(vaheotsus aegumise vastuväite kohta) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht
teatavaks13.12.2023, kell 13.00; Lubja tn 4, Tallinn (saal 4013)
Tsiviilasja number
2-19-8265
Tsiviilasi
X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Lepinguline esindaja: Tarmo Peterson ja Vivian Vilter-Lindmäe Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), Lepingulised esindajad: Maarja Pild ja Karmen Turk
Kohtuistungi toimumise aeg
13.12.2023
Hageja nõuded ei ole aegunud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile täiendava otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-8265 Hageja nõue ja kostja vaheotsuse taotlus 29.05.2019 kohtumäärusega eraldati tsiviilasjast nr 2-15-18661 X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks iseseisvasse menetlusse, millest sai alguse käesolev menetlus. Käesolevas asjas võttis kohus menetlusse 28.10.2019 hagi terviktekstis kajastatud hageja nõuded, mis põhinevad asjaolul, et kostja on avaldanud raamatus „Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus.“ hageja kohta valeväiteid. Hageja palub seitsme väite ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitamist, kohtu poolt määratavas suuruses. Hageja ise hindab endale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks vähemalt 50 000 eurot. Vastuses hagile esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks, millega palub tunnistada hageja nõuded aegunuks (dtl 136). Kohus rahuldas 13.12.2023 istungil kostja taotluse ja tegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 452 lõikest 7 juhindudes avalikult teatavaks vaheotsuse resolutsiooni ja põhjendused. Käesolevaga vormistab kohus otsuse kirjalikult, juhindudes TsMS § 454 lõikest 21. Kohtu põhjendused Hageja nõuete aegumisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 150, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Aegumise vastuväite esitamisel tugineb kostja sellele, et 22.11.2015 sai hageja teada tema kohta ilmunud raamatust „Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus.“ (dtl 137). Hageja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud kostja väidet ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka hageja muudest avaldustest. TsMS § 231 lõike 4 kohaselt eeldab kohus kostja eelnimetatud väite omaksvõttu ning loeb hagi aegumise alguse päevaks 23.11.2015. 01.10.2018 esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse (dtl 17). TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega loeb kohus hageja nõude aegumise peatunuks hagi esitamisest, s.o alates 01.10.2018. TsÜS § 160 lg 4 sätestab, et kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Selle normi kohaldamisel tuleb arvestada, et 15.01.2020 tegi kohus määruse (dtl 92) käesoleva asja menetluse peatamise kohta. Pooled määrust ei vaidlustanud. Viimaseks protsessitoiminguks, enne menetluse peatumist, oli kohtumääruse kätte toimetamine 16.01.2020. Kostja leiab, et tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et kohus tegi käesoleva menetluse uuendamise määruse 17.04.2023, olid hageja nõuded menetluse uuendamise ajaks aegunud. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et käesolev menetlus tuleb lugeda uuendatuks 01.11.2022, mil oli mõlemale menetlusosalisele kätte toimetatud 26.10.2022 koostatud kohtunõue (dtl 125), milles oli ühemõtteliselt väljendatud kohtu soov menetlusega jätkata. 26.10.2022 kohtunõue vastab vorminõuetele TsMS § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 464 lg 3 sätestab, et määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult. 26.10.2022 kohtunõue (dtl 125) oli vormistatud kirjalikult ning allkirjastatud kohtujuristi, Sandra Maide, poolt. Asjaolu, et kõnealuse dokumendi pealkiri oli kohtunõue, mitte kohtumäärus, ei ole käsitletav
vorminõude puudusena, vaid kuna selle sisuks oli menetlusosaliste teavitamine menetluse jätkumisest, tuleb kohtunõue lugeda kohtumääruseks TsMS § 361 lõike 1 mõttes1. 26.10.2022 kohtunõue vastab sisunõuetele Vaidlustamisõiguseta määruste sisu kohta on seaduses (TsMS § 465 lg 1) sätestatud, et sellisest määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kohtunõudest nähtub, et see on tehtud käesoleva tsiviilasja menetluse kohta. Kohtunõue on adresseeritud nii hageja kui kostja lepingulistele esindajatele, seega kõigile menetlusosalistele. Kohtunõudega määrati pooltele tähtaeg seisukoha esitamiseks selles, kas pooltel on taandusi asja lahendava uue kohtuniku suhtes ning kas menetlusosalised jäävad seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Samuti teavitas kohus menetlusosalisi sellest, et uus koosseis vaatab asja materjalid läbi esimesel võimalusel ja annab menetlusosalistele teada asja edasist käigust ning vajadusel täidab selgitamiskohustust. Menetluse jätkamise osas oli kohus küsinud poolte seisukohta varem, s.o 13.09.2022 e-kirjaga (dtl 97), milles palus pooltel oma seisukoht avaldada hiljemalt 19.09.2022. Lisaks sellele oli selleks ajaks ära langenud menetluse peatamise alus – jõustunud kohtulahend teises tsiviilasjas, mille tõttu käesolev menetlus oli peatatud. Kohus leiab, et 26.10.2022 kohtunõudes antud kohtu korraldustest ja selgitustest pidid pooled aru saama, et kohus on otsustanud jätkata asja menetlemist ning kohtu nõutud seisukohad olid vajalikud asja sisulise arutamise jätkamiseks, mitte menetluse uuendamise otsustamiseks. Kohtujuristil oli pädevus teha menetluse uuendamise määrus TsMS § 221 lg 3 sätestab, et vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev muu kohtuametnik võib teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata. Harju Maakohtu kodukorra § 8 lg 1 p 1 kohaselt on õigusteenistusse kuuluval kohtuteenistujal õigus allkirjastada korraldavat määrust, mille peale ei saa õigusaktidest tulenevalt edasi kaevata. Kohtujurist on õigusteenistusse kuuluv kohtuteenistuja. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seadus ei näe ette vaidlustamisõigust menetluse uuendamise määruse peale. Seega oli kohtujuristil pädevus teha menetluse uuendamise määrus. TsMS § 361 lg 3 sätestab, et menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Kohtumäärus (26.10.2022 dtl 125) toimetati hageja esindajale kätte 01.11.2022 (kostja esindajale 27.10.2022). Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole aegunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik
Vt sarnase olukorra kohta RKTKm 2-19-13966 p 14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.