Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 19.12.2025, Tallinn 2-24-128104 Krediidikaitse Grupp OÜ hagi JS Invest OÜ ja J. S. vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 5000 euro, intressi 900 euro, viivise 770 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 10 000 eurot
nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), XXX,
Kohtuistngi toimumise aeg
e-post: XXX Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna, advokaat Priit Kirotar, Advokaadibüroo LMP; e-post: XXX, XXX Kostja I: JS Invest OÜ (registrikood 12310131), asukoht XXX; epost: XXX Kostja I seaduslik esindaja: J. S. (isikukood XXX) Kostja II: J. S., (isikukood XXX); elukoht XXX; e-post: XXX
07.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 18.11.2025 taotlus 07.10.2025 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Parandada 07.10.2025 protokolli alljärgnevalt:
Protokolli lk 2, ajamärkega 00:31:22 hageja esindaja laused: „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et viivisemäära 0,2% päevas on mõistlik isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.“ asendada lausetega „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“
Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 5000 eurot, intress 900 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 16.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot.
4.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt alates
17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 3330 eurot.
6.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskuludena välja 2061,68 eurot, millest 1291,68 eurot on kulud õigusabile ja 770 eurot on riigilõiv.
7.Mõista kostjatelt JS Invest OÜ-lt ja J. S.-ilt solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 2061,68 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord 1) Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasi kaevatav. 2) Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 3) Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 6670 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 770 eurot (dtl 3457). Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis 0,2% põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.10.2024 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3330 eurot.
2.C OÜ laenuandjana ja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid 15.09.2022 laenulepingu nr XXX. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 15.09.2022.
3.Laenuleping oli vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusumma osalise või täieliku tagastamise korral tuli laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada üldtingimuste p 4.2). Eeltoodust tulenevalt kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus 2
intressimakseid tegema iga kuu 15. kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud.
4.Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 6670 eurot, millest põhinõue on 5000 eurot, intress on 900 eurot (19.-23. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 770 eurot (viivis alates 31.07.2024 kuni 16.10.2024).
5.Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on tasutud 3600 eurot. Laenulepingust tulenevalt tuli laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 3600 eurot.
6.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja J. S. sõlmisid 16.09.2022 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni 10 000 euroni.
01.08.2024 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjatelt laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste tasumist.
8.Laenulepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu 5000 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 15.09.2022. Seega on laenuandja täitnud viimasel lasuva laenulepingust tuleneva kohustuse. Laenulepingu kohaseks täitmiseks kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid, kuid laenusaaja ei ole seda teinud. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.07.2024. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Olenemata sellest, et kogu laenulepingust tulenev laenusumma on muutunud sissenõutavaks, ei ole laenusaaja seda tagastanud.
9.Hagejal on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 5000 eurot. Hageja viitas VÕS § 94 lõikele 1. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku seaduses sätestatust erineva intressimäära 4% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et laenusaaja on kohustatud tasuma intressi iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves ulatuses. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 900 eurot.
10.Hageja selgitab, et on intressi nõude puhul arvestanud tasumata osamakseid (19.-22.), mis muutusid enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks. Samuti on hageja arvestanud intressi 23. osamakse pealt ulatuses, mis eelnes laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele, s.o. perioodi 16.08.2024 kuni 31.07.2024 eest. Seega on laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas 900 eurot.
11.Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi 3
nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja viivisevõlgnevus summas 770 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 31.07.2024 kuni 16.10.2025. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu laenulepingust tulenev nõue kogusummas 6770 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 770 eurot.
12.Hagejal on õigus nõuda kostjalt II käenduslepingu alusel laenusaaja kohustuste täitmist. Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja II käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja II vastutama laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot.
13.Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja II on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Kuigi kostjale II on edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja II laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt II käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist.
14.Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 10 000 euro ulatuses, mis on kostja II kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses (VÕS § 145 lg 1). Käenduslepingust ei tulene, et kostja II vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Eeltoodut arvestades palus hageja kostjatelt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 6770 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 900 eurot ja viivised 770 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivised protsendina põhinõudest hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingus sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (10 000 eurot). Hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 3330 euro ulatuses (dtl 34-57).
KOSTJATE VASTUVÄITED
15.Kostjad vaidlevad nõudele vastu (dtl 91-102). Asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid arvestati üksnes ja ainult intresside katteks, oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused kohustused olid tasakaalust väljas.
16.Kostjad leivad, et intressi protsent 48% aastas on ebamõistlikult suur. Kuna kostja I tehtud makseid arvestati ebamõistliku määraga üksnes intressi katteks, viis see kostjad makseraskustesse ning intressi määra tuleb vähendada seaduses sätestatud intressi määrani. Kostjad peavad ka viivise määra 0,2% päevas laenuvõtjat ja käendajat kahjustavaks ning ebamõistlikult suureks. Kostjad taotlevad viivise vähendamist seadusest tuleneva määrani. 4
17.Kuna lepingu pealkiri ja kogu mõistete kasutus viitas laenulepingule, tuleb tehtud maksed ümber arvestada. Tasutud summasid tuleb arvestada nii intressi- kui ka põhiosamaksete katteks. Kostja I on teinud 18 makset kokku summas 3600 eurot. Kuna laenuleping oli sõlmitud summale 5 000 eurot, on hageja saanud tagasi põhiosana välja makstud summast enam kui 70%.
18.Kostjad leivad, et kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole arvesse võetud kostja II kõiki kohustusi ega sissetulekuid, ega ka nende suhtes piisava hoolsusega edastatud infot analüüsitud. Seega vähemalt kostja II suhtes tuleks käendusleping lugeda tühiseks (dtl 91-102).
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE
19.12.02.2025 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et laenuleping on ebamõistlikult kahjustav (dtl 103-108). Vaidlusalune laen on antud juriidilisele isikule, mida lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige. Laenulepingu sõlmimisel on laenusaaja ehk kostja I kinnitanud, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud (laenulepingu punkt 11.9). Ka kostja II on käenduslepingu allakirjutamisega kinnitanud, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud laenulepingu tingimustega ja mõistab võetavate kohustuste olemust.
20.Praegusel juhul ei ole kostja I juhatuse liige (kelleks on käendaja) käitunud laenulepingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsusega, sest tuleb välja, et ta jättis laenulepingu sisuga selle sõlmimisel tutvumata. Kui kostja I juhatuse liige oleks kohe laenulepinguga põhjalikult tutvunud, s.o. läbi lugenud vähemalt laenulepingu esimese punkti, nagu ta kinnitas ka laenuandjale, siis ta oleks saanud aru võetud kohustustest ja praegust vaidlust kohtus ei oleks.
21.Laenulepingu põhitingimus p 3.8 sätestab, et tegemist on vaba tagasimaksega laenuga. Põhitingimuste punktiga 3.5 on kokku lepitud, et intress tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Laenulepingu p 4.1 selgitab, kuidas käib intressi tasumine sõlmitud. Laenulepingu punkt 4.2 selgitab, kuidas käib laenusumma tagastamine. Laenusaajal oli võimalik igal hetkel teha makseid põhiosa tasumiseks, laenusaaja seda ei teinud. Põhiosa tasumine või mitte tasumine ei muuda laenuandja nõuet küsida laenu kasutamise eest intressi ehk tasu pahatahtlikuks või laenusaajat kahjustavaks. Kostjad ei ole selgitanud, milles seisneb laenulepingu tingimuste ebamõistlikkus ja kuidas need kahjustavad laenusaajat. Samuti, milles seisneb asjaolu, et vastastikused kohustused on tasakaalust väljas.
22.Hageja ei nõustu kostjate väitega, et intressimäär 48% ja viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlikult kõrged. Hageja selgitab, et intressi ja viivise määrad vastavad kehtivale kohtupraktikale ja seadusele. Riigikohtu seiskoha järgi on mõistlikuks viivisemääraks 0,2% päevas isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega.
Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad leppima kokku lepingutingimustes, sh laenuintressi suuruses või selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Seadus ega kohtupraktika ei sea majandustegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul piiranguid intressimäärade suhtes. Kuivõrd käesoleval juhul on laenulepingus kokku lepitud intressimäär 4% kuus ehk 0,13% päevas väiksem kui kohtupraktikas aktsepteeritud viivismäär, siis tuleb pidada seda mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul alus hageja viivise- ja intressinõude vähendamiseks ning vastavate määrade muutmiseks.
24.Kostjad ei ole tõendanud kostja I puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude vähendamisel. Käendaja saab kasutada temalt täitmist nõudva võlausaldaja vastu vaid neid vastuväiteid, mida saab esitada põhivõlgnik ise (VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1). Seega 5
tuleb laenulepingust tuleneva nõude vähendamise taotluse lahendamisel tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla õigus taotleda vastava nõude vähendamist. Kostjad ei ole tõendanud kostja I puhul asjaolusid, mis võiks omada tähtsust viivisenõude vähendamisel. Kostjad ei ole tõendanud, et viivisenõue on põhivõlgnikust kostja I suhtes ebaproportsionaalne. Viivisenõue on oluliselt väiksem kui hageja põhinõue. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet, tuleb kostjatel tõendada viivisenõude ebaproportsionaalsust kostja I suhtes. Kostjad ei ole seda käesoleval juhul tõendanud. Kuna hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, ei saa hageja viivisenõuet pidada ebaproportsionaalseks.
25.Hageja nõue ja selle suurus ei saa olla kostjale II üllatav. Kostja II pidi käenduslepingu sõlmimisel ja kostja I kohustuste tagamisel endale teadvustama oma vastutuse ulatust. Sealhulgas seda, et juhul kui kostja I rikub laenulepingut ja viivitab rahalise kohustuse tasumisega, siis tuleb kostjal II tekkiv võlgnevus hüvitada.
26.Hageja ei nõustu, et laenuandja on kostja II suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seega on käendusleping tühine. Kuivõrd laenuandja puhul on tegemist finantseerimisasutusega, mitte krediidiasutuse või krediidiandjaga, siis ei kohaldu laenuandjale vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõte.
27.Laenuandja siiski kontrollinud nii laenusaaja kui käendaja maksevõimet. Laenuandja on palunud nii laenusaajal kui käendajal esitada andmed oma finantskohustuste kui sissetulekute kohta. Samuti on laenuandja kohustanud kostjaid esitama oma kontode väljavõtted. Kostjatele on vastavad asjaolud teada, st kostjad on teadlikult kohtule valetanud (dtl 103108).
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
29.Kohus, tutvunud hageja poolt 18.11.2025 esitatud taotlusega 07.10.2025 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, on seisukohal, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada (dtl 139-141).
30.Käesolevas tsiviilasjas toimus 07.10.2025 kohtuistung (dtl 130-133). Hageja on taotlenud 07.10.2025 toimunud kohtuistungi protokolli parandamist selliselt, et protokollis 00:31:22 hageja esindaja sõnade „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et viivisemäära 0,2% päevas on mõistlik isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.“ asemel protokollida hageja esindaja sõnad järgmiselt: „Viitame 18.02.2015 Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-14, punkt 11 ja lahendile 26.05.2016 nr 3-2-1-30-16, punkt 15. Nendes lahendites on Riigikohus viidanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule“ (dtl 139-141). 6
31.Kohus, kuulates ära pooled ja hinnates tsiviilasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.
32.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) C OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 15.09.2022 laenulepingu, mille alusel sai kostja I laenu 5000 eurot; 2) laenuandja ja kostja II sõlmisid 15.09.2022 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa oli 10 000 eurot; 3) kostjale I kanti 15.09.2022 üle laenusumma 5000 eurot; 4) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus; 5) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused täitmata ja laenuandja ütles laenulepingu üles alates 31.07.2024; 6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjatele on nõude loovutamisest teatatud.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingute alusel solidaarselt 6770 euro välja mõistmist, millest põhinõue on 5000 eurot, intress on 900 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud määras.
34.Hageja selgitas, et laenulepingu näol oli tegu vaba tagasimaksega lepinguga, mille alusel anti laenu summa tähtajatult laenusaaja kasutusse ja viimane pidi igakuiselt tasuma intressi. Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Lepingust tulenevate kohustuste katteks on kokku tasutud 3600 eurot, mis on loetud intressi katteks. Ebaõige on kostja II väide, et käenduslepingu sõlmimisel tema varalist olukorda ja kohustusi ei kontrollitud. Laenusaaja kontrollis kostja II maksevõimet ja kohustusi. Intressi- ja viivisemäärad ei ole ebamõistlikult kõrged ning tegu oli majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutega.
35.Kostjad leidsid, et tasutud maksete arvestamine ainult intresside katteks oli eksitav ja tegu oli tühise tüüptingimusega. Kostjad ei saanud lepingu sõlmimisel aru, et maksed arvestatakse vaid intresside katteks. Intressi- ja viivisemäärad on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada seadusest tulenevate määradeni. Kostja tehtud maksed tuleb ümber arvutada. Kostja II suhtes rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole arvesse võetud kostja II kõiki kohustusi ega sissetulekuid, ega ka nende suhtes piisava hoolsusega edastatud infot analüüsitud.
36.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi üheski osas rahuldamata. Kuna laenuleping oli sõlmitud juriidilise isikuga viimase majandus- ja kutsetegevuses, ei saa laenulepingu suhtes eeldada, et sellele peaksid kohalduma tarbijaid kaitsvad sätted. Kohus on kostjatele selgitanud, et hagimenetluses on mõlemal poolel kohustus oma seisukohti tõendada TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Kostjate vastuväited selle kohta, et nad on tasunud põhiosa makseid, on põhistamata ja tõendamata.
37.Hageja väitel on laenuandja puhul tegemist finantseerimisasutusega, mitte krediidiasutuse või krediidiandjaga ning antud juhul ei kohaldu laenuandjale vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõte. Kohus on seisukohal, et kuna laenuleping sõlmiti finantseerimisasutusega, siis iseenesest kohaldusid krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-de 2 ja 3 alusel tarbijate osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sätted. Küll aga nõustub kohus 7
sellega, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingule need sätted ei kohaldunud ning kostja II tarbijana ei olnud seaduse mõttes laenu saajaks.
38.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
39.Kostjad ei ole põhistanud, millest tuleneb nende õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressija viivise määra muutmist kohtumenetluses sellisel viisil, et need vastaksid vaid seaduses toodud määrale. Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt on neil õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal tehtud maksete ümber arvestamist. Seadus ei näe ette majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele maksimaalselt lubatavat intressi- ja viivisemäära piiri. Samuti ei sätesta seadus majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule muid piiranguid. Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul lubatud kokku leppida tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha kasutamiselt ehk intressi lepingus märgitud määras. Ainuüksi sellisel viisil sõlmitud lepingu tingimused ei ole tühised. Ka ei tulene seadusest, et intressi- või viivisemäära saaks lugeda tühiseks vaid selle suuruse tõttu. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Intressi suurus kujutab endast kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte kohta.
40.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et C OÜ laenuandjana ja kostja JS Invest OÜ laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr XXX (dtl 43-49). Laenu summaks oli 5000 eurot. Laenulepingu põhitingimuste punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 15. kuupäeval tasuda saadud laenult intressi 4% kuus. Lepingu punkti 3.7. järgi oli viivisemäär 0,2% päevas. Laenu liigiks oli lepingu punkti 3.8 kohaselt vaba tagasimaksega laen. Lepingu punkt 3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks on kostja II kui kostja I juhatuse liikme käendus.
41.Lepingu punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on laenuleping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud tingimustel ja korras õigus tagastada laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oli lepingus selgitatud, millise kohustuse oli sellega kostja I endale võtnud. Lepingu punktis 11.9 kinnitas kostja I laenu saajana, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud (dtl 43-49).
42.Lepingu punktis 4.1 on selgitatud, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi. Lepingu punkt 4.2 näeb ette, et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal laenusumma tagastada nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma korral tuli laenusaajal esmalt tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete arvelt arvestatakse esimeses järjekorras makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma (drl 43-49).
43.Hageja esitatud 15.09.2022 maksekorraldus tõendab (dtl 50), et kostjale I kanti laenuna üle 8
5000 eurot.
44.Hageja esitas kohtule ka kostja I tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl 52-53). Kostjad ei ole vaidlustanud viidatud tõenditest nähtuvat ega hageja arvestust kostja I võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes muid makseid peale intressi maksete. Kuna kostja I on pärast lepingu sõlmimist mitme aasta jooksul nõuetekohaselt tasunud intressi makseid, pidi kostja I olema teadlik võetud kohustuse sisust.
45.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja II sõlmisid 15.09.2022 käenduslepingu nr XXX (dtl 55-56). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja II võlausaldaja ees vastutama kostja I laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja II vastutas lepingu punktki 1.2 alusel käendajana nii tagastamata laenu suma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju eest. Kostja II vastutuse maksimaalseks summaks oli 10 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 näeb ette, et kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt.
46.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud kostja II vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole käendusleping tühine.
47.VÕS § 144 lg 2 näeb ette, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Riigikohus on 30.09.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14 selgitanud, et kehtiva tarbijakäenduslepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud VÕS § 143 lg-s 2 ja § 144 lg-s 2 sätestatud nõuded ehk käendaja peab olema võtnud käenduskohustuse kirjaliku tahteavaldusega ja lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
48.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on käendusleping sõlmitud kirjalikult ja lepingus oli kokku lepitud ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 144 lg 2 ja § 143 lg 2), ning pooled selle üle ka ei vaidle. Seega on kostja II käenduskohustus on kehtiv ja temaga sõlmitud tarbijakäendusleping seadusega kooskõlas. Puudub alus arvestada ümber lepingu järgi tehtud intressimakseid.
49.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu alusel vastutas kostja II solidaarselt koos kostjaga I.
50.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse vähendada viivist seaduses toodud määrani, kuid ei ole esitatud taotlust põhistanud selliste asjaoludega, millistega VÕS § 162 lg 1 leppetrahvi või viivise vähendamist seob. Kostjate viivise vähendamise taotluse aluseks olevad asjaolud on ka tõendamata. Seetõttu puudub alus viivise vähendamiseks. 9
51.Eeltoodule tuginedes kuulub hageja nõue täielikule rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5000 eurot, intress on 900 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 770 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (5 000 eurot) tasumata osalt alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 3330 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 2441,56 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv ja 1671,56 eurot kulud õigusabile koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 140 eurot ja õigusabi osutati 9 h 45 minutit. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
53.Kohtule esitatud Advokaadibüroo LMP tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 9 tundi ja 45 minutit (1365,01 eurot), sellest 40 minutit (93,33 eurot) maksekäsu kiirmenetluses (tegevused on toodud ilma käibemaksuta).
54.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3).
55.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud suuremas summas kui 20 eurot. Ülejäänud hageja õigusabikulud loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
56.Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohuslane ning ei ole selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Hageja vaid kinnitab, et ei saa käibemaksu maha arvestada.
57.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021 määruses nr 2-18-16519/61 juhise, mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui kohtul tekib kahtlus, kas avaldaja kinnitus selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, on õige, saab kohus seda kontrollida käibemaksukohustuslaste registrist.
58.Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 1271,68 (1365,01-93,33) eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 10
1271,68 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 1291,68 eurot.
59.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 1291,68 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 77 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1291,68 eurot. Alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2061,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.