Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kliendil oli Swedbankiga sõlmitud laenuleping nr. 16-121399-VL (toode kodu väikelaen). Klient esitas Kodu väikelaenu taotluse, milles soovis refinantseerida laenulepingu 16121399-VL ning saada lisasumma korteriomandi renoveerimiseks. Lepingu sõlmimisel on laenuandja Swedbank AS hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 12,900% aastas, krediidi kogukulus 12375,27 eurot, krediidikulukuse määras 14,460% aastas. Laen summas 9000,00 eurot on kantud vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole. 09.05.2022 lepingu lisaga lepiti kokku laenusummas 7109,98 eurot, intressimääras 12,900% aastas, krediidi kogukulus 9437,08 eurot, krediidikulukuse määras 14,500% aastas. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 3767,01 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1890,02 eurot, intressi katteks 1750,04 eurot, lepingutasu katteks 125,00 eurot, viivise katteks 1,95 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, olles viivituses 10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 05.12.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 22.12.2022. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli täielikult viivituses enam kui kolme järjestikuse 10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022 osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu tüüptingimuste punktist 11.1.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka tegi, lugedes laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 28.12.2022, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 7109,98 euro, intressi 359,55 euro, viivise 791,55 euro ja võla sissenõudmiskulude 35,00 euro; poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 17.11.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et on kontrollinud kostja krediidivõimekust ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidikulukuse määr ei ületa kohtu hinnangul lepingu sõlmimise ajal 3-kordset tarbimislaenude krediidikulukuse määra, mis on avaldatud Eesti Panga poolt. Seega on kohtu hinnangul laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 700 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.