Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-3363
Tsiviilasi
J.J. hagi kohtutäitur A.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.J. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
J.J. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Sirje Jürgenson
lepinguline
Kohtutäitur A.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus tühistada kostjalt väljamõistetud menetluskulu suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.J. välja kohtutäitur A.K. kasuks menetluskuluna 1981, 50 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.3.Välja mõista J.J. kohtutäitur A.K. kasuks menetluskulud 1981, 50 eurot ja viivis menetlsukuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.J.J. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta poolte menetluskuludest ringkonnakohtus 80 % J.J. kanda ja 20 % kohtutäitur A.K. kanda.
5.Välja mõista J.J. menetluskuluna ringkonnakohtus kohtutäitur A.K. kasuks 744 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta asja juurde võtmata ning lugeda J.J. tagastatuks järgmised dokumendid: 3. oktoobri 2022 menetlusdokument; 11. augusti 2014 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-12-20737 (kaebus kohtutäitur A. K. otsusele);
4.aprilli ja 29. mai 2012 teated täitetoimingust; 14. augusti 2015 SEB Panga kiri S.J.; kohtutäitur A.K. 26. augusti 2015 kiri hagejale koopiate väljastamise kotha; Tartu Maakohtu 9. septembri 2022 määrus hageja kaebuses kohtutäitur A.K. 2. juuni 2022 otsusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.J. (hageja) esitas 7. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi XXXXXX kohtutäituri A.K.PA (kostja, kohtutäitur) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, paludes välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja väitel pani kohtutäitur täiteasja nr 170/2009/3718 menetlemisel toime järgmised rikkumised: arestis hageja pangakontod, ei teavitanud hagejat kinnistu enampakkumisest, viibis ilma kohtu loata hageja kinnistul ja tegi seal fotosid, arestis hageja eluasemeks oleva XXXXXX linnas XXXXXXXX asuva kinnistu ja keeldub kinnistut aresti alt vabastamast ning ei ole teinud seadusele vastavat kohtutäituri tasu otsust. Kostja on täitemenetluse läbiviimisel solvanud hageja au ja väärikust ning rikkunud hageja inimõigusi perekonna ja eraelu ning kodu puutumatusele. Hagejat on täitemenetluses alandanud see, et kohtutäitur on rikkunud seadust, samuti kutsunud teda kaebuse läbivaatamisele, saates paari minuti pärast minema sõnadega, et tegemist on formaalsusega. Kohtumääruste täitmata jätmisega mõnitab kostja hagejat juba 8 aastat, sest hageja nõuab temalt enne täitemenetluse lõpetamist TMS § 50 lg 11 täitmist ja vara aresti alt vabastamist. Hageja on raske puudega südamehaige ja kogu kinnistu arestimisega toimunu on olnud väga stressirohke. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja 17. septembril 2009 hageja suhtes Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22. juuli 2008. a korralduse nr 13.-2.1/8843 ning MTA täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasja nr 170/2009/3718. Esialgseks võla suuruseks oli 18 802 eurot 3 senti. MTA palus täitmisavalduses jätta arestist vabaks hageja Krediidipanga konto. Kostja arestis kõik hagejale kuuluvad pangakontod ning võttis sellega hagejalt võimaluse töö jätkamiseks FIE-na. 23. oktoobri 2008. a MTA avalduse alusel seati hagejale kuuluvatele kinnistutele keelumärked kinnisasja võõrandamise keelamiseks MTA kasuks. 12. aprillil 2012 saatis kostja hagejale kinnistu, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXX linnas XXXXXXXX, arestimise akti. MTA 22. juuli 2008. a korraldus nr 13.-2.1/8843 sai sissenõudja
ees täidetud 2014. aasta mais, sellest 98,19% ulatuses täitemenetluse väliselt. 2008. aastal seatud võõrandamise keelumärked eemaldati kinnistusregistrist 4. septembril 2014. MTA saatis 2014. aasta juunis kostjale teate, et sissenõudja nõue täiteasjas 170/2009/3718 on täidetud, mistõttu kuulub täitemenetlus lõpetamisele. Kohtutäitur jättis tasu otsuse koostamata ja saatis maksuhaldurile arve, mille alusel MTA maksis hageja eest kohtutäituri tasu 1078 eurot 68 senti. Hageja leiab, et sellega oleks saanud lugeda täitemenetluse täiteasjas lõppenuks, kuid täitemenetlus ei ole veel tänaseks lõppenud. Otsus kinnistu arestimise kohta vaidlustati kohtus. Riigikohus asus 29. septembri 2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 seisukohale, et kohtutäitur võib hoida kinnistut nii kaua aresti all, kuni on tasutud täitetasud. Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 tehti kohtutäiturile ülesandeks koostada kohtutäituri tasu otsus. Kuna kohtutäitur jättis kohtumääruse täitmata, siis Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 tehti kohtutäiturile ülesandeks kohtumäärus täita. Kohtumääruste täitmata jätmisega mõnitab kostja teadlikult hagejat juba 8 aastat. Kostja hoidis hageja FIE pangakontosid aresti all kuni 2019. aasta novembrini ja jätkuvalt on jõus kostja poolt tehtud hageja kinnistu arestimine. Kostja lubas jätta hageja arvele elatusmiinimumi ja samal ajal käis ise seda salaja muutmas. Lisaks on kostja tsiviilasjas nr 2-20-905 esitanud kohtule seisukoha, milles on kasutanud Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist võetud andmeid hageja pensioni suuruse ja laekumise kohta. Välja on ilmunud hageja abikaasa Sirje Jürgensoni pangakonto väljavõte tema 2009. aasta pangatehingute kohta, mis ei pärine Sirje Jürgensonilt. Hageja leiab, et sellega on kostja kuritarvitanud oma ametiseisundit ja rikkunud eraelu puutumatust.
29.mail 2012 kuulutas kostja välja hagejale kuuluva XXXXXX linnas XXXXXXXXXXX asuva kinnistu enampakkumise. Kohtutäituril puudus ka kohtumäärus kinnistule sisenemiseks ja seal fotode tegemiseks ning kinnistusregistris puudusid keelumärked kinnistu arestimise kohta kohtutäituri kasuks. Hageja peab enda väärikuse alandamiseks seda, et kostja ei teavitanud teda enampakkumisest ja sellega kaasnevatest õigustest asja vaidlustada. Kostja arestis täitemenetluses hageja eluasemeks oleva kinnistu. Kohtutäitur oleks pidanud enne kinnistu arestimist sissenõudjaga konsulteerima. 2015. aasta augustis vastas MTA hagejale, et kinnistu arestimist ei oleks vaja olnud, kui kohtutäitur oleks sissenõudjaga suhelnud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja kahjunõue on aegunud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja kahjunõue on aegunud ja kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Hagi põhjendused on seosetud ja lünklikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 on Riigikohus asunud seisukohale, et kohtutäituri ametitegevus hageja suhtes kõnealuse täitemenetluse läbiviimisel ei olnud õigusvastane ja kohtutäitur ei rikkunud oma ametikohustusi. Hageja väited, et kohtutäitur jättis täitmata tsiviilasjades nr 2-17-19183 ja nr 2-20-905 kohtu poolt kohtutäiturile antud juhised uue kohtutäituri tasu otsuse koostamiseks, on teadvalt ebaõiged ja kohut eksitavad. Sissenõudja tasus kohtutäiturile ka pool kohtutäituri tasust. Kohtutäitur koostas viidatud kohtulahenditest lähtuvalt uue kohtutäituri otsuse 25. mail 2021. Hageja aga ei nõustunud ka kohtutäituri viidatud otsusega, millega kohtutäitur täiendavat tasu sisuliselt välja ei mõistnud ja on nimetatud otsuse taas vaidlustanud kohtus. Kinnistu arestimiseks seadis kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärke MTA ning keelumärke kustutas samuti MTA. Kostja koostas 12. aprillil 2012 hageja kui võlgniku kinnistu arestimise akti, millele eelnevalt viibis ta ka kinnistul selle hindamise eesmärgil. Kostja koputas elamu uksele, ent hageja
kohtutäiturit sisse ei lasknud. Kostja ei keelanud hagejal viibida kinnistu territooriumil ja teha kinnistul fotosid. Nimetatud küsimus on juba ka lahendatud mh Riigikohtu poolt. Kostja edastas õiguspäraselt hagejale nii täitetoimingust teatamise akti, enampakkumise toimumise teatise kui ka kutse kaebuse läbivaatamisele ning otsuse kaebuse kohta võlgniku lepingulisele esindajale, millest tulenevalt on kohtutäitur nimetatud toimingutest võlgnikku õigeaegselt informeerinud. Vaidlust ei ole asjaolus, et sissenõudja nõue sai täidetud 2014. aastal. Kuivõrd täitemenetluses ei olnud täitemenetlusega seotud kulud hageja poolt tasutud, siis oligi kohtutäituril õigus täitemenetlust jätkata, sh võlgniku arveid aresti all hoida. Hageja pangakontod vabastati kostja poolt arestist 19. novembril 2019 tsiviilasjas nr 2-17-19183 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruse jõustumise järgselt. Kohus määras, et kohtutäitur peaks tasu nõudmiseks tegema uue tasu otsuse. Kostja otsustas seejärel loobuda vaidlusest kohtutäituri tasu üle ja selle nõudmisest. Asjaolu, et võlgniku ja kohtutäituri vahel on teises kohtuasjas pooleli vaidlus kohtutäituri tasu otsuse üle, ei tõenda kohtutäituri ametitegevuse õigusvastasust ega kohtutäituri poolt hagejale väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2384 eurot ja menetluskuludelt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja alustas MTA avalduse alusel
17.septembril 2009 täitemenetlust täiteasjas nr 170/2009/3718 hageja suhtes MTA 22. juuli 2008. a haldusakti nr 13-2.1/8843 alusel avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Nõude suuruseks oli põhinõue 238 011 krooni ja intress 56 177 krooni, kokku oli nõude suuruseks 294 188 krooni (18 802 eurot 4 senti). Täitmisteates vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul hageja nõuet ei täidetud. Kohtutäituri kaudu täideti kogu nõudest 334 eurot 89 senti. Ülejäänud osas täitis hageja nõude täitemenetluse väliselt ja kogu nõue sai täidetud 2014. aastal. Täitemenetlust ei ole kuni käesoleva ajani lõpetatud. Kostja tegi 11. detsembril 2019 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, kuid hageja kaebuse alusel tühistas Tartu Maakohus 2. oktoobri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-905 kohtutäituri otsuse, põhjusel, et kohtutäitur ei olnud teinud täiteasjas kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 ja § 41 lg 2 kohaselt kohtutäituri tasu otsust. Käesolevaks ajaks täiteasjas kehtivat uut kohtutäituri tasu otsust ei ole. Kostja on küll teinud uued kohtutäituri tasu otsused, kuid hageja on need vaidlustanud, esitades kaebused kohtutäiturile ja kohtule. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vastavalt KTS § 9 lg-le 7 vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks samale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
5. mai 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-19459 (p 14) on Riigikohus avaldanud seisukohta, et kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 kohaselt on nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Arvestades eelviidatud seadusesätteid ja Riigikohtu suuniseid, on kohtutäiturilt tema ametitegevuse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks see, et kohtutäitur on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega alandanud hageja väärikust, rikkunud hageja kodu või eraelu puutumatust või teotanud hageja au ning head nime. Neid asjaolusid peab tõendama hageja. Hageja peab ka tõendama, et väidetava kahju vältimiseks on ta esitanud eelnevalt TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse tema õigusi rikkunud kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale. Kui hageja seda teinud ei ole, siis on ta kaotanud õiguse tugineda vastavatele kohtutäituri rikkumistele. Antud juhul on kostja esitanud hageja kahjunõudele aegumise vastuväite. Seega peab kohus hageja nõude puhul võtma arvesse KTS § 9 lg-s 9 sätestatud aegumistähtaega. KTS § 9 lg 9 sätestab, et sama paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kui hageja ei ole esitanud hagi enne kolme aasta möödumist alates kahjust teadasaamisest, siis on hageja nõue aegunud ning tal ei ole õigust kostjalt kahju hüvitamist nõuda, isegi kui nõude eeldused on täidetud. Hageja tugineb mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena sellele, et kostja kohtutäiturina on täiteasjas nr 170/2009/3718 täitemenetluse läbiviimisel alandanud hageja au ja väärikust ning rikkunud hageja inimõigusi perekonna, eraelu ja kodu puutumatuse kohta. Hagiavalduses tõi hageja esile hulgaliselt kostja rikkumisi täitemenetluse läbiviimisel. 23. augustil 2022 toimunud eelistungil andis kohus hagejale tähtaja, et täpsustada hagi alust ja tuua välja need rikkumised, mis on põhjuslikus seoses hagejal mittevaralise kahju tekkimisega. Hageja esitas
9.septembril 2022. a kohtule hagi täpsustuse (tl 46-55). Nimetatud menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on see, et kostjaks olev kohtutäitur A.K. on täiteasjas nr 170/2009/3718 arestinud hageja pangakontod, ei teavitanud hagejat kinnistu enampakkumisest, viibis ilma kohtu loata hageja kinnistul ja tegi seal fotosid, on arestinud hageja eluasemeks oleva kinnistu ja keeldub kinnistut aresti alt vabastamast ning ei ole teinud seadusele vastavat kohtutäituri tasu otsust. Kohus käsitles kõiki neid hageja poolt hagi alusena välja toodud rikkumisi eraldi. Maakohus leidis, et hageja pangakontode arestimisega seotud hageja etteheited kahjunõude alusena ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ettenähtud tähtaja jooksul esitanud kohtutäiturile kaebuse seoses tema Krediidipanga konto arestimisega. Seega on hageja kaotanud õigus tugineda selle asjaolule nüüd kahju hüvitamise nõudes. Hageja on pöördunud hagiga kahju hüvitamise nõudes kohtusse 7. märtsil 2022, milliseks ajaks oli möödunud KTS § 9 lg-s 9 sätestatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. Seega kui ka oleks tõendatud, et kostja arestis hageja pangakonto ebaseaduslikult ja sellega seoses on tekkinud hagejale kahju, on hageja nõue sel alusel aegunud. Hageja väited kostja poolt hageja kinnistu arestimise ja kinnistu aresti alt vabastamisest keeldumise kohta on alusetud ega põhjenda hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks on MTA avalduse alusel 21. märtsil 2016 kinnistusraamatust kustutatud. Kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärget kantud ei ole. Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 nähtub, et
hageja esitas 21. aprillil 2012 kaebuse kostja vastu, taotledes tühistada kinnistu arestimise akt ja muuta ära kinnistu käsutuskeeld kinnistusraamatus. Riigikohus leidis, et ei olnud alust lugeda aresti tühiseks ega kinnistut arestist vabastada ning täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. Järelikult kostja poolt täiteasjas 12. aprillil 2012 koostatud hageja kinnisasja arestimise akt oli seaduslik ning ei esinenud kohtutäituri poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, mis on hageja kahjunõude eelduseks. Maakohus leidis, et esitatud asjaoludest ei ole tuvastatav kostja kui kohtutäituri tegevuse õigusvastasus seoses hageja kinnisasja arestimise akti koostamisega. Hageja ei ole ka põhjendanud, et sellega seoses oleks saanud tal tekkida mittevaraline kahju, muu hulgas tema isikuõiguste rikkumine. Hageja etteheited kinnistu enampakkumise toimumisest teavitamata jätmise osas on alusetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kuulutas täiteasjas nr 170/2009/3718 välja hageja eluasemeks oleva kinnistu enampakkumise, avaldades sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja poolt 29. mail 2012 koostatud enampakkumise teade on adresseeritud hagejale ja teatel on märgitud adressaadi e-posti aadressiks XXXXXXXXXXXXXX. 28. mail 2012 esitas hageja kohtule kaebuse kostja 11. mai 2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele võlgniku kinnisvara arestimisel (tsiviilasi nr 2-12-20737). Nimetatud tsiviilasjas oli hageja kui kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv. Hageja pidi olema vähemalt Riigikohtu otsuse tegemise ajaks s.o 29. septembril 2015 kinnisasja enampakkumise teate kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kohtutäiturile kaebust kinnistu enampakkumisest teavitamata jätmise peale. Igal juhul on hageja kahjunõue sel alusel aegunud. Kohtutäituri poolt väljaspool kinnistu ruume fotode tegemiseks ei ole seaduse järgi kohtu luba nõutav. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastava tegevuse kostjal keelanud. Kostja ei sisenenud hageja valduses oleva kinnistu ruumidesse ega teostanud kinnistul läbiotsimist. Seega kostja õigusvastane tegevus ei ole tuvastatav. Kuna ei ole kehtivat kohtutäituri tasu otsust, siis ei saa kohtutäitur ka täitemenetlust lõpetada. Iseenesest saab pidada sellist kohtutäituri tegevust, kus ta on korduvalt teinud seaduse nõuetele mittevastava kohtutäituri tasu otsuse, kohtututäituri õigusvastaseks käitumiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on küll teinud uued kohtutäituri tasu otsused, kuid hagejalt kui võlgnikult ta mingit tasu tegelikult ei nõua ning täitemenetluse raames ei toimu ka kohtutäituri tasu sundtäitmist. Kohus leiab, et seetõttu ei saa hagejal olla tekkinud kostja tegevuse või tegevusetusega põhjuslikus seoses kahju. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja selliseid asjaolusid esile toonud. Sirje Jürgensoni 2009. a pangatehingutega seotud hageja väited on käesoleva hagi kontekstis asjakohatud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus luges kostja menetluskulud (15,2 tundi summas 2350 eurot 70 senti (käibemaksuta), sh esindaja tasu 2280 eurot ja esindaja sõidukulud 70 eurot 70 senti) põhjendatuks osaliselt. Vajalikuks saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud õigusabile ja kostja esindamisele 12,75 tunni ulatuses tasumääraga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja tasu kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja (2,45 tunni) eest arvestusega 150 eurot/h ning põhjendatud ei ole hüvitada kostja esindajale sõidukulusid summas 70 eurot 70 senti. Kostja lepinguline esindaja on sõitnud kohtuistungile Pärnusse Tallinnast (vahemaa ca 230 km). Kuna kostja lepinguline esindaja ei ole sõidukulusid eraldi põhjendanud ega esitanud kulude kandmist tõendavat dokumenti, siis on põhjendatud hüvitada temale sõidukulu 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, s.o 69 eurot (460 km x 15 senti). Eeltoodut
arvestades luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 2315 eurot ja esindaja sõidukulud 69 eurot, kokku lepingulise esindaja kulud 2384 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub muuta maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suurust 2384 eurolt 1947 euro 50 sendile. Kui menetluskulud jäetakse hageja kanda, siis määrata, et kostja peab esitama hagejale (FIE-le) arve kulude kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud vääralt hageja väiteid, ei ole arvestanud kõikide esitatud faktidega ja on fakte moonutanud. Samuti on maakohus kohaldanud valesti seaduste sätteid ja on jätnud tähelepanuta hageja viited Riigikohtu lahenditele. Maakohus pole pööranud tähelepanu faktile, et täitemenetlus on alustatud mitte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 12 alusel vaid TMS § 2 lg 1 p 21 alusel. VÕS § 1048 kohaselt on selline tegevus õigusvastane, kuna täitmisavaldus saadeti sissenõudja poolt ainult kohtutäiturile ja hageja teabe saajana pidi saama usaldada kohtutäiturit. Kohtutäitur on rikkunud VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 ja jätkab seda tänaseni. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud faktile, et kostja on valetanud hagejale 17. mai 2012. a otsuse kohta ja rikkunud TMS §-i 35. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud kostja väiteid kinnistu arestimise osas ning TMS § 28 lg-t 2, TMS § 148 sätteid arestimise kohta ja moonutanud fakte. Hageja heidab kostjale ette, et kostja keeldub õigusvastaselt kinnistu arestist vabastamisest TMS § 49 alusel. Antud juhul on kohus asjast valesti aru saanud, sest hageja ei ole kinnisasja arestimise akti tühistamist nõudnud, kuna selle õiguspärasust on kinnitatud kolmes kohtuastmes (kohtumäärused tsiviilasjas 2-12-20737 ja Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus nr 3-2-1-9515). Hageja on huvitatud täitemenetluse lõpetamisest, kuid vastavalt TMS § 50 lg 11 kohaselt peab olema hageja vara arestist vabastatud. Kuna vara on arestitud, siis tuleb see ka vajaduse puudumisel seaduslikult arestist vabastada. Keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks on MTA avalduse alusel kustutatud 2014. a septembris MTA 4. septembri 2014 avalduse alusel, mitte 21. märtsil 2016 nagu tuvastas maakohus. Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas on võimalik, et kolmes kohtuastmes (tsiviilasi nr 2-12-20737) on kinnitatud kinnistu arestimise õiguspärasust, kuid kohtutäituri poolt ei ole kinnistusregistrisse seatud keelumärkeid. Maksukorralduse seaduse § 130 alusel ei saa arestida müügi eesmärgil. Kuna kohus väidab, et kohtutäituri poolt ei ole kinnistusregistrisse seatud keelumärkeid, siis on kõik kinnistu enampakkumisega seotud toimingud olnud õigusvastased. Maakohus on seoses kinnistu enampakkumisega tõlgendanud ebaõigesti TMS § 10 lg-id 1 ja
3.Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas teadis kohtutäitur 30. mail 2012, et hageja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas 2-12-20737 on Nikolai Kõiv. Kui kostja oli siiski teadlik, et kinnistu arestimine on vaidlustatud, siis miks kuulutati 29. mail 2012 välja õigusvastane enampakkumine. Kõik, mis puudutab kinnistul ilma kohtu loata viibimist ja kinnistust fotode tegemist, on seotud kinnistu arestimisega, mitte kinnistu enampakkumisega, nagu väidab maakohus. Kohus
tõlgendab TMS § 28 lg-t 2 vääralt, väites et kohtutäituri poolt väljaspool kinnistu ruume fotode tegemiseks ei ole seaduse järgi kohtu luba nõutav, kuna kostja on selgitanud, et viibis hageja kinnistu territooriumil kinnistu hindamise eesmärgil. Arestimise aktis oli hind juba määratud. Kinnistu arestimise akt koos manukate 10. aprilli 2012. a allkirjadega on nähtav tsiviilasja nr 2-12-20737 digitoimikus koos pitsatiga. Antud juhul on kostja ülesanne tõendada, et tal oli kinnistul tegutsemine lubatud, sest TMS § 28 lg 2 tingimused kehtivad ka juhul kui kedagi kodus ei ole. Maakohus ei ole nõudnud kostjalt fakte selle kohta, et ta viibis kinnistul mitte arestimise vaid hindamise eesmärgil. Kohus ei ole pööranud tähelepanu, et esialgse hagi esitamise ajal ei olnud hageja veel teadlik tema seljataga sõlmitud kokkuleppest sissenõudja ja kostja vahel. Sellest sai hageja teada alles
11.mail 2022 ja on seda hagi täpsustuses ka põhjendanud. Kohtutäitur on teadlikult rikkunud KTS § 28 lg-t 2 rikastumise eesmärgil. Kohus pole arvestanud hageja poolt väljatoodud kostja rikkumisi, mille tõttu pidi kostja tsiviilasjades nr 2-15-15871, 2-20-905 ja 2-21-12793 menetluskulude kättesaamiseks pöörduma teise kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks kostja vastu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole kohustust nõuda kohtutäiturilt TMS § 217 alusel kohtumääruste täitmist. Kohus ei ole pööranud tähelepanu, et aastal 2019 on kostja kuritarvitanud oma ametiseisundit ja tsiviilasjas nr 2-20-905 esitanud kohtule seisukoha, milles on kasutanud Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist võetud andmeid hageja pensioni suuruse ja laekumise kohta. Kohtutäitur on kandnud tagastatava raha hageja abikaasa pangakontole ehkki tema poolt oli samal ajal arestitud hageja pangakonto SEB pangas. FIE ettevõtluse raha tagastamisega hageja abikaasa kontole on rikutud perekonnaelu puutumatust. Kohtutäituri tegevus hageja abikaasa pangatehingute hankimisel on olnud ebaseaduslik. Hageja leiab, et põhjendatud on kostja menetluskulud summas 1947 eurot 50 senti. Kuna kostja ei ole sõiduauto kasutamise kulude taotlust esitanud ja hagejale ei ole selge, millega kostja esindaja Pärnusse sõitis, siis ei ole õigusabi osutamise eest makstava 69 euro väljamõistmine põhjendatud. Tartu Maakohtus on pooleli 23. detsembril 2022 algatatud menetlus tsiviilasjas 2-22-18058, mille sisuks on endiselt seadustele vastava tasu otsuse tegemine. Kostja ei kavatsegi täita kohtumäärusi seadusliku tasu otsuse tegemiseks, mille alusel oleks hagejal õigus saada tagasi enammakstud tasu koos viivistega.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Olukorras, kus hageja leidis, et kohus rikkus menetluse läbiviimisel oluliselt menetlusõigust, oleks hageja saanud esitada kohtu tegevusele vastuväite. Hageja seda aga ei teinud. Asjaolu, et hageja on soovinud kohtus vaidlustada kõik kohtutäituri tasu otsused, ei anna hagejale alust nõuda kohtutäiturilt mittevaralise kahju hüvitamist. Seda enam, et kohtutäituri tasu otsuse osas on vaidlus kohtus pooleli, mistõttu ei ole võimalik täna ka väita, et nimetatud kohtutäituri otsus oleks õigusvastane. Hageja kordab apellatsioonkaebuses läbivalt juba maakohtus esitatud väiteid, mida on maakohus õigesti hinnanud ning mille osas on maakohus ka õigesti kohaldanud asjasse puutuvaid õigusnorme. Hageja püüab jätkuvalt käesolevasse kohtuasja tuua kahju hüvitamise eeldustena asjaolusid, mida on eelnevalt erinevates tsiviilasjades juba kohtute poolt hinnatud ning milles on jõustunud kohtulahendid hageja kahjuks.
Hageja soovib kostja õigusabikulu vähendamist 436 euro 50 sendi võrra. Asjaolu, et hagejale ei ole selge, millise sõidukiga esindaja istungile ja tagasi sõitis, ei anna alust kohtutäiturile väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks. Hageja vastav taotlus on ka sisuliselt põhjendamata ja seega ainetu. Kostja palub jätta hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja lahendamisel arvestamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb ise tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Koos apellatsioonkaebusega on hageja esitanud kohtule hageja 3. oktoobri 2022 menetlusdokumendi käesolevas asjas, kuivõrd maakohus ei ole seda oma otsuses käsitlenud;
11.augusti 2014 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-12-20737 (kaebus kohtutäitur A.K. otsusele); 4. aprilli ja 29. mai 2012 teated täitetoimingust; 14. augusti 2015 SEB Panga kiri S.J.; kohtutäitur A.K. 26. augusti 2015 kiri hagejale koopiate väljastamise kotha; Tartu Maakohtu 9. septembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-8740 hageja kaebuses kohtutäitur A. K. 2. juuni 2022 otsusele. Asja toimikust nähtub, et hageja on nimetatud dokumendid juba varasemalt kohtule esitanud, mistõttu tuleb need lugeda hagejale tagastatuks.
8.Hagi on esitatud kohtutäituri vastu tema ametikohustuste õigusvastase täitmisega (seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja on kohtutäiturina rikkunud täitetoimingute tegemisel erinevaid õigusnorme sellises mahus ja ulatuses, mis on kaasa toonud hageja au ja väärikuse alandamise, samuti rikkunud hageja inimõigusi perekonna ja eraelu ning kodu puutumatusele. Hagi kohaselt on kohtutäitur talle etteheidetavad teod pannud toime täitemenetluse nr 170/2009/3718 läbiviimisel. Maakohus grupeeris ja käsitles hageja etteheiteid kostjale neljas osas: pangakontode arestimine; hageja kinnistu arestimine ja aresti alt vabastamisest keeldumine; kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmine ja hageja kinnistul ilma kohtu loata viibimine ning seal fotode tegemine; seadusele vastava kohtutäituri tasu otsuse tegemata jätmine. Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et kuigi sissenõudja Maksu- ja Tolliameti nõue on täidetud 2014. aastal, ei ole täitemenetlus lõppenud, sest pooled vaidlevad täitemenetluse kulude üle. Selles osas on vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-22-8740. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskuluna 2384 eurot. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Hageja kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib maakohus järgmist.
9.1.Maakohus on asja lahendamisel põhjendatult kohaldanud kohtutäituri seaduse ja riigivastutuse seaduse sätteid. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (RVastS § 7 jj). RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega.
Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Maakohus on põhjendatult märkinud ka seda, et kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalikõiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks eelmärgitule nõutav ka see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lgst 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt selle kohta nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Hageja viited apellatsioonkaebuses Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-3-1-69-09 ja 3-3-1-39-06 ei ole asjakohased, kuivõrd nendes ei käsitleta kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet.
9.2.Maakohus on põhjendatult kohaldanud hagile osaliselt aegumist, s.o. pangakontode arestimisega ja kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmisega ja hageja kinnistul ilma kohtu loata viibimisega ning seal fotode tegemisega kahju hüvitamise nõuetele. KTS § 9 lg 9 sätestab, et sama paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue kohtutäituri vastu aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kui hageja ei ole esitanud hagi kohtutäituri vastu enne kolme aasta möödumist alates kahjust teadasaamisest, siis on hageja nõue aegunud ning tal ei ole õigust kostjalt kahju hüvitamist nõuda, isegi kui nõude eeldused on täidetud. Maakohus tuvastas, et hageja sai seoses pangakontode arestimisega talle tekitatud kahjust teada hiljemalt
12.mail 2015 (Justiitsministeeriumi vastuse koostamise aeg), kinnistu enampakkumine toimus
27.juunil 2012 ja kinnistul viibimisega seotud asjaoludest ja sellega tekitatud kahjust sai hageja teada hiljemalt 29. septembril 2015. Kostja on taotlenud hageja nõudele aegumise kohaldamist. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt aegumise kohaldamist vaidlustanud. Kui kohus kohaldab nõudele aegumist, tuleb hagi jätta rahuldamata ning seejuures ei ole vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 p 12). Seega jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väited seoses pangakontode arestimisega ja kinnistu enampakkumisest hageja teavitamata jätmisega ja hageja kinnistul ilma kohtu loata viibimisega ning seal fotode tegemisega kahju hüvitamise nõuetega tähelepanuta ja ei vasta neile.
9.3.Hageja heidab kostjale ette kinnistu arestimist ja aresti alt vabastamisest keeldumist. Maakohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel on keelumärge kinnistule kantud kinnistusraamatusse 28. oktoobril 2008 Maksu- ja Tolliameti ja mitte kohtutäituri avalduse alusel. Asja materjalide kohaselt arestis kohtutäitur sama kinnisasja 12. aprillil 2012. Tsiviilasjas nr 2-12-20737 leidsid kohtud, et puudub seadusest tulenev alus lugeda kinnistule seatud arest tühiseks ja kinnistu arestist vabastada. Riigikohus märkis, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistu aresti alt, kuni ei ole tasutud täituritasu ja täitekulud (vt ka Riigikohtu
29.septembri 2015 määrus). Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kinnistu arestimine
kohtutäituri poolt on toimunud seadusega kooskõlas. Keelumärge on kinnistusraamatust kustutatud 21. märtsil 2016. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et keelumärge kustutati kinnistusraamatust lõplikult 19. septembril 2014. Sellel päeval tehti kinnistusraamatu andmetel kaks kannet: keelumärge nii kustutati kui ka seati uuesti ja lõplikult kustutati keelumärge kinnistusraamatust Maksu- ja Tolliameti taotlusel maakohtu tuvastatud ajal 21. märtsil 2016. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et kinnisasja arestimise sisuks on asja üles kirjutamine ja selle käsutamise keelamine. Vara arestimise tagajärjeks on käsutuskeeld, kusjuures omandi käsutamise keelamisel tehakse keelumärge ka vastavasse registrisse (TMS § 54). Asja käsutamine on võlgnikule keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimise akti kaudu (TMS § 75 lg 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest. Maksu- ja Tolliameti poolt tema enda poolt seatud keelumärke kustutamise tagajärjeks ei ole käsutuskeelu lõppemine, kui kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine jätkuvalt kehtib. Seega võib hageja etteheide, et olukorras, kus täitemenetlus jätkub alates 2014. aastast üksnes täitekulude küsimuses ja kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise akti tühistanud, olla isegi põhjendatud. Samas ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks kinnistu jätkuvat arestimist pärast Riigikohtu 29. septembri 2015 määrust vaidlustanud. Seega ei saa hageja TMS § 217 lg 6 alusel nimetatud asjaolule (kinnistu arestist vabastamata jätmine) kahju hüvitamist nõudes tugineda. Seega on maakohus jätnud lõppkokkuvõttes ka sellel alusel hagi põhjendatult rahuldamata.
9.4.Maakohus hindas kostja suutmatust teha täiteasjas alates 2014. aastast käesoleva ajani seaduse nõuetele vastav kohtutäituri otsus kohtutäituri õigusvastaseks käitumiseks täitemenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti leidnud, et vaatamata kostja õigusvastase käitumise tuvastamisele ei ole hageja toonud hagis esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda sellise tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja õiguste kaitse ebaseadusliku kohtutäituri tasu otsuse saamisel on olnud tagatud TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamise võimalusega. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka asjakohast Riigikohtu praktikat, mille kohaselt mitmesugused ebameeldivused ja halvad tunded õigusvaidluse ajal ei ole iseenesest käsitletavad mittevaralise kahjuna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. septembri 2022 otsus nr 3-20-1449 p 30.4). Seega jättis maakohus ka selles osas põhjendatult hagi rahuldamata.
9.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva hagiga ei saa kaitsta hagejaks mitteoleva isiku (Sirje Jürgensoni) õigusi.
10.Hageja kaebus tuleb rahuldada osaliselt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus teinud hageja õigusabikulu suuruse väljaarvutamisel arvutusvea, samuti on põhjendamatu temalt välja mõista kostja esindaja sõidukulu. Hageja väitel on põhjendatud kostja menetluskulu suurus mitte 2384 eurot, vaid 1947, 50 eurot. Kostja taotles õigusabikuluna 15, 2 h eest 2280 euro (käibemaksuta) välja mõistmist. Õigusabi tunni hind oli 150 eurot/h. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks õigusabile 12, 75 h, mille eest tuleb tasuda arvestusega 150 eurot/h 1912, 50 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja sõidukulu 69 eurot on vajalik kulu. Maakohus on seejuures põhjendatult võtnud aluseks Justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra § 151lg 1 kehtestatud määrad (arvestusega 0, 15 eurot/km). Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt 29. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261). Sõidukulu välja mõistmisel ei oma tähtsust, millise sõidukiga kostja esindaja Tallinnast Pärnusse kohtuistungile sõitis.
Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu maakohtus 1981, 50 eurot. Maakohus eksis, kui mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskuluna 2384 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna 1981, 50 eurot.
11.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja. Käesolevas asjas rahuldab ringkonnakohus kaebuse osaliselt, menetluskulude suuruse osas. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb ka menetluskulud ringkonnakohtus jagada poolte vahel proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskuludest 20 % kostja ja 80 % hageja kanda. Hageja menetluskulu suuruseks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Kostja menetluskulu suuruseks on õigusabikulud 1035 eurot (käibemaksuta) 6, 9 tunni õigusabi eest hinnaga 150 eurot /h. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ning vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kokku on poolte põhjendatud ning vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus 1455 eurot, millest tuleb hageja kanda jätta 80 % ehk 1164 eurot ja kostja kanda 291 eurot. Kuivõrd hageja on tema kanda jäävatest menetluskuludest tasunud juba 420 eurot, siis tuleb temalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1164-420 = 744 eurot ja viivis väljamõistetavalt menetluskulult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.