kostjaga kirjavahetust perioodil 02.03.2023 – 27.03.2023 ehk peaaegu kuu aega. Hageja lepinguline esindaja põhjendas kostjale 02.03.2023 saadetud e-kirjas, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja ei nõudnud pärast seda enam hagejalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kokku kulus hageja lepingulise esindajal 4 tundi 25 minutit kostja nõude osas õigusliku analüüsi koostamisele, kostja nõudele vastuse koostamisele ja kostjaga kirjavahetuse pidamisele, ning seda kulu tuleb lugeda põhjendatuks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud kokku summas 2080 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis saab ta käibemaksu kuludelt maha arvata, seega käibemaks ei kuulu hüvitamisele. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seaduses sätestatud määras kindla summana põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seaduses sätestatud määras kohtuvälja mõistetud tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Hageja edastas 23.08.2022 kirjalikult kostjale teate, et tal on vaja kaasata oma ärisse välisinvesteeringuid ja R. S. esitab kostjale nimekirja, mida on vaja, et hageja suhtes väidetavate välisinvesteeringute tõttu audit teha. Investeeringud pidid olema seotud väidetavalt hageja poolt või korralduse alusel infotehnoloogilise lahenduse välja töötamisega (äppi loomine nimetusega – Xxxx). Selle teavituse sõnastusest tulenevalt ei oodanud hageja kostjalt mingeid andmeid ega dokumente või nende esitamist. Hageja pöördus Emerald Legal Advokaadibüroo poole enne kui vormistati nõudeavaldus, st et hageja ei teinud midagi selleks, et vältida õigusteenuse kulu ja seega selle väljamõistmise nõude esitamist kostja vastu. Õigusteenuse kulu sai vältida asjaoluga, et hageja oli saanud juba müügi tulu ja kuluga seotud igakuist aruandlust kostja poolt, ta oli aktsepteerinud seda sisuliselt pikema aja vältel, mistõttu oli ebamõistlik ja mõttetu selles osas veel õigusteenust tarbida. Hageja hagiavalduses puudub täielikult analüüs selle kohta, millist liiki võlasuhe oli poolte vahel sõlmitud ja mis tingimustel, et hageja saaks tugineda väidetavalt käsunduslepingu käsitlusele (VÕS § 29). Seega ei ole ka sel põhjusel hageja kahju hüvitamise nõue VÕS sätete alusel põhjendatud. Kostja hinnangul ei ole hageja VÕS § 1015 järgset nõuet kostjale kohtueelselt esitanud ning ka sel põhjusel on nõue alusetu. Kostja hinnangul ei ole hageja viidanud kohtueelselt ühelegi eeldusele ega ka seda tõendanud, vaid on tuginenud dokumentide väljanõudmisele ebaõige sätte alusel. Hageja pöördus oma juhatuse liikme X isikus kostja juhatuse liikme poole 23.08.2023 ilma konkreetset nõuet esitamata. Arvestades, et andmed, mida hageja ja hageja väidetavad esindajad nõudsid kostjalt oli täies ulatuses kostja ärisaladuseks kui ka asjaolu, et nõue ei tuginenud õiguslikule alusele, siis pidas kostja, pikas kirjavahetuses hageja juhatuse liikme Xga lähtuvalt, heas usus välja anda hagejale kuluarved. Seda tegi kostja oma 06.09.2022.a e-kirjaga. Hageja juhatuse liige X kinnitas oma 06.09.2022 e-kirjas kostjale, et kostja on hageja soovi täitnud ja tänas teda selle eest. Seega jäi kostjale mulje, et hageja on saanud, mis ta on soovinud ning uuesti samal teemal kostja poole ei pöördu. Vähemalt osaliselt esitamine toimus andmete ja tõendite ja lahendus saabus väljapoole vaidlusalust advokaadibürood ning otsesuhtluses hagejaga, mis kinnitab, et hageja oli võimeline ise ennast esindama. Kostjale üllatuslikult saabus 6 kuud hiljem uuesti hagejalt endalt kui ka Emerald Legal Advokaadibüroost uued nõuded 2023 veebruaris ja märtsis. Nendes nõuti, et kostja väljastaks notariaalse kinnitusega Exceli tabelid ja pangaväljavõtted. Siinjuures viitab kostja, et tegemist on hageja enda vastuolulise käitumisega, kuna Lisa 3 kinnitas hageja saadud teabe ammendavust 06.09.2022. Hagi lisadena nr 11-13 on esitatud Emerald Legal Advokaadibüroo arved, mis on sisutud st et nendest ei tulene, mida täpselt on õigusteenuse koosseisus hagejale osutatud. Kostja viitab, et koostöölepingu p. 2 järgi on leping suunatud tegevustele, mis vastavad töövõtulepingu tunnustusele, milleks saab trükise kirjastamist ja selle levitamist pidada. Ehk need tegevused on suunatud tulemusele, mitte protsessile. Seega ei ole koostöölepingu puhul tegemist käsunduslepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 626 lg 1, kuna kostja ei osutanud hagejale koostöölepingu alusel teenust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus tuvastab poolte vaidlustamata asjaoluna, et poolte vahel oli sõlmitud 09.11.2021 kuupäevaga koostööleping, mis kostja seadusliku esindaja poolt on digitaalselt allkirjastatud 10.11.2021 (dtl 8-11). Ehkki kohtule ei ole esitatud hageja seadusliku allkirjaga lepingu eksemplari, pole see asja lahendamisel oluline, kuivõrd hageja on seda pidanud endale siduvaks (on sellele tuginenud hagi ja kohtueelset nõuet esitades) ning kostja pole kordagi väitnud, et see leping ei kehtiks hageja esindaja allkirja puudumise tõttu.

Hageja on esitanud kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt nt RK lahend nr 3-21-84-14, p 24 ja seal viidatud praktika). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16;

Ka pooltevaheline koostöölepingu p 7.9 sätestab, et „kui mõni Lepingu Pool jätab täitmata või täidab mittekohaselt käesoleva Lepinguga võetud kohustusi, siis ta on kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele Poolele tekitatud kahju.“

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt RK lahend nr 3-2-1-84-14, p 14): 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); 2) lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5) hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 6) hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Juhul kui nõutakse kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, on kahju hüvitamise nõude eelduseks üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine kohustuse täitmiseks (vt VÕS § 115 lg-d 2 ja 3).

Hagejal väitel oli tal õigus nõuda kostjalt käsunduslepingu täitmisega seotud dokumentatsiooni edastamist, kuid kuna kostja ei reageerinud hageja enda nõudele, siis pidi hageja pöörduma kostja poole vastava nõudega lepingulise esindaja kaudu. Samuti pidi hageja tegema kulutusi õigusabile, kuna kostja esitas hagejale alusetu saamatu jäänud tulu nõude ning käsitles hageja lepingu korralist ülesütlemist erakorralise ülesütlemisena.

Kohus märgib sissejuhatavalt, et kahtlemata on igal isikul õigus valida ja palgata endale mistahes asjaajamisteks ja vaidluste lahendamiseks lepinguline esindaja ja osta talle sobiva hinnaga õigusteenust advokaadibüroolt. Samas saab sellega seoses tekkinud kulude hüvitamist lepingu teiselt poolelt nõuda vaid seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Käesoleval juhul tugineb hageja sellele, et tulenevalt kostja poolt lepingu rikkumisest oli ta sunnitud oma lepingust tulenevate õiguste maksmapanekuks kasutama advokaadi teenuseid ning selle õigusabiga seonduv kulu on hageja kahju, mille kostja peab hüvitama. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud.

Koostöölepingu punkti 2.1 järgi on lepingu eesmärgiks poolte koos tegutsemine X raamatu Xxxx kirjastamisel ja valmis raamatu jaemüügi korraldamisel (dtl 9). Lepingu punktis 3 on reguleeritud raamatu jaemüügi kord, raamatu turustuse, turunduse ja reklaami korraldamise põhimõtted. Lepingu punktis 4 on reguleeritud tasu maksmise ja pooltevahelise arvelduse kord.

Kohus nõustub hagejaga, et koostöölepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, milles hageja oli käsundiandja ja kostja käsundisaaja. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Leping ei ole suunatud mingi konkreetse eesmärgi või tulemuse saavutmisele, mistõttu ei ole tegemist töövõtulepinguga.

Hageja on esmalt tuginenud nõude esitamisel sellele, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust esitada talle raamatu tootmise, turundamise ja müümisega seotud kuludokumente ning raamatupoodide müügiandmeid.

Seoses sellega tuvastab kohus, et lepingus oli kokku lepitud järgmine regulatsioon ja leidsid aset järgmised asjaolud.

Vastavalt lepingu punktile 3.1.1) lepiti kokku, et raamatut müüakse ainult läbi kostja (või kaudu).

Lepingu punkti 3.2 kohaselt esitab kostja iga kuu alguses kostja toodete võõrandamise aruande hagejale kus on kirjas eelmisel kuul müüdud raamatute, sh. E-raamatute kogus. Lepingu punkti 3.3 kohaselt müüdava raamatu turustuse, turunduse ja reklaami korraldab kostja, pooled valivad reklaamikanalid ühiselt.

Lepingu punkt 4 alusel pidi tulu jagamise arvestus algama hetkest, kui kostja on raamatule tehtud kulutuste summa tagasi teeninud. Lepingu punkti 4.1. järgi kannab kostja toote võõrandamisest saadud tuludest pool (50%) hagejale vastavalt eelnevalt esitatud arvele iga kuu lõpuks, hiljemalt 30. kuupäevaks. Tulu jagamise arvestuse aluseks on raamatu fikseeritud hulgimüügihind, E-raamatu puhul netohind (lepingu punkt 4.2).

Kostja on esitanud igakuiselt raamatupoodide müüginumbrite aruanded perioodil jaanuar 2022 – juuni 2023 (dtl 78).

23.08.2023 kirjutas hageja juhatuse liige kostjale juhatuse liikmele sõnumirakenduses, et „kuna mul on äppi kaasatud välisinvesteeringud, siis nende üks nõue on ka ettevõtte tegevusele auditi tegemine. [---] R. S. [---] esitab sulle nimekirja puuduolevatest asjadest, mida auditiks on vaja sinu poolt“ (dtl 79).

26.08.2023 saatis (dtl 12) hageja lepinguline esindaja kostjale 25.08.2023 kuupäevaga nõude dokumentide üleandmiseks (dtl 14-15). Selles nõuti „raamatu „Xxxx“ kirjastamisel ja jaemüügi korraldamisel kantud kõiki kulutusi tõendavad dokumendid (sh sõlmitud lepingud; arved; arvete saamise e-kirjad; panga digitaalselt allkirjastatud maksekorraldused kõigi kulutuste kandmisel; sularahatehinguid puudutavad aktid) ning tulu jagamise arvestus vastavalt koostöölepingu p-le 4 (seisuga alates 09.11.2021 kuni kirjale vastamise päeva seisuga)“. Esindaja viitas käsunduslepingu p-le 4, VÕS § 619 lg-le 1 ja § 626 lg-le 1, alternatiivselt VÕS §-st 1015.

31.08.2022 saatis kostja juhatuse liige hageja juhatuse liikmele e-kirja (dtl 80-81), milles kirjutas, et sellises koguses dokumentide väljanõudmine on tema jaoks ootamatu, kuna hageja näol on tegemist kostja kirjastuse konkurendiga ja dokumendid on kostja ärisaladus ning soovis kinnitust, et neid selliselt käsitletakse. Kostja vastas, et „Seda infot ei edastata investorile vaid see on audiitori kontrolliks vajalik, kes kinnitab äritegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Kõik numbrid on konfidentsiaalsed, seda võime kinnitada. Arvete mitte esitamise puhul tekib kahtlus äritegevuse läbipaistvuse osas ja kas mulle esitatud numbrid on õiged.“

Kostja saatis hageja lepingulisele esindajale 31.08.2023 vastuse, et kuna ta soovib samuti kasutada õigusnõustajat, siis saab vastata alates 15.09.2022 (dtl 17). Hageja lepinguline esindaja vastas 05.09.2022 e-kirjaga (dtl 16-17) teate ja soovituse täita aruandluse tõendamise nõue põhjendamatute viivitusteta. Esindaja soovitus oli anda välja aruandluses märgitud numbrite kohta tõendid esimesel võimalusel. Kui aruandlus vajab seejärel üle vaatamist, saab seda konfidentsiaalsetel läbirääkimistel teha. Samuti hoiatas esindaja, et hagejal on õigus teilt pärast vastuväite saamist (s.o alates 01.09.2022) tekkinud õigusabikulude hüvitamisele, sest kostja on keeldunud kliendi seadusliku nõude täitmisest.

Kostja ja hageja juhatuse liikmed suhtlesid 05.09.2022 omavahel e-kirjades (dtl 8283), milles kostja avaldas valmisolekut raamatuga seoses kõiki kuluarveid hagejale näidata ning hageja kinnitas, et neid on vaja seoses välisinvesteeringute kaasamiseks läbiviidava auditiga.

Kostja saatis 06.09.2022 e-kirjaga „nüüd usalduslikult kõik kuluarved, mis on seotud sinu raamatuga ja mis on ka kirjas igakuistes aruannetes“ (dtl 137, lisad 138151). Hageja juhatuse liige kinnitas 06.09.2022 e-kirjaga nende kättesaamist ja kinnitas, et „kasutan neid ainult auditi tegemiseks, muud midagi“ (dtl 82).

Seejärel on toimikusse esitatud tõendid selle kohta, et 17.03.2023-27.03.2023 (dtl 19-21) on kostja ja hageja lepinguline esindaja pidanud e-kirjavahetust seoses sellega, mismoodi esitatud dokumendid peavad olema kellegi poolt kinnitatud. 27.03.2023 e-kirjaga saatis kostja kaks digiallkirjastatud dokumenti trükise müügitulude kohta (Rahva Raamatu sisseostujuhilt ja Apollo Raamatu ostujuhilt) ja panga digiallkirjastatud kostja arveldukonto väljavõtte, millest nähtud trükise kuludega seotud ülekanded, mis on kostja poolt sooritatud (dtl 21). Hageja on hagis kinnitanud, et luges sellega dokumentide esitamise nõude täidetuks (hagi p 3, dtl 3).

Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale õigusteenuse eest 31.08.2022 arve nr 22080067 (dtl 30-31), 30.09.2022 arve nr 22090027 (dtl 32-33) ja 31.03.2023 arve nr 23030036 (dtl 34-35). Otsuse punktis 8.3 tuvastatu alusel teeb kohus järgmised järeldused ja asub järgmistele seisukohtadele.

Hagejal oli õigus käsunduslepingu alusel nõuda kostjalt raamatu trükkimise, turundamise ja müügiga seotud kulude andmeid ja alusdokumente ning samuti andmeid raamatu müüginumbrite kohta raamatupoodides. See tuleneb üldisest käsundisaaja kohustusest anda käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta (VÕS § 624 lg 1) ning konkreetsemast käsundisaaja kohustusest käsundi täitmisel esitada käsundiandjale ka ülevaade käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega (VÕS § 624 lg 2).

Samuti tulenes kostja kohustus esitada hagejale andmeid koosmõjus eelviidatud VÕS § 624 lg 1 ja lg 2 sätetega lepingu punktidest 3.2, 3.3 ja 4 ja selle alapunktid. Nimelt nägi lepingu regulatsioon ette, et hageja poolt kirjutatud raamatu kirjastab, turustab, turundab ja reklaami korraldab kostja, kandes sellega seotud kulud. Ühtlasi oli kokku lepitud käsundi täitmise eest kostjale tasu maksmine selliselt, et pärast kostja poolt kantud raamatuga kirjastamise ja müügiga seotud otseste kulude tagasiteenimist raamatu jaemüügist, saab kostja edaspidi tekkivast müügitulust 50%. Seega ei olnud kokku lepitud mitte kindlat või konkreetset tasu käsundi täitmise eest, vaid see sõltus müüdud raamatute arvust ja erines igakuiselt. Kuna raamatu kirjastamise ja müügiga tegeles kostja, oli kogu informatsioon ja dokumentatsioon seoses sellega kostja käes ning selleks, et kontrollida kostjale makstava tasu õigsust pidi hageja saama tutvuda raamatu müügiga seotud alusdokumentide ja müüginumbritega.

Samas ei näinud leping ette detailsemaid tingimusi selle täpsema informatsiooni esitamiseks. Puudus kokkulepe, mis vormis või kujul või formaadis, kelle poolt kinnitatuna, mis tähtaegade jooksul jms tuli vastav info esitada. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 lg 1 alusel peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 7 lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

Kohus käesolevas asjas tuvastas, et hageja nõudis kostjalt dokumentide (kõiki kulutusi tõendavaid dokumente (sh sõlmitud lepingud; arved; arvete saamise ekirjad; panga digitaalselt allkirjastatud maksekorraldused kõigi kulutuste kandmisel; sularahatehinguid puudutavad aktid) ning tulu jagamise arvestus vastavalt koostöölepingu p-le 4 esitamist 26.08.2022) hiljemalt 5 päeva jooksul alates selle kirja kättesaamisest. Kostja soovis esialgu vastata alates 15.09.2022 seoses õigusnõustaja otsimise sooviga. Kostja esitas kuludokumendid 06.09.2023 ekirjaga.

Hageja heidab menetluses ette, et kostja esitas vaid pdf-kujul arved raamatu kirjastamise ja turunduse eest, kuid need dokumendid ei vastanud hageja nõudele (dtl 103, p 17). Samas ei tulenenud lepingust, mis vormis pidid esitatavad dokumendid olema. Arvete esitamine pdf formaadis ja ilma allkirjadeta on majandustegevuses pigem tavapärane. Seega ei olnud kostja kohustatud neid tingimata hageja nõutud formaadis esitama. Samuti ei tulenenud lepingust kostjale kohustust esitada dokumendid mingiks kindla tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on kuludokumentide esitamine nõude saatmisest 7 tööpäeva jooksul (26.08.2022 oli reede, dokumendid esitati 06.09.2022) mõistlik tähtaeg ning kostja ei rikkunud siinkohal lepingut. Kohtu hinnangul oleks, arvestades asjaolusid, olnud mõistlik ka dokumentide esitamine kostja poolt algselt väljakäidud tähtaja jooksul, s.o. 15.09.2022. Kostja põhjendas seda asjaoluga, et kuna hageja on nõude esitanud advokaadi vahendusel, soovib ka kostja endale õigusnõustaja leida ja temaga nõuet arutada. Sellist soovi ei saa kostjale mingil juhul ette heita ning kahenädalast perioodi esindaja leidmiseks, tema probleemistikuga kurssi viimiseks ja dokumentide kogumiseks ja esitamiseks ei saaks pidada põhjendamatult pikaks. Kostjal oli seoses dokumentide ja aruannete esitamisega lepingust tulenevalt vaid kohustus esitada igakuiseid müügiaruandeid (lepingu p 3.2, dtl 9), kostja seda täitis (vt otsuse p 8.3.4) ja hageja ei ole sellega seoses kostjale etteheiteid teinud. Seega kostjal ei olnud lepingust tulenevat kohustust ise neid dokumente omal algatusel esitada ja ta ei olnud hageja poolt vastava nõude esitamisel rikkumises. Hageja 23.08.2022 teavitusest (dtl 79) tuleneb, et ka hageja ise ei käsitlenud kostjat rikkumises olevana, vaid põhjendas dokumentide nõudmise vajadust hoopis välisinvestorite nõudel korraldatava auditiga hageja ettevõttes.

Hageja heidab veel ette, et kostja jättis 06.09.2022 edastamata poodide aruandluse või dokumendid, kust oleks näha, mis hinnaga pood raamatu sisse ostab ning panga digitaalselt allkirjastatud väljavõtted kõikide kantud kulude kohta (dtl 104, p 19.1 ja 19.2) ja kostja edastas need pdf-kujul ning kostja täitis nõude alles 27.03.2023 advokaadi pöördumisel. Kohtule on esitatud hageja 18.02.2023 e-kiri lepingu lõpetamise avaldusega ning nõudega esitada pangaväljavõtted (dtl 22). Kostja on 23.02.2023 e-kirjas (dtl 25) palunud täpsustada, mida kostja seekord soovib, sest kuluarved on juba eelmine kord saadetud ja igakuised aruandlused, kus on kirjas raamatu nelja trükiga seotud tulud-kulud, on meilidega saadetud. Sellele on vastanud hageja lepinguline esindaja 02.03.2023, jäädes nõude juurde, et kostja edastaks vähemalt notariaalse kinnitusega Exceli tabelid ning samuti ka pangaväljavõtted (kindlasti panga kinnitusega, mitte pildi kujul). Kostja on vastanud 17.03.2023, et on juba varasemalt kõik nõutu saatnud, kuid notarilt on võimatu paluda raamatupoodide poolt saadetud numbriridade kinnitamist, kuid kostja võib paluda nii Apollost kui Rahva Raamatust nende pooltes raamatupidamise kinnitusega raamatu müükide numbrid (dtl 20).

Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et kostja oleks ka siin olnud lepingu rikkumises. 23.08.2022 nõudes ei ole hageja lepinguline esindaja kostjalt nõudnud täpselt samasid dokumente, mis lepinguline esindaja nõudis 02.03.2023 (dtl 23) ja 24.03.2023 (dtl 19). Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et perioodil 06.09.2022 kuni 18.02.2023 oleks hageja teinud kostjale etteheiteid selles osas, et kostja oleks esialgsest 26.08.2022 esitatud nõudest jätnud midagi täitmata.

Seega kohtu hinnangul esitas hageja 18.02.2023 täiendatud nõude, mida kostja palus täpsustada ja mille täitmise korra ja dokumentide esitamise vormi üle käisid poolte arutelud kuni 27.03.2023, mil kostja dokumendid hagejat rahuldaval moel esitas. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks keeldunud hageja küsitud dokumente esitamast, pooled olid eri meelt selles osas, kuidas need dokumendid pidid olema vormistatud. Kuna pooltevaheline leping selles osas mingit regulatsiooni ei kehtestanud, ei saa kostjale ette heita seda, et ta vastavat asjaolu täpsustada soovis.

Samuti ei olnud kohtu hinnangul antud juhul advokaadi kasutamine dokumentide nõudmiseks vajalik ega põhjendatud. Hageja seadusliku esindaja 05.09.2022 (dtl 82) ja 18.02.2023 (dtl 22) e-kirjadest nähtub, et hageja juhatuse liige oli pädev vastava nõude esitamiseks ka ise. Kostja ei vaielnud vastu dokumentide esitamisele, vaid septembris 2022 küsis selle kohta hagejalt selgitusi ja põhjendusi, veebruaris-märtsis 2023 selgitas ja täpsustas esitatava vormistuslikku külge. Hageja kaasas ennast läbirääkimistes esindama advokaadi, kuid seda vajadust ei tinginud kohtu hinnangul kostjapoolne lepingu rikkumine. Asjaolu, et kostja esitas hagejale nõutud dokumendid, ei tõenda automaatselt seda, et kostja rikkus lepingut ja tekitas sellega hagejale kahju.

Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja esitatud dokumentide tulemusel oleks selgunud, et kostja esitas jooksvalt hagejale ebaõigeid andmeid, millega oleks kostja olnud lepingu rikkumises. Nagu kohus eelevalt tuvastas, siis esitas kostja hagejale igakuiselt andmed raamatuga seotud kulude ja tulude kohta, seega oli tegelikult hagejal olemas lepingus kokku lepitud info. Hagejal oli õigus seda infot kontrollida ning kostja võimaldas talle seda.

Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks seoses dokumentide esitamise nõudega kostjale. Kohtu hinnangul ei rikkunud kostja nõuet saades pooltevahelist lepingut, mistõttu ei saa hageja vastavat talle tekkinud kulu kahjuna kostjalt nõuda.

Hagejal on ka õigusabikulu hüvitamise nõue seoses kostja saamata jäänud tulu hüvitamise nõudele vastuse koostamisega. Hageja põhjendab hagi p-s 3 (dtl 3), et hageja teatas kostjale 18.02.2023 soovist sõlmitud leping üles öelda, millele kostja vaidles 23.02.2023 vastu ning viitas vastuses sellele, justkui oleks tegemist erakorralise ülesütlemisega ning hageja peab sel juhul hüvitama kostjale saamata jäänud tulu. Kostja põhjendamatule nõudele vastamiseks kasutas hageja taaskord lepingulise esindaja abi. Hageja lepinguline esindaja põhjendas kostjale 02.03.2023 saadetud e-kirjas, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja ei nõudnud pärast seda enam hagejalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohus leiab, et ka see hageja nõue põhjendatud ei ole.

Kohtu hinnangul ei nähtu kostja 23.02.2023 e-kirjast, et kostja oleks hageja vastu üldse mingi nõude esitanud. Kostja on e-kirja alguses kohe kirjutanud, et tegemist on kompromissettepanekuga hagejale. Edasi kirjeldab hageja oma nägemust ja arusaama pooltevahelisest õigussuhtest. Kirja lõpus teeb kostja hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja toob välja tema soovitud tingimused selleks. Tegemist ei ole seega nõudega hüvitada saamata jäänud tulu. Kompromissettepanekule vastamiseks sellega mittenõustumisel ei olnud hagejal vajalik ega põhjendatud kasutada tingimata advokaadi teenust. Tal oli see õigus, kuid tal puudub õigus nõuda

sellega seotud kulude hüvitamist kostjalt. Kostja ei rikkunud 23.02.2023 e-kirjaga mingil moel pooltevahelist lepingut. Samuti ei näe kohus, et tegemist oleks muul alusel pahatahtliku või heade kommetega vastuolus oleva kostja ettepanekuga. Lihtsalt fakt, et kostja pole hagejale saamata jäänud tulu hüvitamise nõuet esitanud, ei põhjenda nõudele vastamiseks tehtud advokaadikulude väljamõistmist kostjalt hageja kasuks. Kokkuvõtvalt ei ole seega hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ega sellega hagejale saanud kahju tekitada. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, pole kohtul vaja analüüsida kahju hüvitamise edasisi elemente.

Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks kohustatud hagejale kohtueelsed õigusabikulud mingil alusel hüvitama, siis ei ole hageja kulud tervenisti põhjendatud, vajalikud ega tõendatud.

31.08.2022 arve nr 22080067 (dtl 30-31) oleks tervikuna põhjendamatu, kuna kohus tuvastas, et 26.08.2022 esmase nõude esitamisel polnud kostjal kohustust vastavaid dokumente ilma hageja eraldi nõudeta esitada. Pealegi hageja ka ise põhjendas vastavat nõuet hoopis hageja välisinvestorite sooviga viia hageja ettevõttes läbi audit, mitte kostja rikkumisega. Ka hageja lepinguline esindaja kirjutas 31.08.2022 e-kirjas, et kostjal tekib kohustus alates 01.09.2022 tekkivate õigusabikulude hüvitamiseks.

30.09.2022 arve nr 22090027 (dtl 32-33) on samuti tervikuna põhjendamatu, sest tegemist oli ebavajaliku kuluga. Lepingulise esindaja 05.09.2022 vastus ei ole sellise juriidiliselt keeruka sisuga, mille koostamiseks oleks olnud vajalik palgata 160 eurose tunnihinnaga (lisaks käibemaks) advokaat.

31.03.2023 arve nr 23030036 (dtl 34-35) oleks vähemalt osaliselt põhjendamatu.

Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud niivõrd keerulisi ja mahukaid seisukohti, mille jaoks hageja lepinguline esindaja oleks pidanud 01.03.2023 tutvuma nendega 2 tundi. Samuti on hageja lepingulise esindaja 02.03.2023 vastus juriidiliselt mitte eriti keeruka sisuga maksimaalselt üheleheline e-kiri. Selle jaoks kokku oleks maksimaalne põhjendatud aeg 1 h.

Kostja esitatud 17.03.2023 e-kirjaga (dtl 20) tutvumine ja hageja lepingulise esindaja 24.03.2023 vastuse (dtl 19) koostamiseks ei olnud üldse vaja kasutada advokaadi abi. Kostja tegi 17.03.2023 omapoolseid ettepanekuid kompromissiks ning nendele vastamine advokaadi vahendusel oli hageja vaba valik, kuid tal pole õigust nõuda nende kulude hüvitamist kostjalt.

Seega on hagi tervikuna alusetu ja põhjendamata ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistab need hagejalt välja.

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1200 eurot (ilma käibemaksuta summa) (dtl 164 ja 182).

Kostja esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nimetatud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot ei ületa advokaaditeenuse keskmist hinda Tallinnas ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 10 tundi. Hageja kostja esindaja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1200 eurot. Kohus määrab selle kindlaks ja mõistab hagejalt välja.

Kuivõrd kostja on kinnitanud, et saab käibemaksu arvestada tagasi (dtl 164), siis mõistab kohus kostja esindajakulu välja ilma käibemaksuta.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.