Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Harju Maakohus Näncy-Marita Maltseva , Tallinn 2-22-2145 Estateguru tagatisagent OÜ hagi B.S-i (B.S) vastu 127253,07 euro nõudes 127 253,07 eurot Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepingulised esindajad Martin Järve ja Tanel Kalaus Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista B.S-ilt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks 114 843,71 eurot, mis koosneb intressist 9430,29 eurot, boonusintressist 1681,64 eurot, viivisest 103 731,78 eurot.
3.Jätta hageja nõue rahuldamata 12 409,36 euro ulatuses.
4.Jätta menetluskulud 90,25% ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Estateguru tagatisagent OÜ esitas 09.02.2022 hagi B.S-i vastu, milles palub mõista B.S-ilt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus 127 253,07 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Osaühing X (laenusaaja) vahemikus 16.07.2019-31.07.2019 EstateGuru OÜ hallatava portaali vahendusel laenuprojekti xxx raames ligi 1300 laenuandjaga laenulepingud (laenuleping) kokku 370 000 euro kasutamiseks aastase intressimääraga 12%. Laenu tagastamine ja
2-22-2145 intressi maksmine lepiti kokku ühe maksena laenuperioodi lõpus. Lisaks sõlmis laenusaaja 10 investoriga boonusintressi maksmise kokkulepped, millega laenusaaja kohustus vastavatele investoritele tasuma lisaks kokkulepitud intressimäärale täiendavat intressi aastase määraga 1% vastavate investorite poolt väljastatud summadelt (kokku 118 494 eurolt). Hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2019 laenu tagamiseks käenduslepingu, mille punkt 1.1 kohaselt kohustub kostja vastutama hageja ees kõigi laenuandjate („Investorid“) nõuete ning hageja nõuete eest laenusaaja vastu, sealhulgas tulevikus tekkivate nõuete eest, mis on tekkinud või tekivad seoses Investorite ja Laenusaaja vahel EstateGuru portaali kaudu (estateguru.co) xxx projekti ja/või teiste EstateGuru portaali (estateguru.co) projektide raames sõlmitud laenulepingutest tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 583 500 eurot. Hagejal on projektist xxx tulenev nõue laenusaaja vastu kokku 127 253,07 eurot, millest intressinõue on 9430,29 eurot, boonusintressi nõue on 1681,64 eurot, viivisenõue on 103 731,78 eurot ja leppetrahvinõue on 12 409,36 eurot. Laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg saabus 31.08.2020. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud ning jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja portaalipidaja pikendasid laenulepingu tähtaega kokku 3 korral ning lõplikuks laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtajaks lepiti kokku 31.12.2020. Laenusaaja ei tagastanud laenu ning jättis intressid tasumata. Hageja ütles 19.01.2021 laenulepingu investorite nimel üles. Täitemenetluses xxx laekunud 443 151,21 eurost loeti hageja nõuetest täidetuks järgnevad osad: laenu põhiosa 370 000 eurot, laenulepingu pikendamistasud 650 eurot, meeldetuletustasud 60 eurot, tagatise realiseerimise tasu 18 500 eurot, hageja menetlustasu 360 eurot ja intressinõudest (63 011,50 eurot) 53 581,21 eurot. Laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi 01.08.201930.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot (370 000 eurot * 12%/365 * 518 päeva). 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx laekunud summast loeti intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot. Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.201930.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot (118 494 eurot * 1%/365 * 518 päeva). Laenu põhisumma 370 000 loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses xxx laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.2020- 13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot (370 000 eurot * 27%/365 * 379 päeva). Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. Intressi (63 011,50 eurot) ja boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise kohustused muutusid sissenõutavaks 31.12.2020. Hagejal on xxx projektist tulenev leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenutaotluse olemasolu ega seda, kellega on laenusaaja sõlminud laenulepingud ning millistel konkreetsetel tingimustel. Kostja leiab, et allkirjastatud kokkulepped ja tõendid investorite kohta puuduvad. Kostjal ei ole teavet kuidas investorid on tuvastatud ja kas nad on olemas. Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja ei ole tõendanud investorite nõustumist Estate Guru OÜ hallatava portaali kasutajatingimustega ega kasutajatingimuste kehtimist investorite suhtes. Kostja pöörab tähelepanu ka sellele, et puuduvad maksekorraldused, mis tõendaksid investoritelt raha laekumist konkreetsetes suurustes. Samuti tuleks
2-22-2145 hagejal tõendada, et põhivõlgnik on nõustunud Estate Guru OÜ hallatava portaali kasutustingimustega ja põhivõlgniku suhtes saaks kasutajatingimusi rakendada. Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, sest hageja on rikkunud Rahapesu– ja Terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud hoolsusmeetmeid, sest hageja ei ole esitanud kostja isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest tehtud koopiat ega käenduslepingule lisatud isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetust ja numbrit, selle väljaandmise kuupäeva ja väljastanud ametiasutuse nimetust. Kostja leiab, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, kuna käendaja vastutuse maksimumsumma 583 500 eurot on pensionärist tarbija osas liiga suur ega arvesta kostja tegeliku võimalusega kohustust täita. Kostja on seisukohal, et hageja pidi hoolsuskohustusest tulenevalt hindama kostja maksevõimet ning on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest hageja ei ole selgitanud käendajale lepingu sõlmimise riske, tagatisvara väärtuse langemise riski ega laenuvõtja majanduslikku seisundit. Kostja märgib, et nõude esitamisega kõigepealt käendaja, mitte laenuvõtja vastu on hageja rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja esitab vastuväited täitemenetluse osas, millega kostja hinnangul müüdi laenuvõtja vara liiga madala hinnaga ja liiga kiiresti. Kostja leiab, et sellega sooviti kostjat kahjustada. Kostja vaidlustab hageja nõuete suuruse täitemenetluse algatamisel 460 274,25 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et täitemenetluses on hageja poolt kulusid arvestatud liiga palju ja tulemit on arvestatud lubamatute ja valede nõuete katteks. Kostja leiab, et täitemenetlusega on kogu hageja nõue täidetud. Kostja on seisukohal, et intressinõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole esitanud korrektset intressiarvestust. Intressi arvestusest ei selgu nõude alus ja viide vastavale dokumendile, kuupäev, summa, tasumata jääk, tasumise tähtaeg, (osalise) tasumise kuupäev, tasutud summa, viivitatud päevade arv/ arvestusperiood, intress päevas ja intressi summa antud perioodil ning intressinõuete kogusumma. Kostja arvates on intressiarvestus põhjendamatu, sest hageja on ise väitnud, et OÜ X laenuperiood oli maksimaalselt 1 aasta, ehk periood 01.08.2019 – 01.08.2020. Kostja leiab, et laenu pikendamise tasuga on juba intressitasu kaetud. Kostja palub ebamõistlikult suurt intressi nõuet vähendada. Sama puudutab boonusintressi. Viivisenõude osas märgib kostja, et hageja esitatud viivisenõude määr 27% aastas on tarbija osas põhjendamatu ja lubamatult kõrge. Kostja palub viivist vähendada 1000 euroni, sest hageja sai nõude täitemenetluses rahuldatud ja veel lisaks 100 000 eurot. Kostja ei nõutu leppetrahvi nõudega, sest seadusandja ei näe laenulepingu täitmisega viivitamisel ette leppetrahvi ja selline kokkulepe on tühine. Leppetrahvi nõue on tüüptingimusena kostjat kahjustav. Kostja palub leppetrahvi vähendada 500 euroni. Kostja palub kohtul kontrollida kõigi hageja viidatud lepingute kehtivust ja samuti seda, kas nimetatud lepingutes toodud tüüptingimused on kehtivad. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib
2-22-2145 võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.
5.Hageja on esitanud kostja vastu nõude EstateGuru OÜ hallatava ühisrahastusportaali www.estateguru.co vahendusel Osaühing X (registrikood xxx) projekti „Q“ raames sõlmitud laenulepingute käenduskohustusest tulenevas nõudes. Hageja palub mõista kostja kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 127 253,07 eurot. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud käenduslepingu sõlmimist. Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel käenduslepingu sõlmimist. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Kohtule esitatu kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 16.07.2019 käenduslepingu (dtl 90-91), kohus on tuvastanud, et käendusleping on allkirjastatud käsikirjaliselt. Kohus märgib, et kostja ei ole üheski oma seisukohas väitnud, et kostja ei ole käenduslepingut sõlminud. Seega ei ole kostja vaidlustanud käenduslepingu sõlmimise fakti või enda allkirja autentsust. Kostja vastuväide seisneb vaid selles, et hageja nõue on tõendamata. Kohtule esitatud käenduslepingust (dtl 90-91) nähtub, et pooled on allkirjadega kinnitanud kokkuleppe saavutamist lepingus toodud tingimustel. Kohus leiab, et pooled sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.
6.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus on leping, mis tavaliselt sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Käenduslepingu võib tuginedes VÕS §-le 80 sõlmida ka muu isiku ja käendaja vahel võlausaldaja kasuks. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on ka käesoleval juhul tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga.
7.VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 16.07.2019 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes.
8.Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
9.Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. Laenulepingule kohalduvad VÕS § 396 jj sätted. Hageja väitel ei ole laenusaaja laenulepingutest tulenevaid kohustusi täies ulatuses täitnud, laenusaajal on hageja ees võlgnevus kokku summas 127 253,07 eurot, mis
2-22-2145 koosneb intressinõudest, boonusintressinõudest, viivisenõudest ja leppetrahvinõudest. Sellisel juhul saab hagejal olla laenusaajast põhivõlgniku vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja 158 lg 1 alusel.
10.Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostja vastuväiteid. Kehtiva käenduslepingu olemasolu
11.Kostja on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud käendusleping on terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) § 42 lg 5 alusel tühine, sest hageja on kostja isiku tuvastamata jätmisel rikkunud (RahaPTS) § 20 ja § 21 sätestatud hoolsusmeetmeid. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub alus käenduslepingu kehtivuse vaidlustamiseks RahaPTS sätestatud juhtudel. RahaPTS § 20 ja § 21 sätestatud hoolsusmeetmed on suunatud kohustatud isiku ja tema kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku suhte reguleerimisele. Kohtu hinnangul ei saa RahaPTS sätestatud hoolsusmeetmeid ja nende rikkumisest tulenevaid tagajärgi (kokkuleppe tühisust) laiendada tagatislepingutele. Seda eelkõige tulenevalt RahaPTS eesmärgist, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kuna käenduslepingust ei saa tuleneda rahapesu või terrorismi rahastamise ohtu, siis ei saa sellise lepinguga seonduv olla reguleeritud RahaPTS-ga. Kohus märgib, et hageja selgituste kohaselt sõlmiti notariaalne hüpoteegileping xxx laenuprojekti nõuete tagamiseks 16.07.2019 ning sellele kirjutasid alla X OÜ esindajana kostja ning hageja volitatud esindaja E T. Notar P kontrollis mõlema esindaja isikusamasust. Vaidlusalune käendusleping sõlmiti viidatud notaribüroos samuti 16.07.2019 ning sellele kirjutasid alla X OÜ esindajana kostja ning hageja volitatud esindaja E T. Järelikult tuleneb eelnevast, et vaidlusalune käendusleping sõlmiti samaaegselt notariaalse lepinguga, mille sõlmimise raames on notar kostja ja hageja volitatud esindaja isikusamasused tuvastanud. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid eelviidatud faktiväidete osas.
12.Kostja väitel on käendusleping tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. TsÜS-i § 86 lg-s 2 p-s 1 toodud alustel võib liiga kõrge käendaja vastutuse maksimumsumma olla vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Tarbijakäenduslepingute puhul toob see kaasa kogu käenduslepingu tühisuse tulenevalt VÕS § 143 lg-st 2.
13.Kostja leiab esmalt, et käendusleping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine juba üksnes kostja vastutuse 583 500 euro suurusest maksimumsummast tulenevalt. Kostja selgituste kohaselt tuleks arvestada, et kostja puhul on tegemist tarbijaga ning kostja oli väidetava käenduslepingu sõlmimise ajal 64. aastane pensionär. Käenduslepingu sõlmimisel ajal ei olnud kostjal käenduslepingust tulenevale vastutusele vastavat sissetulekut ega ka muud vara, mille arvelt täita võimalikke nõudeid. Kostjal ei ole eeldatavasti võimalik tagatava lepingu tähtaja ja oma eeldatava eluaja jooksul võimalik sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvelt. Hageja pidi hoolsuskohustustest tulenevalt hindama kostja maksevõimet. Kostja hinnangul on hageja rikkunud hoolsuskohustust ja vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 2 lg 2, 14 lg 2), kuna ei ole selgitanud kostjale käenduslepingu väidetaval sõlmimisel riske, mh tagatisvara väärtuse langemise riski. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja käendus antud ettevõtlustegevuses ja kostja ei ole
2-22-2145 sõlminud käenduslepingut tarbijana isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud ja käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas 583 500 eurot. Ettevõtlustegevuses eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust (tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2022 otsus 2-2111466, p 34). Kohtu hinnangul ei too ainuüksi kostja varaline seis käenduslepingu sõlmimise ajal käenduslepingu tühisust kaasa. Käendaja varalist seisu iseseisva alusena arvesse võttes on Riigikohus leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a lahend nr 3-2-1-157-14, p 11). Kohtu hinnangul ei saa põhikohustuse ja käenduskohustuse võtmisel avaldatud kostjat puudutavat teavet arvestades ka äratuntavalt järeldada, et kostja on isik, kes ei ole võimeline sissetulekut teenima ega võetud kohustusi täitma. Ühtlasi on Riigikohus asunud seisukohale, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine (Riigikohtu 31.01.2018 lahend 2-14-21710, p 48). Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Eelnevast tulenevalt ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, mis seondub laenusaaja sissetulekute ja kulude hindamise ja kontrollimisega, käendussuhtes. Ühtlasi on kostja käenduslepingut allkirjastades käenduslepingu punktis 1.5 kinnitanud, et talle on käenduslepingu ja laenulepingu kohta antud piisavalt selgitusi, võimaldamaks hinnata lepingu vastavust tema finantsseisundile, ning et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud lepingu tingimustega ja teinud iseseisva otsuse leping selles toodud tingimustel sõlmida (dtl 90). Kohus märgib, et äriühingu majandustegevus ja äriplaan on juhatuse liikme kontrolli all. Põhivõlgniku juhatuse liikmena oli kostjal igati võimalus hinnata laenuga finantseeritava äriplaani tugevusi ja riske ning põhivõlgniku majanduslikku seisundit. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja sai põhikohustuse täitmist mõjutada. Seega pidi kostja olema teadlik, millistel tingimustel võetud laene ta käendab ja pidi enda võimalusi ja suutlikust ka ise hindama.
14.Kostja on seisukohal, et hageja poolt enne OÜ X vastu nõude esitamist kohtusse pöördumine kostja suhtes on heade kommete vastane ja rikub ka hea usu põhimõtet. Kostja on seisukohal, et põhivõlgniku vara on võõrandatud halbadel tingimustel, võimalikult madala hinnaga ning hageja on olnud täitemenetluses raskelt hooletu. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hageja käitumine oli hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p.-s 3.2 on pooled kokku leppinud, et tagatisagendil on õigus nõuda juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, laenulepingu täitmist oma äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt (dtl 91). Seega on pooled kokku leppinud, et põhivõlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik valida, kelle suhtes oma nõue maksma panna. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on laenusaaja X OÜ suhtes läbi viidud täitemenetlus nr xxx, mille raames ei rahuldatud hageja nõuet täies ulatuses (dtl 112-113). Hageja on põhistanud ja tõendanud, et X OÜ on peale viidatud täitemenetluse läbiviimist varatu, sh on esitamata viimane majandusaasta aruanne ning sisuline majandustegevus puudub (dtl 287-294). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et hageja poolt enne OÜ X vastu nõude esitamist kohtusse pöördumine kostja suhtes oleks heade kommete või hea usu põhimõtte vastane. Kohus märgib, et kuigi kohtupraktikas on asutud seisukohale, et käendaja võib teatud tingimustel olla
2-22-2145 täitemenetluse osaline, ei tulene käendajale õigust kasutada siiski kõiki TMS-is sätestatud võlgniku õigusi, nagu täitemenetluses hinna vaidlustamine (TMS § 74 lg 7 ja § 217) või enampakkumise kuulutuse teistes väljaannetes avaldamise taotlemine (TMS § 84 lg 2 kolmas lause), kuivõrd eelnimetatud võlgniku õigused täitemenetluses ei ole käsitatavad võlgniku vastuväidetena võlausaldajale VÕS-i § 149 lg 1 mõttes (Vt Riigikohtu otsus 3-2-1-168-15 p-d 13,14). Lisaks on kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt täitemenetlus läbiviidud ja lõpetatud. Juhul kui vastuväite esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg lõpeb, ei saa vastuväidet enam kasutada ka käendaja (õigust lõpetava tähtaja puhul). Seega ei ole kostja väited põhivõlgniku vara halbadel tingimustel täitemenetluses võõrandamise osas asjakohased.
15.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et kostja vastutuse aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele nimetatud lepingutest tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lisaks eeltoodule ei ole kostja põhistanud ega tõendanud mistahes asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu sõlmimisel kostja erakorralisele vajadusele, sõltuvussuhtele, kogenematusele või muule sellisele sundolukorrale. Seega leiab kohus, et vaidlusalune käendusleping ei ole tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kostja ei ole tuginenud käenduslepingu tühistamisele. Seega on tegemist kehtiva lepinguga. Käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu
16.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt sõlmitud laenulepingud oleksid ka tegelikult sõlmitud, sest nende kohta puuduvad tõendid. Kostja väiteil ei ole hageja esitanud allkirjastatud laenulepinguid, mis oleks allkirjastatud nii põhivõlgniku esindaja kui ka väidetava ligi 1300 investor laenuandja poolt. Samuti tuleks hagejal tõendada, et põhivõlgnik on nõustunud Estate Guru OÜ hallatava portaali kasutustingimustega ja põhivõlgniku suhtes saaks kasutajatingimusi rakendada (dtl 167, 402-406). Kohus käsitlebki järgnevalt põhivõlgniku ja laenuandjate vahel laenulepingute sõlmimist.
17.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu sõlmimisele ei ole seadusest tulenevalt ettenähtud kohustuslikku kirjalikku vormi (TsÜS § 78).
18.VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.
20.Hageja on selgitanud laenulepingute sõlmimise osas järgmist (dtl 313-315). Laenu Estateguru portaalis saab taotleda üksnes isik, kes on Estateguru kasutajaks registreeritud laenusaajana ning kelle isikusamasus on portaalipidaja poolt tuvastatud (kasutajatingimuste punkt 5.3). Laenu taotlemiseks peab kasutaja täitma portaalis selleks ettenähtud rakenduse abil vastavasisulise avalduse koos nõutud lisaandmetega. Saanud viidatud avalduse, kontrollib portaalipidaja avalduses esitatud ja laenu taotleja andmeid ning hindab projekti sobivust. Kui portaalipidaja leiab, et esitatud avaldus on Estateguru jaoks vastuvõetav, võib avalduse esitaja täita ning kinnitada projekti rahastamiseks portaalipidajaga kokkulepitud tingimustel laenutaotluse (kasutajatingimuste punktid 5.6-5.8). Laenusaaja täidab Estateguru portaalis laenutaotluse ja kinnitab selle portaalis kasutajatingimuste punktis 10 kirjeldatud korras. Vastava kinnitusega avaldab kasutaja tagasivõtmatut tahet olla kinnitatud tehingu või
2-22-2145 toiminguga õiguslikult seotud (kasutajatingimuste punktid 6.1 ja 6.1.1). Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav identifitseerimine. Antud juhul on laenusaaja laenutaotluse esitanud ja kinnitanud (vt hagi lisa 1, laenutaotlus). Ilma laenutaotluse kinnitamiseta ei olekski võimalik laenuprotsessiga edasi minna. Kasutajatingimuste punktis 6.1.2 on toodud laenutaotlusesse märgitavad tingimused ning need tingimused on laenusaaja esitatud laenutaotluses ka esitatud (hagi lisa 1). Kinnitatud laenutaotlus suunatakse portaalis kõigile investoritele ning laenutaotlust käsitletakse määratud nõustumuse andmise tähtajaga lepingu sõlmimise ettepanekuna (pakkumus) kindlaksmääratud isikutele VÕS-i tähenduses (vt kasutajatingimuste punkt 6.1.3). Laenutaotlusele võib nõustumuse anda investor (laenuandja), kelle kontol on vabu rahalisi vahendeid vähemalt summas, mille ulatuses vastav investor soovib laenutaotluse esitajale laenu anda (kasutajatingimuste punkt 6.1.5). Laenutaotlusele nõustumuse andmisega loetakse laenuleping sõlmituks laenuandja poolt täpsustatud laenusumma ulatuses ning muus osas laenutaotluse osaks olevatel laenu põhitingimustel (kasutajatingimuste punkt 6.1 ja punkt 6.1.3 d). Laenulepingu sõlmimiseks laenutaotlusele nõustumuse andmiseks peab vastav investor (laenuandja) Estateguru portaalis sisestama vastavat laenutaotlust kuvaval lehel oma soovitud investeeringu summa ja kinnitama selle Kasutajatingimuste punktis 10 sätestatud korras (kasutajatingimuste punkt 6.1.6). Nõustumuse andmisega väljendab investor (laenuandja) tahet olla nõustumuse andmisega sõlmitava laenulepinguga õiguslikult seotud (kasutajatingimuste punkt 6.1.7); Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) Estateguru portaalis investorite ehk laenuandjate poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav verifitseerimine. Kinnitus antakse konkreetsele laenutaotlusele (laenu põhitingimused) ning seejuures on kuvatud ka laenu tingimused ja muud olulised asjaolud. Laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru portaal pdf-vormingus laenulepingu ärakirja, mis saadetakse e-posti teel või tehakse muul viisil laenuandjale ja laenusaajale kättesaadavaks portaalis ning mis hõlmab Kasutajatingimuste punktis 6.2 toodud andmeid (kasutajatingimuste punkt 6.2). Hageja on laenulepingute sõlmimise tõendamiseks esitanud tõenditena mh järgmised dokumendid: Estateguru laenu üldtingimused (dtl 117-128); Estateguru kasutajatingimused (dtl 129-156); laenutaotlus (dtl 8); investorite nimekiri (dtl 9-87); laenulepingu lisa (dtl 89); laenulepingute pikendamise kokkulepped (dtl 93-102, 223-232); laenulepingud (dtl 220222); kuvatõmmised (dtl 317, 319-321), hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (dtl 279286).
21.Kuna pooled ei ole viidanud, et pooled oleksid eelnevalt portaali kasutajatingimuste ja laenu üldtingimuste osas läbirääkinud, on kohus seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu üldtingimused on tüüptingimused. Vaidlusküsimus on, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1) tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (teine lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).
22.Riigikohus 25.05.2020.a lahendis tsiviilasjas nr 2-17-124505 asunud seisukohale, et tüüptingimuste sisust teada saamise võimalust saab tõendada mh tõenditega selle kohta, et kostja kui kasutaja vajutas tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi (portaali) kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata. Seega on hagejal kui tüüptingimuste kasutajal võimalik tõendada kas seda, et kasutaja nimetatud ikooni (nuppu) vajutas, või kui esitatud asjaolude kohaselt jätkas klient süsteemi
2-22-2145 kasutamist järgnevas etapis (nt registreerus kasutajaks), siis seda, et jätkamine ei olnud võimalik ilma nõustumist väljendavale ikoonile (nupule) vajutamata. Lisaks saab hageja kostja võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kostjaga lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad hageja kodulehel.
23.Hageja on esitanud kohtule tõendi, kuvatõmmise (dtl 319), millest nähtub, et enne laenulepingu allkirjastamist tuleb laenutaotluse esitajal kinnitada, et laenutaotleja on tutvunud laenu üldtingimustega ning EstateGuru kasutajatingimustega. Laenulepingus esinevad viited kasutajatingimustele ja laenu üldtingimustele („Käesolev laenuleping on sõlmitud EstateGuru kasutajatingimuste punktis 6 kirjeldatud korras laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning laenuandja poolt sellele nõustumuse andmise teel“, „Laenutaotluse esitamise kuupäeval kehtivad EstateGuru laenu üldtingimused moodustavad käesoleva laenulepingu lahutamatu osa“, dtl 220). Kohus märgib täiendavalt, et hageja selgituste kohaselt on laenu üldtingimused ja kasutajatingimused nähtavad portaali esilehel (lehe alumises osas sektsioon „Juriidika). Kostja on laenusaaja nimel kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et X OÜ on tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele kohalduvate tingimustega ning „Audruvahi Sildlaen (Eesti)“ ja xxx projektide rahastamiseks sõlmitavate laenulepingute põhitingimustega (p. 4.3, dtl 282). Kohus on seisukohal, et kostjal oli mõistlik võimalus tüüptingimuste sisust teada saamiseks. Laenulepingus esinevad viited kasutajatingimustele ja laenu üdtingimustele, enne laenulepingu allkirjastamist tuleb laenutaotlejal kinnitada nendega nõustumist. Kostja on laenusaaja nimel kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et on tutvunud ja teadlik viidatud tingimustest. Kohus selgitab, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ning käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et on tüüptingimustest teadlik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu üldtingimused on saanud VÕS § 37 lg 1 alusel lepingu osaks. Järgnevalt käsitleb kohus laenulepingute sõlmimist põhivõlgniku ja laenuandjate vahel.
24.Kohus tuvastab, et laenutaotlusest nähtuvalt on laenuvõtja X OÜ (xxx), keda esindab B.S taotlenud xxx raames laenu summas 370 000 eurot (dtl 8). Laenutaotlus on allkirjastamata. EstateGuru laenu üldtingimuste p 5.6 kohaselt peab laenu taotlemiseks kasutaja täitma selleks ettenähtud rakenduse abil vastavasisulise avalduse (dtl 133). Avalduse allkirjastamise kohustust ette nähtud ei ole. Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav identifitseerimine (kuvatõmmis kinnitamisprotsessist, dtl 314). Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenuandjate poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav verifitseerimine. Kinnitus antakse konkreetsele laenutaotlusele (laenu põhitingimused) ning kuvatud on ka laenu tingimused ja muud olulised asjaolud (kuvatõmmis, dtl 315). EstateGuru kasutajatingimuste (dtl 129-156) p 5.5 kohaselt sõlmivad kasutajad laenu andmiseks ja saamiseks EstateGuru rakendus(t)e abil vastavasisulise laenulepingu. Laenulepingu sõlmimist reguleerib kasutajatingimuste p 6, milles ei ole ette nähtud laenulepingutele kirjalikku vorminõuet. Kasutajatingimuste p 6.1.1 kohaselt täidab laenusaaja EstateGuru rakendust kasutades kasutajatingimuste p 6.1.2 nõuetele vastava laenutaotluse ning kinnitab taotluse kasutajatingimuste p 10 sätestatud korras. Kasutajatingimuste p 6.1.3 kohaselt käsitletakse laenutaotlust laenulepingu(te) sõlmimise ettepanekuna (pakkumusena) investoritele. Kasutajatingimuste p 6.1.6 kohaselt peab investor laenulepingu sõlmimise eesmärgil laenutaotlusele nõusoleku andmiseks EstateGuru rakenduse abil sisestama soovitud investeeringu summa ja kinnitama selle kasutajatingimuste p 10 sätestatud korras. Investeeringu summa kinnitamisega loetakse vastav investeeringu summa laenusummaks, mille ulatuses laenutaotluse esitaja ja nõustumuse andnud kasutaja on sõlminud laenulepingu kasutajatingimuste p 6.1.3 alapunkt d tingimustel ja korras. Seega sõlmitakse laenulepingud portaali estateguru.co kaudu portaali kasutajate poolt tehingute kinnitamisega kasutajatingimuste p-s 10 sätestatud korras.
2-22-2145 Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kohtule laenu andnud investorite nimekirja, millest nähtuvad isikute nimed, investeeritud summad ja kuupäevad (dtl 9-87). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud S K poolt (dtl 220). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud O A poolt (dtl 222). Laenulepingud allkirjastanud isikute nimed kajastuvad ka investorite nimekirjas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt laenulepingute tingimused sisuliselt kattuvad (s.t erineb vaid laenatud summa ja investor ehk laenuandja) teiste samas projektis sõlmitud laenulepingutega. Hageja selgituste kohaselt ei makstud laenusaajale laenu välja läbi notari deposiidi, vaid xxx projekti raames laenatud summat 370 000 eurot kasutati EstateGuru OÜ peetava portaali siseselt „Audruvahi sildlaen“ (dtl 232-272) projekti kohustuste katteks. Arveldusi ei tehtud mitte laenusaaja pangakontode vahel vaid portaali sees. Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kohtule tõendi, portaali tehingute väljavõtted (dtl 275-278), millest nähtuvad ülekanded laenusaajale K H OÜ - perioodil 16.07.2019-29.07.2019 on tehtud sissemakseid summas 370 000 eurot selgitusega „xxx)“. Lisaks märgib kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja (laenusaaja seaduslik esindaja) on allkirjastanud järgmised lepingud: digitaalselt allkirjastatud laenulepingu pikendamise kokkulepped (dtl 93-102), omakäeliselt allkirjastatud käendusleping (dtl 90-91) ning notariaalses vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud (dtl 279-286). Sealhulgas xxx laenu tagamiseks on hageja ja K H OÜ (keda esindas tehingus kostja) sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu. Hüpoteegi seadmise lepingu punkti 3.1.2 kohaselt tagab hüpoteek hageja nõudeid K H vastu, mis tulenevad xxx projekti rahastamiseks EstateGuru OÜ (registrikood 12558919) peetava portaali estateguru.co kaudu Osaühingule K H ( registrikood xxx) antud või antavate laenudega.
25.Kokkuvõtvalt asub kohus esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja on kohtule veenvalt põhistanud ja tõendanud laenulepingute sõlmimise ja laenukohustuse olemasolu. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt toimub laenulepingute sõlmimine EstateGuru portaali vahendusel piisavalt selgete pakkumuste ja nõustumuste vahetamise kaudu VÕS § 9 lg 1 tähenduses. Laenuandja on täitnud oma põhikohustuse, laenu väljamaksmise kohustuse. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja laenusaaja nimel allkirjastanuks laenulepingute pikendamise kokkulepped, käenduslepingu ning notariaalses vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud kui nende aluseks olevaid laenulepinguid ei eksisteeriks.
26.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt saabus laenulepingu järgne laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg 31.08.2020. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud ning jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja portaalipidaja pikendasid laenulepingu tähtaega kokku 3 korral ning lõplikuks laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtajaks lepiti kokku 31.12.2020 (laenutähtaja pikendamise kokkulepped, dtl 93-103). 30.12.2020 saabus lõplik laenulepingu järgne laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg. Põhivõlgnik laenu ei tagastanud ja intresse ei tasunud. 19.01.2021 ütles EstateGuru OÜ (portaalipidaja) investorite nimel laenulepingu üles ning andis 20.01.2021 juhise täitemenetluse alustamiseks. Seega on laenulepingust tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt on laenusaajal hageja ees võlgnevus kokku summas 127 253,07 eurot, mis koosneb intressinõudest, boonusintressinõudest, viivisenõudest ja leppetrahvinõudest. Kohus käsitleb esitatud nõudeid ja vastuväiteid alljärgnevalt. Intressinõue ja boonusintressi tasumise nõue
27.Hageja põhjendab, et laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot (370 000 eurot * 12%/365 * 518 päeva). 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx laekunud summast loeti intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot. Laenusaaja sõlmis xxx projekti raames 10 investoriga laenulepingu lisad ehk boonusintressi maksmise kokkulepped. Boonusintressi maksmise kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viidatud investorite laenatud summadelt kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi (lisaks laenulepingu järgsele 12% aastamääraga intressile). Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi
2-22-2145 määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot (118 494 eurot * 1%/365 * 518 päeva).
28.Kostja hinnangul ei ole intressinõue põhjendatud, sest hageja ei ole esitanud korrektset intressiarvestust. Kostja hinnangul tuleks intressi ja boonusintressi arvestada perioodi 01.08.201901.08.2020 eest. Hageja on arvestanud põhivõlgnikult laenuperioodi pikendamise tasu, ehk hageja on küsinud laenuperioodi pikendamise eest intressi ning topelt intressi tasumise nõue on lubamatu. Samuti on intressinõuded ebamõistlikult suured.
29.Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja laenu tagastamata põhisumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, sh viivise eest. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenu üldtingimuste p. 7.1 kohaselt peab laenusaaja maksma laenult intressi (dtl 119). Laenutaotluse ja laenulepingu kohaselt on intressimääraks 12% aastas ning intress kuulub maksmisele ühe maksena laenuperioodi lõpus (dtl 119-120, 8). Kokkulepe laenu intressimäära kohta sisaldub nii laenutaotluses (dtl 8) kui ka laenulepingutes (dtl 88). Boonusintressi maksmise kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viidatud investorite laenatud summadelt kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi (lisaks laenulepingu järgsele 12% aastamääraga intressile). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda intressi kuni 31.12.2020, sest laenulepingute pikendamise tõttu oli laenu tagastamise tähtajaks 31.12.2020. Kohtu hinnangul ei saa samastada laenulepingute pikendamise tasu intressi nõudmisena, sellist kokkulepet ei nähtu laenulepingute pikendamise lepingutest (dtl 93-103). Kohus on seisukohal, et hageja intressinõue summas 9430,29 eurot ja boonusintressinõue summas 1681,64 eurot on põhjendatud. Viivisenõue
30.Hageja on põhjendanud, et laenusumma tagastamise kohustus summas 370 000 eurot muutus sissenõutavaks 31.12.2020. Laenu põhisumma loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses nr xxx laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.202013.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot (370 000 eurot * 27%/365 * 379 päeva).
31.Kostja hinnangul on viivisenõue tühine ja põhjendamatu, kostja palub selle jätta rahuldamata. Viivise osas puudub kokkulepe ja tegemist on tühise tüüptingimusega, sest on lubamatult kõrge. Juhul kui kohus peaks leidma, et hagejal on viivsenõue kostja vastu hageja poolt märgitud määras 27% aastas, siis palub kostja seda vähendada mõistliku suuruseni.
32.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt peab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral Laenusaaja maksma viivist. Viivist arvestatakse vastava rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kui üldtingimustes või kasutajatingimustes ei ole teisiti sätestatud. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt on viivise määraks laenusaajale laenu põhitingimustes viidatud intressimäär, millele lisandub 15% aastas. Järelikult on hagejal õigus nõuda viivist laenulepingus sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) 27% põhinõudelt aastas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivist vähendada. Käendaja enda majanduslik olukord viivise vähendamise alus ei ole. Käendaja poolt viivise vähendamise taotluse esitamise korral tuleks tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla alust taotleda viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-139, p 14-18). Käendajal on õigus esitada VÕS § 149 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 või VÕS § 113 lg 8 alusel leppetrahvi või viivise vähendamise vastuväide (taotlus) ja seda ka juhul, kui
2-22-2145 põhivõlgnik ei ole taotlust ise esitanud (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a lahend nr 3-2-1-139-14, p 17). Viivise määra vähendamiseks pole kohtu hinnangul põhjust, sest see määr on kokku lepitud laenusaajast äriühinguga ja ei ole äärmiselt ebamõistlik. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokku lepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas (72% aastas) ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt 18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 13). Praegusel juhul on kokku lepitud aastane viivisemäär 27% sellest oluliselt väiksem. Kostja kohustused hageja ees tulenevad käenduslepingust. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja laenu tagastamata põhisumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, sh viivise eest. Seega on hagejal xxx projektist tulenev viivisenõue summas 103 731,78 eurot. Leppetrahvi nõue
33.Hageja põhjendab, et intressi (63 011,50 eurot) ja boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise kohustused muutusid sissenõutavaks 31.12.2020 ning laenusaaja jättis need tähtajaks tasumata. Arvestades, et 13.01.2022 laekus täitemenetluses nr xxx intressinõude katteks 53 581,21 eurot, jättis laenusaaja intressimakse ja boonusintressimakse tasumata alljärgneva arvestusega: tasumata intressimakse (63 011,50 eurot) ja boonusintressimakse (1 681,64 eurot) kokku summas 64 693,14 eurot perioodi 31.12.2020-13.01.2022 eest ehk 379 päeva – hüvitise summa 12 259,35 eurot (64 693,14 eurot * 0,05% * 379 päeva); tasumata intressimakse (63 011,50 – 53 581,21 = 9 430,29 eurot) ja boonusintressimakse (1 681,64 eurot) summas 11 111,93 eurot perioodi 14.01.2022-09.02.2022 eest ehk 27 päeva – hüvitise summa 150,01 eurot (11 111,93 eurot * 0,05% * 27 päeva); eelnev kokku summas 12 409,36 eurot. Seega on hagejal xxx projektist tulenev leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot.
34.Kostja on seisukohal, et seadus ei näe ette leppetrahvi laenulepingu täitmisega viivitamisel laenu maksmise tasumisega viivitamise eest ja selline kokkuleppe on tühine. Ühtlasi on kostja palunud leppetrahvi vähendada kuni suuruseni 500 eurot.
35.Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nimetatud sätte lg 7 kohaselt ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Õiguskirjanduses on leitud, et kuna lõike 6 regulatsioon on aga piisavalt kategooriline, ei ole lg 7 järgi lubatud ka nt eelnevad fikseeritud summadega kokku lepitud kahjuhüvitise või leppetrahvi kokkulepped intressi tasumisega viivitamise juhuks (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, kommetaar VÕS § 113 kohta). Kohtu hinnangul on kasutajatingimuste p-s 18.15 sätestatud hüvitise funktsiooniks sanktsioneerida rikkumist (intressi tasumisega viivitamist). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 113 sisust ja mõttest tulenevalt on viivis hüvitis, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt (RKTKo nr 2-158794/42). Käesoleval juhul on kostja arvutanud hüvitise protsendina võlgnetavalt intressilt. Selliselt vastab kasutajatingimuste p-s 18.15 kokkulepitud hüvitis viivisekokkuleppele ning tegemist ei ole leppetrahviga, nagu hageja on väitnud, vaid intressivõlalt arvestatud viivisega, mille nõudmine ei ole
2-22-2145 lubatud. VÕS § 113 lg 6 kohaselt on selline kokkulepe tühine. Kohus märgib täiendavalt, et ka kahjuhüvitise või leppetrahvi kokkulepe intressi tasumisega viivitamisel eelnevalt kokkulepitud määras ei ole lubatud tulenevalt VÕS § 113 lg-s 7 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot ei ole põhjendatud. Kokkuvõtvalt
36.Kohus on seisukohal, et kuna põhivõlgnik on rikkunud kohustust, mida käendati, ning täitnud käendatava kohustuse osaliselt, siis esineb käendusjuhtum. Kohus ei tuvastanud ühtegi tüüptingimuse osas ebamõistlikult kahjustavat iseloomu. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et põhivõlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik valida, kelle suhtes oma nõue maksma panna (otsus p 14). Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 9 430,29 eurot, boonusintressi summas 1 681,64 eurot ning viivise summas 103 731,78 eurot, s.o kokku summas 114 843,71 eurot. Hageja nõue jääb rahuldamata summas 12 409,36 eurot. Menetluskulud
37.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 90,25% ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.
38.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2025. a otsusega nr 2-22-2145
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.