Hageja: Raid & Ko OÜ (10202472, aadress Luise tn 40-37, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10142) Hageja lepinguline esindaja: jurist Tõnu Kaur (aadress Raid & Ko OÜ Luise tn 40, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10142; e-post: [email protected])
2-22-138026
Kostja: R G (isikukood xxxx; elukoht xxxx), lepingulised esindajad adv Liis Puidak ja v/adv Viktor Särgava Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt Raid & Ko OÜ kostja R G kasuks menetluskulu 1596 (üks tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Raid & Ko OÜ esitas hagi R Gi vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis hagejaga 7. veebruaril 2022.a. maaklerilepingu kinnisasja (korteri xxxx müügiks) müügiks tähtajaga 6 kuud. Hageja maakler M K teostas oma kutsetegevuse raames objekti tutvustamist ja müüki s.h tellis fotograafilt objekti tutvustavad fotod, avaldas igakuuliselt kuulutused kolmes kinnisvaraportaalis ja käis kohapeal objekti tutvustamas ca 8 korda, kulutades oma tööaega ja vahendeid. Korterit ei õnnestunud vaatamata pikale pakkumiste ajale müüa. Hageja palub tehtud töö hüvitamiseks kostjalt välja mõista 330 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on alusetu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Vaidlus puudub, et 07.02.2022 sõlmisid hageja ja kostja maaklerilepingu nr xxxx korteriomandi, asukohaga xxxx, müügiks (edaspidi: Leping, dtl 52 jj tõlge). Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale maakleritasu käsundi täitmise eest 3% lõplikust müügihinnast. Käsundi täitmiseks tehtavate kulude hüvitamist ega muude tasude maksmist kostjale Leping ette ei näinud. Lepingu punkti 7.1 kohaselt sõlmiti Leping kuueks (6) kuuks. Lepingu kehtivuse ajal korterile ostjat leida ei õnnestunud ja korteriomand jäi müümata. Kostja Lepingut pikendada ei soovinud ja Leping lõppes 07.08.2022.
6.VÕS § 667 lg 2 kohaselt kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-16-08 p 11 asunud seisukohale, et maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist võib maakler nõuda VÕS § 667 lg 1 alusel vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Seega eeldab maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamine vastava kokkuleppe olemasolu.
7.Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud Leping eraldi kulude hüvitamist ette ei näinud. Lepingu punktis 6 lepiti kokku maaklertasu hinnas ja väljamaksmise tingimustes. Leping ei sätestanud täiendavate kulutuste hüvitamist maaklerlepingu tähtaegsel lõppemisel. Kostja möönab, et nõustus 18.08.2022 e-kirja teel hüvitama hageja nõude osaliselt (dtl 43 tõlge), kuid kostja oli vastust edastades viidud hageja poolt eksimusse. Hageja ei teavitanud kostjat ei Lepingu sõlmimisel ega ka Lepingu kehtivuse ajal kulude
hüvitamise kohustusest Lepingu tähtaegsel lõppemisel. Arvestades, et hageja ja kostja vahel sõlmitud Leping lõppes 07.08.2022, siis ei ole kostja poolt 18.08.2022 edastatud ekiri käsitletav juba lõppenud Lepingu muutmisena. Seega hagejal puudub alus nõuda kostjalt peale Lepingu lõppemist täiendavate kulude hüvitamist.
Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 1596 eurot.
10.Hageja vastuväitel on nõude läbilugemise aeg ja selle kohta vastuse koostamine 6 tundi kahe advokaadi poolt ülepaisutatud. Advokaadi tunnihind tsiviilasja keerukuse puhul 290 eurot + km on ülehinnatud ja kõrgem harilikust ja tavapärasest õigusabi hinnast tavakliendile.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
13.Kostjale osutatud õigusteenuse sisu on järgnev: hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ja analüüs 1, 5 h; hagivastuse koostamine, lisade komplekteerimine 5 h; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 h.
14.Kohus leiab, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise ja analüüsimise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostja esitas 05.01.2023 hagivastuse ja 07.11.2023 menetluskulude nimekirja. Riigikohtu praktika kohaselt (RK 27.05.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550 punkt 15.) on menetluskulude nimekirja koostamise, dokumentide esitamise kulud ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks 7 tunni eest, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Hageja vastuväitel on kostja kulud tõendamata. Kohus märgib, et kostjat esindavad advokaat Liis Puidak ja vandeadvokaat Viktor Särgava ning lepingulise esindaja olemasolu eeldab kulude kandmist. Menetlusosalise enda valida on see, mitut advokaati ta kohtumenetluses kasutab. Nõnda
on ka Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK 18.05.2009 määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Lepingulised esindajad ei ole tööd dubleerinud, vaid tööülesanded on advokaatide vahel ära jagatud.
15.Advokaadi tunnihind 190 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
16.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ja hagejalt tuleb välja mõista menetluskulu 7 tunni eest 1596 eurot (7 h x 190 eur + 20 % km).
17.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et maksega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.