Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-8265
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2024. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Viviana Vilter-Lindmäe Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2024. a määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ilmus 2015. aastal raamat „Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Pankrottimine kui uue aja hobusevargus.“ Raamatu üheks autoriks on kostja, kes on raamatus esitatud andmete kohaselt kirjutanud raamatu 7. peatüki. Lisaks koordineeris kostja kogu raamatus oleva tegelikkusele mittevastava ja hagejat halvustava sisu loomist.
2-19-8265
1.2.Raamatu avaldamisega on rikutud hageja isiklikke õigusi, kuna raamatus sisalduvate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega on tema au ja head nime oluliselt kahjustatud. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on olnud õigusvastane. Raamat sisaldab ligikaudu 200 leheküljel hageja valimatut laimamist, asjaoludega manipuleerimist ja demagoogiat. Raamatu eesmärk on hagejat kahjustada – täpsemalt luua temast alatu, manipuleeriva, igavesti võlgades sipleva omakasupüüdliku ihnuri, oma töötajaid valekaebustega ahistava, kohtumenetlusi kuritarvitava pankrotimeistri kuvand, tembeldades teda „pankrotimeistriks“, „pankrotijumalaks“, „petiseks“ ja „Suureks Suuärimeheks“ ning koguni „moodsa aja hobusevarguse“ praktiseerijaks. See kuvand on õigustamatu ega tugine tegelikel faktilistel asjaoludel.
1.3.Kostja avaldatud valeväidete tõttu on hagejale tekkinud olulised negatiivsed emotsioonid ja hingeline valu. Hageja tunneb end avalikkuse, sõprade ja tuttavate ning perekonna ees valedest tingitud laimu tõttu häbistatuna ja alandatuna. Vaidlusalune raamat (sh kostja poolt avaldatud valeväited) on põhjustanud hageja lastele hingelist valu. Tulenevalt raamatu selgelt negatiivset kuvandit loovast ja laimavast iseloomust, on nii hageja kui ka tema lähedased elanud läbi suuri emotsionaalseid kannatusi.
1.4.Hageja palus kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama hagis välja toodud kostja poolt avaldatud ebaõiged faktiväited. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja isiklike õiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel mõistlikus ulatuses. Hageja hindas endale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks vähemalt 50 000 eurot, kuid palus kohtul võtta summa suuruse osas seisukoht vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §le 366.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hilisemas seisukohas palus kostja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist sellega, et solidaarvõlgnikud on kõik hageja nõuded tsiviilasja nr 2-15-18661 raames täitnud, mistõttu on hageja nõue siinses asjas tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 67 lg-st 1 välistatud. Tsiviilasja nr 2-15-18661 aluseks olid kõik siinses asjas vaidluse all olevad väited. Seejuures esitas hageja kõnealuses tsiviilasjas väidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõuded. Seoses mh siinses asjas vaidluse all olevate väidetega on tsiviilasja nr 2-15-18661 raames kompromissis kokkulepitud sõnastuses ümberlükkamine ja vabandus juba avaldatud. Lisaks on kompromissi raames hagejale tasutud 15 000 eurot. Hageja kinnitas, et kui kokkulepitud ümberlükkamine ja vabandus on tehtud ning rahaline hüvitis tasutud, siis tal ei ole enam tsiviilasja nr 2-15-18661 aluseks olevate asjaolude ja nõuetega seoses nõudeid. Tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromiss hõlmas kogu vaidlusalust raamatut ja sellega tekitatud kahju. Kompromissist ei tulene, et see ei hõlmaks kogu hageja võlanõuet või et see ei hõlmaks ka siinses asjas vaidluse all olevaid väiteid. Seadus ei võimalda hagejale siinses tsiviilasjas täiendavat õiguskaitset.
3.Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata.
3.1.Kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-15-18661 menetlusosaline ega osalenud kompromissi sõlmimisel, mistõttu ei laiene kompromissi tingimused hageja nõuetele kostja vastu. Seejuures on kompromissi tingimustes selgesõnaliselt öeldud, et pärast kompromissi nõuetekohast täitmist puuduvad tsiviilasja nr 2-15-18661 hagejal ja kostjatel üksteise vastu mistahes nõuded.
3.2.Tsiviilasjas nr 2-15-18661 loobus hageja kompromissi korras osaliselt oma nõuetest tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjate vastu. See asjaolu ei mõjuta siinse tsiviilasja nõuete täitmist (VÕS § 64 lg 1). 2 (7)
2-19-8265
3.3.Hagejale ei hüvitatud tsiviilasjas nr 2-15-18661 raamatu avaldamisega põhjustatud mittevaralist kahju. Samuti ei ole üheski õiendis lükatud ümber siinses asjas hagi aluseks olevaid konkreetseid faktiväiteid. Seetõttu väärib hageja õiguskaitset. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 29. jaanuari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus märkis, et kostja on tuginenud järgmistele asjaoludele, millele hageja ei ole vastu vaielnud: -
-
hageja sõlmis tsiviilasjas nr 2-15-18661 raamatu kirjastaja W OÜ ning toimetajate C ja Qga (põhiavaldajad) kompromissi, mis hõlmas samade faktiväidete ümberlükkamist, mille ümberlükkamist taotleb hageja käesolevas menetluses; kompromiss hõlmas ka raamatu avaldamisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.
4.2.Maakohus viitas VÕS § 578 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et kompromissilepingu puhul ei ole tegemist üksnes varasematest (vaieldavatest) nõuetest loobumisega, vaid õigussuhte ümberkujundamisega, kus varasema õigussuhte asemele tekib kompromissilepingu tingimustega määratud õigussuhe. Kuna hageja on raamatu põhiavaldajatega kokku leppinud selles, milline on raamatu avaldamisega hagejale tekitatud mittevaraline kahju, ei saa hageja siinses menetluses tugineda sellele, et tegelikult oli raamatu avaldamisega põhjustatud kahju suurem ning tal on õigus nõuda selle kahju täiendavat hüvitamist. Kuna tsiviilasjas nr 2-1518661 sõlmitud kompromiss puudutas raamatuga põhjustatud kogu kahju, siis on kompromissilepingus kokku lepitud põhiavaldajate kohustusega hõlmatud ka siinse menetluse kostja kohustused, sest kostjalt saaks ta nõuda vaid osaliselt selle kahju hüvitamist, mida põhiavaldajatelt. Sellises olukorras ei peaks riik andma hagejale võimalust saada kahjuhüvitist kostjalt. Seetõttu tuleb hageja mittevaralise kahju nõude menetlemisest TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel keelduda.
4.3.Sama õiguslik olukord on faktiväidetega, mille ümberlükkamist hageja siinses menetluses taotleb. Kui hageja on vaieldava õigussuhte (valeandmete ümberlükkamise nõude) muutnud kompromissilepinguga vaieldamatuks ning leppinud kokku selles, millisel viisil tal on õigus nõuda raamatus avaldatud valeväidete ümberlükkamist, ning valeväited on kompromissilepingu kohaselt ümber lükatud, siis ei saa hageja samade väidete ümberlükkamist nõuda siinse menetluse kostjalt. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-18661 nõudis hageja põhiavaldajatelt muu hulgas samade väidete ümberlükkamist, mida siinses menetluses kostjalt, siis muutis hageja kompromissilepinguga vaieldamatuks selle, millisel viisil need tuleb ümber lükata. Seega olid kompromissilepingus kokkulepitud põhiavaldajate kohustusega hõlmatud ka siinse menetluse kostja kohustused seoses väidete ümberlükkamisega. Sellises olukorras ei peaks riik andma hagejale võimalust nõuda raamatu kaasautorilt samade väidete uuesti ümberlükkamist. Seetõttu tuleb hageja faktiväidete ümberlükkamise nõude menetlemisest TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3 (7)
2-19-8265
5.1.Määruskaebuse kohaselt on hageja nõuete läbi vaatamata jätmine põhjendamatu ning maakohus eksis nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse normide kohaldamisel.
5.2.Maakohus sisustas vääralt kompromissilepingu olemust ja solidaarvõlgnike vastutust (VÕS § 578 lg 1 ja § 66 lg 1). Hageja loobus osaliselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudest ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjate suhtes. Kui võlausaldaja ei ole kompromissi sõlmimisel loobunud nõudest ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes, on võlausaldajal õigus nõuda ülejäänud solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist esialgses ulatuses. Tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissiga ei loobunud hageja oma nõuetest siinse asja kostja suhtes.
5.3.Siinse tsiviilasja esemeks olevaid konkreetseid faktiväiteid ei ole tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi raames ümber lükatud. Seejuures ei hüvitatud hagejale ka mistahes mittevaralist kahju. Menetluskulude katteks tasutud hüvitis ei ole võrdsustatav mittevaralise kahju hüvitisega. Kuna kostja ei osalenud tsiviilasjas nr 2-15-18661 kompromissi sõlmimisel, siis ei kandu kompromissi tingimused temale üle. Kompromissi tingimustes on selgesõnaliselt öeldud, et pärast kompromissi nõuetekohast täitmist puuduvad tsiviilasja nr 2-15-18661 hagejal ja kostjatel üksteise vastu nõuded. Maakohus eksis, kui leidis, et hageja ei vääri õiguskaitset.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Siinses asjas vaidluse all olevate väidete osas on juba kompromissi raames ümberlükkav avaldus tehtud ja hageja ei saa nõuda samade väidete uuesti ümberlükkamist. Algne vaidlus ja seega kompromissis olev ümberlükkamise tekst hõlmab ka kõiki väiteid, mis on vaidluse all siinses asjas. Hageja ei ole kompromissiga ümberlükkamise nõudest loobunud, vaid nõustunud, et selliselt, nagu kokku lepiti, on vaidlusalused väited ümber lükatud.
6.2.Kuna siinses asjas vaidluse all olevate väidete osas on juba kokkulepe sõlmitud, ei saa hageja nõuda samade väidete eest uuesti ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kompromissi raames on hagejale tasutud 15 000 eurot. Hageja kinnitas kompromissis, et kui kokkulepitud ümberlükkamine ja vabandus on tehtud ning rahaline hüvitis tasutud, siis tal ei ole enam tsiviilasja nr 2-15-18661 aluseks olevate asjaolude ja nõuetega seoses nõudeid. Seejuures ei ole kompromissis juttu vaid pooltevahelistest nõuetest. Hageja kinnitas, et tal puuduvad nõuded tsiviilasja nr 2-15-18661 aluseks olevate asjaoludega seoses.
6.3.Praegusel juhul on tegemist VÕS § 67 lg 1 järgse olukorraga, kus solidaarvõlgnikest kostjad täitsid lepinguvälise võlanõude kogu raamatu, seejuures ka vaidlusaluste väidete ja mittevaralise kahju hüvitise osas. Kompromissi sõnastus võimaldab järeldada, et selle alusel loobuti hüvitisnõudest.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega 4 (7)
2-19-8265 kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et kuna tsiviilasjas nr 2-15-18661 kinnitatud kompromiss puudutas raamatuga põhjustatud kogu kahju, siis on kompromissilepingus kokku lepitud põhiavaldajate kohustusega hõlmatud ka siinse menetluse kostja kohustused nii kahju hüvitamise nõude kui ka väidete ümberlükkamise osas. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus tsiviilasjas nr 2-1518661 kinnitatud kompromissile tuginedes jätta siinses asjas esitatud hagi läbi vaatamata. Kolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui ühes kohtuasjas sõlmitakse kompromiss, mille ese hõlmab teises asjas menetluse esemeks olevat nõuet, on tegemist olukorraga, kus on olemas Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4). Sellest tulenevalt peaks kohus jätma kompromissiga lahendatud osas hagi läbi vaatamata (vt TsMS II komm (2017), § 430, p 3.4.4.b). Seega saanuks maakohus jätta siinses asjas hagi läbi vaatamata juhul, kui kompromiss oleks sõlmitud samade poolte (s.o hageja ja siinse asja kostja) vahel sama eseme kohta samal alusel. Praegusel juhul sellist olukorda aga ei olnud.
10.1.Vaidlust ei ole selles, et siinse asja kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi osapool. Maakohus on ka ise vaidlustatud määruses välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmis hageja kompromissi raamatu kirjastaja W OÜ ning toimetajate C ja Qga. Ringkonnakohus märgib, et raamatu 7. peatükis esitatud valeväidete ümberlükkamise ning seal esitatud valeväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas võivad tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjad ja siinse asja kostja olla VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud, kuid see asjaolu ei muuda siinse asja kostjat tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi osapooleks.
10.2.Seonduvalt tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi eseme ja alusega on maakohus leidnud, et viidatud tsiviilasjas nõudis hageja mh samade väidete ümberlükkamist, mida ta nõuab siinses vaidluses, ning viidatud tsiviilasjas nõuti mittevaralist kahju ka nende väidete eest, mille eest seda nõutakse siinses asjas. Samas ei ole maakohus neid järeldusi põhjendanud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks maakohus leiab, et siinses tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt samade väidete ümberlükkamist ja samade väidete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, mida ta nõudis tsiviilasjas nr 2-15-18661. Maakohus ei ole kahes tsiviilasjas esitatud nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid kõrvutanud ega neid sisuliselt võrrelnud.
11.Maakohus põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist selle õigusliku perspektiivitusega. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt ka RKTKm, 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12). Praegusel juhul on maakohus aga hagi õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata jättes põhjendamatult hinnanud tõendeid, eelkõige tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi (mis on dokumentaalne tõend, TsMS § 272 lg 2). Maakohus on kõnealuse kompromissi pinnalt teinud järeldusi, millises ulatuses oli siinse asja kostja kohustatud hagejale raamatuga tekitatud mittevaralise kahju hüvitama (sh kas hageja on kompromissilepinguga leppinud (endale suhetes kostjaga õiguslikult siduvalt) kokku hagejale raamatu avaldamisega tekkinud kahju suuruses ja/või loobunud mingit summat ületava kahju hüvitamise nõudmisest mh siinse asja kostjalt) ning millises osas on hageja võimalikud nõuded siinse asja kostja vastu juba täidetud (tsiviilasja nr 215-18661 kostjate poolt hüvitise maksmise ja ümberlükkava teksti avaldamisega). Kolleegium leiab, et seda, kas ja millises ulatuses mõjutab tsiviilasjas nr 2-15-18661 kinnitatud kompromiss 5 (7)
2-19-8265 ja selle täitmine hageja nõudeid siinse asja kostja vastu, saanuks hinnata alles asja sisulise lahendamise käigus. Seejuures ei ole maakohus ka põhjendanud oma seisukohti, et tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromiss hõlmas raamatuga põhjustatud kogu kahju ja selles avaldatud kõigi valeväidete ümberlükkamist ning kompromiss on hagejale siduv ka suhetes siinse kostjaga (vt selle kohta ka siinse määruse p 10.2).
12.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Asja sisulisel lahendamisel tuleb maakohtul arvestada alljärgnevaga.
12.1.Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, võivad hagis esile toodud asjaoludel siinse asja kostja ja tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjad olla raamatu 7. peatükis avaldatud väidetest tulenevate nõuete osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 tähenduses. Väidete ümberlükkamise kohustuse osas on kõigi samade väidete avaldajaks loetavate isikute kohustus sama sisuga ja jagamatu VÕS § 65 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Samuti, kui mitu isikut vastutavad samade väidetega tekitatud mittevaralise kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi.
12.2.Kostja esile toodud asjaoludel võib hageja olla tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissiga mingis osas loobunud raamatuga seotud nõuetest. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtus menetluse lõpetamiseks sõlmitud kompromiss on kompromissileping VÕS § 578 lg 1 tähenduses. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu (VÕS § 207 lg 1). Kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul on oma ese, st konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu (vt RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-44-08, p 16).
12.3.VÕS § 66 lg-st 1 tuleneb, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Lõike 2 kohaselt, kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. Samas tuleb aga kohtupraktika kohaselt arvestada, et kui võlausaldaja ei ole kompromissi sõlmimisel loobunud nõudest ülejäänud solidaarvõlgnike suhtes, on võlausaldajal õigus nõuda ülejäänud solidaarvõlgnikelt kohustuste täitmist esialgses ulatuses (vt RKTKo 13.11.2017, 2-14-62732, p 26).
12.4.Eeltoodut arvestades, kui maakohus tuvastab, et nende kohustuste näol, mille täitmist siinses asjas kostjalt nõutakse, on tegemist kostja ja tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjate solidaarkohustustega, tuleb maakohtul hinnata, kas tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissiga on hageja leppinud tsiviilasja nr 2-15-18661 kostjatega kokku selles, et ta loobub oma nõuetest kõigi solidaarvõlgnike, sh siinse asja kostja vastu, ning kas loobumine puudutab ka siinses tsiviilasjas esitatud nõudeid. Kuna hageja ja kostja arusaam on selles osas erinev, tuleb maakohtul kompromissis sisalduvaid tahteavaldusi tõlgendada (VÕS § 29).
12.5.Kui tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissiga on hageja loobunud ka oma siinses tsiviilasjas esitatud nõuetest kostja vastu, tuleks hagi jätta rahuldamata. Kui tsiviilasjas 6 (7)
2-19-8265 nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissiga ei loobunud hageja oma nõuetest kostja kui kompromissi osapooleks mitteoleva solidaarvõlgniku vastu, on kostja kohustatud need kohustused VÕS § 66 lg 1 järgi täitma. Küll aga tuleb arvestada, et hageja saab VÕS § 65 lgst 2 tulenevalt nõuda solidaarkohustuse täitmist vaid ühe korra. Ühe solidaarvõlgniku poolt kohustuse osaline või täielik täitmine vabastab vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka ülejäänud solidaarvõlgnikud ning kohustus lõpeb täitmise tõttu vastavalt VÕS § 67 lg-le 1 ja § 186 p-le 1 (vt ka VÕS I komm (2016), § 67, p 4.2). Eelnevast tuleneb, et ulatuses, milles hageja nõuded solidaarvõlgnike vastu on kompromissi alusel juba täidetud, ei saa hageja nõuda nende teistkordset täitmist kostjalt. Seega tuleb maakohtul sellisel juhul hinnata, kas ja millises ulatuses on solidaarvõlgnikud W OÜ, C ja Q täitnud (s.o tsiviilasjas nr 2-15-18661 sõlmitud kompromissi täitmisega) hageja nõuded raamatu 7. peatükiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning seal peatükis avaldatud, siinse tsiviilasja aluseks olevate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. See eeldab kompromissi tõlgendamist ja selle täitmist puudutavate tõendite hindamist.
13.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.