3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Anastassia Ivanova kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu; hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Anastassia Ivanova (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (valitseja AS MEKE SILLAMÄE kaudu) ja kostja
1.veebruaril 2023 eluruumi üürilepingu. Üüritud korteri kasutamise eest esitas valitseja kostjale 2023. a veebruarikuu eest arve nr 110929/1478 kokku 186 eurot 68 senti, millest üür oli 47 eurot 80 senti ja majandamiskulud 138 eurot 88 senti. Vastavalt üürilepingu punktile 4.3 oli arve tasumise tähtpäevaks järgmise kuu 25. kuupäev, s.o 25. märts 2023. Arve pandi kostjale korteri postkasti vastavalt lepingu punktile 3.3. Kostja üürilepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud. Vastavalt üürilepingu punktile 4.4 kohustus üürnik maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 186 eurot 68 senti,
31.augusti 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29 eurot 68 senti ja jooksva lepingujärgse viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 1. septembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et pooled sõlmisid üürilepingu ja ta kohustus tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale üüri ning korteriga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused) vastavalt üürilepingu tingimustele. Ei vasta tegelikkusele, et kostja võttis korteri vastu ning asus korterisse elama. Kostja ei saanud enne üürilepingu sõlmimist korterit üle vaadata, kuna kostja viibis haiglas. Vastuvõtmise üleandmise akt ei olnud koostatud nõuetekohaselt. Pärast haiglast välja kirjutamist vaatas kostja üürile võetud korteri üle ja segus, et korter on kasutamiseks kõlbmatu. Kostja teatas hagejale, et ei saa korterit nimetatud põhjustel kasutada. Kuna hageja ei reageerinud kostja pöördumisele, esitas kostja kirjalikult 22. veebruaril 2023 hagejale teate, mille kohaselt ütles lepingu üles. Korteriomand oli formaalselt kostja kasutuses alates 1. veebruarist 2023 kuni 22. veebruarini 2023. Sealjuures kostja ei kasutanud korterit ühtegi päeva. Kostja oli valmis kompromissina hüvitama hagejale korteriomandi üüri ja kõrvalkulu 22 päeva eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 22. detsembri 2023. a otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 186 eurot 68 senti, 31. augusti 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29 eurot 68 senti ja viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates
1.septembrist 2023 kuni põhinõude (186 eurot 68 senti) täitmiseni 0,1% päevas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid eluruumi üürilepingu VÕS § 271 mõistes. Kostja avalduse alusel otsustas 29. novembril 2022 Sillamäe Linnavalitsuse munitsipaaleluruumide jaotamise alaline komisjon anda kostjale üürile korteri XXXXXXXXXXX (vt protokolli nr 7 p 2.1). Pärast seda vaatas kostja korteri üle koos AS MEKE SILLAMÄE (linnaelamu valitseja)
töötajaga. Seega oli kostja teadlik korteri seisundist ja ka asjaolust, et korteri põrandad ja uks vajavad vahetust ning kostja kinnitas oma soovi korterit üürida. Kostja sai korteri võtmed kätte juba lepingu allkirjastamisel, millega eeldatakse, et ta võttis korteri vastu. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal põhjust ega õigust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus leidis, et üürileping kehtis alates 1. veebruarist 2023 kuni 28. veebruarini 2023, s.o päevani, millal kostja tagastas korteri võtmed hagejale. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri). VÕS § 296 lg-st 3 tulenevalt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et kostja ei ole üüritud korteris elanud, ei vabasta teda üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusest. Kostja ei esitanud võlgnevuse arvestuse kohta vastuväiteid. Maakohus nõustus hageja põhivõlgnevuse ja viivise arvestusega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 670 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 570 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud. Hagejale osutati õigusteenuseid 5,7 tundi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Maakohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulusid 600 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 500 eurot (5h x100 eurot).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 21. jaanuaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 145 eurot 11 senti. Kostja palus jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus on valesti jõudnud järeldusele, et kostja oli teadlik korteri seisundist ja ka asjaolust, et korteri põrandad ja uks vajavad vahetust ja kinnitas oma soovi korterit üürida. Kostja vaatas küll korteri enne lepingu sõlmimist üle, kuid ei saanud tuvastada, et põrandad terves korteris vajavad vahetamist. Samuti oli korter teiste isikute asju täis ja hageja ei vabastanud korterit eelmiste üürnike asjadest. Korteris oli tugev hais ja enne lepingu sõlmimist kostja ei saanud eeldada, et haisu põhjuseks on põrandad. Kostjal on alaealine laps ja kostja oli lapseootel. Pärast haiglast välja kirjutamist ja üürilepingu allkirjastamist avastas kostja olulise puuduse ehk põrandate vahetamise vajaduse. Kostja teatas sellest koheselt hagejale. Kostja on teatanud hagejale olemasolevatest puudustest ja eluruumi kasutamiseks kõlbmatust seisundist mõistliku aja jooksul. Kuna hageja ei reageerinud kostja pöördumistele suuliselt, saatis kostja
22.veebruaril 2023 hagejale e-kirja. Puudus välistas asja sihtotstarbelise kasutamise. Seega üürileping lõppes 22. veebruaril 2023. Maakohus on valesti hinnanud tõendeid ja jättis kohaldamata VÕS sätted, mis puudutavad üürilepingust taganemist etteteatamistähtaega järgimata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2023. a otsuse peale kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 284 eurot 50 senti, seega ei ületa see TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus selgitab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm, 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamisel seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte. See tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Kuna kaebuse menetlusse võtmata jätmisel kuulub apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamisele, ei ole vaja eelnimetatud menetlusabi taotlust lahendada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.