Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Hagihind
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 19. detsember 2023 nr 2-22-115542 Romver OÜ hagi OÜ Toru-Jüri vastu müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1302 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 20,55 ja alates 9.06.2022 kuni põhinõude (1302 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 1426,71 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Romver OÜ (registrikood: 12634052, asukoht: A. Riia mnt 945, Pärnu linn)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Jelena Smorodina (Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ, epost: [email protected])
Kostja
OÜ Toru-Jüri (registrikood: 10071047, asukoht: Leola 49, Viljandi linn; e-post: [email protected])
2.Välja mõista OÜ-lt Toru-Jüri Romver OÜ kasuks põhivõlg 1102 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot, perioodil 29.03.2022 – 19.12.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 220,75 eurot ja alates 20.12.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista OÜ-lt Toru-Jüri Romver OÜ kasuks menetluskulud 880 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Hageja palub 09.06.2022 esitatud hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 1302 eurot, viivis perioodi
29.03.2022–08.06.2022 (72 päeva) eest 20,55 eurot ning jooksev viivis alates 09.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagis tuuakse välja, et hageja (ostja) ostis kostjalt (müüja) 01.02.2022 on puuküttekamina Guilietta LaNordica (kamin) hinnaga 1027 eurot (hinna sees on ka kohaletoomine). Kamin toodi kohale 03.02.2022. Lisaks ostis hageja kostjalt 04.02.2022 ka torud kamina juurde hinnaga 75 eurot. Kamin paigaldati 05.02.2022 ning pandi tööle samal päeval. Töölepanemisel järgiti kõiki kasutusjuhendis toodud juhised, seda enam, et kamina kasutaja OÜ-u Romver juhatuse liige R. V. on kogu elu kasutanud ahju- ja kaminakütet. Üsna kiiresti pärast kamina tööle panemist tuvastati ostetud tootes järgmised puudused: 1) kaminaukse isegi aeglasemal avanemisel (nt puude kohandamiseks või lisamiseks) tuleb suits suures koguses tuppa, mis teeb võimatuks puude kohandamise või lisamise põlemise ajal, kaminaukse avamisel pärast puude ärapõlemist tuleb tuppa tuhk, mis teeb võimatuks kaminapuhastuse ilma toa sisustust kahjustamata, 2) tuuleilmaga ja isegi suletud õhuavade puhul tekkib kaminakoldes nii tugev tõmme, et kaminapuud põlevad liiga tugevasti ja liiga kiiresti ja seda ei ole võimalik kuidagi mõjutada. Ostetud toote puudustest teatati kostjale 16.02.2022, misjärel käisid kohal kostja esindajad, kes tegid suitsulõõri augu ja paigaldasid küttekolde ülalpool asuva kivi allapoole. Paraku see ei ole aidanud. Lõpuks selgus välja, et ostetud kamin ei sobi hageja kortermajas asuvas ruumis olemasolevale korstnale. Ilmselge on, et korstna ümberehitamine on hagejale liiga koormav ja seetõttu ei sobi talle tekkinud probleemi lahendus. Kuivõrd kostja ei saa pakkuda ostetud kamina asendust võrdväärse ja kortermajas olemasolevale korstnale sobiva kaubaga, siis ainsaks lahenduseks võiks olla müüdud kauba (koos sellele lisaks ostetud torudega) tagasivõtmine ja ostja poolt kulutatud raha tagastus. Seetõttu hakkaski hageja nõudma kostjalt tasutud raha tagastamist ostetud kauba tagastamise vastu, kuid tulemusteta. Kostja on loobunud puudustega toote vastuvõtmisest ning selle ostmiseks kulutatud raha tagastamisest. Hageja oli sunnitud pöörduma juristi poole õigusabi saamiseks nõudekirja koostamiseks, millega seoses on hageja kulutanud 200 eurot. Hageja teatas 22.03.2022 kirjaga kostjale 01.02.2022 ja 04.02.2022 ostu-müügi lepingute taganemisest ja palus hiljemalt 28.03.2022 võtta kamin ja torud tagasi ning samaks ajaks tagastada ostjale 1027 eurot kamina eest ning 75 eurot torude eest, kandes
kokku 1102 eurot hageja pangakontole. Sama kirjaga palus hageja kostjal hüvitada talle õigusabikulud 200 eurot. Vastuseks hageja korduvatele nõuetele teatas kostja viimase kirjaga (19.04.2022), et kauba tagasivõtmiseks ja raha tagastamiseks puudub alus. Asjaolu eest, et kamin ei sobi korstnaga, vastutab ostja, mitte müüja. Hageja märgib, et hageja kortermajas olemasolev korsten vastab kõigile ehitus- ja ohutusnõuetele. Kamina müümisel ei ole kostja teatanud hagejale, et tavaline korsten ei sobi müüdavale kaminale ja ostetud kamina jaoks tuleb ümber ehitada kortermajas olemasolev korsten. Selline kostja käitumine on seadusvastane, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja andis kostjale mõistliku aja kamina parandamiseks, pärast seda kui kamina parandamine ei õnnestunud, andis hageja kostjale aja kamina vastuvõtmiseks ja raha tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks hiljemalt 28.03.2022, kuid tulemusteta – kostja ei täitnud nõudeid. Seetõttu soovib hageja kostjalt ka viiviste väljamõistmist alates 29.03.2022 kuni nõude kohase täitmiseni ja seda seadusega kehtestatud määras.
6.Hageja viitab hagi õigusliku alusena mh VÕS § 217 lg-le 1, § 220 lg-le 1, § 222 lg-le 1, § 223 lg-le 1, VÕS § 115 lg-le 1, § 113 lg-le 1. Kostjalt ostetud kamin ei ole võimalik kasutada ilma hageja vara kahjustamata, mis teeb selle kasutuskõlbmatuks. Peale selle ei ole kõnesoleva kamina juurde ostetud torusid võimalik kasutada teise kamina paigaldamisel. Hageja teatas kostjale ostetud asja puudustest otsekohe pärast selle tööle panemist. Ostja on nõudnud asja parandamist otsekohe pärast ostetud asjas puuduste avastamist, kuid tulemusteta. Käesoleva ajani ei ole ostetud kamin parandatud, mistõttu tema otstarbekas kasutamine on võimatu. Kostja ei oska kõrvaldada kaminas ilmnenud puudusi, mistõttu hagejal on õigus taganeda 01.02.2022 ja 04.02.2022 ostu-müügi lepingutest, mida hageja tegigi. Hageja taotleb kahju hüvitamise sätetele tuginedes ka temal tekkinud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
7.Kostja märgib 21.06.2023 vastuses mh, et tal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise osas. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, sest hageja nõuete rahuldamiseks puudub alus. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud eeldusi, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milles seisneb kostja lepingurikkumine. Hageja nimetatud puudused on tõendamata. Samuti on tõendamata, millistele asjaoludele tuginedes leiab kostja, et väidetavate puuduste eest vastutab kostja. Hageja väited tõendavad, et puudus ei ole kaminas. Hageja on juriidiline isik, mitte tarbijaga, kelle tegevusalaks on elamute ja mitteeluruumide ehitamine. Hageja ei ole kunagi esitanud kostjale päringut, koos asjaolude kirjeldusega, et saada vastust, kas ostetav kamin sobib tema korterisse. Kostja ei saanud teatada hagejale kamina ja/või korstna müümise ajal, et kostjal tuleb ehitada ümber korteris olemasolev korsten. Hagist ei selgu, millisele asjaolule tuginedes oleks kostja pidanud sellist infot hagejale andma või miks peaks sellise info eest vastutama kostja. Hagejal oli võimalus küsida küttekoldeid paigaldavalt isikult infot ostetava toote osas ja selle sobivuses oma korterisse; kui hageja seda ei teinud, siis on see tema, mitte kostja, vastutada. Kostja märgib, et müüdud kamin omab vastavusdeklaratsiooni ja kõiki Euroopa Liidus nõutud sertifikaate. Puudub alus toote kvaliteedi ja vastavuse kõrvalekalletes. Tuuliste ilmadega tekkinud tugeva tõmbe vältimiseks on vaja paigaldada korstna tõmberegulaator. Tänapäeva kaminate kasutegur ei ole võrreldav varasemate sertifitseerimata toodete kasutamisega ning seetõttu nõuab paigaldus eriti hästi toodete sobivuse hindamist. Kamina ja korstna ühendust tohib teha Eestis pottsepa kutsetunnistust omav isik, kes annab seletuse ja hinnangu antud probleemile. Hageja ei ole kostjale teada andnud, et toote ühendamise on teinud pädev isik. Tegemist on kaminaga, mis vastab tootja poolt antud kirjeldusele, mis on puudusteta ja mida on lubatud Eestis müüa ja kasutada. Hageja toob hagis välja lahenduse, mis sobib temale, aga mis ei ole aluseks lepingust taganemiseks, sest puuduse eest ei vastuta kostja. Hageja kahju, s.o kohtuvälise nõude koostamise tasu, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kuna kostja ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, siis ei ole alust vastutada ka nõudekirja koostamise eest. Arvestades nõudekirja sisu, mahtu ja asja keerukust, siis isegi kui kostja vastutaks, ei ole tegemist mõistliku summaga. Sellise nõudekirja kulu oleks maksimaalselt 50 eurot.
8.Hageja avaldab kostjale 17.07.2022 vastates, et kostja jätab tähelepanuta selle, et tõendada tuleb ainult need asjaolud, mida vastaspool ei tunnista. Hageja ei võinud eeldada, et peaks tõendama nende puuduste olemasolu, millest teatati kostjale otsekohe peale kamina paigaldamist ja milliste olemasolu
tuvastasid kostja töölised kui käisid hageja juures kamina töös puuduste kõrvaldamise püüdmas. Nagu nähtub kohtule hageja poolt esitatud reklamatsioonist nr 1959, pöördus 16.02.2022 hageja kostja poole järgmise pretensiooniga: Ostetud puuküttekamin Guilietta LaNordica, 01.02.2022; M475402. Ukse lahti tehes ajab kamin suitsu sisse. Klient soovib kamina vahetust. Sellest reklamatsioonist aga ei nähtu, et müüja on analüüsinud teatud puudusi ja/või need kõrvaldanud. Asjaolu, et müüdud kaminas avastati kõrvaldamata puudused, kinnitab kostja ise ja seda kirjavahetuses hagejaga; 02.03.2022 esitas kostja hagejale oma 28.02.2022 kirja kamina tootjale, millest võiks näha, et kõik puudused, millele hageja viitab, leidsid tõendamist; nimelt kostja kirjutab tootjale, et mustus oli kohati isegi liiga suur. Ruumis puudub ventilatsioon, mis võib ahju mõjutada. Igor, ehitusprobleem peaks olema – nagu sa mainisid, uuel mudelil on leegisuunaja peal, aga vanal mitte. Kui müüme midagi, anname alati garantii. Meie paigaldajad olid kohal ja ütlesid ka, et see ei tulene süvisest või mõned muud asjad. Arvan, et peaksime pliidi ära vahetama või kreeditarve tegema ja kliendile ütlema, et see toode pole sinu jaoks! Puidu lisamise võimalus peaks olema ka siis, kui sees on leek (dtl 56-59). Sellest kirjast võiks ka näha, et esialgne kostja tahe oli kas vahetada ostetud kamin või raha tagasi maksta, kuid hiljem loobus kostja oma lubadusest. Õige on kostja väide, et hageja ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse mõttes. Aga kostja jättis kohtule selgitamata, kuidas eelnimetatud asjaolu mõjutab hageja kui ostja õigust nõuda kas mittesobiva kamina parandamist või asendamist või selle võimatuse korral lepingust taganemist VÕS § 222 lg 1 ja § 223 lg 1 alusel.
9.Õige on kostja väide, et hageja ei ole kunagi esitanud kostjale päringut, kas ostetav kamin sobib tema korterisse või mitte. See aga on müüja ehk kostja kohustus ette teatada ostjale, mis ruumile ja/või korstnale ostetav kamin sobib. Seda enam, et müüdav kamin ei sobi tavalisele korterile tavalises kortermajas. Nagu nähtub maja piltidest (dtl 60-61) on tegemist puuküttega kortermajaga, mille küttesüsteem vastab ehitusnõuetele, ei ole muudetud ega ümberehitatud ega vaja ümberehitamist selleks, et kasutada kaminakütet, mis oligi hageja korteris kogu aeg kasutatud. Ehitisregistri andmetest (www.ehr.ee) nähtub, XXXXX XXXXXX XXXX XXX XX asuva hoone puhul tegemist on 8-krt elamuga, kohtküttega, mille soojusallikaks võiks olla ahi, kamin, pliit ja energiaallika liigiks võiks olla tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt). Seega maja küttesüsteem on ette nähtud hariliku kamina kasutamiseks (ja kunagi enne ei ole hagejal tekkinud ühtegi probleemi hariliku kamina kasutamisel). Seega puudub hageja korteris küttesüsteemi ümberehitamiseks kostjalt ostetud kamina jaoks seaduslik alus. Ilmselge on, et maja küttesüsteemi ümberehitamine ostetud kamina jaoks ja selle ümberehitamise seadusekohane vormistamine koormab hagejat liigselt, mis on lubamatu.
10.Kostja väidab, et müüdud kamin omab vastavusdeklaratsiooni ja kõiki Euroopa Liidus nõutud sertifikaate, kuid ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti oma väide tõendamiseks. Isegi siis, kui kostja väide vastab tõele, ei tähenda see aga, et kõnesolev kamin sobib tavalisele korterile tavalises kortermajas. Sellest, et müüdavale kaminale sobivad erilised tingimused, pidi kostja hagejale ette teatama. Kostja väidab, et tuuliste ilmadega tekkinud tugeva tõmbe vältimiseks on vaja paigaldada korstna tõmberegulaator. Hageja peab vajalikuks märkida, et tugev tõmme kaminas tekib mistahes ilmaga. Enne kohtusse pöördumist ei ole kostja pakkunud hagejale korstna tõmberegulaatori paigaldamist tekkinud probleemi lahendamiseks. Seetõttu hagejal tekkivad õigustatud kahtlused selles, et nüüdseks kostja poolt pakutud lahendus annab sobiva tulemuse. Kostja vastuse motiivide kohaselt on väga tähtis kamina õigeks töötamiseks ka kamina ja korstna õige ühendamine, millega hageja võiks ka nõustuda. Kostja esindajad, kes käisid hageja korteris kamina töö parandamiseks, ei ole tuvastanud kamina ja korstna valet ühendamist ega viidanud sellele, et ostetud kamin ja maja korsten tuleb kuidagi teistmoodi ühendada. Seega tegemist on tootega, mis ei sobi igale puuküttega korterile ja mille otstarbekaks kasutamiseks peavad olema erilised tingimused, millest kostja ei ole hagejale eelnevalt teatanud. Seega hagejal on seaduslik õigus kõnesolevate müügilepingutest (nii kamina kui ka kamina torude osas) taganemiseks.
11.Õigusabikulud ei oleks hagejale tekkinud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ja jätnud omapoolse kohustuse täitmata. Õigusabikulude näol on tegemist mõistlike kuludega, mis on hageja poolt kantud
seoses kohustuse täitmise nõude esitamisega. Seega tuleb kostjal vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 hagejale tekkinud õigusabikulud hüvitada. Hageja ei saa nõustuda kostja arvamusega, et nõudekirja kulu oleks maksimaalselt 50 eurot. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Hagejale õigusabi osutava juristi tunnitasuks on 100 eurot/h, millele käibemaks ei lisandu. Dokumentidega tutvumiseks, seadusandluse analüüsimiseks ja 22.03.2022 nõudekirja 3 lehel koostamiseks kulutati 2 tundi, mis on igati mõistlik ja põhjendatud ajakulu.
12.Hageja ja kostja on esitanud kohtule ka oma menetluskulude nimekirjad. Kostja on teinud kulutusi 2,5 h õigusabile 250 eurot. Hageja toob menetluskuluna välja 880 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Esmalt tuvastab kohus, et vaidlust ei ole sellest, et 01.02.2022 ja 04.02.2022 sõlmiti hageja ja kostja vahel müügilepingud, millega kostja müüs hagejale kamina (koos transpordiga) ja sellega ühenduvad suitsutorud kokku hinnaga 1102 eurot (dtl 28-29). Hageja on soovinud nimetatud müügilepingutest taganeda, põhjendusega, et kamin on puudustega, ei sobi kasutamiseks ja puuduste kõrvaldamine ei ole õnnestunud.
16.Poolte vahel on sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. Tegemist ei ole tarbijalemüügiga (VÕS § 1 lg 5, § 208 lg 4), sest mõlemad lepingupooled on juriidilised isikud. Peamine vaidlus on selles, kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kas müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral esineb kostja vastutusest vabanemise aluseid ja kas hageja on õiguspäraselt müügilepingutest taganenud. Kohus on seisukohal, et vastavaid esemeid (kamin ja suitsutorud) saab sihtotstarbeliselt kasutada üksnes koos ja ka olulise lepingurikkumise korral saab lepingutest taganeda tervikuna.
17.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kui pooled ei ole kamina konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et faktilistest asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid kamina müügilepingu sõlmimisel kokku leppinud selle konkreetsetes omadustes. Samuti ei ole asjaolude ja tõendite alusel tuvastatav, et ostja oleks müüjat teavitanud, kuhu ta plaanib kamina paigutada – samas ei oma see asjaolu ka rolli, sest kamin ei ole küttekoldena mingi eriotstarbega toode VÕS § 217 lg 2 p 2 esimese alternatiivi tähenduses. Seega peab kohus hindama, kas müüdud kamin vastas kasutusotstarbele ja oli vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Asjaolud, et kamina kütmisel tuleb suits suures koguses tuppa, pärast põletamist tuleb kaminaukse avamisel tuppa tuhk ja tuuleilmaga ning isegi suletud õhuavade puhul tekkib kaminakoldes väga tugev tõmme, ei viita keskmise kvaliteediga
kaminale. Ka kostja töötaja ise on pärast toodet parandada üritamist kirjavahetuses tootjaga ja hagejaga (dtl 56-59) möönnud, et toode tuleb välja vahetada, lisaks on osundatud, et müüja poolt antakse alati müügigarantii. VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantii on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kohus on seisukohal, et müügilepingu ese ei oli puudustega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.
18.Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 esimene lause). TsMS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul on tuvastatav ja vaidlust pole asjaolus, et hageja teavitanud kostjat lepingu eseme puudustest mõistliku aja jooksul – 16.02.2022 ning kostja on edutult üritanud lepingu eset parandada.
19.Kostja mitteteadmine müügilepingu puudusest ei vabasta teda vastutusest – varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (vt RKTKo nr 3-2-1-50-15, p 18). Ei ole tuvastatav, et pooled oleksid sõlminud lepingus müüja vastutust piirava kokkuleppe VÕS § 221 lg 2 tähenduses. Seega oli hageja kohtu hinnangul õigustatud kasutama müügilepingu rikkumisega seotud õiguskaitsevahendit.
20.VÕS § 101 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Õiguskaitsevahendi, antud juhul müügilepingust taganemise, valik on hageja enda kujundusõigus. Kostja ei saa hagejale ette öelda, millist õiguskaitsevahendit viimane peaks kasutama. VÕS § 223 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt VÕS § 222 lg 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele (p 1), mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia (p 3). Kohtu hinnangul ilmneb asjaoludest, et lepinguobjekti asendamist ei ole toimunud ning parandamine on ebaõnnestunud. Seega on hageja müügilepingust õiguspäraselt 22.03.2022 avaldusega (dtl 65-68) taganenud. Kuigi avalduses viidatakse ebaõigesti ka tarbijalemüügile, on kohus seisukohal, et avalduse peamine sisu ja eesmärk on ühemõtteliselt arusaadav – hageja soovib, et kostja võtaks hiljemalt 28.03.2022 võtta tagasi puuküttekamin Guilietta LaNordica ja kamina juurde ostetud torud. Seega rahaline kohustus on sissenõutav alates 29.03.2022. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused müügilepingud tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi täita ning kostja peab hagejale hüvitama arvete nr M-475402 ja M-475641 alusel kokku tasutud 1102 eurot.
21.Riigikohus on märkinud, et kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused (vt RKTKo nr 2-18-13432, p 24; nr 3-2-1-79-08, p 18). Kulud peavad olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohtu hinnangul on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 ning VÕS § 128 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel hageja kohtueelsete õigusabikulude osas täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused ja põhjendatud on need kostjalt ka välja mõista. Nimetatud kulusid poleks tekkinud, kui kostja poleks müügilepingut rikkunud. Kohus leiab, et õigusabikulud (dtl 31) (s.o dokumentidega tutvumine, nõustamine ja nõudekirja koostamine ning Toru-Jüri OÜ-le esitamine) on mõistlikud ja vastavad hagejale tekkinud õigusabivajadusele. Seega tuleb kostjal lisaks hagejale kahjuhüvitisena maksta ka 200 eurot.
22.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus mõistab alates 29.03.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt (1302 eurot) välja 220,75 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 20.12.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on kostja kahjuks, peab kostja hagejale hüvitama viimase põhjendatud menetluskulud.
24.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 74-78), mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 880 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsumenetluse kulud 20 eurot, ja õigusabikulud 580 eurot (km-ta). Hageja on taotlenud menetluskuludelt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.
25.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei leidnud hageja menetluskulude nimekirjast motiveerimata menetluskulusid. Kohus on seisukohal, et hageja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot (km-ta) ei ole käesoleval juhul vaidluse sisu arvestades ülemäärase suurusega ja õigusabikulud ning nendega seonduv ajakulu on täielikult põhjendatud. Samuti tuleb hagejale hüvitada tema tasutud riigilõiv ning kulud maksekäsumenetluses. Kostja peab hagejale hüvitama menetluskulud 880 eurot.
26.TsMS § 177 lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna vastav taotlus on esitatud mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.