Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-24-139766/10

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-139766/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.12.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1871

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27

Selgitustaotlus

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus TsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 406 lg 6Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel VÕS § 76 lg 3Kohustuse täitmine VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Viidatud EL õigus

EUR-Lex

Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-24-139766/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.10.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-139766

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi N.O vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B2 Impact OÜ 05.11.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

2014,49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja N.O (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda B2 Impact OÜ Harju Maakohtu 06.10.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus

03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu

TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 168 lg 2Nõude loovutamise tõendid

VÕS § 170Loovutamisest teatamine

VÕS § 172Loovutamisdokument

VÕS § 4062 lg 1

1(6)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.04.2025 Harju Maakohtule N.O (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2146,07 eurot, intressi 299,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 696,13 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise põhivõlalt alates 18.04.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 28.08.2025 hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt alternatiivselt välja mõista põhivõla 1644,90 eurot, viivise 220,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja, algne võlausaldaja) ja kostja 14.11.2022 krediidilepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 3000 eurot, mida oli võimalik suurendada. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidi kasutamise eest intressi 40,4785% aastas ning lepingu krediidi kulukuse määraks oli 48,90% aastas. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 3199 euro ulatuses.

1.2.Kostja jättis krediidiandjale tasumata aprilli 2023 osamakse 160,19 eurot, mai 2023 osamakse 157,60 eurot, juuni 2023 osamakse 162,60 eurot ning juuli 2023 osamakse 167,75 eurot. 10.08.2023 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse koos lepingu lõpetamise hoiatusega. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, lõppes leping 13.03.2023 ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks.

1.3.Hageja teavitas kostjat 05.09.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale.

1.4.Kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal põhivõla katteks 199,01 eurot ning inkassomenetluses 853,92 eurot, millest tulenevalt on põhivõla jääk 2146,07 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus 299,43 eurot alates viimasest maksest 16.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.08.2023. Hageja on arvestanud viivist tagastamata krediidisummalt alates kostja viimasele maksele järgnevast päevast 29.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 40,4785% aastas ning alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seoses võlgnevuse sissenõudmisega on hagejal tekkinud kulud 30 eurot.

1.5.Krediidiandja on kostjale laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid (kostja taotlus, maksehäire registri tõend ning kostja konto väljavõte) analüüsides leidnud, et kostja on krediidivõimeline ja seega võimeline oma kohustusi täitma. Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selle kohaselt on kostja tasunud põhivõla katteks 1554,10 eurot ning tasumata on 1644,90 eurot. Sellele lisandub sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras 220,36 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.

2(6)

Kostja vastuväited

2.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud VÕS §-des 402–421.

3.2.Maakohus leidis, et lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra arvutamine on kooskõlas Rahandusministri 13.10.2010. a määruses nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord” sätestatuga (VÕS § 406 lg 6) ja kontrollitud Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud tarbijakrediidi kulukuse. Seega oli krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal 48,90%. Eesti Panga poolt lepingu sõlmimise (14.11.2022) eelselt (31.05.2022) avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30%. Lepingus kokkulepitud krediidikulukuse määr vastab seega VÕS § 4062 lg 1 sätestatule ning leping on kehtiv.

3.3.Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimet kostja esitatud taotluse, pangakonto väljavõtte ja maksehäireregistri väljavõte kaudu. Lisaks on krediidiandja kontrollinud kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Maakohus leidis, et see ei ole piisav VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ning on vastuolus seaduses ja kohtupraktikas avaldatud põhimõtetega. Maakohus asus seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3.4.Maakohus leidis, et algse võlausaldaja poolt 10.08.2023 lepingu ülesütlemine oli kooskõlas lepingus kokkulepituga ning VÕS § 4016 lg-ga 1. Nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 mõttes.

3.5.Maakohus pidas hageja poolt ümber arvestatud põhinõuet 1644,90 eurot VÕS § 76 lg-te 1 ja 3, § 82 lg 1, § 100 ning § 101 lg 1 p 1 alusel tõendatuks ja õiguslikult põhjendatuks. Võla sissenõudmiskulu 30 eurot on põhjendatud VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 alusel. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue ajavahemiku 29.06.2024–17.04.2025 eest seadusjärgses määras on VÕS § 101 p 6 ja § 113 lg 1 alusel põhjendatud. Ka edasiulatuva viivise nõue on VÕS § 101 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud, kuid seda tuleb piirata 1488,71 euroni, et väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga.

3.6.Kostja ei ole nõude hagejale loovutamise fakti omaks võtnud, mistõttu tuleb lugeda, et selle faktilise asjaolu osas on vaidlus ning pooled peavad seda esinemist TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama. Tarbijakrediidileping kostjaga on sõlmitud krediidiandja Multitude Bank p.l.c poolt ning lepingu kohaselt tuleb krediit tagastada krediidiandjale. Seega on VÕS § 76 lg 3 mõistes kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik Multitude Bank p.l.c.

3(6)

Selleks, et lugeda nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, peab VÕS § 170 kohaselt nõude loovutamisest uuele võlausaldajale teavitama võlgnikku esialgne võlausaldaja. Kui nõude loovutamisest teavitab uus võlausaldaja, peab ta võlgnikule esitama VÕS § 168 lg-s 2 sätestatud nõude loovutamise dokumendi. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse (RKTKo 21.04.2005, 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seda õigust jaatab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 06.06.2007, 3-2-1-62-07 p 12; RKTKo 29.11.2017, 2-16-13381 p 11). Hageja pole esitanud dokumenti selle kohta, et teade nõude loovutamisest oleks kostjale saadetud esialgse võlausaldaja poolt. Samuti pole hageja esitanud loovutamisdokumenti ega ka ühtegi muud dokumenti, millest järelduks esialgse võlausaldaja tahe nõude loovutamiseks. Nõude loovutamist hagejale ei tõenda ka see, et laenulepingu ärakiri on hageja valduses. Esialgne võlausaldaja võis hagejale anda üksnes õiguse nõuet sisse nõuda. Seega ei ole nõude üleminek esialgselt võlausaldajalt kostjale tõendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

3.7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal puuduvad menetluskulud, jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi vastavalt hageja poolt esitatud ümber arvestatud nõudele ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1.Maakohtu selgitused nõude loovutamise tõendamise kohta olid ebamäärased ja arusaamatud ning hageja ei pidanud sellest tulenevalt vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada.

4.2.Nõude loovutamine on järgmiste asjaoludega ja tõenditega tõendatud. Krediidiandja hoiatas kostjat lepingu lõpetamise teatises, et laenujäägi tähtajaks tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude inkassofirmale. Kostjat on korduvalt teavitatud nõude loovutamisest ja pärast nõude loovutamist võttis kostja hagejaga ühendust ja soovis tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Maksegraafiku alusel on kostja tasunud hagejale kokku 853,92 eurot. Seega on kostja nõude loovutamise fakti omaks võtnud. Nõude loovutamise saab lugeda igal juhul kehtivaks hagiavalduse kohtusse esitamisega, kuna kostja sai nõude loovutamisest teada hagiavaldusest. Varasemalt on maakohtud asunud korduvalt seisukohale, et kuna hageja valduses on hagimaterjalid, siis on eluliselt usutav, et hageja on krediidiandjalt nõude omandanud. Kuna maakohus on seadnud nõude loovutamise kahtluse alla, esitab hageja koos apellatsioonkaebusega algse võlausaldaja kinnituskirja nõude loovutamise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

4(6)

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6.Kuna praeguses asjas oli hagihinnaks 3410,92 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

7.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus selgitas 18.09.2025 kirjas hagejale, et ta peab tõendama mh nõude loovutamise kehtivust. Hageja majandustegevuseks on loovutatud nõuete sissenõudmine ning hagejat esindab professionaalne lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt pidi hageja aru saama, milliseid tõendeid tuleb nõude loovutamise tõendamiseks esitada ning hageja oleks pidanud kõik vastavad tõendid maakohtus esitama. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited seonduvalt maakohtus esitatud tõenditega ei anna alust maakohtust erinevale seisukohale asuda.

9.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

10.Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

5(6)

hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13.Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, mille tagastamist on tal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.

14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval