Eesti Energia AS-i hagi Xi vastu 1347,63 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1729,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629), lepinguline esindaja Aleksandr Tikka Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Indrek Repnau
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X hageja Eesti Energia AS kasuks välja 1347,63 eurot, otsuse tegemise aja seisuga viivis 664,99 eurot ja alates 15.01.2024 põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes kostjalt X hageja Eesti Energia AS kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskukuna välja 225 eurot (riigilõiv). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-20-16239 Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Eesti Energia AS (hageja) esitas 05.11.2020 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu 1347,63 euro ja viivise nõudes.
2.Menetluse kestel vahetus asja arutav kohtukoosseis, alates 04.07.2023 on asi maakohtus seda praegu lahendava kohtuniku menetluses.
3.Kohus määras 12.09.2023 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ning määras pooltele tähtajad. 17.10.2023 määrusega uuendas kohus asja arutamine ja viis kostja täiendava vastuväite osas hageja taotlusel 05.12.2023 läbi paikvaatluse.
4.Hageja nõuab kostjalt: −
põhinõudena 1347,63 euro väljamõistmist;
−
hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 274,45 eurot;
−
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.11.2020 kuni põhinõude tasumiseni.
5.Hageja peamised väited on järgmised: −
Elektrilevi OÜ (võrguettevõtja) ja kostja sõlmisid 15.04.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17550350.
−
Võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid teostasid 13.11.2017 aadressil Xxxx xx, Tallinn, korterelamu keldris asuvas kilbiruumis olevate elektriseadmete kontrolli. Kontrolli käigus olid kostjale kuuluva korteri nr xx kaitselüliti alt fikseeritud koormused L1: 0A; L2: 6,24A; L3: 10,37A. Samal ajal olid võrguettevõtja rakenduse „Voyager“ järgi kostja arvesti (asub kostja korteris) kõigi kolme faaside koormused L1: 0A; L2: 0A; L3: 0A. Selline olukord tähendab, et kostja sai tarbida elektrienergiat ning kasutada võrguteenust selliselt, et kostja korteris asuv mõõtearvesti ei lugenud elektrienergia tarbimist.
−
Võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistidel ei õnnestunud samal päeval kostja korterisse pääseda, mistõttu lepiti kostja arvesti kokku uus aeg 23.11.2017. 23.11.2017 toimunud kontrolli tulemused fikseeriti aktis (akt), mille kohaselt oli aadressil Xxxx xx keldris asuvast kilbiruumist viidud eraldi toiteliin 5 × 16 mm läbi kaitselüliti 3 × 40A korteri nr xx toiteks. Kostja korteris asub 3-faasiline mõõtesüsteem (arvesti) 2 (7)
2-20-16239 peakaitsmega 3 × 25A. Kostja korteris arvestit kontrollides olid fikseeritud koormused järgmised: L1: 1,68A; L2: 5,84A; L3: 14,39A. Trepikoja kilbiruumis asub üksnes kostja kaitselüliti, kaitselülitist kostja korteris oleva arvestini suunduv kaabel ei ole visuaalselt jälgitav ning kostja esindaja (poeg) ei lubanud kaabli teekonda korteris läbi vaadata. Samuti keeldus poeg akti allkirjastamast ning selgitusi andmast. Seega osutus mõõtmata ahela tuvastamine korteris võimatuks. −
Kostja korteris asuvast elektrikilbist nähtus, et selles asub kaitselüliti suurusega 3 × 16A. Kaitselüliti kaudu oli võimalik tarbida elektrienergiat arvestit läbimata. Kostja poeg ei lubanud kaitselüliti taga oleva kaabli teekonda läbi vaadata. Kuigi kontrollimise hetkel näitas kostja arvesti õiget näitu, siis oli selline näit kostja tavalisest tarbimisest palju suurem. Hiljem selgus, et korteris on keskkütte asemel elektriküte (korteris ei ole keskkütte radiaatoreid). Pärast seda, kui võrguettevõtja spetsialistid plommisid korteri elektrikilbis kaitselüliti lülitushoova väljalülitatud asendis kasvas kostja üldine elektrienergia tarbimine (võrreldes eelmiste perioodidega) drastiliselt, s.o rohkem kui 5 korda. Seega tuvastati kontrollimise käigus, et mõõteandmete päring kostja arvestist ei vastanud keldris korteri nr xx kaitselüliti alt fikseeritud koormustele. Samas vastas arvesti nõuetele. Elektrienergia tarbimine toimus ilma, et arvesti oleks üheski kolmes faasis mõõtnud tarbitud elektrienergia koguseid. Seega toimus tarbimine ebaseadusliku otseühenduse teel mõõtmata ahelast, mille kaudu tarbimise mõõtmiseks puudus võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.
−
Korteri nr xx kaitselüliti on korterelamu keldris asuvas kilbiruumis markeeritud numbriga „74“.
−
Võrguettevõtja esitas elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest kostjale 31.03.2018 majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 alusel arve nr 425167571662 summas 1347,63 eurot maksetähtajaga 19.04.2018. Kostja arvet ei tasunud. Võrguettevõtja loovutas nõuded hagejale.
6.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: −
Kostja korteris on elektriküte ning kostja elas korteris üksi, kasutades elektrikütet vaid ühes toas ja sedagi mitte kõigil päevadel. Seega oli elektritarbimine korteris väga madal enne 2017. aastat, mil korterisse asus elama kostja poeg Y koos perega.
−
Toitekaabel on alates kilbi korterisse paigaldamisest 1998. a seina sisse müüritud, mistõttu ei lubanud kostja poeg seina kahju hüvitamata lõhkuda. Akti kostja pojale allkirjastamiseks ei esitatud ja tal puudunuks selleks ka õigus, kuna võrguleping on sõlmitud kostjaga. Yi ettepanekuid seoses elektriarvesti võimaliku rikke või kaabli külge tehtud võimalike ühenduste otsimise kohta väljaspool kostja korterit võrguettevõtja töötajad vältisid.
−
Ampertangid ei ole käsitletavad mõõteseadena mõõteseaduse tähenduses, need ei olnud taadeldud ega kalibreeritud ja on väga madala täpsusklassiga.
−
Korteri elektrikilbis paikneva kaitselüliti kaudu ei ole võimalik tarbida elektrienergiat arvestit läbimata, tegemist on reserv kaitselülitiga. Kaitselüliti paigaldati, et kui millalgi soovitaks korteris gaasipliit asendada elektripliidiga, on kaitselüliti selleks juba olemas. Elektrikilbi ja 3-faasilise arvesti korterisse paigaldamise aluseks oli hageja poolt 16.03.1998 väljastatud luba. Koostatud oli nõuetekohane ja hageja poolt kinnitatud elektriprojekt ning kostja tasus vastava liitumistasu. Projektikohased tööd teostas kostja korteris pädevustunnistust omav elektrik. 3 (7)
2-20-16239 −
Ei ole tõendatud, et kostja korteris on ebaseaduslikult kasutatud elektrienergiat ja võrguteenust. Samuti jääb arusaamatuks asjaolu, miks esitati arve väidetavalt ebaseaduslikult tarbitud teenuse eest rohkem kui neli kuud hiljem.
−
Võrguettevõtja läbi viidud mõõtmised on tehtud korteri nr xx kaitselülitilt, mitte kostja korteri kaitselülitilt. Hageja esitatud fotod on töödeldud ega kinnita hageja väiteid.
7.Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.
7.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulu riigilõiv 225 eurot ja vaatluse kulu 88,60 eurot.
7.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulu 781,25 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 125 eurot ning ajakulu 6 tundi ja 15 minutit. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-test 1 ja 2 esitab kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatult.
10.TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled tõid esile järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: −
võrguettevõtja Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 15.04.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17550350 (tlk 5–5 pöördel);
−
võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid teostasid 13.11.2017 ja kostja korteris 23.11.2017 kontrolli, mille tulemused fikseeriti aktis (tlk 9), mida kostja poolt ei allkirjastatud;
−
elektriarvesti peakaitsmega 3 × 25A asub kostja korteris (tlk 10; 15), kus lisaks trepikojas asuvale kostja kaitselülitile (tlk 14) asub täiendav kaitselüliti 3 × 16A, mille lülitushoova plommis võrguettevõtja väljalülitatud asendis;
−
kostja esindaja (poeg) ei lubanud kaitselüliti taga oleva kaabli teekonda korteris läbi vaadata;
−
kostjale kuuluva korteri nr xx elektrienergiaga varustamine toimub läbi keldris asuvas kilbiruumis asuva kaitselüliti, mis on markeeritud numbriga „74“ (tlk 100–101);
−
võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistide ampertangidega teostatud mõõtmised näitasid kostjale kuuluva korteri nr xx kaitselüliti alt mõõdetuid koormuseid L1: 0A; L2: 6,24A; L3: 10,37A (tlk 7; 75) samal ajal, kui kostja elektriarvesti kõigi kolme faasi koormused olid L1: 0A; L2: 0A; L3: 0A;
−
kostja korteris on keskkütte asemel elektriküte (korteris ei ole keskkütte radiaatoreid);
−
2017. a lõpus (s.o pärast kaitselüliti plommimist) kasvas kostja elektritarbimine võrreldes eelmiste aastate tarbimisega kordades (tlk 16); 4 (7)
2-20-16239 −
võrguettevõtja esitas kostjale 31.03.2018 arve nr 425167571662 summas 1347,63 eurot maksetähtajaga 19.04.2018, mida kostja ei ole tasunud (tlk 18–18 pöördel);
−
võrguettevõtja on nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (tlk 19–20).
12.Hageja põhinõude õigusliku aluse moodustavad VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg-d 1 ja 2.
13.ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.
13.1.Kohtu hinnangul omab käesolevas vaidluses tähtsust asjaolu, et võrguettevõtja tuvastas erinevuse arvesti poolt mõõdetava ning korterisse tegelikult sisenenud koormuse vahel (vrd nt TlnRnKo 17.11.2020, 2-19-10666, p 7.1). Kohus tuvastab võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistide poolt 13.11.2017 teostatud mõõtmiste alusel (tlk 7; 75; 9), et kostjal oli võimalik tarbida elektrienergiat ning kasutada võrguteenust selliselt, et kostja korteris asuv mõõtearvesti ei lugenud elektrienergia tarbimist, mis vastab ELTS § 68 lg 1 p 4 tunnustele.
13.2.Edukad ei ole kostja vastuväited seoses 23.11.2017 aktil kostja allkirja puudumisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) näeb ette, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul (korra § 2 lg 1), kuid kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul (korra § 2 lg 2). Vaidlustamata asjaoludel viibis kostja esindaja (korteris elav poeg) akti koostamise juures, kuid seda ei allkirjastanud. Akt (tlk 9) on koostatud tunnistaja juuresolekul ja vastab seega korra § 2 nõuetele.
13.3.Hagi rahuldamist ei välista see, et hageja pole tuvastanud konkreetse mõõtmata ahela olemasolu, tingituna seejuures kostja vastuseisust kaabli teekonna läbivaatamisele. Tõendamata on kostja väited, nagu ei saanuks kostja korteris asuva vahekaitselüliti kaudu elektrienergiat arvestit läbimata tarbida. Väite tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks oleks kostjal olnud mh võimalik lubada teostada mõõtmata ahela väljaselgitamist. 23.11.2017 kontrolli käigus oli kostja korteris asuv elektriarvesti töökorras ja näitas õiget näitu (tlk 11–13). Vaatamata ampertangide väidetavale madalale täpsusele on äärmiselt ebatõenäoline ja tõendamata, et mõõtmise tulemus erineks tegelikust sedavõrd olulisel määral (6,24A vs 0A ja 10,37A vs 0A), mis annaks alust väitele, et elektrienergia tarbimist mõõtmise hetkel üleüldse ei toimunud. Tõendamist ei leidnud kostja väited elektriarvesti võimalikust rikkest või sellest, et elektrienergiat tarbinuks korteri nr xx kaitselüliti alt keegi kolmas. Sellist järeldust ei võimalda teha ka kostja esitatud tehtud fotod (tlk 53–55) Xxxx xx kortermaja üldkasutatavates ruumides asuvatest elektripaigaldistest.
13.4.05.12.2023 vaatlusega (tlk 100–101) leidis tõendamist, et kostjale kuuluva korteri elektrienergiaga varustamine toimub läbi kilbiruumis asuva kaitselüliti markeeringuga „74“, mille alt teostasid võrguettevõtja mõõtejärelevalve spetsialistid 13.11.2017 mõõtmised (tlk 7; 75; 67; 76).
5 (7)
2-20-16239
13.5.Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest annab kaudselt tunnistust seegi, et pärast kostja korteris asuva vahekaitselüliti plommimist võrguettevõtja poolt suurenes kostja mõõdetud elektritarbimine kordades. Ehkki kostja väitel suurenes tarbimine seoses sellega, et korterisse asus 2017. aastal koos perega elama kostja poeg, nähtub tarbimisandmetest (tlk 16), et tarbimine tõusis märkimisväärselt alles novembris 2017 – s.o mõõtejärelevalve tegemise kuul, mil plommi kostja kaitselüliti – ning jätkus pärast seda.
14.Asja lahendamist ei mõjuta see, et arve nr 425167571662 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest esitati kostjale 31.03.2018, s.o ligikaudu 4 kuud pärast mõõtmiste ja kontrolli teostamist. Hageja väitel teostas ta sel perioodil kostja elektrienergia tarbimise analüüsi otsustamaks, kas esitada kostja vastu ELTS-st tulenev nõue. Kohtul ei ole alust selles kahelda, samuti ei välista nõude esitamine ca 4 kuud pärast rikkumise tuvastamist kuidagi nõude rahuldamist.
15.ELTS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. ELTS § 68 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
15.1.Hageja on määranud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (kord) §-dest 4 ja 5. Hageja esitatud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioonist (tlk 17) nähtub, et tasumisele kuuluvaks ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguseks on korrast lähtudes 10 658 kWh maksumusega 1347,64 eurot (käibemaksuga). Arvutuste aluseks on periood 23.11.2016– 23.11.2017, millest viimane on väidetava rikkumise avastamise kuupäev. Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu saab kohus sellest lähtuda.
16.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumus 1347,63 eurot. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Sellele nõudele ega hageja viivisearvestusele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue.
17.Hageja arvutas välja viivise kuni 04.11.2020 summas 274,45 eurot. Juhindudes TsMS § 367 teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 05.11.2020 kuni otsuse tegemiseni. Kokku on kuni otsuse tegemiseni muutunud sissenõutavaks viivis summas 664,99 eurot (1717 päeva viivisemääraga 8% aastas, 181 päeva viivisemääraga 10,5% aastas, 184 päeva viivisemääraga 12% aastas ja 14 päeva viivisemääraga 12,5% aastas arvutatuna põhisummalt 1347,63 eurot), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
18.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised poolte esitatud tõendid, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: −
foto keldris asuvast kilbiruumist (tlk 6);
−
Xxxx xx-xx elektrivarustuse projekt (1997. a) (tlk 36–38 pöördel);
−
fotod võrguettevõtja 05.10.2023 kontrolli tulemustest (tlk 77–78). 6 (7)
2-20-16239
19.Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot.
22.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 88,60 euro osas. TsMS § 143 p 3 kohaselt on iseenesest asja läbivaatamise kuludeks mh vaatluse kulud, sh sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud. Samas ei ole hageja vaatamata kohtu nõudmisele selleks määratud tähtajaks selgitanud, kas ja millisel alusel on ta kohustatud kulud (mis tulenevad Elektrilevi OÜ volitatud partneri hinnakirjast) neid kandnud isikule hüvitama. Menetlusväline isik Elektrilevi OÜ ei ole nõudnud kulude hüvitamist vahetult talle ka TsMS § 161 sätestatud korras.
23.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.