Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

kostja pöördus detsembris 2019 S.D. VÕLAABI OÜ juhatuse poole teenuse saamiseks. Kostja selgituse kohaselt tegi ta oma lapselapsele, D.eniss V.le, kinkelepingu tingimusel, et lapselaps hakkab teda ja abikaasat abistama. Viimane aga keeldus oma kohustuste täitmisest;

-

kostja ja hageja saavutasid kokkuleppe, et hageja hakkab osutama kostja poolt tellitud teenust isiklikult. Selleks andis kostja hagejale volikirja kostja nimel tegutsemiseks;

-

poolte kokkuleppe järgi oli hageja kohustatud tegema kõik selleks, et D. V. tagastaks kostjale kingitud maatüki. Leping pole tühine. Tegemist on tavapärase käsunduslepinguga, mille raames oli hagejal kohustus pidada läbirääkimisi D. V.ga või vajadusel teiste asjaosalistega, vajadusel koguma vastavasisulist täiendavat informatsiooni kostjalt ja teistelt asjaosalistelt;

-

poolte kokkuleppe järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale 10 000 eurot juhul, kui kingitud maatükk on tagastatud D. V. poolt kostjale. Juhul, kui tehing ei toimu, kohustus kostja maksma hagejale tehtud töö eest 3000 eurot. Antud poolte kokkuleppe oli 23.12.2020 vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud poolte poolt;

-

hageja osutas ajavahemikus detsember 2020 – jaanuar 2021 kostjale kokkulepitud teenust, sh helistas D. V.le, kohtus mitu korda D. V. ja tema isaga isiklikult. Hageja tegevuse tulemusel õnnestus kostjal lapselapsega ära leppida ja omavahelised lahkarvamused ära lahendada;

-

seega on kostja kohustatud tasuma hagejale poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel 3000 eurot. Kostja pole kokkulepet selles osas täitnud. Kostja ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi teenustasu tasumata jätmise kohta ning ei ole esitanud hagejale põhjendatud pretensioone tehtud tööde suhtes;

-

hageja tagastas kostjale 6000 euro suuruse võlgnevuse 23.12.2020.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1230 eurot.

leping, millele hageja tugineb, on tühine, sest on vastuolus heade kommetega. Lepingut sõlmides teadis hageja või pidi teadma, et lepingus kirjeldatud tulemust (kinkelepingu tühistamine) ei ole võimalik sellise lepingu abil saavutada. Kinkelepingu tühistamiseks tulnuks kostjal pöörduda notari poole;

-

hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks võltsitud allkirjaga dokumendi (23.12.2020 väidetav kokkulepe). 23.12.2020 ei ole sellist dokumenti allkirjastatud ega sõlmitud. Kostjal oli sõlmitud leping S.D. VÕLAABI OÜ-ga, mida esindas hageja ja mis lõppes poolte kokkuleppel 27.12.2020;

-

hageja on saanud kostjalt 18.12.2020 sularahas 3000 eurot ja 15.12.2020 on hageja saanud kostjalt sularahas 3000 eurot. Seega ei saa hagejal nõuet kostja vastu olla, vaid hageja on kostjale 3000 eurot võlgu. Hageja esitatud kinnitus, et hageja on raha kostjale tagastatud, on võltsitud;

-

hageja pole osutanud teenust, mille eest ta tasu taotleb;

-

kostja tõepoolest palus hagejal suhelda D. V.ga kinkelepingust taganemiseks (ja sõlmis selleks kirjaliku venekeelse lepingu S.D. VÕLAABI OÜ hageja isikus), teadmata, et sellisel viisil ei ole kinkelepingust taganemine võimalik. Mõistliku inimesena, kes osutab professionaalset võlgade sissenõudmise teenust, pidi hageja olema teadlik ja ka kostjat teavitama ülesande täitmise võimatusest. Selle asemel viis hageja kostja eksitusse, et kostja võtaks endale hageja kasuks kohustuse teha varaline käsutus teenuse eest, mida pole võimalik sel viisil tulemuslikult osutada. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on tehing S.D. VÕLAABI OÜ-ga hageja isikus tehtud eksimuse mõjul;

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht

Hageja on kohtule esitanud dokumendi, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.12.2020 kokkuleppe, et kostja maksab hagejale 10 000 eurot juhul, kui kingitud maatükk tagastatakse D. V. poolt kostjale. Juhul kui tehingut ei toimu maksab kostja hagejale 3000 eurot (dtl 4546). Kostja on vaidlustanud selle dokumendi ehtsuse. Kohus on määranud dokumendi ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.03.2022 ekspertiisiaktis nr 22 E-DK0013 on ekspert jõudnud järeldusele, et selle dokumendi on väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja (dtl 154-157). Kostja on jäänud seisukoha juurde, et tegu pole ehtsa dokumendiga, kuid pole ka peale kohtu selgitusi kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid ega tõendeid, millest võiks kostja toodut järeldada (dtl 194-195). Ekspertiisiaktile tuginevalt loeb kohus seega tõendatuks, et tegemist on ehtsa dokumendiga. 23.12.2020 kokkuleppe kirjalikust sisust tuleneb üheselt, et kostja andis just hagejale ülesande ajada tema asja seoses kinkelepinguga ning kokku lepiti ka tasu sellise töö eest. Kohus möönab, et kostjal võis olla varasem leping ka S.D. VÕLAABI OÜ-ga samas küsimuses. Sellel viitab näiteks 17.12.2020 seletuskiri, kus kostja kirjeldab probleemi seoses tema ja lapselapse vahel sõlmitud kinkelepinguga. Seletuskiri on seejuures adresseeritud S.D. VÕLAABI OÜ-le (dtl 41-42). 23.12.2020 kokkuleppe kirjalikus tekstis pole aga ühtegi viidet sellele, et hageja tegutses kokkuleppe sõlmimisel S.D. VÕLAABI OÜ seadusliku esindajana. Seejuures on kokku lepitud, et töö eest tasumine toimub otse hagejale. Kas ja millistel tingimustel oli kostjal sõlmitud leping S.D. VÕLAABI OÜ-ga 17.12.2020 kostja tõendanud pole, sh pole kostja väitnud ega tõendanud, et 23.12.2020 kokkuleppe võinuks olla selle lepingu lisa. Eelöeldust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et 23.12.2020 sõlmiti leping hageja ja kostja vahel.

Kohus selgitas, et need asjaolud tuleb välja tuua kostjal ning neid tõendada (dtl 194-195). Kostja möönab vastuses kohtu selgitustele, et algne kostja ei pruukinud mäletada kõiki tehinguid ja dokumente, millele ta on allkirju andnud ning see võis olla tingitud tema tervislikust seisundist ning on palunud kohtu abi tõendite kogumiseks (dtl 197). Samas on kostja varasemas menetlusdokumendis märkinud, et tal pole mäluhäireid ja ta on täiesti kindel, et pole 23.12.2020 hagejaga kohtunud ega mingeid dokumente allkirjastanud (dtl 111). Kuivõrd kostja tõendite kogumise taotlus ei vastanud seaduse nõuetele, jättis kohus taotluse käiguta (dtl 199-200). Kostja puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud, mistõttu jättis kohus tõendite kogumise taotluse rahuldamata (dtl 202-204). Kostja pole kohtu selgitustest olenemata välja toonud neid faktilisi asjaolusid, millele tuginevalt saaks asuda seisukohal, et TsÜS § 86 lg 2 eeldused oleksid praegusel juhul täidetud.

tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri. Hagejal ja kostjal on seega võimalik esitada kohtule viidatud originaaldokumentide tagastamise taotlus pärast lõpplahendi jõustumist. Menetluskulud

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.