GLENS OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju tekitavast tegevusest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2258,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja GLENS OÜ (registrikood 12657123), lepinguline esindaja Maksim Greinoman Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy Kolmas isik kostja poolel UX Genius OÜ (registrikood 14378400), seaduslik esindaja V. K.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.11.2023 kl 10.00
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata GLENS OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju tekitavast tegevusest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Rahuldada GLENS OÜ taotlus 01.11.2023 protokolli parandamiseks ja lugeda parandus õigeks kujul: „sellest pole võimalik aru saada ka siis, kui aluskohustus mingil määral võis olla“. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud GLENS OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.GLENS OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju tekitavast tegevusest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lõpetama faktiväite avaldamise, et hagejal on 19.12.2018 tekkinud maksmata võlg summas 1 090 eurot, hoiduma selle faktiväite avaldamisest tulevikus ning kustutama vastavad võlaandmed portaalist taust.ee ja muudest infoallikatest, sh andmebaaside arhiividest. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks 78 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta portaalides krediidiinfo.ee ja taust.ee andmed väidetavast võlast summas 1 090 eurot. Hageja ei tunnista kostja avaldatud võlga. Hageja esitas kostjale pretensiooni, millega nõudis võlaandmete kõrvaldamist. Kostja eemaldas info krediidiinfo.ee lehelt, kuid andmed on taust.ee lehel jätkuvalt üleval. Pretensiooni esitamisega tekkis hagejale kahju summas 78,00 eurot.
3.Kostja ei ole lõpetanud valeväite avaldamist ka pärast seda, kui sai advokaadibüroo vahendusel tehtud hoiatuse, et andmete avaldamise mittelõpetamisel pöördub hageja kohtusse. Sellega on kostja selgelt näidanud, et kavatseb jätkata hageja õiguste rikkumist. Kui kostja ka vaatamata advokaadibüroo kaudu esitatud pretensioonile jätkab andmete avaldamist, siis on hagejal mõistlikku alust uskuda andmete avaldamise jätkuvusse.
4.Igapäevaselt tehakse taust.ee kaudu u 200 000 infopäringut. Samuti kasutatakse registrit isikute finantsvõimekuse hindamiseks. Majandusliku kasu saamiseks krediidiregistri pidamine, et kolmandad isikud saaksid krediidiregistri andmeid kasutada tsiviilkäibes osalevate isikute krediidivõimelisuse ja finantsvõimekuse hindamiseks, eeldab seda, et avaldatud andmed on usaldusväärsed ehk nende tõelevastavus on mõistlikult kontrollitud. Vastasel juhul oleks krediidiregister kasutu ja koguni kahjulik.
5.Pärast advokaadibüroo pretensiooni saamist pidi kostja lähtudes käibekohustusest põhjalikult veenduma väidetava nõude olemasolus. Sellest hetkest saadik ei saa kostja enam tugineda sellele, et tema väidetava võla mitteeksisteerimisest ei teadnud ega pidanud teadma.
6.30.06.2022 menetlusdokumendi kohaselt ei soovi hageja enda nõuet täpsustada. Hageja ei pruugi teada kõiki andmebaase, kus kostja võis tema kohta ebaõiged andmed avaldada. Kui hageja piiritleks nõude nt google.com portaaliga ja pärast maakohtus asja menetluse lõpetamist ilmneb, et andmed on avaldatud näiteks meeldetuletuskeskus.ee lehel, siis peab hageja pöörduma uuesti kohtusse. Lisaks sellele, et taoline tegevus ei oleks menetlusökonoomne, võib koguni tõusetuda küsimus sellise uue hagi menetluslikust lubatavusest (TsMS § 371 lg 1 p 4). Arvestades Riigikohtu otsuse nr 2-19-10047/101, p 16 olevat käsitlust, leiab hageja, et nõude olemasolev sõnastus on lubatud.
7.Leping ei saa olla sõlmitud kahes vormis, kui kostja ei tea mis vormis on leping sõlmitud, siis järelikult seda sõlmitud ei ole. Kostja ei ole ka tõendanud, et lepinguperiood hõlmaks novembrit 2018. Kolmas isik räägib 13.12.2018 kirjavahetuses hagejaga, et alles 27.11.2018 on peetud lepingueelseid läbirääkimisi. Seega on välistatud, et 2018. novembris oli poolte vahel kehtiv leping.
8.05.01.2023 kohtuistungil leiab hageja, et kostja nõue on aegunud. Kui hageja oleks tõepoolest võlgu, siis kostjal oleks olnud võimalik esitada hagi hageja vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt sõlmis kostja UX Genius OÜ-ga käsunduslepingu VÕS § 619 mõttes, millega kohustus UX Genius OÜ-le kuuluva nõude kohtuväliselt sisse nõudma. UX Genius OÜ kinnitas kostjale, et nõue hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv. Kostja leiab kinnitusele tuginedes, et on avaldanud tõele 2(9)
vastava väite, hagejal oli võlgnevus, mistõttu oli maksehäire avaldamine põhjendatud. Kostja tõendas oma väiteid UX Genius OÜ-lt saadud tasumata arvega nr 201122018 summas 500 eurot tähtajaga 06.12.2018, hageja ja UX Genius OÜ vahelise kirjavahetusega. Põhjendamatu on ka kahjunõue, lisaks ei ole hageja tõendanud õigusabikulude tasumist ehk kahju tekkimist.
10.UX Genius OÜ on võlausaldaja/võlanõude omanik hageja võlanõude suhtes. Käsundiandja UX Genius OÜ on käsundisaaja Julianus Inkasso OÜ-le andud 19.12.2018 käsunduslepingu alusel kohtuvälises inkassomenetluses sissenõudmiseks käsundisaaja võlanõude Glens OÜ vastu. Käsundiandja UX Genius OÜ volitas käsundisaajat Julianus Inkasso OÜ-d kohtuvälises inkassomenetluses UX Genius OÜ ja Glens OÜ vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet sisse nõudma, põhivõla nõudes 500,00 eurot ja õigusega nõuda põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist, kahjuhüvitist ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi.
11.Kostja on seisukohal, et ta on avaldanud tõese väite hageja kohta arvestades UX Genius OÜ poolt kostjale antud kinnitusi käsunduslepingu sõlmimisel hageja võlanõude kohta. Hagejal on võlgnevus kostja ees, millest tingitud maksehäire avaldamine portaalis taust.ee ja muudes kanalites on põhjendatud, st kostja ei avalda hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja ei nõustu hageja järeldusega, et maksehäire eemaldamisega portaalist krediidiinfo.ee möönis kostja faktiväite tõele mittevastavust. Asjaolu, et maksehäiret jätkuvalt avaldatakse portaalis taust.ee, kinnitab kostja seisukohta, et kostja ei ole möönanud hageja faktiväidete tõele mittevastavust.
12.UX Genius OÜ poolt käsunduslepingu alusel käsundisaajale kohtuvälises inkassomenetluses sissenõudmiseks edastatud võlanõuet tõendavate dokumentide alusel edastas Julianus Inkasso OÜ hagejale 11.02.2019, 2.02.2019 ja 13.03.2019 hagihoiatused.
13.Kostja taotleb 30.06.2022 menetlusdokumendis alternatiivselt juhul, kui maakohus tuvastab, et UX Genius OÜ-d nõue on alusetu, hagiavalduse rahuldamata jätmist, põhjusel, et kostja ei teadnud ega olnud teadlik maksehäire avaldamisel andmete ebaõigsusest. Alternatiivselt juhul, kui maakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud, taotleb kostja vähendada kahju hüvitise nõue VÕS § 140 lg 1 alusel 0,00 (null) euroni.
14.Hageja viide, et kostja ei ole põhistanud ja tõendanud, et just nimetatud UX Genius OÜ nõue on see, mis on avaldatud maksehäirena, on asjakohatu ja otsitud. Kostja ei ole kohustatud esitama kostja ja UX Geniuse vahelist käsunduslepingut. Kostja klientidega sõlmitud käsunduslepingud on konfidentsiaalsed, st lepingu tingimuste kohta informatsiooni kolmandatele isikutele ei avaldata. Tegemist on kostja ärisaladusega, kuna tegemist on kostja ühe põhitegevusega (majandustegevusega).
15.Juhul, kui kostja menetluses ei ole UX Genius OÜ nõuet, siis kostjal puuduksid ka nõude aluseks olevad dokumendid so arve ja e-kirjavahetus jne. Kostja on korduvalt pärast võlateatise ja hagihoiatuse edastamist hagejale nõude aluseks olevad dokumendid edastanud. See, et taust.ee portaalis kajastub nõudjana Julianus Inkasso OÜ, tuleneb kostja ja UX Genius vahelisest lepingust. Kostja ei saa kolmanda isiku nimel andmeid avaldada, kuna andmeid vaatav isik peab aru saama kelle poole tal tuleb pöörduda.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
16.Kolmas isik seletas 05.01.2023 toimunud kohtuistungil, et ta osutas hagejale veebiarenduse teenust kodulehe väljaarendamiseks. Kolmas isik pidi esitama koos arvega tehtud tööde nimekirja ja raportväljavõtte. Kui kliendil ei ole vastuväiteid, siis klient võtab töö vastu ja maksab arve. Hagejal jäi viimane arve maksmata. Kolmas isik hagejaga kokkulepet ei saavutanud. Seejärel pöördus kolmas isik kostja poole, kes hakkas võla sissenõudmisega tegelema ja avaldas portaalides info võla kohta. 3(9)
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata.
18.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta portaalides krediidiinfo.ee ja taust.ee andmed hageja väidetavast võlast summas 1 090 eurot. Hageja esitas kostjale pretensiooni, millega nõudis võlaandmete kõrvaldamist. Kostja eemaldas info krediidiinfo.ee lehelt, kuid andmed on taust.ee lehel jätkuvalt üleval. Pretensiooni esitamisega tekkis hagejale kahju summas 78,00 eurot.
19.Kohus täitis 07.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 15-16).
20.Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 6). Teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (TsMS § 1047 lg 2). Andmete või asjaolu avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, st väiteid, mille tõeväärtus on kontrollitav.1 Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged.2 Võlaandmete avaldamine on faktiväite avaldamine.
21.Andmete avaldamise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja avaldas hageja kohta võlaandmed; 2) avaldatud andmed on hagejale majanduslikult kahjulikud; 3) avaldatud asjaolu on ebaõige; 4) avaldamine oli õigusvastane; 5) kostja on süüdi ja 6) rikkumine on kestev.
22.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub, et kostja avaldas taust.ee ja krediidiinfo.ee lehel võlanõude hageja kohta summas 1090 eurot kostja ees. Nimetatu on tõendatud ka väljavõtetega taust.ee lehelt seisuga 04.06.2020 ja krediidiinfo lehelt seisuga 12.06.2020 (I kd, tl 5-7). Hageja esitas 23.06.2020 kostjale pretensiooni, milles nõudis võlaandmete kõrvaldamist ja hoiatas, et pöördub kohtusse (I kd, 8-11). Kostja sai pretensiooni kätte 25.06.2020. Nimetatu on tõendatud e-kirja lugemise kinnitusega (I kd, tl 16). Kostja ei vastanud pretensioonile, kuid seisuga 03.07.2020 on võlaandmed eemaldatud kostja kohta portaalist krediidiinfo.ee (I kd, tl 17). Portaalist taust.ee seisuga 14.08.2020 kostja võlaandmeid hageja kohta eemaldanud ei ole (I kd, tl 1819). UX Genius OÜ esitas hagejale 01.12.2018 tasumiseks arve nr 201122018 summas 500 eurot tasumise tähtajaga 06.12.2018 (I kd, tl 57). Hageja pole väitnud, et arve oleks tasutud. Samuti on arve tasumine tõendamata. Kostja ja UX Genius OÜ vahel on 19.12.2018 sõlmitud käsundusleping nr 14995-12-18K, mille alusel UX Genius OÜ volitas kostjat kohtuvälises inkassomenetluses võlanõuet hageja vastu sisse nõudma põhivõla 500 euro nõudes ja õigusega nõuda põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist, kahjuhüvitist ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi.
23.Maksehäire avaldamine on majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine. Kohtu hinnangul on andmete töötlemine, mis puudutab andmete avaldamist maksehäireregistris käesoleval juhul lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 mõttes, sest hagejal ja
VÕS IV komm vlj, § 1047, p 3.1.
VÕS IV komm vlj, § 1047, p 3.1.
4(9)
kolmandal isikul on võlasuhe. Käesoleval juhul volitas kolmas isik käsunduslepingu alusel kostjat, kui käsundisaajat, esindama kolmandat isikut kõnealuse võlanõude sissenõudmisel.
24.Kohus analüüsib, kas kostja poolt võlaandmete avaldamine vastab tõele. Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et avaldatu vastab tõele, sh nõude olemasolu ja suurust ning kõiki muid asjaolusid, mida kostja leiab, et peaks arvesse võtma õigusvastasuse hindamisel. Samuti peab kostja tõendama süüd välistavaid asjaolusid.
25.Kostja on tõendanud, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli suuline teenuse osutamise leping, millega UX Genius OÜ osutas hagejale disaini, kodulehe haldamise ja veebi programmeerimise teenust, st tegemist on teenuse osutamise lepinguga. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama §-i lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 09.11.2020 lisaga 1 on tõendanud, et kolmas isik on hagejale alates maikuust 2019 nimetatud teenust osutanud ning kostja on tõendanud, et hageja on nimetatud teenuse eest kostjale ka igakuiselt tasunud. Kolmanda isiku poolt on edastatud arved ja tööde aruanded igakuiselt (II kd, tl 2-11). Arvete tasumine hageja poolt näitab seda, et hagejale osutati teenust. Juhul kui kolmas isik poleks nimetatud teenust osutanud, siis ei oleks hageja ka kolmanda isiku poolt esitatud arveid tasunud. Samuti tõendab lepingu sõlmimist hageja ja kolmanda isiku varasem käitumine. Kõik varasemad arved (kokku 9 arvet) on hageja poolt tasutud hageja pangakontolt, mille kohta on kostja esitanud tõenditena maksekorraldused (I kd, tl 145 ja tl 147-162). Seega on tõendatud, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli teenuse osutamise leping ning lepingupooled seda ka täitsid. Kirjaliku lepingu sõlmimise kohta oli poolte vahel suhtlus alles novembris 2018 (II kd, tl 68-68 pöördel). Asjaolu, et hilisemalt ei sõlmitud kirjalikku lepingut ei tähenda, et varasemalt ei olnud poolte vahel lepingulisi suhteid.
26.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et S. Z. puudus õigus kostja nimel lepinguid sõlmida. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2). Kostja 09.11.2020 menetlusdokumendi lisast 1 nähtub, et suhtlus hagejaga toimus e-posti aadressil xxxx (II kd, tl 2-10 asuvad tõlked). Kohus nõustub kostjaga, et tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Seda saab kindlasti eeldada tehingu tegemisel töötajaga või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ettevõttes ongi suunatud selliste tehingute tegemisele või vahendamisele. Käesoleval juhul toimus suhtlus e-kirjavahetuse teel ja e-posti domeenilt (@glens.ee), mis kuulub hagejale. Seega on tehtud kõnealused tehingud hageja nimel ja hageja majandus- või kutsetegevuse raames.
27.Kostja on tõendanud 03.12.2018 e-kirjaga, et edastas hagejale vaidlusaluse arve nr 201122018 ja ka tööraporti aruande (II kd, tl 69). Samuti on tõendatud, et 03.12.2018 arve ja tööraport on edastatud ka otse hageja juhatuse liikmele A. A. (II kd, tl 7). Kostja on tõendanud 10.12.2018 meeldetuletuskirja edastamist hageja juhatuse liikmele A. A. kui ka lisaks hageja töötaja e-postile xxxx (II kd, tl 26). Viidatud e-kirjaga edastas hageja lisaks 5(9)
korduvalt hageja juhatuse liikmele arve ja tööraporti. E-kirjast nähtub, et UX Genius OÜ on lisaks pöördunud 14.12.2018 hageja poole, kuna hageja ei ole lubatud kõnet teinud ning oli igati nõus kõike tööga seonduvat hagejale selgitama (II kd, tl 26).
28.Hageja ei ole tõendanud pretensioonide/vastuväidete esitamist UX Genius OÜ tööde osas või esitanud UX Genius OÜ-le keeldumisi arve tasumiseks. Hagejal oleks tulnud koheselt teada anda, et talle on esitatud aruanded ja arved teenuse eest, mida ta ei ole saanud. Hageja käitumine, sealhulgas arve tasumisest keeldumine ilma ühtegi pretensiooni esitamata on vastuolus hea usu põhimõttega ning otsitud. Hageja on arved kätte saanud. Hageja ei ole kordagi UX Genius OÜ-le esitanud pretensiooni arvel saadud teenuse osas või väidet et teenust ei ole osutatud või et teenus ei ole vastav või kvaliteetne ning et keeldub seetõttu arve tasumisest.
29.Hageja esitas alles oma 09.12.2020 menetlusdokumendi punktis 14 väite, et hageja ei tasunud arvet, kuna osutatud teenus ei vastanud lepingutingimustele. Hageja 09.12.2020 vastuse lisades olevad aruanded veebilehe kontrollteenusest ei tõenda puuduste esinemist. Ajaks, kui hageja väidetavalt 06.12.2020 veebilehe kontrolli tegi, oli möödas juba 2 aastat UX Genius OÜ poolsest tööde tegemisest/teenuse osutamisest detsembris 2018. Kas ja mida on hageja vahepeal oma veebilehega teinud selle kahe aasta jooksul ei ole teada ning seega väidetavate puuduste välja toomine kaks aastat pärast tööde tegemist on ilmselgelt asjakohatu. Hageja veebilehe kontrollteenuse aruanne ei tõenda peaaegu 2 aastat hiljem asjaolu, et UX Genius OÜ poolt tehtud tööd/osutatud teenus ei vastanud sellel hetkel lepingu tingimustele. Igasugune mõistlik tähtaeg väidetavatele puudustele tuginemiseks 2 aastat hiljem on möödunud. Hageja ei ole esitanud varem enne käesolevat kohtuvaidlust ühtegi vastavasisulist vastuväidet, et osutatud teenus ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei ole tõendanud, et hageja teavitas UX Genius OÜ-d teenuse mitte vastavusest lepingutingimustele. Samuti ei ole tõendatud, et hageja andis aja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti väitis hageja 31.08.2023 toimunud kohtuistungil, et ei esitanud arvele vastuväidet, kuna hageja seaduslik esindaja käsitles saadetud arvet rämpspostina. Hageja on seisukohal, et kui teenust pole osutatud, siis maksma ei pea.
30.Kohus võtab seisukoha nõude suuruse osas. Kostja nõue hageja vastu koosneb põhisummast 500 eurot, viivistest 500 eurot ja sissenõudmiskuludest 90 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 06.12.2018. Hageja tähtaegselt pretensioone ega vastuväiteid arvele esitanud ei ole. Vastavalt on arve muutunud sissenõutavaks. Kõnealusel arvel on välja toodud viivisemäär 0,5% päevas. Esitatud arve kohaselt on hagejale osutatud teenust „websait monthly support package november“ 500 eurot (I kd, tl 57). Novembris osutatud töö veebilehe toe tööraporti kohaselt osutas kolmas isik hagejale järgmiseid teenuseid: 1) lehe töö ja toimivuse haldamine; 2) veebiressursi kaitse sissemurdmise eest; 3) kiire vigade ja tõrgete kõrvaldamine; 4) lehe automaatne ja korrapärane varundamine võimalusega faile ja andmebaase taastada ning 5) WordPressi ja selle pluginate korrapärane uuendamine viimasele versioonile (II kd, tl 69). Kolmanda isiku seadusliku esindaja ütlustega 01.11.2023 toimunud kohtuistungil on tõendatud, et UX Genius OÜ teostas novembris 2018 hagejale tehnilise toe tegevusi glens.com veebilehele. Selliseid töid tegid nad Z. S. regulaarselt. See ei olnud esimene kuu, millal nad seda tegid. Vähemalt üks kord nädalas tehakse ülevaade süsteemist ja tehakse uuendused. Kõik need tööd - lehe töö ja toimivuse haldamine; veebiressursi kaitse sissemurdmise eest; kiire vigade ja tõrgete kõrvaldamine; lehe automaatne ja korrapärane varundamine võimalusega faile ja andmebaase taastada ning WordPressi ja selle pluginate korrapärane uuendamine viimasele versioonile, olid hinna sees. Neil oli kuupõhine pakett ja kui nad töömahuga ei mahtunud tööpaketi sisse, siis tulid lisatunnid lisatasu eest (II kd, tl 110
6(9)
pöördel ja 111). Hagejaga tegeles kolmanda isiku seaduslik esindaja isiklikult. Detailselt ei mäleta, see oli 3 aastat tagasi (II kd, tl 111 pöördel). Seega on tõendatud teenuse osutamine. Samuti on tõendatud viivisekokkulepe selles osas, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Nimetatu on tõendatud arvetega mis on hageja poolt kolmandale isikule tasutud. Hageja viivisemäärale vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli kokkulepe selles osas, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Perioodil 08.12.2018 kuni 04.06.2020 on viivisevõla suuruseks 1362,50 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Kostja on vähendanud viivisenõuet selliselt, et viivised ei ületaks põhiosa nõuet. Vastavalt on viivisenõue 500 eurot põhjendatud.
31.Nõudekirjade saatmine hagejale on tõendatud. Kohtule esitatud kirjadega hagihoiatuste kohta 11.02.2019, 27.02.2019 ja 13.03.2019 on tõendatud, et kostja tegi hagejale hagihoiatused (I kd, tl 163-165). Hagihoiatuste hagejale edastamine on tõendatud 11.02.2019, 27.02.2019 ja 13.03.2019 e-kirjadega (II kd, tl 21-22). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud sissenõudmiskulud 90 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et hageja oli teadlik võlgnevusest ja sellest, et OÜ UX Genius nõuet hageja vastu on volitatud sisse nõudma kostja. Samuti on hagihoiatustel kirjas teave, et andmed tasumata võlgnevuse kohta on avaldatud maksehäireregistris TAUST.EE. Vastavalt oli hagejale teada millise konkreetse võlgnevusega tegu on.
32.Hageja on kohtumenetluses esitatud väite nõude aegumise kohta. Hagi esitati 19.08.2020 ning kohus lähtub hagi esitamise seisust. Hagi esitamise seisuga ei olnud arve novembri 2018 eest aegunud.
33.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kolmas isik oli hagejale teenust osutanud ja hagejal on nimetatud teenuse eest tasumata. Vastavalt ei ole tegemist alusetu nõudega ja maksehäire avaldamine on põhjendatud. Hageja ei ole talle osutatud teenuse eest arvet tasunud, järelikult oli hageja lepingulise täitamata kohustuse alusel maksehäire avaldamine põhjendatud, st kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid õigusvastaselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja ka tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Seega ei ole vaja edasi analüüsoda andmete avaldamise lõpetamise nõude teisi eeldusi.
34.Samuti jääb rahuldamata faktiväite tulevikus avaldamisest hoidumise nõue. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue
35.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 78 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele (pretensiooni koostamine). Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
36.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult 7(9)
võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
37.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue summas 78 eurot ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 alusel. Kohtule esitatud andmete avaldamise lõpetamise nõudekirjaga on tõendamist leidnud, et hageja saatis kostjale 23.06.2020 nõudekirja (I kd, tl 9-11). Õigusabitoiming hõlmas nõudekirja koostamist. Maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on tasunud nimetatud teenuse eest arve nr 2204 alusel 78 eurot.
38.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju osas ei ole kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud. Kohus leidis, et hageja õigusi ei ole rikutud. Sellest tulenevalt kohtueelsete õigusabikulude nõue rahuldamisele ei kuulu.
39.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
40.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust. Protokolli parandamise taotlus
41.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohtul on seni lahendamata hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2).
42.Taotluse kohaselt palub hageja parandada kohtuistungi protokolli lk 5 (00:30:18 algavas tekstiplokis) olevad hageja sõnad „sellest pole võimalik aru saada. Aluskohustus mingil määral võis olla.“ asendades need sõnadega „sellest pole võimalik aru saada ka siis, kui aluskohustus mingil määral võis olla.“ nagu on jäädvustatud helisalvestuses. Parandus on oluline, sest vastasel juhul võib tekstist jääda mulje, nagu tunnistaks hageja aluskohustuse olemasolu. Hageja aluskohustust ei tunnista, vaid esitas selle hüpoteetilise oletusena, mida näitavad sõnad „ka siis, kui“. Hagejal puuduvad vastuväited protokolli parandamise taotlusele.
43.Kohus on seisukohal et taotlus on põhjendatud ja protokoll tuleb viia vastavusse helisalvestisega. Sellest tulenevalt kohus rahuldab hageja taotluse protokolli parandamiseks ja loeb 01.11.2023 protokollis õigeks hageja esindaja lause kujul „sellest pole võimalik aru saada ka siis, kui aluskohustus mingil määral võis olla“ (ajamärk 00:30:18).
MENETLUSKULUD
44.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
45.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 8(9)
46.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.