18.12.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-23-16460
Tsiviilasi
Q Qi hagi W Qi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
91 145,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Q Q (isikukood xxx), esindajad vandeadvokaadid Kristina Sööt ja Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja W Q (isikukood xxx), esindaja M R
Viimane kohtuistung toimus 28.11.2025. a.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Kohustada W Qit hoiduma avalduse tegemisest, et Q Q on vaimuhaige.
Mõista W Qilt Q Qi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ning sellelt hüvitiselt arvestatud viivis 18.12.2025 seisuga summas 24,10 eurot.
Mõista W Qilt Q Qi kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 100 euro tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2-23-16460 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 21.11.2023 Harju Maakohtule hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, andmete avaldamisest hoidumiseks, mittevaralise- ja varalise kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas oma nõudeid 05.11.2025 menetlusdokumendis ning 28.11.2025 kohtuistungil loobus hageja tuvastusnõuetest. Arvestades eeltoodut tuleb kohtul lahendada käesolevas menetluses järgmised hageja nõuded: Kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud faktiväited, avaldades Xxx veebiväljaandes järgmise sisuga teated/artiklid: •
Mina, W Q avaldasin 26.09.2023. a Xxx artiklis järgmise väite: „Mu eks (Q Q) on vaimuhaige“. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 26.09.2023. a Xxx artiklis järgmise väite: „Ta (Q Q) ei suuda leppida, et ma olen õnnelik“. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 26.09.2023. a Xxx artiklis järgmise väite: „Ta (Q Q) laimab mind kaks lahusoldud aastat“. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 26.09.2023. a Xxx artiklis järgmise väite: „Ta (Q Q) üritab mind igal pool mustata“. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 26.09.2023. a Xxx artiklis järgmise väite: „Ta (Q Q) üritab mu elu põrguks teha“. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
Kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud faktiväited, avaldades enda Xxx konto xxx storydes järgmise sisuga teated: •
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q valetab“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q on kibestunud“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q on empaatiavõimetu“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
2
2-23-16460 •
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q on olematu intelligentsiga“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q tahab, et teised inimesed ennast halvasti tunneksid“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
•
Mina, W Q avaldasin 27.09.2023. a enda Xxx konto xxx story-des järgmise väite: „Q Q tahab enda perele ja lähedastele inimestele halba“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, mistõttu lükkan selle ümber.
Kohustada kostjat tulevikus hoiduma ümberlükkamise esemeks olevate väidete (hagi p-des 2.1.-2.5. ja p-des 5.1.-5.6.) avaldamisest. Mõista kostjalt hageja kasuks välja ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega au teotamise eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 880,01 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja nõe põhineb esmalt sellel, et kostja on hageja kohta veebiväljaandes Xxx 26.09.2023 artiklis „W Qi eksabikaasa väidab, et naine töötas stripiklubis: ma ei ole seal töötanud, mu eks on vaimuhaige!“ avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja au. Lisaks tugineb hageja hagi alusena sellele, et kostjale kuulub Xxx konto kasutajanimega xxx ning ajendatult 26.09.2023 Xxx artiklist on kostja avaldanud enese Xxx konto story-des täiendavalt hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu peamiselt põhjusel, et kõik kostja poolt avaldatu vastab tõele. Lisaks tugineb kostja sellele, et ei ole hagejat vaimuhaigeks nimetanud avalikkuse ees, vaid tegi seda üksnes ajakirjanikule, kellel palus seda mitte avaldada (dtl 70 I lõik). Kostja leiab, et hageja võimaliku vaimse tervise probleemi kinnitab fakt, kui abielu ajal 2022.a. detsembris oli vajalik politsei eriüksuse sekkumine (dtl 71 I lõik). Kostja vaidleb varalise kahju hüvitamise nõudele (summas 880.- eurot) vastu põhjusel, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid ning kostja tegevus ei ole kahjustanud hageja mainet ega teotanud hageja au (dtl 74 I lõik). Lisaks vaidleb kostja varalise kahju nõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus on 01.10.2025 korraldaval kohtuistungil pooltega hageja erinevate nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni käsitlenud ning pooled on kohtu õigusliku käsitlusega nõustunud (dtl 146 ülal). Kohus ei ole pooltele tõendamiskoormise jaotust selgitanud, sest käesolev vaidlus lahendatakse hagimenetluses, mis on oma olemuselt võistlev menetlus ning mõlemaid pooli esindavad menetluses professionaalsed esindajad. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust
3
2-23-16460 selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282 p 11).
2.Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate peamiste faktiliste asjaolude üle. Eelkõige selle üle, et kostja on hagi aluseks olevad väited avaldanud Xxx veebiväljaandes (dtl 179 ajamärge 27:48) ning sotsiaalmeedia platvormil Xxx (dtl 179 ajamärge 28:37). Samuti on kostja omaks võtnud hageja väite, et kostja Xxx kontol on umbes 4800 jälgijat (dtl 179 ajamärge 33:13). Faktiväidete ümberlükkamise nõue
3.Hageja faktiväidete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mis sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
4.Hageja soovib järgmiste kostja avaldatud faktiväidete ümberlükkamist (dtl 162 p 2.1-2.5 ja p 5.15.6):
Hageja on vaimuhaige;
Hageja ei suuda leppida, et ma olen õnnelik;
Hageja laimab mind kaks lahusoldud aastat;
Hageja üritab mind igal pool mustata;
Hageja üritab mu elu põrguks teha;
Hageja valetab;
Hageja on kibestunud;
Hageja on empaatiavõimetu;
Hageja on olematu intelligentsiga;
Hageja tahab, et teised inimesed ennast halvasti tunneksid;
Hageja tahab enda perele ja lähedastele inimestele halba;
5.Kohus leiab, et eeltoodud väited, v.a p 4.1 esitatud väide, ei ole faktiväited. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Kohtu hinnangul saab tõendada üksnes sellist asjaolu, mida on võimalik ühemõtteliselt määratleda/defineerida. Punktides 4.2 kuni 4.11 nimetatud väiteid ei ole võimalik ühemõtteliselt defineerida. Näiteks väite puhul, et hageja valetab, on ebaselge, kas see väide vastab tõele siis, kui hageja on ühe korra valetanud või siis, kui hageja on valetanud iga asjaolu kohta, mida hageja oma suhtest kostjaga on rääkinud. Vaidlusalused väited on sedavõrd abstraktsed, et nende ühemõtteline defineerimine ei ole võimalik ning seetõttu ei ole võimalik neid väiteid kohtumenetluses tõendada.
4
2-23-16460
6.Kohus on seisukohal, et väide, mille kohaselt hageja on vaimuhaige, on faktiväide1. Kuigi vaimuhaigus ei ole meditsiinilise terminina juba pikemat aega kasutusel, on sellel avaldamise konteksti arvestades keskmise lugeja jaoks piisavalt konkreetne tähendus, mistõttu on võimalik sellise väite tõele vastavust kohtumenetluses tõendada. Kohtu hinnangul mõistab keskmine lugeja väidet „vaimuhaige“ selliselt, et tegemist on inimesega, kellel esineb psüühika häire, s.t talle on määratud psühhiaatri poolt vaimse tervise häiret väljendav diagnoos.
7.Kostja on väite tõendamiseks, et hageja on vaimuhaige, tuginenud asjaolule, et 2022.a. detsembris oli vajalik politsei eriüksuse sekkumine (dtl 71 I lõik). Sellise asjaolu tõendamiseks esitas kostja 12.06.2023 interneti veebilehel avaldatu (dtl 171, vt dtl 180 ajamärge 50:50 ja dtl 181 ajamärge 1:48:05). Kohus leiab, et kõnealusest tõendist nähtub, et internetis on avaldatud artikkel, milles muuhulgas märgitakse, et poolte peretülide tõttu oli politsei eriüksuse sekkumine vajalik. Kohtu hinnangul ei saa politsei eriüksuse sekkumisest aga järeldada, et hagejal on psüühika häire. Muid tõendeid hageja vaimuhaiguse tõendamiseks ei ole kostja esitanud. Seega ei ole kostja suutnud tõendada väite tõesust, et hageja on vaimuhaige. Seetõttu on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda sellise väite ümberlükkamist.
8.Hageja soovib, et kostja lükkaks eeltoodud väite ümber Xxx veebiväljaandes (dtl 162 p 3). Kostja on hagivastuses (dtl 70 I lõik) ning kohtuistungil (dtl 179 ajamärge 27:48) selgesõnaliselt tuginenud sellele, et tema on sellise avalduse teinud ajakirjanikule. Hageja ei ole sellisele kostja väitele vastu vaielnud ning hageja avaldustest ei nähtu, et hageja sellist kostja väidet vaidlustaks. Vastupidi, hagiavaldusest järeldub, et andmed on avalikkusele kättesaadavaks teinud Xxx veebiväljaande omanik, kelle ajakirjanikule on vaidlusaluse avalduse teinud kostja (dtl 3 p 1). Sellises olukorras on VÕS § 1047 tähenduses avaldajaks ka kostja ning selline asjaolu mõjutab seda, millisel viisil ümberlükkamist saab hageja kostjalt nõuda.
9.Riigikohus on valeandmete ümberlükkamise nõude kohta selgitanud järgmist2. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees.
10.Hageja on soovinud väite, et hageja on vaimuhaige, ümberlükkamist Xxx veebiväljaandes, see on avalikkuse ees. Arvestades eelviidatud Riigikohtu seisukohta, puudub hagejal õigus nõuda andmete sellisel viisil ümber lükkamist ning hageja võiks nõuda andmete ümberlükkamist üksnes ajakirjaniku ees, kellele kostja hageja õigusi rikkuva avalduse tegi.
11.Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata kõik ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuded.
1 Riigikohus on rõhutanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite 2 RKTKo 09.01.2013, 3-2-1-166-12 p 13
5
2-23-16460 Andmete avaldamisest hoidumise nõue
12.Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjat hoiduma tulevikus hageja kohta otsuse punktis 4 märgitud väidete avaldamisest (dtl 163 p 8).
avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10 p 21).
13.Nende nõuete lahendamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mis sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitavast käitumisest hoidumist.
14.Nõuete rahuldamise eeldusena tuleb esmalt kontrollida seda, kas avaldamine on olnud õigusvastane, sest VÕS § 1055 lg 1 näeb ette õiguse nõuda üksnes õigusvastastest avaldustest hoidumist. Kohus on eespool selgitanud, et suurem osa kostja poolt avaldatust on väärtushinnangud. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidluse esemeks olevad avaldused on tehtud poolte abielu purunemise tõttu ning poolte abielus tekkinud erimeelsuste pinnalt. Need asjaolud nähtuvad väidete avaldamise kontekstist, kus abielu purunemise ajend on selgelt äratuntav. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et lähisuhte tülide korral ei ole konflikti eskaleerumise põhjuseks ühe poole käitumine, vaid olukorras, kus erimeelsused on viinud abielu lahutamiseni, on konfliktis oma oluline osa mõlemal poolel. Iga isik, kes kostja tehtud avaldustest on osa saanud, arvestab sellega ning teadvustab perekonna purunemisel tekkivat kõrgendatud emotsionaalset fooni ja seetõttu arvestab ka sellega, et kostja avaldused sisaldavad suure tõenäosusega liialdusi. Kohus arvestab sellega, et Xxx ajakirjaniku küsimustele vastamisel ei olnud kostja eesmärk selliste avalduste teatavaks tegemine üldsusele ning kostja tajus avaldamise hetkel seda kitsalt ajakirjanikuga peetud sõnumivahetusena (dtl 75). Vestluse sisu arvestades kaitses kostja ajakirjaniku küsimustele vastates enda eraelu puutumatust, soovides vältida enda eksponeerimist striptiisibaari töötajana, mida ta väidetavalt ei ole kunagi olnud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja avaldatu ei ole väljendatud ebasündsal viisil, ei ole kostja poolt avaldatu õigusvastane VÕS § 1046 tähenduses.
16.Kostja avaldatu, mille kohaselt on hageja vaimuhaige, õigusvastasust tuleb hinnata VÕS § 1047 lõigete 2 ja 3 alusel. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Nagu kohus eespool tuvastas, ei ole kostja menetluses tõendanud avaldatud väidet, et hageja on vaimuhaige. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on oma käitumist õigustanud sellega, et hageja on kostjat laimanud. Isegi, kui selline kostja väide vastaks tõele, ei anna see kostjale õigust nimetada hagejat 6
2-23-16460 vaimuhaigeks3. Õigusvastasuse välistamiseks tulnuks kostjal enne väite avaldamist hageja vaimse tervise seisundi kohta ka andmeid kontrollida. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks midagi teinud selleks, et kontrollida, kas hagejale on psühhiaatri poolt määratud mõni vaimse tervise häiret väljendav diagnoos. Arvestades eeltoodut on kostja poolt ajakirjanikule avaldamine, et kostja on vaimuhaige, õigusvastane.
17.Riigikohus on leidnud4, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab esitada nõude muuhulgas juhul, kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud) ning esineb oht, et rikkumine võib korduda. Samas lahendis (p 13) on Riigikohus märkinud, et kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja on vaidlusaluseid avaldusi hageja kohta teinud, esineb eelduslikult oht avaldamise kordumiseks. Ohu tõenäosust suurendab käesoleval juhul asjaolu, et kostja on avaldusi teinud korduvalt ning on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et avaldatu vastab tõele ega ole seetõttu õigusvastane.
18.Arvestades eeltoodud on hoidumisnõude rahuldamise eeldused täidetud selle nõude osas, millega hageja soovib kohustada kostjat hoiduma avaldamast, et hageja on vaimuhaige. Selle nõude osas kuulub hagi rahuldamisele. Mittevaralise kahju nõue
19.Selle nõude õiguslikuks aluseks on eelkõige VÕS § 1043, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Selle sätte kohaselt saab kahjunõue põhineda üksnes kostja õigusvastasel käitumisel. Kohus on eespool hinnanud kostja avalduste õigusvastasust ning leidnud, et kostja poolt avaldatus on õigusvastane üksnes väite avaldamine, mille kohaselt hageja on vaimuhaige.
20.Hageja on palunud 14.03.2024 hagiavalduse täienduses arvestada mittevaralise kahju nõude lahendamisel sellega, et kostja on pärast hagi esitamist jätkanud hageja au teotavate avalduste tegemist meedias (Eesti Eksperssis) ning on selle käigus teinud järgmised avaldused:
Hageja on kibestunud meesterahvas (dtl 93 p 8.1).
Hageja elu kõige suurem kirg ja saavutus on pidevalt teiste eludes surkida ja end negatiivsusega ümbritseda (dtl 93 p 8.2).
Ma ei lasku ealeski samale tasemele ega reageeri sellistele jaburustele (dtl 93 p 8.3).
21.Kohtu põhjendused seoses eeltoodud väidete õigusvastasusega on samad, mis on toodud käesoleva otsuse punktis 15 ning kohus neid põhjendusi siin ei korda. Kõiki asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et kõnealused kostja avaldused ei ole õigusvastased ning nende avaldamine ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. 3 Riigikohus on leidnud, et õiguspärane ei ole see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673 p 12). 4 RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047 p 12
7
2-23-16460
22.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
23.Kohus arvestab sellega, et õigusvastane väide avaldati veebiväljaandes, mis eelduslikult jõuab paljude isikuteni ning on leitav otsingute abil eelduslikult hageja elu lõpuni. Samuti arvestab kohus sellega, et pärast avaldamist on kostja oma käitumist õigustanud ning menetluses läbivalt tuginenud sellele, et avaldatu vastab tõele ja on püüdnud sellist väidet ka tõendada. Seoses kostja väitega, et palus ajakirjanikul vaidlusalust väidet mitte avaldada, märgib kohus, et ei nõustu kostja sellise
järeldusega kostja esitatud tõendist (dtl 75). Nimetatud sõnumivahetusest ajakirjanikuga nähtub, et kostja ägestus, saades ajakirjanikult küsimuse, millal ja kui kaua on kostja hagejale kuuluvas striptiisiklubis xxx töötanud. Sõnumivahetusest nähtub, et nõudes laimu avaldamise lõpetamist, pidas kostja silmas, et soovitab mitte avaldada laimu selle kohta, nagu oleks kostja töötanud hagejale kuuluvas striptiisiklubis.
24.Samuti arvestab kohus sellega, et eeltoodu on kostja poolt avaldatud abielu purunemise järgselt, kus kostja kõrgendatud emotsionaalsuse taga on lisaks kostjale ka hageja käitumine. Seega sisuliselt õigustab kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 alusel asjaolu, et avaldus on tehtud abielusuhte purunemise pinnalt ning välistatud ei ole, et hageja kasutaski kostja teadmata viimase fotot oma striptiisiklubi reklaamimisel. Avaldus on tehtud kontekstis, millest on selgelt aru saada, et see põhineb kostja kõrgendatud emotsionaalsusel, mis on ajendatud poolte abielu purunemisest ning eelduslikult iga avaldusega tutvuv isik arvestab sellega, et kostja võib olukorda hinnata ebaobjektiivselt.
25.Kuna pooled ei ole menetluses toonud esile asjaolusid, mille kohaselt oleks kostja keskmisest paremini majanduslikult kindlustatud või et esineks muud erakorralised asjaolud, leiab kohus, et VÕS § 134 lõike 6 kohaldamine ei ole käesoleval juhul õigustatud.
26.Eeltoodut arvestades on kohane mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.
27.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi välja mõistetud hüvitiselt kuni selle täieliku täitmiseni kostja poolt. Kohus leiab, et selline nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lõigete 1 ja 2 alusel.
28.Hagi on esitatud 21.11.2023 ning kohtuotsuse tegemise päev on 18.12.2025, mis teeb 100 euro suuruse kohustusega viivitamise korral viiviste summaks 24,10 eurot. Varalise kahju nõue
29.Hageja varalise kahju nõude rahuldamisel tuleb lähtuda eelkõige VÕS § 115 lõikest 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 8
2-23-16460
30.Nõude alusena tugineb hageja sellele, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu on hagejal tekkinud vajadus professionaalse õigusabi järele advokaadi teenuse näol. Õigusabi eest tasus hageja advokaadibüroole 880,01 eurot ning hagejale osutatud õigusteenus seisnes järgnevas:
30.1.Suhtlused kliendiga, e-kiri kliendile, tutvumine olukorraga ja kliendi sisendiga, tööplaani seadmine – tegemist on toiminguga (toimingute kogumiga), mis on vältimatult vajalik hageja nõuete maksmapanekuks, kuivõrd aitas anda hinnangut, kas kostja vastu nõude ja võimalikult hagi esitamine on üldse mõistlik ja perspektiivikas, st kas kostja vastu on võimalik nõuet esitada ja täita.
30.2.Nõudekirja koostamine, lisade komplekteerimine; nõudekirja lõplik viimistlemine, edastamine kostjale e-kirja teel ja teadmiseks kliendile – tegemist on toimingute kogumiga, mis on vältimatult vajalikud hageja nõuete maksmapanekuks, kuivõrd nõudekirja esitamine oli mõistlik viis, et püüda tekkinud olukord lahendada kohtuväliselt.
31.Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on põhjendatud ja vajalike toimingutega ning selleks tehtud kulutused on kahjuna hüvitatavad. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
32.Kohus leiab, et advokaadibüroo kuluarvestusega (dtl 48) on tõendatud teenuse osutamise sisu, seotus käesoleva vaidluse esemeks olevate väidete avaldamisega ning teenuse osutamisele kulunud aeg.
33.Vaatamata kostja vastuväitele, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, s.t esitanud tõendit selle kohta, et ta õigusabiga seoses oleks kulu kandnud (dtl 73 viimane lõik), ei ole hageja tõendanud, et ta oleks osutatud õigusabi eest tasunud. Seejuures viitas kostja asjaolule, et kuluarvestuse kohaselt kuulus tasu õigusabi eest maksmisele 15.11.2023, mis on varasem päev, kui hagi esitamise päev. Arvestades kostja selget vastuväidet oli hagejal võimalus see kostja väide lihtsasti ümber lükata, sest kostja isegi märkis, et sellise väite tõendamiseks sobiks maksekorraldus või kontoväljavõte.
34.Arvestades asjaolu, et pooled ning kohus olid nõude aluseks oleva õiguse osas üksmeelel ning Riigikohtu väljendatud seisukohta (vt otsuse põhjenduste p 1), ei olnud kohtul kohustust juhtida hageja tähelepanu kulu kandmise tõendamise vajadusele. Kostja selge vastuväite olukorras lihtsasti esitatava tõendi esitamata jätmise tõttu leiab kohus, et advokaadibüroo kuluarvestusega ei ole tõendatud asjaolu, et hagejale on temale osutatud õigusabi eest kahju tekkinud või see kindlasti tulevikus tekiks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et üldtuntud on asjaolu, et äriühingutes valitsevat mõju omavate isikute kulud kaetakse tihti ühingute poolt ning sellega, et poolte poolt avaldatust nähtuvalt on hageja ettevõtja, kes omab valitsevat mõju vähemalt selles äriühingus, mis peab stripitiisiklubi xxx.
35.Kõike eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et talle oleks tekkinud või tekkiks tulevikus kahju kohtueelse õigusteenuse kasutamisest seoses käesoleva vaidluse esemeks olevate avalduste tegemisega. Seetõttu jätab kohus hageja varalise kahju nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt 9
2-23-16460 hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi hageja nõuded jäävad suuremas ulatuses rahuldamata leiab kohus, et menetluskulude poolte kanda jätmine on õigustatud põhjusel, et poolte menetluskulud ei oleks olnud märkimisväärselt suuremad olukorras, kui hageja oleks pöördunud kohtusse vaid põhjendatud nõuetega.