Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2023, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-128923
Tsiviilasi
Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) hagi A I vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
284,50 eurot
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu), rk 75003909; asukoht Kesk tn 27, Sillamäe linn; e-post:[email protected] Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok; Alinea Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kostja: A I (ik XXX); elukoht: XXX; e-postXXX
2-23-128923 viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel teha menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linna (edaspidi hageja) hagi A I (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes
31.08.2023. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on Sillamäe linn korteriomandi XXX (registriosa nr XXX ) omanik. Sillamäe linna omandis olevate korterite haldamise ja teenindamisega tegeleb munitsipaalettevõte AS MEKE
(rk 10337120) (edaspidi valitseja) vastavalt Sillamäe Linnavolikogu 30.05.2006. a määrusega nr 26-m kehtestatud Sillamäe linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale. Hageja (edaspidi ka üürileandja) valitseja kaudu ja kostja (edaspidi ka üürnik) sõlmisid 1.02.2023 eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks munitsipaalkorteri üldpinnaga 47,8 m2 asukohaga XXX tema ja tema perekonnaliikmete elamiseks tähtajaga kuni 01.02.2024. Kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ning korteriga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused) vastavalt üürilepingu tingimustele. Kostja võttis korteri vastu ning asus korterisse elama. Hagejale teadolevalt kasutas kostja eluruumi umbes kuu ja seejärel lahkus korterist. Kostja eluruumi nõuetekohaselt ei tagastanud ega esitanud üürilepingu ülesütlemisavaldust. Samal ajal hoidus kostja kõrvale valitseja töötajatega suhtlemisest ja kohtumisest. Telefonile ta ei vastanud. Vastavalt üürilepingu p-le 4.1 kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamise eest üüri Sillamäe Linnavolikogu kehtestatud määras. Sillamäe Linnavolikogu 28.05.2020. a määruse nr 58 „Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele üüri piirmäära kehtestamine“ (RT IV, 05.06.2020, 99) §-st 1 tulenevalt Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele ja sotsiaaleluruumidele üüri määr alates
2-23-128923 01.05.2022 oli 1 euro eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus (RT IV, 12.03.2022, 5). Kostjale üüritud eluruumi pinda arvestades moodustas üür 47,8 eurot (1*47,8) kuus. Vastavalt üürilepingu p-le 4.2 lisaks üüri maksmisele pidi üürnik kandma kõik üüritud asjaga seotud kulud (kõrvalkulud), maksud ja koormised. Asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Selle punkti alusel pidi kostja tasuma korteriga seotud majandamiskulude eest, mis esitas korteriühistu oma arvetes hagejale. Korteriühistu arvete koostamise aluseks olid kostja poolt tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu poolt kantud kulud. Üüritud korteri kasutamise eest esitas valitseja kostjale 2023. a veebruarikuu eest arve nr 110929/1478, mis sisaldas üüri ja korteriühistu majandamiskulusid, 186,68 eurot, millest üür on 47,80 eurot ja majandamiskulud on 138,88 eurot. Vastavalt üürilepingu p-le 4.3 oli arve tasumise tähtpäevaks järgmise kuu 25. kuupäev, s.o 25.03.2023. Arve pandi kostjale korteri postkasti vastavalt lepingu p-le 3.3. Vaatamata eluruumi tegelikule kasutamisele ja kommunaalteenuste tarbimisele jättis kostja arve tasumata. Hageja esitab väljavõtte valitseja raamatupidamise programmist kõnealuse korteriomandi suhtes, millest nähtub võla kujunemine. Kuna hagi esitamiseni ei ole kostja üürilepingust tulenevat võlgnevust tasunud, leiab hageja, et kostja peab tasuma temale üüri 2023. a veebruari eest 47,80 eurot ja kõrvalkulusid 2023. a veebruari eest 138,88 eurot, s.o kokku 186,68 eurot. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevat põhivõlgnevust 186,68 eurot, seisuga 31.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivist 29,68 eurot jajooksvat lepingujärgset viivist alates 01.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Kostja 29.09.2023. a vastus hagile Kostja võtab õigeks, et 1. veebruaril 2023 sõlmisid hageja valitseja kaudu ja kostja eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks munitsipaalkorteri üldpinnaga 47,8 m2 asukohaga XXX tema ja tema perekonnaliikmete elamiseks tähtajaga kuni 01.02.2024. Kostja kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ning korteriga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused) vastavalt üürilepingu tingimustele. Ei vasta tegelikkusele, et kostja võttis korteri vastu ning asus korterisse elama. Kahjuks enne lepingu sõlmimist kostja ei saanud korteri üle vaadata kuna kostja viibis haiglas. Vastuvõtmise üleandmise akt ei olnud koostatud nõuetekohaselt ning oli koostatud formaalse dokumendina. Pärast haiglast välja kirjutamist vaatas kostja üürile võetud korteri üle ja segus, et korter on kasutamiseks kõlbmatu. Korteris olid teise isiku asjad, väga tugev hais ning korterisse sissekolimiseks oli vaja teha remont. Kostja saab esitada tõendid korteriomandi seisundi kohta, kui hageja neid asjaolusid eitab. Asjaolu, et korteriomand ei olnud kostja kasutuses tõendab ka hageja poolt esitatud arve, millest kommunaalteenuste tarbimist veebruaris 2023 ei nähtu. Kostja teatas hagejale, et ei saa korterit nendel põhjustel kasutada. Kuna hageja ei ole reageerinud kostja pöördumisele ei reageerinud, esitas kostja kirjalikult 22.02.2023hagejale teade, mille kohaselt ütleb ta lepingu üles. Kahjuks hageja pahatahtlikult venitas aja kuni kuu lõpuni.
2-23-128923 Korteriomand oli formaalselt kostja kasutuses alates 1.02.2023 kuni 22.02.2023. Sealjuures kostja ei kasutanud korterit ühtegi päeva. Kostja on valmis kompromissina hüvitama hagejale korteriomandi üüri ja kõrvalkulu vaid 22 päeva eest (enne lepingu ülesütlemist): elektrienergia 0,8 senti; üüri 36,26 eurot; hoone hooldamise 17,13 eurot; kütte 80,80 eurot; 0,04 eurot; remondifondi 10,08 eurot; kokku 145,11 eurot. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejale seda summat korraga, kuna kostja majanduslik seisund seda ei võimalda. Kostja saab tasuda eelpool nimetatud summa 3 kuu jooksul osamaksetena: 1. makse - 50 eurot, 2. makse - 50 eurot, 3. makse - 45,11 eurot. Esimene makse pärast kompromissi kinnitamist järgnevast kuust. Kostja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Hageja 24.10.2023. a seisukoht Hageja nõustub kostja väidetega ainult selles osas, et korteri põrand vajas renoveerimist. Ülejäänud osas moonutab kostja tegelikke asjaolusid. Kostja avalduse alusel otsustas 29.11.2022 Sillamäe Linnavalitsuse munitsipaaleluruumide jaotamise alaline komisjon anda üürile kostjale korteri XXX (vt protokolli nr 7 p 2.1). Pärast seda vaatas kostja korteri 2023. a novembri alguses koos AS MEKE SILLAMÄE (linnaelamu valitseja) töötajaga üle. Kostja oli korteri seisundist teadlik ja ka sellest, et korteri põrandad ja uks vajavad vahetust ning kinnitas soovi korterit üürida. See tuleneb ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest. Kuna kostja soovis antud korterit hiljem hagejalt välja osta, leppisid pooled kokku, et hageja vahetab ukse omal kulul, mida hageja 2023. a jaanuaris tegigi. Pärast üürilepingu sõlmimist mõtles kostja ümber ja kirjutas 22.02.2023 valitsejale, et kavatseb korterist loobuda. VÕS § 296 lg-st 3 tulenevalt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Seega asjaolu, et kostja ei ole üüritud korteris elanud, ei vabasta teda üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusest. Kostja viis kohut eksitusse, teatades hagejale, et korterit ei saa kasutada, kuid hageja sellele ei reageerinud. Kostja 22.02.2023 kiri oli esimeseks ja ainsaks sõnumiks, et talle midagi ei sobi. Väär on kostja väide, et hageja venitas korteri vastuvõtmisega. Esitatud kirjavahetusest nähtub selgelt, et pärast 22.02.2023 kostja kadus ning just valitseja töötaja tuletas kostjale meelde korteri tagastamise vajadust. Isegi kui kostja 22.02.2023 kirja tuleks käsitleda üürilepingu ülesütlemisavaldusena, arvestades, et ostja tagastas korteri hagejale alles 28.02.2023 (ja ainult pärast valitseja töötaja meeldetuletust) on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist kuni 28.02.2023 kas kehtiva lepingu alusel või VÕS § 335 ja lepingu p 2.12 alusel, millest tulenevalt tasub üürnik leppetrahvi üüri kahekordses määras aja eest, mil ta viivitas eluruumi üleandmisega, ning hüvitab selle aja eest kõrvalkulud, eluruumiga seotud maksud ja koormised. Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustu ja tegi kostjale vastuettepaneku. Kostja tasub hagejale üüri ja kõrvalkulud 22 päeva eest kokku 146,68 eurot (186,68 : 28 * 22) ja poolt menetluskuludest, s.o riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 160 eurot (käesolevat menetlusdokumenti arvestamata) kuue kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Teistest nõuetest hageja loobub. Hageja hoiatab, et juhul kui kostja kompromissiga ei nõustu, esitab hageja põhjaliku seisukoha, mis suurendab ka menetluskulusid.
2-23-128923 Kohtu 25.10.2023. a kompromissi ettepanekud pooltele Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule seisukoht poolte kompromissi ettepanekute osas või kompromissi tingimustega nõustumisel poolte poolt allkirjastatud kompromiss kohtule kinnitamiseks. Kompromissi mittesaavutamisel tuleb kostjal esitada vastus hageja seisukohale. Kostja 10.11.2023. a vastuse kohaselt ei ole nõus kostja hageja poolt pakutud kompromissiga. Hageja kohtule ei vastanud.
Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 403 alusel. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Pooled võivad samaks tähtajaks esitada kirjaliku kompromissi kohtule kinnitamiseks. Kohus andis pooltele ka tähtaja esitada kohtule lõplikud menetluskulude nimekirjad. Pärast seda võivad pooled esitada kohtule arvamused vastaspoole menetluskulude nimekirja osas. Kostja kohtule ei vastanud.
Hageja 12.12.2023. a lõplik seisukoht Hageja teatab kohtule, et pooled kompromissi ei sõlminud. Hageja rõhutab, et kostja oli teadlik korteriomandi seisukorrast enne lepingu sõlmimist. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. VÕS § 277 lg 2 kohaselt kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes taotles munitsipaalkorterit ja kellega otsustati sõlmida üürileping juba 29.11.2022 (s.o kaks kuud enne lepingu sõlmimist), ei tundnud enne korterisse kolimist korteriga tutvumise vastu huvi. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja oli Sillamäe linna poolt hallatava hoolekandeasutuse "S " töötaja (see tuleneb ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest), mille ülesandeks oli mh munitsipaaleluruumidega seotud asjadega tegelemine. Hoolekandeasutuse põhimääruse (RT IV, 11.04.2015, 4) § 4 p-st 8 tulenevalt teostab asutus Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud Sillamäe linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras sätestatud toiminguid sotsiaalteenusena üürile antavate eluruumi taotluste menetlemisel (vt nt ka 24.10.2023 esitatud SLV munitsipaaleluruumide komisjoni protokoll). Hoolekandeasutuse töötajana oli kostja eluruumi seisukorrast teadlik, kuna just asutuse ülesandeks on munitsipaaleluruumide pakkumine Sillamäe linna elanikele sotsiaalabi korras. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta soovis nimetatud korterit välja osta ja seetõttu poolte kokkuleppel vahetas hageja välisust uue vastu. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja eelnevalt ei tutvu5
2-23-128923 nud korteriga ostmise eesmärgil. Kostja kinnitas 22.02.2023 e-kirjas, et ta oli teadlik, et põrand vajas vahetust. Kirjavahetusest ka tuleneb, et kostja tutvus korteriga enne lepingu sõlmimist. Kostja sai korteri võtmed kätte juba lepingu allkirjastamisel 27.01.2023, millega eeldati, et ta võttis korteri vastu. VÕS § 282 lg 1 järgi peab üürnik üürileandjale viivitamata asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama. Kostja teatas oma pretensioonist alles 22.01.2022, s.o peaaegu kuu hiljem, millest saab teha järelduse, et kostja kas oli kõnealuse puudusest teadlik, kuid otsustas lepingust temast oleneval põhjusel loobuda või rikkus VÕS § 283 lg-s 1 sätestatud teatamiskohustust. Viimasel juhul ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes VÕS §-s 278 sätestatud õigusi, samuti öelda VÕS § 314 lg-s 1 sätestatud juhul üürileping erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata. Hageja leiab, et kostjal ei olnud põhjust ega õigust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. VÕS § 314 lg 2 järgi kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et üürileping kehtis kuni 28.02.2023, s.o päevani, millal kostja tagastas korteri võtmed. Ülejäänud osas jääb hageja oma varasemate seisukohtade juures.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole, et 1.02.2023 sõlmisid hageja valitseja kaudu ja kostja eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks munitsipaalkorteri üldpinnaga 47,8 m2 asukohaga XXX tema ja tema perekonnaliikmete elamiseks tähtajaga kuni 1.02.2024. Kohus järeldab, et poolte vahel sõlmitud leping on üürileping võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 271 mõistes. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja väitel ei ole kostja eluruumi nõuetekohaselt tagastanud ega esitanud üürilepingu ülesütlemisavaldust. Vaatamata eluruumi tegelikule kasutamisele ja kommunaalteenuste tarbimisele jättis kostja arve tasumata. Kostja väidab, et temal ei olnud võimalust korteriga tutvuda, ta seda ei kasutanud, korter ei olnud kasutuskõlblik ja vajas remonti. Kuna hageja ei ole reageerinud kostja pöördumisele, kostja kirjalikult ehk 22.02.2023 esitas hagejale teade, mille kohaselt ütleb ta lepingu üles.
2-23-128923 VÕS § 277 lg 1 ja 2 kohaselt, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib VÕS §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Kohus tuvastas, et kostja avalduse alusel otsustas 29.11.2022 Sillamäe Linnavalitsuse munitsipaaleluruumide jaotamise alaline komisjon anda kostjale üürile korteri XXX (vt protokolli nr 7 p 2.1). Pärast seda vaatas kostja korteri üle koos AS MEKE SILLAMÄE (linnaelamu valitseja) töötajaga 2023. a novembri alguses. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik korteri seisundist ja ka asjaolust, et korteri põrandad ja uks vajavad vahetust ja kinnitas oma soovi korterit üürida. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et isik, kes taotles munitsipaalkorteri saamist ja kellega otsustati sõlmida üürilepingu juba 29.11.2022 (s.o kaks kuud enne lepingu sõlmimist) ei tundnud korteri vastu enne sissekolimist huvi. Kostja sai korteri võtmed kätte juba lepingu allkirjastamisel 27.01.2023, millega eeldatakse, et ta võttis korteri vastu. VÕS § 282 lg 1 järgi peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ei pea seda kõrvaldama ise. VÕS § 282 lg 3 kohaselt, kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus viidatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes VÕS §-s 278 sätestatud õigusi, samuti öelda VÕS § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürileping erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata. Kostja väitel teatas kostja hagejale, et ei saa korteri eelpool nimetatud põhjustel kasutada. Kuna hageja ei ole reageerinud kostja pöördumisele, kostja kirjalikult ehk 22.02.2023 esitas hagejale teade, mille kohaselt ütleb ta lepingu üles. Korteriomand oli formaalselt kostja kasutuses alates 1.02.2023 kuni 22.02.2023. VÕS § 314 lg 1 alusel kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kostja esitas pretensiooni kirjalikult alles 22.02.2023, s.o peaaegu kuu hiljem, millest saab kohus järeldab, et kostja, kas oli kõnealuse puudusest teadlik, kuid otsustas lepingust temast oleneval põhjusel loobuda või rikkus VÕS § 283 lg-s 1 sätestatud teatamiskohustust. Viimasel juhul ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes VÕS §-s 278 sätestatud õigusi, samuti öelda VÕS § 314 lg-s 1 sätestatud juhul üürileping erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata. VÕS § 314 lg 2 kohaselt kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus. Kohtu arvates ei olnud kostjal ka põhjust ega õigust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
2-23-128923 Kohus leiab, et, et üürileping kehtis alates 1.02.2023 kuni 28.02.2023, s.o päevani, millal kostja tagastas korteri võtmed hagejale. Üüritud korteri kasutamise eest esitas valitseja kostjale arve nr 110929/1478 2023 veebruari eest, mis sisaldas üüri ja korteriühistu majandamiskulusid, kokku 186,68 eurot, millest üür oli 47,80 eurot ja majandamiskulud 138,88 eurot. Kostja väitel oli korteriomand formaalselt kostja kasutuses alates 1.02.2023 kuni 22.02.2023. Sealjuures ei kasutanud kostja korterit ühtegi päeva. Kostja oli valmis kompromissina korras hüvitama hagejale korteriomandi üüri ja kõrvalkulu ainult 22 päeva eest. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri). VÕS § 296 lg-st 3 tulenevalt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et kostja ei ole üüritud korteris elanud, ei vabasta teda üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusest. Kohus tuvastas, et vastavalt üürilepingu p-le 4.1 kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamise eest üüri Sillamäe Linnavolikogu poolt kehtestatud määras. Sillamäe Linnavolikogu 28.05.2020 määruse nr 58 „Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele üüri piirmäära kehtestamine“ (RT IV, 05.06.2020, 99) §-st 1 tulenevalt Sillamäe linna omandis olevatele eluruumidele ja sotsiaaleluruumidele üüri määr alates 01.05.2022 oli 1 euro eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus (RT IV, 12.03.2022, 5). Kostjale üüritud eluruumi pinda arvestades moodustas üür 47,8 eurot (1*47,8) kuus. Vastavalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt üürilepingu p-le 4.2 lisaks üüri maksmisele pidi üürnik kandma kõik üüritud asjaga seotud kulud (kõrvalkulud), maksud ja koormised. Asjaga seotud kuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (sh kommunaalkulud, hoolduskulu, elamu haldamise ja valitsemise kulu jmt). Kõrvalkuludeks on antud juhul korteriühistu majandamiskulud 138,88 eurot. Hageja esitas kostjale üüritud asja eest arve üüri ja kõrvalkulude tasumiseks 2023. a veebruari eest 186,68 eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja vastuväiteid võlgnevuse arvestuse osas ei esitanud. Kohus nõustub hageja poolt esitatud põhivõlgnevuse arvestusega. Kuna kohus leidis, et üürileping kehtis kuni 28.02.2023, seetõttu peab kostja tasuma hagejale 2023. a veebruarikuu üüri 47,80 eurot ja 2023. a veebruari kõrvalkulud 138,88 eurot, kokku 186,68 eurot. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tasuma sissenõutavaks muutunud lepingulist viivist üüri ja kõrvalkulude maksmisega viivitamise eest 29,68 eurot alates 26.03.2023, s.o alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuni 31.08.2023.
2-23-128923 Vastavalt üürilepingu p-le 4.4 maksmisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt üürilepingu p-le 4.3 oli arve tasumise tähtpäevaks järgmise kuu 25. kuupäev, s.o 25.03.2023. VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja poolt viivise arvutus on õige ja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1. Samuti peab hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist 0,1% tasumata jäetud põhivõlgnevusest (186,68 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 01.09.2023 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 186,68 eurot (47,80+138,88) ja sissenõutavaks muutunud viivised 29,68 eurot, kokku 216,36 eurot ning jooksev viivis 0,1% päevas põhinõudelt alates 01.09.2023 kuni põhinõude (186,68 eurot) täieliku täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud 670 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud 570 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusteenuseid tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Lepingulise esindaja toimingud ja sellele kuulunud aeg on järgmised:
2-23-128923
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.