Muud

Asjaolud ja menetluse käik R T esitas 25.09.2023 (täiendatud 03.10.2023) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 09.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Kristo Tederi. Usaldusisik esitas 08.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Aruande kohaselt on võlgnik abielus ja varasuhteks on valitud varalahusus. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus summas 350 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 904 878,73 eurot. Tema suhtes on algatatud neli täitemenetlust. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetus tekkinud kriminaalasjas 1-16-6137 rahuldatud tsiviilhagidest. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on võimalus töö leidmisel hakata võimaluste piires oma kohustusi tasuma. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas usaldusisik, et xxxx OÜ nõue on ilmselt nõue, millele viitab FiMS § 50 lg 2. Usaldusisik on täiendavalt jaganud selgitusi ka võlgnikule seoses sellega, et õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei lõpe. Samas on usaldusisik võlgnikule selgitanud, et see iseenesest ei takista kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist. Seni ei ole xxxx OÜ täitmisele nõuet esitanud. Võlgnik on avaldanud, et soovib xxxx OÜ nõudest olenevamata kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Usaldusisik on seisukohal, et menetluse läbiviimine on võimalik ka juhul kui vabastamine on võimalik üksnes väiksematest nõuetest. Kohus tegi 22.11.2023 määrusega ettepaneku R T pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.12.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja R T on püsivalt

maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 904 878,73 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on sotsiaaltoetus 350 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o kriminaalasjas 1-16-6137 rahuldatud tsiviilhagid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku poolt esitatud aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 904 878,73 euro ulatuses, millest xxxx OÜ nõue moodustab 899 389 eurot. Viidatud võlausaldaja nõue tuleneb kriminaalasjas 1-16-6137 rahuldatud tsiviilhagist, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja kahjunõue koos viivistega. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 904 878,73 eurot ei ole võlgnikku võimalik võlgadest vabastada 899 389 euro ulatuses, kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuse nõude ja selle kõrvalkuludega. Seega oleks võlgnikku võimalik vabastada üksnes 0,6% ulatuses tema vastu suunatud nõuetest. Kohus on seisukohal, et pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku 0,6% ulatuses nõuetest vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga, kuna see ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, sest tegemist on niivõrd väikse protsendiga võlgniku võlgadest, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel erilist tähtsust. Kuigi võlgnik taotleb eelnevast hoolimata kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tema poolt 20.11.2023 kohtule saadetud e-kirjast nähtub, et eelkõige soovib ta menetlusega saavutada xxxx OÜ nõude lõppemist. Sellele viitab võlgniku e-kirjast avaldatu, et võlausaldaja xxxx OÜ ei ole üritanud temalt raha kätte saada ning tema ja ta pere on kohtuprotsessi tõttu kannatanud pea kümme aastat ja tal ei ole seda raha kuskilt võtta. Kuivõrd xxxx OÜ nõue ei lõppe kohustustest vabastamise menetlusega, siis ei ole käesolevas menetluses võimalik saavutada võlgnikku tegelikku eesmärki. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.11.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 07.12.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022. aastal on kuupalga alamäär 654 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi, sh 0,75 tundi asja materjalidega tutvumisele ja analüüsile; 0,25 tundi menetlustoimiku koostamisele; 0,5 tundi teabenõuete koostamisele ja registritele ning krediidiasutustele saatmisele; 1 tund teabenõuete vastustega tutvumisele ja analüüsile; 3 tundi võlgniku vara ja võlgade aruande ning maksejõuetuse põhjuste kohta arvamuse koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 858 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 5,5 tunni eest (alustatud pooltunde 11 × 33) 363 eurot, s.o 435,60 eurot käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 435,60 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 422,40 eurot (858 – 435,60) tuleb jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.