Hageja: X (sünniaeg xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga (Advokaadibüroo Sorga, epost [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja Erki Casar (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista hageja X kasuks kostjalt Y põhivõlgnevus 29 850 eurot, intress 1213,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga (31.05.2022) 7072,41 eurot, intress 1485,89 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2022 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
6.Välja mõista kostjalt Ylt hageja X kasuks menetluskulud summas 5582,36 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot, põhjendatud õigusabikulud 3727,50 eurot ja tõlkekulud 454,86 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal Yl tasuda hagejale Xle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid C ja Y 24.05.2019 kokkuleppe, mille alusel Y tunnistas põhivõlgnevust summas 29 850 eurot ja sellele lisanduvat intressi alates 01.04.2018. Intressi suuruseks on 5% üle Euroopa Keskpanga baasmäära. C’u nimel allkirjastas lepingu tema esindajana Saksa advokaat G 24.05.2019. Y allkirjastas lepingu 19.07.2019. C loovutas eeltoodud nõude 14.12.2020 hagejale Xle nõude loovutamise lepinguga, mis on allkirjastatud 14.12.2020 ja 17.12.2020. Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et Y tasub kohustuselt 29 850 eurot intressi 5% üle Euroopa Keskpanga baasintressimäära alates 01.04.2018. Lepingu punkt 3 kohaselt kohustus Y tasuma võlgnevusest igakuiselt 1 000 eurot tähtpäevaga iga kuu 1. kuupäevaks. Esimene maksetähtpäev saabus 01.06.2019. Lepingu punktis 5 leppisid pooled kokku, et maksete viibimisel üle 14 päeva muutub kogu nõue sissenõutavaks. Kostja ühtki summat ei tasunud, seega kogu nõue muutus alates 15.06.2019 automaatselt sissenõutavaks ning sellel päeval lõppes intressi maksmise kohustus. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja võlgnevusest midagi tasunud. Alates 16.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni on kostja kohustatud tasuma viivist vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras ehk 8% põhivõlalt 29 850 eurolt. Hageja on mitmeid kordi enne hagi esitamist võtnud kostjaga ühendust seoses võla tasumisega, kuid kostja on nõudeid ignoreerinud. Hagejal on hagi esitamise päeva 31.05.2022 seisuga kostja vastu nõue summas 38 408,30 eurot, millest põhivõlg on 29 850 eurot, intress perioodi 01.04.2018 – 15.06.2019 eest on 1 485,89 eurot ja viivis põhivõlalt 29 850-lt eurolt perioodi 16.06.2019 – 31.05.2022 (1081 päeva) eest summas 7 072,41 eurot. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel edasiulatuvat viivist põhinõudelt 29 850 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse kümne (10) päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kohtul on õigus määrata täitmise tähtaeg kindlaks ning see on põhjendatud, sest kostjal on olnud võimalus kolme aasta vältel võlgnevust tasuda, mida ei ole tehtud. Kostja vastuväited
2.Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt hagi sellisel kujul ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja osundab, et hagile ei ole lisatud 24.09.2019 kokkuleppes viidatud, väidetavalt märtsis 2018 sõlmitud dokumenti. Nimetatud dokument on vajalik, et saada aru, mis laadi õiguslikule alusele hageja tugineb, kas hageja arvates on hagi aluseks see 2018 dokument, mida ei ole esitatud või deklaratiivne dokument, millele hageja paistab hetkel tuginevat, 24.05.2019 kokkulepe. Kostja osundab, et kui hageja jääb selle juurde, et hagi aluseks on märtsis 2018 sõlmitud dokument, siis selles dokumendis on kohtualluvuseks määratud Saksamaa. Kostja esitab ise vastava dokumendi, kui hageja seda originaaldokumendina tõlgituna ei esita. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi. Hageja viitab, et kostja omandas hageja õiguseellaselt rahalise nõude ja seda nõuet tõendavad dokumendid on kostja saanud kätte. Kostja on saanud nende dokumentide koopiad, kuid kostja ei ole saanud ühtegi originaaldokumenti või tõestatud koopiat sellest. VÕS § 111 lg 1 järgi on kostjal õigus keelduda hagi aluseks oleva (kui hageja selle juurde jääb) sätestatud raha maksmise kohustusest, kuni hageja on täitnud omapoolsed kohustused. Kostja on valmis kompromissi korras tasuma menetluskulude vältimiseks hagejale 5000 eurot ebaõnnestunud äritehingu lõpetamiseks.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi on menetlusse võetud 18.08.2022. Kohus jättis 14.11.2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Kohus jätkas 10.10.2023 poolte taotlusel asja menetlemist kirjalikus menetluses.
6.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.
7.VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
8.Kohus loeb tõendatuks laenusuhte C ja Y 24.05.2019 vahelise kokkuleppega, mille alusel Y tunnistas põhivõlgnevust summas 29 850 eurot ja sellele lisanduvat intressi alates 01.04.2018. Nimetatud nõue on loovutatud laenuandja poolt käesolevale hagejale. Riigikohus on lahendis 216-13381 märkinud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena
seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). (p 11).
9.Kostja vastuväited, et ebaselge on, millele hageja oma hagiavalduses tugineb, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on hagi TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt esile toonud nii hagi faktilised asjaolud ja nõude. Samuti on hagi esitatud kostja vastu TsMS § 79 kohaselt üldise kohtualluvuse järgi, kostja ei ole tõendatud, et poolte vahel kehtiks erandlik, valikuline või kokkuleppeline kohtualluvus. Kostja kohtu määratud tähtajaks 31.10.2023 kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus on 10.10.2023 e-kirjaga kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada vastupidist, kuivõrd hageja on tuginenud 24.05.2019 deklaratiivsele võlatunnistusele, samuti esile tuua, kas võlgnevus on tasutud. Kostja on kohtu juhiste kättesaamist kinnitanud. Kostja ei ole väitnud, et olemasolevat võlga ei eksisteeriks.
10.Hageja on kohtu hinnangul tuginenud deklaratiivsele võlatunnistusele. Riigikohus on lahendis 2-19-5601 märkinud, et ``Kolleegium peab vajalikuks täpsustada varasemaid seisukohti deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta. Nimetatud varasema praktika kohaselt ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. (p 16.4)``.
11.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka viivis. Kohus leiab, et hageja viiviseaervestus baseerub lepingule ja on jälgitavalt esile toodud.
12.TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 415 lg 2 alusel toimub arvestus laekumiste osas alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja hagi aluseks on võlatunnistus. Kohus leiab ka, et kostja paljasõnaline kirjeldus originaaldokumentide puudumise koht ei lükka ümber hagis toodud väiteid laenusumma tagastamata jätmises osas. Kostja on taotlenud kohustada hagejat esitama originaaldokumendina 2018 aasta märtsis sõlmitud kokkuleppe. Kohus jättis 18.04.2023 e-kirjaga taotluse käiguta, kuivõrd tõendi kogumisel tuleb TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhistada, miks seda tõendit ei saa menetlusosaline ise esitada. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja oli kokkuleppe
osapool. Kostja selles osas taotlust ei põhistanud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab kohtuotsusega taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt, mille osas on seisukoht võtmata.
13.Seega tuleb hagi rahuldada nii põhinõude, intressi ja viivisesumma osas.
14.Hageja palub kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse kümne (10) päeva jooksul otsuse jõustumisest. Hageja leiab, et lahendi täitmise tähtaja kindlaks määramine on põhjendatud, sest kostjal on olnud võimalus kolme aasta vältel võlgnevust tasuda, mida ei ole tehtud. Kohus hageja väidetega ei nõustu, ning asub seisukohale, et kohtuotsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks antud juhul alus puudub. Kohtulahendi jõustumisel on kostja õigus see täita, mittetäitmisel on hagejal õigus pöörduda täitmiseks kohtutäitur,i poole. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
19.Hageja 31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 6164,06 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot, tõlkekulu 454,86 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4309,20 eurot käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o 30.05.2022 hagiavalduse koostamine (5 tundi); o 06.09.2022 nõupidamine kliendiga, menetluse seisu täpsustamine kohtust, hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale (0,5 tundi); o 21.09.2022 nõupidamised kliendiga seoses nõude võimaliku täiendamisega (0,5 tundi); o 28.09.2022 taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks (0,25 tundi); o 29.09.2022 nõupidamine kliendiga, menetlustähtajad ja kohtu teated (0,25 tundi); o 12.10.2022 nõupidamine kliendiga kohtuasja võimalikuks kiirendamiseks (0,25 tundi); o 02.11.2022 kostja taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine (1,5 tundi); o 19.12.2022 kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga (1 tund); o 03.01.2023 hagejalt saadud täiendava teabe analüüs vastamiseks kohtule (0,5 tundi); o 03.01.2023 taotlus kohtule tähtaja pikendamiseks (0,25 tundi);
o 03.02.2023 hagejalt saadud täiendava teabe analüüs, kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine kohtule (2 tundi); o 03-04.2023 kohtu kirjade ja kostja kirjadega tutvumine, nõupidamised hagejaga seoses kostja kompromissettepaneku ja kohtu kirjadega (0,75 tundi); o 03.05.2023 kohtule vastuse koostamine (0,25 tundi); o 05.06.2023 kohtu kirjaga tutvumine, seisukoha koostamine kohtule (1,75 tundi); o 15.08.2023 menetluse seisu täpsustamine, taotlus kohtule (0,5 tundi); o 06.10.2023 ettevalmistus eelistungiks (0,75 tundi); o 10.10.2023 sõit advokaadibüroo asukohast kohtusse eelistungile ja tagasi 50% tariifiga (0,75 tundi); o 10.10.2023 vestlus kohtuistungi sekretäriga, taotlus kohtule (0,25 tundi); o 31.10.2023 kohtule teade seoses lõplike seisukohtadega (0,25 tundi); o 31.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine (0,75 tundi).
20.Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
21.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 239,40 eurot (käibemaksuga). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni ei ole esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Kohus peab käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 210 eurot (käibemaksuga).
22.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja 03.01.2023 ajakulu tähtaja pikendamise taotluse esitamisele (0,25 tundi). Tähtaja pikendamise vajadus ei olnud tingitud kostjast tulenevatel põhjustel. Ülejäänud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 17,75 tundi (5 + 0,5+ 0,5 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 1,5 + 1 + 0,5 + 2 + 0,75 + 0,25 + 1,75 + 0,5 + 0,75 + 0,75 + 0,25 + 0,25 + 0,75). Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 3727,50 eurot (17,75 tundi × 210 eurot käibemaksuga). Hageja kinnitas kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mille tõttu ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
23.Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu 1400 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
24.Hageja taotleb kostjalt ka tõlkekulude 454,86 euro hüvitamist. Asja materjalide kohaselt lasi hageja kohtu nõudmisel tõlkida eesti keelde hagiavaldusega esitatud võõrkeelsed lisad. Tõlkekulu on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143). Arvestades, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ja ka kohtule esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti keeles (TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1), on tegemist vajaliku kuluga, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on põhjendatud.
25.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5582,36 eurot (3727,50 + 1400 + 454,86), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.