Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Kohtuasi
Estateguru tagatisagent OÜ hagi B.S-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.S-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
114 843,71 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tanel Kalaus ja Martin Järve Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus osas, milles B.S-ilt mõisteti Estateguru tagatisagent OÜ kasuks välja boonusintress summas 1681,64 eurot. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus menetluskulude jaotuses osas ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt tervikresolutsioonis sätestatule.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2023 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Välja mõista B.S-ilt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks 113 162,07 eurot, mis koosneb intressist 9430,29 eurot ja viivisest 103 731,78 eurot. 4.3 Jätta hageja nõue rahuldamata 14 091 euro ulatuses. 4.4 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 11% ulatuses Estateguru tagatisagent OÜ kanda ja 89% ulatuses B.S-i kanda.
4.5 Harju Maakohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule hagi B.S-i (kostja) vastu, milles palus mõista välja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 127 253,07 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Osaühing W.R (laenusaaja, põhivõlgnik) vahemikus 16.07.2019-31.07.2019 Estateguru OÜ hallatava portaali vahendusel laenuprojekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ raames ligi 1300 laenuandjaga laenulepingud (laenuleping) kokku 370 000 euro kasutamiseks aastase intressimääraga 12%. Laenu tagastamine ja intressi maksmine lepiti kokku ühe maksena laenuperioodi lõpus. Lisaks sõlmis laenusaaja 10 investoriga boonusintressi maksmise kokkulepped, millega laenusaaja kohustus vastavatele investoritele tasuma lisaks kokkulepitud intressimäärale täiendavat intressi aastase määraga 1% vastavate investorite poolt väljastatud summadelt (kokku 118 494 eurolt).
3.Hageja ja kostja sõlmisid 16.07.2019 laenu tagamiseks käenduslepingu, mille punkt 1.1 kohaselt kohustub kostja vastutama hageja ees laenuandjate nõuete ning hageja nõuete eest laenusaaja vastu. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 583 500 eurot.
4.Laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtaeg saabus 31.08.2020. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud ning jättis intressimaksed tasumata. Laenusaaja ja portaalipidaja pikendasid laenulepingu tähtaega kokku 3 korral ning lõplikuks laenu tagastamise ja intresside maksmise tähtajaks lepiti kokku 30.12.2020. Laenusaaja ei tagastanud laenu ning jättis intressid tasumata. Laenulepingu üldtingimuste p 15 alusel on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ning käenduslepingu p 1.1 alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“ tulenevate nõuete täitmise eest. 2
5.Täitemenetluses 022/2021/411 laekunud 443 151,21 eurost loeti hageja nõuetest täidetuks järgnevad osad: laenu põhiosa 370 000 eurot, laenulepingu pikendamistasud 650 eurot, meeldetuletustasud 60 eurot, tagatise realiseerimise tasu 18 500 eurot, hageja menetlustasu 360 eurot ja intressinõudest (63 011,50 eurot) 53 581,21 eurot.
6.Laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi 01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot. 13.01.2022 täitemenetluses nr 022/2021/411 laekunud summast loeti intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot.
7.Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot.
8.Laenu põhisumma 370 000 loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses 022/2021/411 laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.2020-13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot.
9.Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. Intressi (63 011,50 eurot) ja boonusintressi (1 681,64 eurot) maksmise kohustused muutusid sissenõutavaks 31.12.2020. Hagejal on leppetrahvi nõue summas 12 409,36 eurot.
10.Seega on hageja projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“ tulenev nõue kokku 127 253,07 eurot, millest intressinõue on 9430,29 eurot, boonusintressi nõue on 1681,64 eurot, viivisenõue on 103 731,78 eurot ja leppetrahvinõue on 12 409,36 eurot. Kostja vastus hagile
11.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenutaotluse olemasolu ega seda, kellega on laenusaaja sõlminud laenulepingud ning millistel konkreetsetel tingimustel. Allkirjastatud kokkulepped ja tõendid laenuandjate kohta puuduvad. Puuduvad maksekorraldused, mis tõendaksid laenuandjatelt raha laekumist konkreetsetes suurustes.
12.Käendusleping on tühine, sest hageja on rikkunud Rahapesu– ja Terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud hoolsusmeetmeid. Käendusleping on vastuolus heade kommetega, kuna käendaja vastutuse maksimumsumma 583 500 eurot on pensionärist tarbija jaoks liiga suur. Hageja on kostja suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Nõude esitamisega kõigepealt käendaja, mitte laenuvõtja vastu, on hageja rikkunud hea usu põhimõtet.
14.Täitemenetluses müüdi laenuvõtja vara liiga madala hinnaga ja liiga kiiresti. Täitemenetluse tulemit on arvestatud lubamatute ja valede nõuete katteks.
15.Hageja ei ole esitanud korrektset intressiarvestust. Kostja palub ebamõistlikult suurt intressi nõuet vähendada. Sama puudutab boonusintressi.
16.Viivise määr 27% aastas on tarbija jaoks lubamatult kõrge. Kostja palub viivist vähendada 1000 euroni. Kostja ei nõutu leppetrahvi nõudega. 3
Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohus rahuldas 21.12.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 114 843,71 eurot, mis koosneb intressist 9430,29 eurot, boonusintressist 1681,64 eurot ja viivisest 103 731,78 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 90,25% ulatuses kostja kanda ja 9,75% ulatuses hageja kanda.
18.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on sõlminud 16.07.2019 kirjaliku käenduslepingu (dtl 90-91). VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga.
19.Kohus oli seisukohal, et kostjal puudub alus käenduslepingu kehtivuse vaidlustamiseks RahaPTS sätestatud alustel. Seonduvalt käendaja vastutuse maksimumsummaga (583 500 eurot) märkis kohus, et kostja käendus on antud ettevõtlustegevuses. Ettevõtlustegevuses eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust (tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2022 otsus 2-21-11466, p 34). Riigikohus on leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a lahend nr 3-2-1-157-14, p 11). Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja. Kohus asus seisukohale, et asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et kostja vastutuse aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
20.Kohus ei nõustunud, et hageja poolt enne põhivõlgniku vastu nõude esitamist kostja suhtes kohtusse pöördumine on heade kommete vastane. Laenusaaja suhtes on läbi viidud täitemenetlus nr 022/2021/411, mille raames ei rahuldatud hageja nõuet täies ulatuses (dtl 112-113). Hageja on põhistanud ja tõendanud, et põhivõlgnik on peale täitemenetluse läbiviimist varatu. Kostja väited põhivõlgniku vara halbadel tingimustel täitemenetluses võõrandamise kohta ei ole asjakohased.
21.Hageja on selgitanud, et Estateguru portaalis saab laenu taotleda üksnes isik, kes on Estateguru kasutajaks registreeritud laenusaajana ning kelle isikusamasus on portaalipidaja poolt tuvastatud (kasutajatingimuste punkt 5.3). Kinnitatud laenutaotlus suunatakse portaalis kõigile investoritele ning laenutaotlust käsitletakse lepingu sõlmimise ettepanekuna (vt kasutajatingimuste punkt 6.1.3). Laenutaotlusele nõustumuse andmisega loetakse laenuleping sõlmituks (kasutajatingimuste punkt 6.1 ja punkt 6.1.3 d). Laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru portaal pdf-vormingus laenulepingu ärakirja, mis saadetakse e-posti teel või tehakse muul viisil laenuandjale ja laenusaajale kättesaadavaks portaalis. Hageja on laenulepingute sõlmimise tõendamiseks esitanud tõenditena mh järgmised dokumendid: Estateguru laenu üldtingimused (dtl 117128); Estateguru kasutajatingimused (dtl 129-156); laenutaotlus (dtl 8); investorite nimekiri (dtl 9-87); laenulepingu lisa (dtl 89); laenulepingute pikendamise kokkulepped (dtl 93-102, 223-232); laenulepingud (dtl 220-222); kuvatõmmised (dtl 317, 319-321), hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (dtl 279-286).
22.Kohus oli seisukohal, et portaali kasutajatingimused ja laenu üldtingimused on tüüptingimused. Hageja on esitanud kohtule tõendi, kuvatõmmise (dtl 319), millest nähtub, et enne laenulepingu allkirjastamist tuleb laenutaotluse esitajal kinnitada, et 4
laenutaotleja on tutvunud laenu üldtingimustega ning Estateguru kasutajatingimustega. Laenulepingus esinevad viited kasutajatingimustele ja laenu üldtingimustele (dtl 220). Kostja on laenusaaja nimel kinnitanud notariaalses tagatislepingus, et põhivõlgnik on tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele kohalduvate tingimustega ning „Audruvahi Sildlaen (Eesti)“ ja „#2194 Sildlaen „Eesti“ projektide rahastamiseks sõlmitavate laenulepingute põhitingimustega (p. 4.3, dtl 282). Kohus asus seisukohale, et kostjal oli mõistlik võimalus tüüptingimuste sisust teada saamiseks.
23.Laenutaotlusest nähtuvalt on laenusaaja, keda esindas kostja, taotlenud „#2194 Sildlaen (Eesti)“ projekti raames laenu summas 370 000 eurot (dtl 8). Laenutaotlus on allkirjastamata. Estateguru laenu üldtingimuste p 5.6 kohaselt peab laenu taotlemiseks kasutaja täitma selleks ettenähtud rakenduse abil vastavasisulise avalduse (dtl 133). Avalduse allkirjastamise kohustust ette nähtud ei ole. Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenusaaja poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav identifitseerimine (kuvatõmmis kinnitamisprotsessist, dtl 314). Laenutaotluse kinnitamine (nõustumuse andmine) laenuandjate poolt toimub portaalis eraldi etapina ning seejuures toimub kinnituse andja täiendav verifitseerimine. Kinnitus antakse konkreetsele laenutaotlusele ning kuvatud on ka laenu tingimused ja muud olulised asjaolud (kuvatõmmis, dtl 315). Laenulepingu sõlmimist reguleerib kasutajatingimuste p 6, milles ei ole ette nähtud laenulepingutele kirjalikku vorminõuet.
24.Hageja on esitanud kohtule laenu andnud investorite nimekirja, millest nähtuvad isikute nimed, investeeritud summad ja kuupäevad (dtl 9-87). Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kohtule laenulepingu, mis on allkirjastatud T.Y poolt (dtl 220), ja laenulepingu, mis on allkirjastatud Q.S poolt (dtl 222). Laenulepingud allkirjastanud isikute nimed kajastuvad ka investorite nimekirjas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt laenulepingute tingimused kattuvad (s.t erineb vaid laenatud summa ja investor ehk laenuandja) teiste samas projektis sõlmitud laenulepingutega. Hageja selgituste kohaselt ei makstud laenusaajale laenu välja läbi notari deposiidi, vaid „#2194 Sildlaen (Eesti)“ projekti raames laenatud summat 370 000 eurot kasutati Estateguru OÜ peetava portaali siseselt „Audruvahi sildlaen“ (dtl 232-272) projekti kohustuste katteks. Arveldusi ei tehtud mitte laenusaaja pangakontode vahel, vaid portaali sees. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kohtule portaali tehingute väljavõtted (dtl 275-278), millest nähtuvad ülekanded laenusaajale. Perioodil 16.07.2019-29.07.2019 on tehtud sissemakseid summas 370 000 eurot selgitusega „2194 Brige Loan (Estonia)“.
25.Kokkuvõtvalt asus kohus esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja on tõendanud laenulepingute sõlmimise ja laenukohustuse olemasolu.
26.Lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks põhivõlgnik laenu ei tagastanud ning intresse ei tasunud.
27.Hageja põhjendab, et laenusaaja jättis tasumata intressi määraga 12% põhinõudelt aastas laenuperioodi 01.08.2019-30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 63 011,50 eurot. 13.01.2022 täitemenetluses nr 022/2021/411 laekunud summast loeti intressinõudest täidetuks 53 581,21 eurot, s.t laenusaajal on tasumata intress summas 9 430,29 eurot. Laenusaaja sõlmis „#2194 Sildlaen (Eesti)“ projekti raames 10 investoriga laenulepingu lisad ehk boonusintressi maksmise kokkulepped. Boonusintressi maksmise kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viidatud investorite laenatud summadelt kokku summas 118 494 eurot 1%-list täiendavat intressi (lisaks laenulepingu järgsele 12% aastamääraga intressile). Laenusaaja on jätnud tasumata boonusintressi määraga 1% aastas laenuperioodi 01.08.2019- 30.12.2020 eest ehk kokku 518 päeva eest summas 1681,64 eurot. 5
28.Kohus leidis, et hageja intressinõue summas 9430,29 eurot ja boonusintressinõue summas 1681,64 eurot on põhjendatud.
29.Hageja on selgitanud, et laenusumma tagastamise kohustus summas 370 000 eurot muutus sissenõutavaks 31.12.2020. Laenu põhisumma loeti tasutuks 13.01.2022 täitemenetluses nr 022/2021/411 laekunud summast. Seega oli laenusaaja laenu põhisumma tagastamisega viivituses 31.12.2020-13.01.2022 ehk 379 päeva ning laenusaajal on kohustus maksta viivist summas 103 731,78 eurot.
30.Kohus märkis, et laenulepingu üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt on viivise määraks laenu põhitingimustes viidatud intressimäär, millele lisandub 15% aastas. Järelikult on hagejal õigus nõuda viivist laenulepingus sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) 27% põhinõudelt aastas.
31.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud viivist vähendada. Käendaja enda majanduslik olukord viivise vähendamise alus ei ole. Käendaja poolt viivise vähendamise taotluse esitamise korral tuleks tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla alust taotleda viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-139-14, p 14-18). Viivise määra vähendamiseks pole kohtu hinnangul põhjust, sest see määr on kokku lepitud laenusaajast äriühinguga ja ei ole äärmiselt ebamõistlik. Seega on hagejal viivisenõue summas 103 731,78 eurot.
32.Hageja nõuab leppetrahvi summas 12 409,36 eurot. Kasutajatingimuste p 18.15 teise lause kohaselt kohustub laenusaaja intressimaksetega hilinemisel tasuma portaalipidajale ja/või hagejale hüvitist, mille suuruseks on kuni 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud intressimakselt. Kohtu hinnangul on kasutajatingimuste p-s 18.15 sätestatud hüvitise funktsiooniks sanktsioneerida rikkumist (intressi tasumisega viivitamist). Käesoleval juhul on kostja arvutanud hüvitise protsendina võlgnetavalt intressilt. Selliselt vastab kasutajatingimuste p-s 18.15 kokkulepitud hüvitis viivisekokkuleppele ning tegemist ei ole leppetrahviga, vaid intressivõlalt arvestatud viivisega, mille nõudmine ei ole lubatud. VÕS § 113 lg 6 kohaselt on selline kokkulepe tühine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja leppetrahvi nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus
33.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, mh ei ole maakohus nõuetekohaselt täitnud selgitamiskohustust.
34.Poolte vahel sõlmitud käendusleping on tühine käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Samuti oli kostja käenduslepingu sõlmimisel sundseisus, kuna ilma käenduslepinguta oleks kostja kodu läinud sundmüüki. Esialgne laen sai põhivõlgniku poolt võetud seetõttu, et kostja ei suutnud eraisikuna enda kohustusi panga ees täita ja kostja oli sunnitud kinnistu võõrandama põhivõlgnikule, millise tehingu käigus seati hageja kasuks kinnistule ka hüpoteek. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal XXaastane pensionär. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et kostjal ei ole minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes võimalik oma eeldatava eluea jooksul sellist rahasummat tasuda. Kostjal ei olnud ka käenduslepingu sõlmimise ajal sellist vara, millele pöörata sissenõuet käendaja vastutuse maksimumsumma ulatuses. Hageja jättis käenduslepingu sõlmimise ajal hindamata kostja maksevõime. 6
35.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et põhivõlgniku laenukohustus on tõendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et põhivõlgnik oleks laenutaotluse esitanud ja kinnitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et põhivõlgnikul oli võimalik portaali kasutajatingimustega ja laenu üldtingimustega tutvuda. Nende kohta oleks pidanud jääma süsteemi järele logifailid, kuid neid ei ole esitatud. Estateguru portaali väljatrükid põhivõlgniku tahteavaldusi ei tõenda. Samuti ei ole tõendatud, et lepingupooled oleks saavutanud konsensuse laenulepingute sõlmimises ja nende tingimustes. Hagiavalduse kohaselt oli laenuandjaid ligi 1300, kuid hageja on esitanud üksnes kaks digitaalselt allkirjastatud laenulepingut kahe laenuandja poolt. Kahe laenulepingu esitamisest ei saa järeldada, et ülejäänud laenuandjad oleksid sõlminud laenulepingud. Hageja oleks pidanud esitama kõik sellised lepingud. Laenulepingute sõlmimise protseduuri kohta on üksnes hageja selgitus, kuid see ei ole tõend. Lisaks on tõendamata laenulepingu järgne raha ülekandmine.
36.Ebaõige on maakohtu seisukohtu, et intressinõue, boonusintressinõue ja viivisenõue on põhjendatud. Intressi kokkulepet põhivõlgniku ja laenuandjate vahel ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kümne laenuandja ja põhivõlgniku vahel on sõlmitud boonusintressi tasumise kokkulepe. Põhivõlgnik ei ole sõlminud ka kokkulepet, et tal on kohustus tasuda viivist 27% aastas. Juhul kui kohus peaks leidma, et viivisekokkulepe on tõendatud, siis on viivisemäär 27% aastas liiga kõrge. Viivisenõue on heade kommetega vastuolus. Kui kohus leiab, et hagejal on viivisenõue kostja vastu, siis tuleb viivist vähendada. Nõutav viivis on objektiivselt suur. Põhivõlgnik on maksejõuetu ettevõte. Seega on alus viivise vähendamiseks ühelt poolt tulenevalt põhivõlgniku majanduslikust seisundist ja teiselt poolt põhivõlgniku kohustuse täitmise ulatust arvestades (hageja väitel on põhivõlgnik juba tasunud 443 151,21 eurot). Lisaks on hageja majanduslik olukord hea. Viivist tuleks vähendada 1000 euroni või kui kohus sellega ei nõustu, siis mõistliku suuruseni. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud otsuse osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes nimetatud osas. Osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ei ole otsuse peale apellatsioonkaebust esitatud, mistõttu nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
39.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja boonusintressi 1681,64 eurot. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
40.Kostja on vaidlustanud põhivõlgniku poolt laenulepingute sõlmimise laenuandjatega. Ringkonnakohus märgib, et Estateguru kasutajatingimuste p 6.1 kohaselt toimub 7
laenulepingu sõlmimine laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele pakkumusele nõustumuse andmise teel. Estateguru kasutajatingimuste 6.1.1 kohaselt kinnitab laenusaaja laenutaotluse punktis 10 kirjeldatud korras. Estateguru kasutajatingimuste p 10.1 sätestab, et tehingu või muu toimingu, sh laenutaotluse ning sellele antava nõustumuse, peab kasutaja Estateguru poolt ettenähtud juhtudel kinnitama kasutajale omistatud salasõna igakordse sisestamisega või muul Estateguru poolt ettenähtud viisil. Kasutajatingimuste p 6.2 sätestab, et laenutaotlusele antud nõustumuse järgselt koostab Estateguru pdf-vormingus laenulepingu ärakirja. Hageja on esitanud maakohtule põhivõlgniku 15.07.2019 (allkirjastamata) laenutaotluse (dtl 8). Hageja ei ole esitanud logifaili, millest nähtuks põhivõlgniku poolt laenutaotluse kinnitamine salasõna sisestamise kaudu. Siiski ei ole logifail ainus võimalus laenutaotluse esitamise ja kinnitamise tõendamiseks. Põhivõlgnik (keda esindas kostja) on digitaalselt allkirjastatud kolm kokkulepet laenutähtaja pikendamise kohta, kus põhivõlgnik on kinnitanud, et ta on vahemikus 16.07.2019-31.07.2019 sõlminud laenulepinguid Estateguru portaali investoritega projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ rahastamiseks (dtl 93 – 102). Kostja poolt allkirjastatud käenduslepingu p-s 1.1 on sätestatud, et käendaja vastutab laenuandjate ja hageja nõuete eest põhivõlgniku vastu, mis tulenevad projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ raames antud laenudest (dtl 90-91). Põhivõlgnik (keda esindas kostja) ja hageja vahel sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt on hüpoteekidega tagatud nõuded, mis tulenevad projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ raames antud või antavatest laenudest (dtl 279-286). Ka laenutaotlusel on laenu nimeks märgitud „#2194 Sildlaen (Eesti)“. Arvestades, et kostja on põhivõlgniku nimel allkirjastanud kokkulepped projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ rahastamiseks sõlmitud laenulepingute pikendamiseks ning sõlminud nii isiklikult kui põhivõlgniku nimel lepingud projektist „#2194 Sildlaen (Eesti)“ tulenevate nõuete tagamiseks, siis loeb kohus tõendatuks, et põhivõlgnik on laenutaotluse esitanud ja selle kinnitanud. Kui põhivõlgnik ei oleks seda teinud, siis puudunuks kostjal isiklikult ja põhivõlgniku esindajana põhjus sõlmida laenulepingute pikendamiseks ja tagamiseks lepinguid viitega projektile „#2194 Sildlaen (Eesti)“. Sealjuures ei ole kostja väitnud, et projekti „#2194 Sildlaen (Eesti)“ rahastamiseks esitas põhivõlgnik mõne muu taotluse kui see, mis on esitatud kohtule. Põhivõlgnik on hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p-s 4.3 kinnitanud, et ta on tutvunud ja teadlik portaali kasutamisele kohalduvates tingimustest ja laenulepingute põhitingimustest.
41.Laenuandjate poolt laenulepingute sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud laenuandjate nimekirja koos laenatud summadega (dtl 9-87) ja näitena kahe laenuandja T.Y ja Q.S poolt allkirjastatud laenulepingud (dtl 220-222). Samuti on portaalipidaja sõlminud laenuandjate huvides ülalnimetatud laenutähtaja pikendamise kokkulepped. Kuigi hageja ei ole esitanud ülejäänud laenuandjate poolt allkirjastatud laenulepinguid ega ka logifaile, millest nähtuks laenu andmise kinnitamine salasõna sisestamise kaudu, loeb kohus tõendite (investorite nimekiri ja laenulepingute pikendamise kokkulepped) koosmõjus tõendatuks, et ka teised laenuandjad on laenulepingute sõlmimiseks tahteavalduse andnud. Lisaks on maakohus tuvastanud, et põhivõlgnik on laenu saanud, kuigi mitte väljamaksena, vaid arveldus tehti portaali siseselt varasema laenu refinantseerimiseks.
42.Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgniku ja laenuandjate vahel laenulepingute sõlmimine tõendatud. Sealhulgas on tõendatud kokkulepe intressimääras (laenutaotluses märgitud 12% aastas) ning viivisemääras (üldtingimuste p-st 9.2 tulenev 27% aastas). 8
43.Hageja on esile toonud, et põhivõlgnik on kümne laenuandjaga sõlminud ka boonusintressi kokkulepped. Hageja on selle kohta esitanud laenulepingute lisad (dtl 89, 223-231). Lisad ei ole allkirjastatud, samuti ei ole esitatud logifaili, millest nähtuks lisade kinnitamine salasõna sisestamise kaudu. Boonusintressile ei ole viidatud laenutaotluses ning selge kokkulepe boonusintressi kohta ei nähtu ka teistest tõenditest. Eeltoodust tulenevalt ei saa kokkulepet boonusintressi kohta lugeda tõendatuks ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
44.Kostja leiab, et käendusleping on tühine vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Kostja märgib, et ta oli käenduslepingu sõlmimise ajal pensionär ja tal ei ole eeldatava eluea jooksul võimalik sellist rahasummat tasuda. Riigikohus on 31.01.2018 otsuses tsiviilasjas 2-14-21710 (p 49) selgitanud, et ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Ringkonnakohus märgib, et vastutuse maksimumsumma ebaproportsionaalsust saab hinnata eelkõige suhtes käendaja varasse. Kostja ei ole tõendanud oma majanduslikku olukorda käenduslepingu sõlmimise ajal. Maakohus on 30.03.2023 määruses selgitanud kostjale, et tal tuleb tõendada käenduslepingu tühisuse aluseid, sh oma varalist olukorda, ja andnud tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja ei ole oma varalise olukorra kohta käenduslepingu sõlmimise ajal tõendeid esitanud. Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18.02.2025 otsus tsiviilasjas 3-2-1-157-14, p 11). Samuti on Riigikohus märkinud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine, ning et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 48). Lisaks ei olnud käendusleping ainus laenulepingutest tulenevate nõuete tagatis, vaid nõudeid tagas ka põhivõlgniku kinnistule seatud hüpoteek, mille realiseerimise tagajärjel on ka suurem osa nõudest rahuldatud. Mis puudutab apellatsioonimenetluses esitatud kostja väiteid, et põhivõlgnik ei sõlminud laenulepingut enda ärilistel eesmärkidel, vaid laenuleping oli seotud kostja isiklike kohustustega, ning et kostja oli käenduslepingu sõlmimisel sundolukorras, siis nendele asjaoludele ei ole kostja maakohtus tuginenud, mistõttu jätab kohus need väited tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ülaltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu järeldust, et käendusleping on kehtiv.
45.Ringkonnakohus asus ülal seisukohale, et kokkulepe intressimäära kohta 12% aastas on tõendatud. Maakohtu poolt väljamõistetud intressi arvestuslikule küljele ei ole kostja apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu otsust intressi väljamõistmise osas.
46.Samuti leidis ringkonnakohus eelnevalt, et kokkulepe viivisemäära kohta 27% aastas on tõendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud viivise perioodi, kuid on leidnud, et viivisemäär on liiga kõrge ning lisaks taotlenud viivise vähendamist. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu 18.12.2024 otsus tsiviilasjas 3-2-1-139-14, p 13, Riigikohtu 30.042013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Käesoleva asjas oli laenuvõtjaks äriühing. Seega ei saa praegusel juhul pidada viivise määra seadusega vastuolus olevaks. 9
47.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu 18.12.2014 otsusest tsiviilasjas 3-2-1-139-14 järeldub, et kui viivise vähendamise taotluse esitab käendaja, tuleb viivise vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit ja tema poolt kohustuse täitmise ulatust, mitte käendaja majanduslikku seisundit vm asjaolusid. Viivise vähendamise taotluse esitamise korral tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks põhivõlgnikul endal olla õigus taotleda viivise vähendamist (p 17). Kolleegiumi hinnangul puuduvad alused viivise vähendamiseks. Põhivõlgnik sai laenu summas 370 000 eurot ning hageja nõuab viivist summas 103 731,78 eurot. Seega nõuab hageja viivist oluliselt alla põhivõla suuruse (vähem kui 1/3 põhivõla suurusest). Arvestades, et laenuvõtjaks oli äriühing, mitte füüsiline isik, ei saa nimetatud viivisenõuet pidada ebamõistlikult suureks VÕS § 162 lg 1 tähenduses, mistõttu puudub viivise vähendamise esimene eeldus. Lisaks ei annaks käesoleval juhul viivise vähendamiseks alust ka põhivõlgniku majanduslik olukord. Kostja leiab, et arvestada tuleb, et põhivõlgnik on maksejõuetu ettevõte ja tal puudub sisuline majandustegevus. Kolleegium märgib, et halb majanduslik olukord ei ole automaatseks aluseks viivise vähendamiseks. Kui põhivõlgnik on maksejõuetu ja tal puudub sisuline majandustegevus, siis ei saa viivise suurus sisuliselt mõjutada ka põhivõlgniku edasist majandustegevust. Kostja on toonud ka esile, et põhivõlgnik on juba tasunud laenulepingust tulenevate nõuete katteks 443 151,21 eurot, kuid siin tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada, et nimetatud summa tasuti enam kui üks aasta pärast laenu tagastamise kohustuse saabumist. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja taotlus viivis vähendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
48.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Ringkonnakohus andis 21.06.2024 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 2100 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine jääb maakohtu lahendada, siis jääb maakohtu lahendada ka riigilõivu riigituludesse väljamõistmise küsimus (TsMS § 179, § 190).
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.