Olev Mihkelson Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.S. vastu 77,55 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuasi
Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad 11919806, registrijärgne aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond), lepinguline esindaja C. K. (e-post XXX ) Kostja:
A.S. (isikukood XXX, registrijärgne/viimane teadaolev elukoht Eestis kuni 21.11.2022 XXX, tegelik elukoht alates Venemaa Föderatsioonis, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.S. vastu 77,55 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 104,01 euro saamiseks. Kohus tegi 21.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 18.10.2023 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja liitumislepingu nr. 854060665, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi 1(2)
teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.09.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 44,13 eurot. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates 10.10.2022 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 11.11.2022. Tele2 loovutas 17.03.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 44,13 eurot, viivised 8,42 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 2710.2023 kuni põhinõude 44,13 eurot jäägi täieliku tasumiseni, 0,05% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot, maskekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Viru Maakohtu 27.10.2023 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja kostjale anti tähtaeg vastuse esitamiseks.
4.Kostja esitas 01.11.2023 e-posti teel võõrkeelse (venekeelse) vastuse, milles teatas, et ta ei ela juba rohkem kui aasta Eestis ning ta on varasemalt e-kirja teel palunud Tele2-l blokeerida SIMkaart, kuid vastust ei ole saanud. Ta soovib teada, kuidas konflikti reguleerida, kui ta ei ole antud SIM-kaarti selle aja jooksul kasutanud. Kostja lisas Tele2-le saadetud e-kirja.
5.Hageja esindaja esitas 30.11.2023 taotluse kostja vastusele seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks, kuna hageja tegi päringu esialgsele võlausaldajale vastuse saamiseks. Esialgne võlausaldaja ei olnud veel vastust esitanud.
6.07.12.2023 esitas hageja esindaja vastuse, milles jäi esitatud hagi juurde. Hageja pööras kohtu tähelepanu sellele, et kostja vastus oli võõrkeelne (venekeelne), seega palus nõuda kostjalt vastuse tõlget, vastasel juhul jätta vastus tähelepanuta. Hageja esindaja tegi kompromisspakkumise.
7.20.12.2023 tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), paludes teatada, Politsei- ja Piirivalveametil on andmeid A.S. tegeliku elu- ja/või viibimiskoha kohta, samuti võimalike piiriületuste kohta alates 2022. aastast. Piiriületuste andmete olemasolul palume teatada viimase piiriületuse kuupäeva ja suunda.
8.PPA 28.12.2023 vastusest nähtub, et politseil puuduvad andmed kõnealuse isiku asukoha kohta Eestis. Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud A.S. viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist läbi Narva piiripunkti 13.08.2022 kell 8.34. Kõnealuse isiku eksabikaasa kinnitas, et A.S. lahkus Eestist ära ning praegusel hetkel elab Venemaal.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2(2)
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
10.Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Käeoleval ajal on õigusabileping veel kehtiv, seega tuleb lähtuva lepingus sätestatust.
11.Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-30347 25.03.2015 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust.“
12.Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-130761 04.04.2022 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „Kohtualluvust tuleb kontrollida kohtusse pöördumise aja seisuga. Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4. oktoobril 2021, seega on kostja kinnitanud enda elukoht Eestis ca 2,5 kuud enne avalduse esitamist ning viibinud Eestis vähem kui 1,5 kuud enne avalduse esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja elukoht võis olla ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Eestis.“
13.Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxx. Kohus, tuginedes varasemale kohtupraktikale, võttis hagi menetlusse TsMS § 79 lg 2 alusel, mille kohaselt võib esitada hagi kostja viimase teadaoleva elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja viimaseks, nii teadaolevaks kui registrijärgseks elukohaks kuni 21.11.2022 xxx Kostja on kohtule kinnitanud, et elab alates 2022. aastast Venemaal. PPA 28.12.2023 vastusest nähtub, et piirikontrolli andmekogus on fikseeritud A.S. viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist läbi Narva piiripunkti 13.08.2022 kell 8.34. A. S. endine abikaasa on kinnitanud, et kostja lahkus Eestist ja elab Venemaal.
14.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 18.09.2023. Nii kostja ütlustest kui ka rahvastikuregistri andmetest lähtudes oli avaldus esitatud 1 aasta pärast kostja lahkumist Eestist. Antud andmed leiavad kinnitust ka PPA vastusega kostja piiriületuse kohta, mis toimus 13.08.2022. Seega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud kohtule siis, kui kostja enam rohkem kui aasta ei viibinud/elanud Eestis.
15.Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris on A.S. andmed ootel. Kostja kodakondsuseks on märgitud Venemaa, temale on väljastatud 2 kehtivat välisriigi passi. Kostja Eestis 22.09.2021 sõlmitud abielu on lahutatud 28.07.2022. Kohus on tuvastanud, et tegemist on Venemaa kodakondust omava isikuga. Kehtivaid, Eesti Vabariigi poolt väljastatud isikut tõendavaid dokumente ei ole registrisse kantud, seega teeb kohus järelduse, et neid ei ole isikule väljastatud. 3(2)
Kohus teostas päringud Kinnistusraamatu andmebaasi ja tuvastas, et kostja ei oma kinnisvara Eestis. Maanteeameti andmetel ei oma kostja sõidukeid ja /või Jette. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei oma kostja Eestis töökohta, töösuhe kostjaga oli lõpetatud 21.06.2022. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et kostja kui Venemaa kodaniku elukoht, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal, oli ja on jätkuvalt Venemaa Föderatsioonis.
16.Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilperekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 2 kohaselt, lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Hageja ei ole kohtule kostja kirjalikku nõusolekut esitanud.
17.Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.
18.Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1).
20.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.