Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A.M.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
176,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: A.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 09.11.2023 avalikult [teadaanne number 2142424])
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja A.M.e vahel 12.09.2020 sõlmitud liitumislepingust nr 852650569 tulenev võlgnevus kokku 156,06 eurot (millest 109,87 eurot põhivõlgnevus, 21,19 eurot põhivõlalt perioodide 19.05.2022 kuni 04.07.2023, 19.06.2022 kuni 04.07.2023 ja 19.07.2022 kuni 04.07.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis; 25 eurot sissenõudmiskulud).
Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 109,87 eurot) alates 05.07.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 27.12.2023 k.a summas 9,67 eurot.
Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 109,87 eurot) alates 28.12.2023 määras 0,05% päevass kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Menetluskulud jätta A.M.e kanda.
Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 324 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 euro ja 204 eurot hageja
Tsiviilasi nr 2-23-117831 lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), mis mõista A.M.elt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A.M. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale A.M. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Andus Malnacis (kostja) 189,57 euro saamiseks. 02.05.2023 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-117831 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.06.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 09.06.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Hageja esitas 04.07.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 109,87 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 21,19 euro, sissenõudekulude 25 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt 12.09.2020 sõlmis kostja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga liitumislepingu nr 852650569, millega Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile 55505734 ja 55505741 ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 24.10.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS 1132 lg 2 p 1 ja üldtingimuste p 3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 25 eurot. Hageja üldtingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Pärnu Maakohus võttis 05.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2142424). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 24.10.2023. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 09.11.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.11.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-117831 on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 12.09.2020 sõlmitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 109,87 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud summas 25,00 eurot, millise suuruses kohus hageja nõude ka rahuldab.
10.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt arve nr 15114285799 perioodi eest 19.05.2022 kuni 04.07.2023 summas 6,82 eurot, arve nr 15114519953 perioodi eest 19.06.2022 kuni 04.07.2023 summas 11,35 eurot ja arve nr 15114753061 perioodi eest 19.07.2022 kuni 04.07.2023 summas 3,02 eurot ehk kokku 21,19 eurot.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-117831 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas alates 05.07.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 05.07.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 9,67 eurot (109,87€ x 0,05% / 1765kp x 419kp perioodi eest 05.07.2023 – 27.12.2023) ja alates 28.12.2023 protsendina.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 20.06.2023 arve nr 865064 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A.M.e kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204 eurot (150€+20€+20% käibemaks).
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.