Rent-an-Employee OÜ hagi SHIPPING vastu võla nõudes hagi hind 11 081,80 eurot
Hagihind
AKTSIASELTSI
DGM
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732, Suuresindajad Ameerika tn 12, Tallinn 10119); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex, e-post: [email protected]); Kostja: AS DGM SHIPPING (registrikood 10061617, A. Puškini tn 9-6, Narva linn 20309); Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 50 940,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 2840,61 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732) kasuks 6472,78 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend kaks eurot ja 78 senti) eurot, millest 6296,48 eurot on põhinõue ja 176,30 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 31.10.2023 põhivõlgnevuse summalt 6 296,48 eurolt määraga 0,2% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 6296,48 eurot. Menetluskulude jaotus
OÜ (registrikood 16277732) kasuks 3 939 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot, millest 2459 eurot on kulud õigusabile ja 1470 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt AS-lt DGM SHIPPING (registrikood 10061617) hageja Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3 929 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.11.2022 tööjõu rendilepingu, mille alusel andis hageja kostjale rendile töötajaid ja väljastas selle eest igakuuliselt arved. Viimasel ajal tekkisid kostjal makseraskused ja tal tekkis maksuvõlg umbes 80 000 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus hageja ees. Lepingu p 6.4. kohaselt oli arve maksetähtajaks 14 päeva. Lepingu p 6.5 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist võlgnevuselt 0,2%päevas.
2.31.08.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 64 summas 24 778,96 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 14.09.2022. Alates 15.09.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 2279,66 eurot, viivitatud on 46 päeva. 30.09.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 69 summas 20795,10 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 14.10.2022. Alates 15.10.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 665,44 eurot, viivitatud on 16 päeva. 30.09.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 71 summas 2244 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 14.10.2022. Alates 15.10.2022 kuni hagi esitamise ajani tekkis viivis 71,91 eurot, viivitatud on 16 päeva. 20.10.2022 väljastas hageja kostjale arve nr 74 summas 9419,40 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 03.11.2022.
3.Kostja põhivõlgnevus kokku on 57 237,46 eurot (24778,96 eurot + 9419,40 eurot + 20795,10 eurot + 2244 eurot). Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 3016,91 eurot (2279,66 eurot + 665,44 eurot + 71,81 eurot). Hageja nõuab viivist vaid põhinõude ulatuses. Hageja nõuab põhinõudena 57237,46 eurot ja viivisena 57 237,46 eurot. Kostja lubas arved mitmel korral tasuda, kuid lubadusi ei täitnud.
4.Kokkuvõttes palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 57 237,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 3016,91 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise 0,2% päevas põhinõudelt 57237,46 eurolt alates 31.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam põhinõude summalt 57 237,46 eurolt.
5.27.01.2023 selgitas hageja, et ta lubas kostjal tasuda võlgnevuse hiljemalt 14.11.2022 ning enne seda tasutud summa loetakse põhikohustuse täitmiseks. Ülejäänud osas kompromissini ei jõutud. Hageja pakkus kompromissina viivise vähendamist, kuid kostja sellega ei nõustunud ja soovis viivisenõudest loobumist. Kostja tasus 14.11.2022 24 778,96 eurot, 12.12.2022 1 500 eurot, 27.12.2022 2 244 eurot, 27.12.2022 a 19 295,10 eurot, 28.12.2022 9 419,40 eurot ja 13.01.2023 1 478,10 eurot. Kuna kostja tasus arve nr 64 alusel 24 778,96 eurot kompromisstähtaja jooksul, siis kooskõlas antud lubadusega arvestas hageja selle erandkorras põhikohustuse täitmiseks. Tasumata jäi viivis 3 072,59 eurot.
6.Edaspidi arvestab hageja laekumisi VÕS § 88 lg 8 järgi. Kostja märkis maksete selgitustesse erinevad arvete numbrid, kuid hageja lähtub VÕS § 88 lõikest 9 ega kaldu kõrvale lõikes 8 sätestatud järjekorrast. Vastava teatise saatis hageja kostjale iga makse laekumisel. Järgmise kostja makse ajaks 12.12.2022 jäi tasumata põhinõue 32 458,5 eurot ja kogunes viivis 6 461 eurot.
7.Arve nr 64 koostati 31.08.2022 ja selle tasumise tähtaeg oli 14.09.2022. Kostja viivitas 62 päeva ja viivise summa on 3072,59 eurot. Arve nr 69 koostati 30.09.2022 ning selle tähtaeg oli 14.10.2022. Arve alusel jäi tasumata 20 795,10 eurot. Kostja viivitas 58 päeva ja viivis on 2412,23 eurot. Arve nr 71 koostati 30.09.2022 ja selle tasumise tähtaeg oli 14.10.2022. Arve alusel jäi tasumata 2244 eurot. Kostja viivitas 58 päeva ja viivis on 260,30 eurot. Arve nr 74 koostati 20.10.2022 ja selle tasumise tähtaeg oli 03.11.2022. Tasumata summa oli 9 419,40 eurot. Kostja viivitas 38 päeva ja viivis on 715,87 eurot. Seisuga 27.01.2023 võlgnes kostja põhivõlgnevusena 32 458,50 eurot ja viivisena 6 461 eurot. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja võlgneb 27.01.2023 seisuga põhivõlgnevusena 6 296,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot ning kostjal tuleb tasuda ka edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis.
8.11.02.2023 palus hageja lugeda eelmist menetlusdokumenti nõudest osalise loobumise avalduseks, sest kostja on nõude osaliselt tasunud pärast hagi esitamist.
9.17.09.2023 seisukohaga koos esitas hageja oma e-kirjad kostjale iga makse järel, kus hageja teatas, et osamaksed arvestatakse VÕS § 88 lg 8 järgi. Viivis summas 3072,59 eurot tekkis seoses arvega 64. Seda summat ei ole kostja 14.11.2022 maksega tasunud, sest hageja lubas, et novembris tasutud summade arvel loetakse makstuks esmajärjekorras põhinõue. Seega on arvega nr 64 seotud põhinõue on tasutud, kuid selle arve summalt arvestatud viivis 3072,59 eurot jäi tasumata. Viivis on toodud hageja 27.01.2023 menetlusdokumendis.
10.27.01.2023 menetlusdokumendi tabelis on märgitud põhivõlg ja viivis 12.12.2022 seisuga. 27.01.2023 menetlusdokumendi teisel lehel toodud tabel ei ole nõude ammendav arvestus, vaid arvestus seisuga 12.12.2022. Peale seda tegi kostja veel makseid, mistõttu 27.01.2023 menetlusdokumendi teisel lehel tabelis märgitud summasid hageja eraldi ei nõua.
11.Alates 12.12.2022 on kostja teinud veel makseid ja need on arvestatud 27.01.2023 menetlusdokumendi lisas 2. Nende maksete tulemusel vähenesid põhivõlgnevus ning viivis. 27.01.2023 seisuga oli põhinõue 6 296,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,30 eurot. Selle summa arvestus on välja toodud 27.01.2023 menetlusdokumendi lisas 2, laekunud maksed kustutasid esmajärjekorras 12. detsembriks 2022 kogunenud viivise 6 461 eurot, seejärel makse päevaks kogunenud viivise ja viimasena põhikohustuse.
12.See, milliseid makseid ja millal kostja tegi, on välja toodud 27.01.2023 menetlusdokumendi esimesel lehel. Kuidas hageja neid arvestas, on näidatud 27.01.2023 menetlusdokumendi lisas 2. Samuti on 27.01.2023 menetlusdokumendi esimese lehe alumises osas ja teise lehe ülemises osas
märgitud, et kuna kostja tasus arve 64 summa 24 778,96 eurot kompromisstähtaja jooksul, arvestas hageja seda erandkorras põhikohustuse täitmisena. Tasumata jäi viivis 3 072,59 eurot. Edaspidi arvestas hageja laekumisi VÕS § 88 lg 8 järgi. Kostja märkis maksete selgitustesse erinevad arvete numbrid, kuid hageja lähtus VÕS § 88 lõikest 9.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2100 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu on 208,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu järgi on õigusteenuse hinnaks vähemalt 3000 eurot (sh käibemaks) sõltumata tegelikult kulutatud ajast. Märgitud summa katab kuni 12 tundi advokaaditööd. Telefoninõupidamised kliendiga, kirjavahetus, dokumentide analüüs, tõendite komplekteerimine ja tõlkimine, hagiavalduse ja muude dokumentide koostamine võttis aega 12 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagile vastu, sest nõude aluseks olevad dokumendid on vastuolulised. Poolte vahel 23.11.2021 sõlmitud tööjõu rendileping ei reguleeri hageja ja kostja vahelist suhet hagile lisatud arvetel märgitud töötajate rentimisel. Hagejal puudub õigus viivise arvestamiseks 23.11.2021 sõlmitud lepingu alusel, sest lepingu tingimused oluliselt erinevad lepingu tingimustest. Poolte vahel puudub kokkuleppe töötaja töötundide arvestamise perioodi kohta. Kui kohaldada arvestusperioodi suhtes töölepingu sätteid, arvestatakse töötasu eelneva kuu eest järgmisel kuul. Töötajale tasutakse palka töökuule järgneval kuul. Seega peaks hagejal olema õigus kostjale arve esitamiseks järgmisel kuul pärast töötajate kuu töö tegemist.
15.03.01.2023 avalduses kohtule teatas kostja, et on kokkuleppel hagejaga tasunud põhiosa võlgnevuse.
16.06.10.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitatud 23.11.2021 tööjõu rendileping ei ole asjakohane tõend. Esitatud leping ei ole raamleping. Esitatud tööjõu rendilepingu järgi rentis kostja hagejalt abitöölisi. Raamlepingus olid toodud abitöölise rendi tingimused. Rendihind oli 10 eurot töötunni eest ja lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel pidi kostja tasuma hagejale viivist 0,2 % päevas viivitatud summalt. Mainitud lepingu täitmise osas poolte vahel vaidlused puuduvad. Rendileping ei kuulu kohaldamisele kostja ja hageja vahel esitatud arvete põhjal tekkinud vaidluste lahendamisel.
17.Hageja pakkus kostjale erinevate kutseteadmisega renditöötajad. Koostöö raames oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 23.11.2021 leping abiliste rentimise osas. Koostöö raames pakkus hageja kostjale suuliselt teiste erialade töötajate rendile võtmist tingimustel, mis erinesid oluliselt varem sõlmitud 23.11.2021 tööjõu rendilepingu tingimustest. Kostja võttis hageja pakkumise vastu. Pooled leppisid suuliselt kokku, et rendimakseid tehakse väljastatud arvete alusel. Pooled leppisid suuliselt kokku töötajate ametinimetused (meistrid ja laadurid), renditunni maksumuse, töötajate arvu ja töötunnid. Pooled ei leppinud kokku arvete tasumise tingimustes ega viivise suuruses.
18.Pärast töötajate rendile andmist tekkis poolte vahel vaidlus suuliste kokkulepete täitmise üle. Hageja esitas kostjale 4 arvet. Kostja arvates moodustavad need neli arvet 4 eraldi lepingut. Lepingutes puudub kokkuleppe maksetingimuste ja viivise kohta. Arvetes märgitud tingimused pani hageja arvetele kostjaga kooskõlastamata.
19.21.07.2022 koostas hageja arve nr 64 summas 24778,96 eurot tasumise tähtajaga 14.09.2022. Arve kohaselt kasutas kostja "meistrimeeste teenuseid" arvestusega 10 eurot tunni eest ja "laaduri" teenuseid arvestusega 10,5 eurot tunni eest. Arvel on märgitud viivise määraks 0.10% päevas. Ka järgmiste
arvete alusel kasutas kostja sama hinnaga meistrimeeste ja laadurite teenuseid. Kuna 23.11.2021 leping ei reguleerinud arvetel märgitud töötajate rentimist, ei olnud hagejal õigust maksetähtaegade määramiseks ja lepingus toodud viivise nõudmiseks.
20.Kostja tasus võla ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohaldamisele kuulub VÕS § 88 lg 1. Kostja määras tasumisel, milliseid arveid ta tasub. Kõik kostja rahalised kohustused on täidetud. VÕS § 88 lg 8 ei kohaldus, sest sellega ei reguleerita viivise tasumist, vaid kulude ja intressi maksmist.
21.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Advokaadi tunnihind ei ole üldse seotud hageja töö sisuga või esindaja kvalifikatsiooniga. Hagi koostamiseks ei saanud ega kuluda enam kui 3 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23.11.2021 kirjaliku tööjõu rendilepingu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 2022. aastal neli arvet tööjõu rentimise eest, milliseid kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus esitada arveid kirjaliku lepingu alusel ning kas või milline on kostja võlgnevus arvete osas.
24.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 57 237,46 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 3016,91 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja hagejale täiendavaid makseid. 27.01.2023 esitas hageja uue nõude arvestuse, mille kohaselt vähenes põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. 27.01.2023 palus hageja kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 6 296,48 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot. 11.02.2023 avalduses palus hageja lugeda 27.01.2023 menetlusdokumenti nõudest osalise loobumise avalduseks.
25.Kohtul tuleb põhinõudest ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest osaline loobumine vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul
võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi ja kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
27.Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja vastu põhinõudest summas 57 237,46 eurot – 6 296,48 eurot = 50 940,98 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 3016,91 eurot – 176,30 eurot = 2840,61 eurot. Loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
28.Hageja leidis hagiavalduses, et tema nõue põhineb 23.11.2021 sõlmitud kirjalikul tööjõu rendilepingul, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Lepingu punkti 6.4 järgi oli arvete tasumise tähtaeg 14 päeva ja punkti 6.5 järgi tuli kostjal tasuda viivis 0,2% päevas. Kostja tehtud laekumisi arvestas hageja VÕS § 88 lg 8 järgi ning hageja saatis selle kohta kostjale e-kirja teel teate. Vaid kompromissina arvestas hageja arve nr 64 alusel tasutud summa erandkorras põhikohustuse täitmise katteks. Kostja leidis, et 23.11.2021 leping ei reguleeri poolte suhet ning hagejal ei ole õigus kohaldada lepingus märgitud viivist. Lepingus järgi rentis kostja ainult abitöölisi ning hind oli arvetel märgitust erinev. Töötajale makstakse palka järgmisel kuul ning alles seejärel tekkis hagejal õigus arvete esitamiseks. Arvete osas sõlmiti suulised kokkulepped, kuid ei lepitud kokku arvete tasumise tingimustes ega viivises. Maksete osas kohaldub VÕS § 88 lg 1, sest kostja määras tasumisel, mida ta maksab. VÕS § 88 lg 8 ei kohaldu, sest see ei reguleeri viivise tasumist.
29.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kohus selgitas kostjale 24.08.2023 pöördumises (toimiku lk 58) vajadust oma vastuväiteid tõendada.
30.Esmalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid lõpetanud 23.11.2021 kirjaliku lepingu ning sõlminud iga hageja nõude aluseks oleva arve puhul eraldi suulise kokkuleppe. Kuna tegu oli kostja väitega, oleks kostjal tulnud seda väidet tõendada.
31.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 8 lõikest 2 ning § 76 lõikest 1 tuleb lepingulisi kohustusi poolel täita.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2021 tööjõu rendilepingu (toimiku lk 4-8). Lepingu punkti 1.1. järgi pidi hageja varustama kostjat vaba ametikoha täitmiseks tööjõuga lepingus märgitud tingimustel. Punktis 2.1 oli täpsemalt märgitud, et hageja rendib kostjale abitöölisi. Punkti 3.1 järgi pidid renditöötajad töötama kostja ettevõttes tähtajatult. Renditöötaja töötamise lõpetamisest pidi kostja ette teatama 7 päeva.
33.Punkti 6.2 järgi pidi kostja tasuma töötaja eest 10 eurot iga töötunni eest, millele pidi lisanduma käibemaks. Renditööjõu eest tasumine pidi toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele (lepingu punkt 6.3) ning lepingu punkti 6.4 järgi oli maksetähtaeg 14 päeva. Lepingu punkt 6.5 nägi ette, et lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral tuli kostjal tasuda viivist 0,2% päevas viivitatult summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 10.3 järgi oli pooltel õigus leping üles öelda 7 päevase etteteatamisega. Lepingu punkt 12.6 nägi ette, et lepingu lõppemisel mis tahes alusel jäävad lepingu need sätted, mis oma olemuse tõttu reguleerivad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist, kehtima ka pärast lepingu lõppemist. Lepingu punkti 12.9 järgi tuli lepingu muudatustes
kokku leppida kirjalikult. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema või hageja oleks teisele poolele teatanud lepingu ülesütlemisest. Kostja väited selle kohta, et pooled sõlmisid hoopis uusi suulisi kokkuleppeid teiste renditöötajate kohta ei ole ühegi tõendiga tõendatud.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale arveid meistrimehe teenuste eest hinnaga 10 eurot tunnis ja laaduri teenuste eest hinnaga 10,50 eurot tunnis (koos lepingujärgse viiviste arvestustega toimiku lk 9-16). Arvete maksetähtaeg oli kooskõlas kirjaliku lepinguga. Kohus osundab, et kuigi erinevalt lepingust oli arvetel märgitud renditöötajateks meistrimees ja laadur ning viimase tunnitasu oli lepingus märgitust suurem, ei saa sellest järeldada varasema kirjaliku lepingu lõppemist. Kostja ei ole tõendanud, et varasem kirjalik leping lõppes ning arvetel märgitud renditöötajate kasutamise eest lepiti kokku täiendavalt. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus lähtuda lepingus toodud maksetähtaegadest ja viivise määrast.
35.VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Samas tuleneb VÕS § 13 lõikest 3, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja ei ole eitanud, et tal on hagejaga lepinguline suhe, mille alusel ta rentis hagejalt töötajaid. Kostja on esitatud arved osaliselt tasunud. Seega võib kostja enda käitumisest järeldada, et ta nõustus hagejaga sõlmitud suulises lepingu muudatuses, mis puudutas seda, milliseid töötajaid renditi ja osaliselt seda, kui palju renditööjõu eest tasuti. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et arvetel olid märgitud teised töötajad, kui kirjalikus lepingus ning laaduri osas oli tunnitasu veidi suurem lepingus märgitust, ei saa järeldada, et poolte vahel sõlmitud kirjalik leping oli lõppenud ning see ei kohaldunud edaspidi pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Tegu on kostja paljasõnalise vastuväitega.
36.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Samas näeb VÕS § 88 lg 8 ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
37.Kostja esitas kohtule maksekorraldused (toimiku lk 32-36), milliste selgitustes ta märkis, mida ta soovis tasuda. 27.12.2022 tasus kostja hagejale 2244 eurot selgitusega „arve 71 30.09.2022“. Samal päeval tasus kostja hagejale 19 295,10 eurot selgitusega „arve 69 30.09.2022“. 28.12.2022 tasus kostja hagejale 9419,40 eurot selgitusega „arve 74 20.10.2022“. 12.12.2022 tasus kostja hagejale 1500 eurot selgitusega „arve 69 30.09.2022“. Nendest selgitustest võib järeldada, et kostja soovis tasuda põhivõlgnevust ja mitte viivist. Kostja esitas kohtule ka enda koostatud arvestused arvete kohta (toimiku lk 37-38), milles olid märgitud samad arvete tasumise tähtajad, mis olid kajastatud arvetel endil ja millistele viitas hageja. Seega sisuliselt aktsepteeris kostja arvetel toodud maksetähtaegu.
38.Hageja esitas kohtule viivise arvestuse (toimiku lk 40-42) ning selgitas seda arvestust. Hageja esitas e-kirjad kostjale (toimiku lk 61-64), kus ta teatas, et tasutud maksete arvestamine toimub VÕS § 88 lg 8 ja 9 alusel. Seega ei nõustunud hageja sellega, et kostja soovis tasuda esmalt põhivõlgnevust.
39.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei saanud VÕS § 88 lg 8 ja 9 alusel määrata ise, mida kostja tasus. VÕS § 88 lõikes 8 märgitud intress hõlmab endas ka viivist (RK TKm 3-2-1-174-11, p
12, 3-2-1-138-11, p 11). VÕS § 113 lg 1 nimelt sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kasutab seadus viivise mõiste sisustamisel samatähenduslikult mõistet intress.
40.Kuna kostja ei esitanud muid vastuväiteid hageja nõudele ning esitatud vastuväited on kas alusetud või tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ekslik on kostja väide, et hageja nõude arvestus ei ole selge. Hageja selgitas täiendavalt oma nõude arvestust. Seisuga 27.01.2023 oli kostjal põhivõlgnevusena tasumata 6 296,48 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks menetluse kestel teinud hagejale veel täiendavaid makseid. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 6 296,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 176,30 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 31.10.2023 põhivõlgnevuse summalt 6 296,48 eurolt määraga 0,2% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 6296,48 eurot.
41.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja loobus menetluse käigus osaliselt nõudest, loobus ta nõudest põhjusel, et kostja tasus osaliselt täiendavalt nõuet pärast hagi esitamist, mis toob TsMS § 168 lg 4 alusel samuti kaasa menetluskulude jätmise kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
42.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2100 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu on 208,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu järgi on õigusteenuse hinnaks vähemalt 3000 eurot (sh käibemaks) sõltumata tegelikult kulutatud ajast. Märgitud summa katab kuni 12 tundi advokaaditööd. Hageja esindaja leidis, et tal on kulunud esindamiseks kokku 12 tundi. Kostja vaidles kuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kohus sellega ei nõustu. Hageja esindajal kulus menetluses täiendavalt aega seoses kostja esitatud vastuväidetega ning menetluse kestel tehtud täiendavate maksetega. Arvestades vaidluse sisu, mahtu ja kestvust ei ole kulud õigusabile summas 3000 eurot koos käibemaksuga iseenesest ülepaisutatud. Küll aga leiab kohus, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane, tuleb kulud õigusabile kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta summas 2459 eurot.
43.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivuna 2100 eurot. Pärast hagi nõuetest osalist loobumist on menetlusse jäänud nõude hinnaks (koos sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivisega) 11 081,80 eurot, millele vastav riigilõivu summa on 840 eurot. Ülejäänud riigilõivust ehk 1260 eurost saab hageja poole ehk 630 eurot loobumise tõttu tagasi taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja mitte kogu tasutud riigilõivu, vaid kostjalt saab riigilõivu välja mõista vaid osas, milles hageja nõue jäi menetlusse ja milles hageja ei saa taotleda riigilõivu tagastamist. Seega saab kostjalt riigilõivuna hageja kasuks välja mõista 1470 eurot.
44.Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2459 eurot + 1470 eurot ehk 3 929 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3 929 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.