Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-23-10859
Kohtuasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja R. V. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. V. vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas Tartu Maakohtule 31. juulil 2023 hagiavalduse R. V. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Kohus määras 13. novembril 2023 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – hagi eseme ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 20. detsembril 2023. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
4.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12).
5.Hagiavalduses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe, mille kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu. Hageja viitas võlatunnistuse osas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 30, millega reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset võlatunnistust. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et ta võlgneb hagejale 7113,05 eurot, millest põhisumma on 5976,30 eurot, viivis on 704,84 eurot ja intress on 431,91 eurot. Kostja kohustus võla tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei ole võla katteks makseid teostanud. Kohus määras 13. novembril 2023 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli mh välja tuua: - asjaolud, millest nähtub, kas pooled sõlmisid konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse (võlatunnistuse sisu); - asjaolud, millest nähtub, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega ning asjaolud, millest nähtub poolte tahe luua iseseisev kohustus. Kohus selgitas, et vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Samuti selgitas kohus, et oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. - deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuli hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud (sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt). Nõude aluseks olevateks asjaoludeks saavad olla näiteks põhinõude tekkimise fakt, tasumisega viivitamise fakt ja viivitatud aeg, nõude
2 (4)
sissenõutavaks muutumise aeg, võlgniku poolt kohustuste täitmise fakt (sh kohustuste täitmise aeg ja ulatus); Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja hagi aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. Esmalt selgitab kohus, et kui kohtule esitatud hagis tugineb hageja pooltevahelisele võlatunnistusele, siis eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 27; RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 22). Kui hageja soovib hagis tugineda konstitutiivsele võlatunnistusele, siis tuleb hagis välja tuua asjaolud, mille pinnalt saab kohus asuda seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Pelgalt võlatunnistuses märgitust ei saa järeldada, et kostja on kõikidest vastuväidetest loobunud. See, kas poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise. Kuna hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtub konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine, tuleb eeldada deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimist poolte vahel. Hagejal tuli välja tuua deklaratiivsest võlatunnistusest tuleneva nõude aluseks olevad asjaolud – sh asjaolud, millest nähtub, kas kostja võlgneb hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma mingist kohustusest tulenevalt (sh põhinõude tekkimise fakt, tasumisega viivitamise fakt ja viivitatud aeg, nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võlgniku poolt kohustuste täitmise fakt). Kohus on eeltoodut hagejale selgitanud 13. novembri 2023 kohtumääruses ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimist poolte vahel ja arvestades seda, et hageja ei ole deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ja hageja nendele asjaoludele ka tugineda ei soovi, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.
6.Lisaks selgitab kohus hagejale, et Riigikohus on 24. novembri 2023 kohtumääruses selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja vastu konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 27). Viidatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka
3 (4)
VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RKTKm 24.11.2023, 2-23-13098/50, p 28).
7.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.