2-23-7070/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K Ail tasuda Revensen OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 31.01.2020 sõlmisid AB Kreditex AS (Liisinguandja) ja K A kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. XXX (Liisinguleping). Kostja esitas 31.01.2020 liisingutaotluse, milles märkis enda sissetuleku suuruseks 2975 eurot ja samuti märkis enda igakuised kohustused ning vastas taotluses märgitud küsimustele. Liisingulepingu alusel omandas Liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto JEEP GRAND CHEROKEE, vin kood xxx, registreerimismärk xxx (Liisinguese) ja andis Liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse. Liisingueseme Liisinguandja poolt omandamise hind oli 19 400 eurot, mis on krediidisummaks. Pärast liisingumaksete tasumist pidi Liisingueseme omand kostjale üle minema. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma Liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid Liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli Liisingulepingu punkti 1.6. kohaselt 0,067 % päevas ehk 24,05 % aastas. Kokku kohustus kostja tasuma 33 496,00 EUR (igakuised osamaksed 559,00 EUR x 59 kuud + 365 EUR+ lepingutasu 150,00 EUR). Kostja liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole ühtegi korda. Kostja ei ole tähtaegselt liisingulepingut täitma asunud. Makseviivituse tõttu saatis liisinguandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 11.05.2020 saatis liisinguandja tasumata liisingumakse tõttu liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 01.06.2020 kirjaga ütles Liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist. Liisinguandja korduvalt

saatis kostjale kirjad, nõudes sõiduki tagastamist. Liisinguandja korduvalt saatis kostjale kirjad, nõudes sõiduki tagastamist, kuid liisinguese on jäänud tagastamata. Kostja ei ole Liisingueset tagastanud. 03.01.2022 loovutas Liisinguandja Liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas AB Kreditex AS kostjale 25.05.2021 teate. Renovum OÜ loovutas 15.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Renovum OÜ kostjale 30.01.2023 teatise. Hageja palub välja mõista K Ailt Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus 19400 EUR, intressisumma 1548,25 EUR, sissenõudmiskulud summas 35 EUR, hüvitis intresside tasumisega viivitamise eest summas 402,74 EUR ja seisuga 12.05.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 14001,68 EUR; viivis alates 13.05.2023 põhinõudelt 19400 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,05% aastas; kohtukulud summas 2000,00 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1400,00 EUR ja õigusabikulud 600,00 EUR ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.23.a. Kohus võttis hagi menetlusse 30.08.23.a kohtumäärusega, mille järgi on kostja kohustatud vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 01.01.20.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Kostja sõlmis hagi asjaolude kohaselt kapitalirendi tüüpi liisinglepingu nr. XXX AB Kreditex ASiga 31.01.20, liisinglepingu põhitingimuste p 1.7 kohaselt krediidikulukuse määr on 27,40% (hagi lisa 1 dtl 17). Seega vastas 31.01.20 sõlmitud liisinglepingu nr. XXX krediidi kulukuse määr (27,40%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning laenulepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406.2 lg 1 ega ole tühine. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 618 eurot. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 1400 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, kostja andmete kohta päringute teostamine, materjalide komplekteerimine, vastutustundliku laenamise tõendite analüüs, kliendiga konsultatsioonile 5 tundi; - 30.08.2023 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, 0,15 minutit. Kokku: 5 tundi 15 minutit * 120,00 = 618,00 EUR. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega ole õiguslikult keerukas. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 360 eurot (3*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1760 eurot (1400+360), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1760 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.