Tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2023. a otsus osas, millega mõisteti Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt Osaühingu Mapri Ehitus kasuks välja põhivõlgnevus 129 729 eurot 81 senti ületavas osas, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1037 eurot 83 senti ületavas osas ja põhivõlgnevust 129 729 eurot 81 senti ületavalt osalt arvestatud viivis ning jaotati menetluskulud.
4.1.Jätta rahuldamata Dzhavgat Buensuceso OÜ vastuväide kohtu tegevusele osas, milles kohus jättis rahuldamata Dzhavgat Buensuceso OÜ taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja uue hagi tagamise määruse tegemiseks.
4.2.Rahuldada hagi.
4.3.Mõista Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt Osaühingu Mapri Ehitus kasuks välja kahjuhüvitis 129 729 eurot 81 senti ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1037 eurot 83 senti.
4.4.Mõista Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt Osaühingu Mapri Ehitus kasuks välja viivis 0,05% tasumata kahjuhüvitiselt (129 729 eurot 81 senti ) päevas alates 9. detsembrist 2022 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
4.5.Jätta menetluskulud maakohtu menetluses 83% ulatuses Dzhavgat Buensuceso OÜ ja 17% ulatuses Osaühingu Mapri Ehitus kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Mapri Ehitus (hageja) esitas 9. detsembril 2021 hagi Dzhavgat Buensuceso OÜ (end. TK1 OÜ) (kostja) vastu kahjuhüvitise 156 651 euro 7 sendi ning viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. juulil 2019 töövõtulepingu nr 19-030-005 Otepää keskväljaku ehitustööde tegemiseks perioodil 2019–2020. Kostja kohustus tegema keskväljaku pinnase, äärekivide paigalduse ja katendite rajamise ehitustööd. Kostja andis hagejale üle oluliste varjatud puudustega töö, puudused tuvastati pärast tööde lõpetamist tehtud eksperthinnanguga. Eksperthinnangu kohaselt on tuvastatud järgmised puudused: Projektijärgne sängituskiht liiv-tsementsegu asendati keskväljakul paekivisõelmetega, kuigi see asendus kooskõlastati projekteerijaga, jäeti paigaldamata killustiku kiilumiskiht, mis tekitas ebatasasusi. Kivide omavahelise tasasuse keskmiseks erinevuseks mõõdetud punktides oli 6 mm, lubatud hälve on 2 mm. Need kohad tuli uuesti laduda. Killustik fraktsiooniga 4/63 oli asendatud fraktsiooniga 16/32, ei kasutatud kiilekillustikku nõuetekohase kulunormiga. Asenduse kohta puudub täitedokumentides dokumentatsioon, see ei ole kooskõlastatud tellija, omanikujärelevalve ega projekteerijaga. Projektijärgne tardkivimiga valmistatud asfalt-betoon oli asendatud odavama paekivikillustikuga valmistatud asfaltseguga. Muudatus oli kooskõlastamata. Täitedokumentatsiooni koosseisus on Tariston AS AC 16 surf seguretsept paigaldamiskohaga Otepää keskväljak, kuid Tariston AS ei ole sellesse kohta segu tootnud. Dokumentatsioonile lisatud asfaltsegu retsept ja toimivusdeklaratsioon on võltsitud. Kostja väited, et hageja tellis segu, ei ole tõesed. Segu tellimine oli kostja ülesanne. Paljud rajatud konstruktsioonikihid olid projektijärgsest õhemad. Nõutud paksusi oli suures ja olulises osas eiratud. -
Kivisillutis oli kohati paigaldatud kaldega seina poole.
-
Noortekeskuse esisel alal puudus killustikalus (P31, P32), ala umbes 97 m2.
Lisaks oluliste puudustega tööde tegemisele oli kostja saanud hagejalt tasu tööde eest, mida kostja tegi kokkulepitust väiksemas mahus ja madalama kvaliteediga. Hageja teavitas kostjat puudustest 8. oktoobri 2021. a e-kirjaga, 17. oktoobri 2021. a ja
21.oktoobri 2021. a tähitud kirjadega ning andis kostjale tähtaja parandamiseks. Kuna kostja ei reageerinud ega asunud töid parandama, tellis hageja kolmandatelt isikutelt asfalteerimistööd ning tööd kiviplaatide paigaldamise noortekeskuse ees ja kallete tekitamiseks hoonest eemale. Kolmandatelt isikutelt kostja tehtud ebakvaliteetse töö parandamiseks või tegemata jäänud tööde tegemiseks tööde tellimise tõttu tekkis hagejal kahju 156 651 eurot 7 senti.
Asjaolu, et tellija esindaja on ehitusobjektil aktid allkirjastanud, ei oma tähendust ega vähenda töövõtja vastutust. Kostja varjas oma töös esinevat puudust tahtlikult ja koostas ning esitas tellijale allkirjastamiseks puudulikud kaetud tööde aktid. Tööde tegemisel projektis ettenähtust kõrvale kaldumine oleks lepingu p 6.9 kohaselt olnud võimalik üksnes hageja seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Hageja seaduslik esindaja ei ole sellist nõusolekut andnud. Hageja töötajana objektil tegutsenud Martin Kabrali avaldused ei saanud muuta kirjalikus lepingus kostja kohustuste sisu osas kokkulepitut. Töö kiire parandamine oli vajalik hageja kui peatöövõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja viivitamissoovile vastutulek oleks tekitanud hagejale veelgi suuremat kahju. Kostja käitumine on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Hageja on kandnud täiendavaid kulusid seoses puuduliku töö parandamisega. Kulud on olnud vajalikud ja vastavuses turuhinnaga. Hinnapakkumine, millega kostja soovib võrrelda asfalteerimistööde hindasid, on kaks aastat varasem ega ole ajakohane.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Projektijärgse tardkivimiga valmistatud asfaltbetooni asendas odavama paekivikillustikuga valmistatud asfaltseguga hageja ise. Kostja tegi töid hageja tellitud seguga. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 1.17 oli hageja esindajaks ehitusobjektil M. Kabral, kes igapäevaselt andis kostjale juhiseid, kooskõlastas töid ja hinnapakkumisi, tegeles materjalidega ja ehitusdokumentatsiooniga. Kostja on kõik lepingujärgsed tööd teinud hageja esindaja M. Kabrali juhiste kohaselt. Seega, kui kostja on lepingut rikkunud, on väidetav rikkumine põhjustatud hageja enda tegevusest ja esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega nõude osas seisukoha kujundamiseks, vastuettepaneku tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja lasi kolmandal isikul teha tööd ilma kostja vastust ootamata. Kostja sai eksperthinnangu kätte 26. oktoobril 2021, KMG OÜ tegi töid juba novembris 2021. a ja Saku Ehitus OÜ perioodil oktoober–november, st paralleelselt nõudekirjade esitamisega. Selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et kolmandate isikute poolt tehtud tööde eest tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt väljatoodud summad ja hinnapakkumised täiendavalt tehtud töödele on ülepaisutatud ega vasta turuhinnale. Mitmete tööde tegemine ei ole tingitud väidetavast kostja puudustega tööst. Näiteks äärekivide vahetuse tingis hoopis see, et lumesahad olid äärekivid rikkunud, aluse profileerimise ja tihendamise tööd ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. mai 2023. a otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 156 651 eurot 7 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1253 eurot 12 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata kahjuhüvitiselt alates 9. detsembrist 2022 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 630 eurot (riigilõiv 1850 eurot ja õigusabikulud 11 780 eurot), mõistis kostjalt hageja kasuks selle summa välja ning sellelt viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis Tartu Maakohtu 10. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (kohtulike hüpoteekide seadmine kostjale kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbritega 3688304 ja 1014604) jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Lisaks jättis maakohus rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja uue hagi tagamise määruse tegemiseks.
Pooled sõlmisid töövõtulepingu Otepää Keskväljaku ja Lipuväljaku ehitustööde tegemiseks aastatel 2019–2020, hageja oli peatöövõtja ning kostja alltöövõtja. Kostja andis tööd hagejale üle jaanuaris 2020. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 641); kas kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642), sh kas lepingutingimustele mittevastavus tulenes tellija juhistest või tellija poolt muretsetud materjali puudustest (VÕS § 641 lg 3); kas hageja on täitnud töö ülevaatamise kohustuse (VÕS § 643); kas hageja on teatanud kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai (VÕS § 644 lg 1) ning kas ta on lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldanud (VÕS § 644 lg 2); kas asjas on alust kohaldada VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud erisusi; kas hageja on andnud puuduste kõrvaldamiseks kostjale mõistliku tähtaja, mida ei järgitud; kas kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud, sh kas nõutav kahjuhüvitis on põhjendatud suuruses. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooltevahelise lepingu p 2.1 kohaselt on töövõtjal kohustus teha lepingus loetletud tööd ja toimingud. Lepingu p 2.2.4 kohaselt kuuluvad töö hulka ka täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine ning p 2.2.5 kohaselt kõigi tööga seoses nõutavate kontrollide, sealhulgas kvaliteedikontrolli teostamine. Lepingu p 6.1 järgi on töövõtja kohustatud teostama töö vastavalt lepingule nii, et töö vastaks selle vastuvõtmisel tellija poolt kõigile lepingust tulevatele nõuetele. Töö loetakse vastavaks lepingust tulenevatele nõuetele siis, kui töö vastab projektdokumentatsioonile ning kõikidele muudele lepingust (sh lepingu dokumentidest) tulenevatele nõuetele, samuti kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja lepingus nimetatud kvaliteedinõuetele. Hageja, tuginedes 30. augustil 2021 koostatud eksperthinnangule, leidis, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Eksperthinnang on kostjale esitatud 6. septembril 2021. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega sisulisi vastuväiteid, mis lükkaksid ümber eksperthinnangus toodud väiteid töödel esinevate puuduste kohta. Seega on tõendatud, et kostja ei ole kokkulepitud töid teinud vastavalt lepingutingimustele. VÕS § 642 lg 1 esimene lause sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Vaidlust ei ole, et tööd tuli teha vastavalt projektile, mis mh nägi ette ka nõuded materjalile, sh asfaltkatte koostisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas asfaltkatte koostist on muudetud hageja teadmisel või mitte. Lepingu p 1.17 kohaselt sai muudatusi projektis teha üksnes hageja esindaja Tarmo Roosi nõusolekul. T. Roosi nõusolekut kohtule esitatud ei ole ja kostja sõnul ei ole T. Roos sellist nõusolekut kunagi andnud. Seega puudus kostjal õigus muuta mistahes lepingutingimust viisil, mis õigustaks kostja käitumist. Kostja väide, et tegelikult oli hageja esindajaks objektil M. Kabral ja kõik muudatused on tehtud temaga kooskõlastatult, on paljasõnaline ega oma asjas tähtsust. Mistahes teise isikuga lepingulistes küsimustes läbirääkimine ja mistahes teise isiku nõusolek muudatusteks ei oma õiguslikku tähendust, kui pooltel on kirjalik kokkulepe, kuidas projektis muudatusi teha saab ja kes on need isikud, kellel on õigus muudatustes kokku leppida. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud töid hageja juhiste järgi ega vastutaks seetõttu. Samuti ei ole kinnitust leidnud kostja väide, et asfaldi tellis hageja ise. Kuivõrd hageja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevusega seonduvalt, kohaldub talle VÕS § 643, mille kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või
kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja on tööd vastu võtnud. Kuivõrd töödes esinenud puudused on valdavalt sellised, mida vaid vaatluse käigus tuvastada ei ole võimalik, ei oma tähtsust ka see, kas hageja tööd üle vaatas või mitte ja kas tööd on vastu võetud. Hageja sõnul on suurimad puudused tuvastatud vaid seetõttu, et objekt omas avalikku tähendust ning tööde hindamiseks telliti ekspertiis. Hageja on saatnud kostjale korduvalt e-kirju ja teavitanud puudustest ning andnud võimaluse need kõrvaldada. Samuti on kostjat hoiatatud, et puuduste mittekõrvaldamisel tellib hageja tööd kolmandatelt isikutelt ja esitab kostjale selle eest nõude. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kuni eksperthinnangu saamiseni oli hageja nõue tõendamata ning kostja ei pidanudki nõudele reageerima. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi ettevõtjale omase hoolsusega. Kui kostjal puudus eksperthinnang, milles on kirjeldatud kostja väidetavad rikkumised tööde tegemisel, tulnuks kostjal viivitamatult seda küsida. Mitme nädala jooksul e-kirjadele mittevastamine ega täiendavate selgituste küsimine ei saa olla hoolsale ettevõtjale omane. Alles 22. oktoobril 2021 on kostja palunud saata eksperthinnang. Puuduvad tõendid, et enne seda oleks kostja püüdnud olukorda lahendada. Kostja on teadlikult hoidunud hageja nõudele vastamast. Kostja pidi olema puudustest teadlik ka enne seda, kui hageja eksperthinnangu kostjale esitas. Hageja on nõudekirjas kirjeldanud töödes esinevaid puudusi piisavalt detailselt. Ka kostja esindaja on 22. oktoobril 2021 hagejale saadetud e-kirjas avaldanud, et hageja nõudekiri sisaldab puuduste kirjeldust. Seega on hageja täitnud oma kohustuse teavitada puudustest mõistliku aja jooksul ning kirjeldanud puuduseid detailselt (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2). Kostja väited, et hageja ei ole andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega, on põhjendamatud. Arvestades, et hageja on esimese nõudekirja saatnud 8. oktoobril 2021 ning määranud tööde parandamise ajaks 30. oktoobri 2021. a, on hageja andnud piisavalt pika tähtaja tööde parandamiseks. Asfaldi retsepti ei ole koostanud isik, kes selle koostajaks on märgitud. Retsepti on väidetavalt koostanud Kristjan Kängsep, kuid Tariston AS-i asfaldi kvaliteedijuhi Kristjan Kängsepa sõnul ei ole tema sellist seguretsepti koostanud. Asfaldi seguretsepti on muudetud, see erineb projektis ettenähtust ja hageja ei ole sellise koostisega asfaldi paigaldamiseks nõusolekut andnud. Puuduvad tõendid, et asfaldi retsepti muutmise oleks pooled läbi arutanud. Kostja on ise muutnud K. Kängsepa poolt väljastatud ja projektis ette nähtud asfaldi seguretsepti. Asjaolu, et projektis ette nähtud kõiki töid ei ole kostja teinud, on tuvastatud eksperthinnanguga. Kostja väited äärekivide ja kivisillutise vigastuste tekkimise kohta on ainetud ega vähenda kostja kohustust teha tööd vastavalt kokkulepitule. VÕS § 645 lg 1 eeldused on täidetud – töövõtja on ilmse tahtlusega võltsinud asfaldi seguretsepti ja toimivusdeklaratsiooni, vähendanud tööde mahtusid ja koostanud ebakohase dokumentatsiooni, raskendades sellega minetuste avastamist lepingu täitmise ajal. Ka VÕS § 645 lg-s 2 sätestatud eeldus on täidetud – puuduste olemusest tulenevalt on ilmne, et puudused olid olemas ka tööde üleandmise ajal. Lepingu p 6.15 kohaselt kohustub töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik töös avastatud puudused, vead või ebatäpsused koheselt või tellijaga kooskõlastatud tähtajaks, vastasel korral on tellijal õigus teha avastatud puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamise töövõtja asemel ülesandeks mistahes kolmandale isikule töövõtja kulul või nõuda töövõtjalt puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamisega seonduvate kulutuste hüvitamist. Lepingu p 8.3 kohaselt, kui töös avastatakse puudusi, vigu või ebatäpsusi või kui töö ei vasta muul viisil lepingust tulenevatele nõuetele (sh juhul, kui töö ei ole lepingule vastava kvaliteediga), on tellijal õigus nõuda töövõtjalt tema kulul puuduste, vigade ja ebatäpsuste viivitamatut tasuta kõrvaldamist või töö muul viisil viivitamata vastavusse viimist lepingust tulenevate nõuetega.
Kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ega ole teinud kokkulepitud töid kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Puudulikud tööd lõpetasid ja parandasid kolmandad isikud, kellele hageja tasus kokku 156 651 eurot 7 senti. Kui kostja oleks tööd ise nõuetekohaselt teinud või parandanud, ei oleks hagejal tulnud kolmandaid isikuid tööde lõpuleviimiseks kasutada. Puuduste kõrvaldamise tööd telliti kolmandatelt isikutelt nn kiirkorras ning asfalteerimise jaoks ebatavalisel ajal, mistõttu võis tööde hind olla keskmisest kõrgem. Tegemist oli riigihanke lepingu täitmisega, kus hagejal endal olid konkreetsed ajalised kohustused tellija ees. Kostjale kogenud ehitusettevõtjana pidi eeltoodu olema teada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et samal ajal (oktoobris–novembris 2021. a) oli võimalik samu töid samade materjalidega teha oluliselt odavamalt ning sama lühikese tellimuse tähtajaga. Kostja esitatud hinnapakkumised on võetud oluliselt hiljem ega arvesta eeltoodud konkreetseid hinda määravaid lisatingimusi. Kostja ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti ega tõendit, mis võiks tekitada kahtlust, et hageja tellitud tööde hind ei vasta turuhinnale. Ka ei ole kostja põhistanud ega tõendanud seda, et hageja tellis ebavajalikke töid. Kahjuhüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud puuduvad. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu p 5.5. kohaselt, kui pool viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on teisel poolel, õigus nõuda viivise tasumist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on määranud kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tähtaja 23. november 2021. a, kostja ei ole selleks ajaks kahju hüvitanud ning hageja on põhjendatult arvestanud viivist alates 24. novembrist 2021 lepingus kokkulepitud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnormi ületades hagi piire. Hageja võttis nõude 10. oktoobri 2022. a menetlusdokumendis osaliselt tagasi. Maakohus võttis 3. märtsi 2023. a määrusega haginõude osalise tagasivõtmise vastu ning jättis hagi põhinõude 26 921 euro ja viivisenõude 215 euro 29 sendi osas läbi vaatamata. Seega jäi hageja lõplikuks nõudeks põhinõue 129 729 eurot 81 senti, viivis 1037 eurot 83 senti ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt. Maakohus jättis kostja tõendid täies ulatuses hindamata. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, millistele tõenditele on kohus otsuse rajanud. Hageja ei ole tõendanud tööde tegemise vajadust kiirkorras. Ehitustehnilisest aspektist oleks olnud mõistlikum, kui asfalt oleks välja vahetatud vahetult enne garantiiperioodi lõppu, mitte kiirustades talve hakul. Maakohus ei ole hinnanud kostja tõendeid, millega kostja soovis tõendada tööde tegelikku maksumust ning väidet, et kõik hageja poolt tehtud tööd ei olnud vajalikud. Hageja poolt väljatoodud tööd ei olnud kõik vajalikud. Hageja poolt esitatud teostatud tööde hinna ja asjatundja Asko Vesteri arvamuses välja toodud hinna vahe on 45 449 eurot 10 senti. Kohtu järeldus, et hageja tellitud tööd olid turuhinnaga, on põhjendamatu. Hageja ei ole tööde tegemiseks võtnud ühtegi alternatiivset hinnapakkumist peale KMG OÜ pakutu. Kostja on kogu maakohtu menetluse jooksul taotlenud ekspertiisi määramist. 3. märtsi 2023. a määrusega jättis maakohus kostja ekspertiisitaotluse rahuldamata. Kostja esitas 10. märtsil 2023. a vastuväite kohtu tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata. Maakohus rikkus TsMS § 7, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled kohtu ees võrdsed, samuti TsMS § 238 lg-t 1, jättes kogumata tõendi, mis omas asjas olulist tähtsust ning TsMS § 5 lg-s 2, TsMS § 199 lg 1 p-s 5 ning TsMS § 232 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid.
Kostja esitas 20. märtsil 2023 taotluse 10. detsembri 2021. a hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kuivõrd hageja vähendas nõuet kokku 27 136 euro 29 sendi võrra ning kohus on hagi osalise tagasivõtmise vastu võtnud, on hagi üle tagatud. Maakohus jättis 4. aprilli 2023. a määrusega kostja taotluse rahuldamata. Kostja esitas 5. aprillil 2023. a vastuväite kohtu tegevusele, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja jääb enda 5. aprilli 2023. a vastuväites esitatud kõikide seisukohtade ning taotluse juurde (koos põhjendustega) hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks ka ringkonnakohtus. T. Roosil puudus mistahes roll lepingu täitmist puudutavates küsimustes ning sisuliselt oli hageja esindajaks lepingulistes küsimustes M. Kabral. M. Kabrali pädevust ja rolli iseloomustas kostja esindaja Toomas Keskküla ja Martin Kabrali kirjavahetus tegemist vajavate lisatööde osas, kus pooled pidasid läbirääkimisi lisatööde maksumuse osas ning M. Kabral kinnitas kokkulepet lisatööde maksumuse osas. Eeltoodu näitas selgelt, et M. Kabralile olid antud lepinguga seonduvates küsimustes kõik volitused. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega seisukoha kujundamiseks, vastuettepaneku tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja lasi kolmandatel isikutel teha parandustöid paralleelselt nõudekirjade esitamisega kostjale. Eelpoolviidatud hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud vastuväidetega hageja menetluskuludele arvestamata. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et hageja võttis haginõude osaliselt tagasi, mistõttu hageja menetluskulud täies ulatuses ei olnud põhjendatud.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja taotlused ekspertiisi läbiviimiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ja hagi tagamise määruse muutmiseks rahuldamata Vastuse kohaselt ei ole maakohus otsust tehes ületanud nõude piire, vaid üksnes eksinud nõude suuruse märkimisel. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida kohus saab TsMS § 477 lg 2 alusel menetlusosalise taotlusel parandada igal ajal määrusega. Apellatsioonkaebust saab käsitleda kostja taotlusena määruse tegemiseks otsuses vigade parandamiseks. Hageja nõustub maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud nõude suuruste korrigeerimisega vastavalt otsuse tegemise ajal tegelikult menetluses olnud nõuete suurustele. Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. Teistkordse asfalteerimise kulu kandmise vajaduse põhjustas üksnes kostjapoolne lepingurikkumine ja hagejal ei olnud võimalik kulu suuruse tekkimist töö kiirkorras valmimise vajaduse tõttu mõjutada. Olukorras, kus kohus oli lugenud kulu hageja esitatud asjaoludel ja tõenditega nii põhjendatuks kui tõendatuks, puudus vajadus hakata hindama juba tõendatuks loetud asjaolu ümberlükkamiseks kostja poolt esitatud tõendeid. Ekspertiis tellitud tööde hinna kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Konkreetse tellitud töö hind ei ole eksperdi eriteadmisi nõudev asjaolu. Tasutud hinna põhjendatusele hinnangu andmine on kohtu õigus ja kohustus, mida kohus täidab tema ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite hindamise teel. Ekspertiisi läbiviimine tõendile õigusliku hinnangu andmiseks ei saa olla põhjendatud. Kaebuses puuduvad selgitused, miks esitas kostja selgelt formuleeritud küsimused eksperdile esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja mitte varasemas maakohtu menetluses ja mis takistas tal küsimuste sõnastamist varasem. Apellatsioonkaebuses esitatud küsimused väljuvad maakohtu menetluses esitatud ekspertiisitaotluse põhjendustest. Hagi tagamise muutmine ei ole põhjendatud. Põhinõude vähendamine ei toonud kaasa hagi ületagatust. Ükski hagi tagamist tinginud asjaoludest ei ole muutunud ega ära langenud. Kohtumenetluse ajal on tõenäosus hagi rahuldava kohtulahendi ladusaks täitmiseks aina vähenenud ja ilmselgelt ongi lahendit veel võimalik täita üksnes tagamisel seatud hüpoteekide
abil. Hagi tagamise tühistamisel või hüpoteegisumma vähendamisel või abinõu muul viisil muutmisel hageja nõude rahuldamise võimalikkus kaob. Maakohus jättis taotluse T. Keskküla tunnistajana ülekuulamiseks põhjendatult rahuldamata. Kostja esitas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks maakohtus hilinenult. Lisaks isik, kes ei saa anda menetluses tõendiks olevaid ütlusi menetlusosalise seadusliku esindajana, ei saa saavutada seda õigust üksnes läbi juhatuse liikme staatusest vabanemisega, kuna tegemist oleks tõendi allika kunstliku loomisega. Apellatsioonkaebuse etteheited menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele ei ole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu 8. mai 2023. a otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevus 129 729 eurot 81 senti ületavas osas, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1037 eurot 83 senti ületavas osas ja põhivõlgnevust 129 729 eurot 81 senti ületavalt osalt arvestatud viivis ning jaotati menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtu menetluses 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda ning menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 442 lg 5 ja § 654 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse 10. detsembri 2021. a hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kostja põhjendas hagi tagamise määruse muutmise vajadust sellega, et hageja on nõude osaliselt tagasi võtnud, kohus on hagi osalise tagasivõtmise vastu võtnud, mistõttu on hagi ületagatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning seati kostjale kuuluvale kahele kinnistule kohtulikud hüpoteegid summades 125 000 eurot ja 50 000 eurot. Maakohus selgitas, et taotletav hüpoteegisumma (175 000 eurot) ei ületa hagi hinda (186 490 eurot 99 senti). TsMS § 386 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 19). TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Riigikohus on
27.jaanuari 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 p-s 12 selgitanud tagatava nõude
ulatust TsMS § 388 lg 2 tähenduses. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Lisaks ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult. Hageja nõudeks jäi pärast osalist nõude tagasivõtmist põhinõue 129 729 eurot 81 senti, hagiavalduse esitamise seisuga (9. detsember 2021. a) sissenõutavaks muutunud viivis 1037 eurot 83 senti ning jooksev viivis põhinõudelt kokkulepitud määras 0,05% päevas. Ringkonnakohus märgib, et käesolev menetlus on kestnud ligi kaks aastat, ainuüksi ühe aasta viivis põhinõudelt moodustab 23 675 eurot 69 senti (129 729,81*0,05%/100*365). Lisaks tuleb arvestada mõistlike menetluskuludega, mida maakohus pidas põhjendatuks 13 630 euro ulatuses. Seega saab olla hageja nõue selle rahuldamise puhul ligilähedane kohtuliku hüpoteegi summaga, kusjuures arvestatud on vaid ühe aasta viivisega (129 729,81 + 1037,83 + 23 675,69 + 13 630 = 168 073,33). Tegemist ei ole hagi ületagamisega ning kostja taotlus hagi tagamise määruse muutmiseks või tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ületanud hagi piire, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses nõutud summa, kuigi hageja oli osaliselt nõude tagasi võtnud. Hageja leidis, et vastavat minetust saab ringkonnakohus lahendada vea parandamisena TsMS § 447 alusel. TsMS § 447 lg 2 lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, seda võib teha aga vaid juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu (vt nt Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 10). Seejuures saab parandada üksnes selliseid vigu, mis ei muuda otsuse resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused (Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p-d 16–17). Kohtulahendi resolutsiooniga kostjalt väljamõistetud summa muutmine, mis ei tugine üheselt arusaadavale arvutusveale või muule ebatäpsusele ei ole vigade parandamine TsMS § 447 lg 2 mõistes. Tartu Maakohus võttis 3. märtsi 2023. a määrusega (II kd, tl 74jj) vastu haginõude osalise tagasivõtmise ning jättis hagi põhinõude 26 921 euro osas ning viivisenõude 215 euro 29 sendi osas läbi vaatamata. Sellele vaatamata mõistis maakohus 8. mai 2023. a otsusega kostjalt välja ka summad, mille osas oli kohus varasemalt hagist osalise tagasivõtmise vastu võtnud ja jätnud hagi läbi vaatamata. Seega ületas maakohus nõude piire (TsMS § 439). Kostja apellatsioonkaebus on hageja kohtulahendi tegemise hetkel menetluses oleva nõude suuruse osas põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
9.Ringkonnakohtus ei vaielda selle üle, et hageja peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana sõlmisid lepingu Otepää keskväljaku ehitustööde tegemiseks (I kd, tl 10jj). Kostja ei esita apellatsiooniastmes sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et kostja tehtud tööd olid vähemalt osaliselt puudustega. Kostja väitel olid aga puudused olulises osas tingitud hageja antud juhistest (VÕS § 641 lg 3; kostja ise tugineb VÕS § 101 lg-le 3), kostja väitel on kõik töös tehtud muudatused kooskõlastatud hagejaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhine kostja väited menetluses esitatule. Pooltevahelise lepingu p-de 1.17, 1.19 ja 12.9 järgi on hageja esindajaks lepingulistes küsimustes Tarmo Roos, kostja esindajaks Toomas Keskküla. Lepingutingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tuli kõik võimalikud lepingu muudatused kooskõlastada lepingus nimetatud isikute poolt. Vastavalt lepingu p-le 1.18 oli Martin Kabral tellija esindaja ehitusobjektil, kuid lepingust ei
tulene tema õigust kooskõlastada lepingu endaga seotud muudatusi või muuta lepingu täitmise viisi. Sellist õigust ei saa tuletada ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest (I kd, tl 164–165).
10.Hageja nõue kostja vastu on esitatud VÕS § 646 lg 5 alusel, mille järgi võib tellija lasta töö parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui töövõtja ei ole tööd mõistliku aja jooksul parandanud. Apellatsioonkaebuse väitel ei ole ringkonnakohtus vaidluse all see, et hageja tellis lepinguga seotud parendustööd KMG OÜ-lt ja Saku Ehitus OÜlt ning maksis tööde eest kokku 156 651 eurot 7 senti (apellatsioonkaebuse p 2.7.4). Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et osad parendustööd ei olnud vajalikud, tehtud tööde väärtus on ülepaisutatud ning töid oleks saanud teha odavamalt. Kostja leiab, et maakohus ei ole kostja poolt esitatud tõendeid hinnanud, hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega seisukoha kujundamiseks, vastuettepaneku tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, võib tellija nõuda vaid siis, kui ta on õigustatult nõudnud parandamist, kuid peatöövõtja ei ole tööd mõistliku aja jooksul parandanud. Lisaks on pooled töövõtulepingu p-s 6.15 leppinud kokku, et töövõtja (kostja) kohustub kõrvaldama omal kulul kõik töös avastatud puudused, vead või ebatäpsused koheselt või tellijaga (hagejaga) kooskõlastatud tähtajaks, vastasel korral on tellijal mh õigus teha avastatud puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamine töövõtja asemel ülesandeks mistahes kolmandale isikule töövõtja kulul ning vähendada töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu või nõuda t öövõtjalt puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamisega seonduvate kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluses tõendanud, et ta on kostjale andnud võimaluse tehtud töid parandada ning kostja ei ole seda võimalust kasutanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud 8. oktoobri 2021. a nõudekirjas (I kd, tl 117–119; II kd, tl 15) kostjale tähtaja kuni 30. oktoobrini 2021. a töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on pöördunud kostja poole päringuga 14. oktoobril 2021, küsides, kas ja millal kostja kavatseb töid teha. Kostja reageeris alles teisele pöördumisele 15. oktoobril 2021 ning kinnitas, et on nõudekirja saanud kätte juba 11. oktoobril 2021 (II kd, tl 48). Kostja ei ole ise hagejaga ühendust võtnud olukorra lahendamiseks. Samuti ei nähtu kostja soovi probleemi lahendamiseks ka kostja 15. oktoobri 2021. a e-kirjast. Hageja on edastanud nõudekirja ka 17. oktoobril 2021 (I kd, tl 121). Hageja 22. oktoobri 2021. a e-kirjast nähtuvalt kinnitas kostja esindaja nõudekirja kättesaamist ning sedagi, et kostja ei kavatse nõudekirjas märgitud töid teha (I kd, tl 124). Samas 22. oktoobri 2021. a e-kirjas hoiatas hageja, et tööd on vaja teha enne külma saabumist ning kostja vaikimine ja telefonis avaldatud keeldumine tingib tööde tellimise kolmandatelt isikutelt kostja kulul juba 25. oktoobril 2021. Kostja vastas hagejale 22. oktoobril 2022. Ei ole eluliselt usutav, et kostja jätab oma vastuses reageerimata hageja väitele, et kostja olevat hagejale telefoni teel teatanud, et ei kavatse töid teha, kui see poleks olnud õige. Poolte vahel oli kirjavahetus lepingu nõuetekohase täitmise üle ning kostjale oli teada lepingus kokkulepitud hageja õigus lasta parendustööd teha kolmandate isikute poolt. Ringkonnakohus juhtis 21. novembril 2023 toimunud kohtuistungil kostja tähelepanu sellele, et alltöövõtja (kostja) ei reageerinud mingil viisil hageja nõudekirjadele, vaid pöördus kõigepealt advokaadi poole. Kostja selgituse kohaselt vajas ta aega, et tutvuda ekspertiisiaktiga ning hageja pole tõendanud, et töödega oli kiire. Nimetatud väide ei vasta asjas esitatule.
Hageja esitas tõendi selle kohta, et tööde parandamisega oli kiire (II kd, tl 53). Valdkonnajuht Andrus Vilt selgitas, et kuna tööde teostamise ajavahemik oli RTK poolt ette antud aja tõttu kiire, asus ta otsingule telefoni teel, suheldes nii Tref, Demirek, KMG, Tavt, Tariston kui ka Trev 2-ga. Lisaks anti kostjale võimalus puudused kõrvaldada 30. oktoobriks. Kuna ükski teine töövõtja ei saanud töödega alustada, siis oligi õiglane turuhind see, millega KMG OÜ töid teostas. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu 21. novembri 2023. a istungil, et asfalteerimistööd oli vaja ära teha enne külmade saabumist. Töö ei saanud jääda kevadesse, kuna tegemist oli probleemse olukorraga. Kostja ei ole tõendanud, et töödega oleks saanud oodata kevadeni. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli õigus VÕS § 646 lg 5 järgi lasta tööd parandada ja nõuda kostjalt tehtud tööde eest hüvitist.
12.Kostja vaidleb vastu hageja poolt tehtud tööde ulatusele ja maksmumusele. Kostja leiab, et tööd ei olnud tehtud turuhinnaga ning osa töid ei olnud vajalikud. Kostja heidab maakohtule ette kostja poolt esitatud tõendite hindamata jätmist. Ringkonnakohus selgitas 21. novembri 2023. a kohtuistungil, et hageja ei olnud kohustatud võtma kõige odavamat pakkumist olukorras, kus on tööde tegemisega kiire. KMG OÜ poolt tehtud tööde maksumuseks on 114 869 eurot 90 senti (käibemaksuta) (I kd, tl 126) ja Saku Ehitus OÜ tööde maksumuseks on 15 672 eurot 66 senti (käibemaksuta) (I kd, tl 128). KMG OÜ selgituse hinna kujunemise kohta kohaselt (II kd, tl 54) esitati hinnapäring oktoobri keskpaigas ning kuna tööde tegemise tähtaeg oli novembri alguses, pidi KMG OÜ reageerima suuremate jõududega nii logistiliselt, projektmeeskonna tasandilt kui AB segu tootmise mõistes. KMG OÜ tootis paralleelselt AB segu teisele kliendile ning tal olid omad projektid, mille lõpptähtaeg oli sarnases ajavahemikus. Tööde tegemine oli külmal ning pimedal perioodil, mis tähendab, et seguga tuli nurgatagused kohad ehk parkimistasku servad jms korduvalt üle teha, et töö vastaks ootustele ning kvaliteedile. Lisaks sellele suurendati asfalteerimistööde käigus meeste arvu ning tehnika ühikute arvu vältimaks AB segu jahtumist. Töödel kasutati ainult termohaagiseid, mis on hinna poolest kallimad kui tavalised vannid. Asfalteerimistööde käigus tuli arvestada sellega, et on oht ülekulu tekkele, sest see on 1-kihiline ning eesmärk oli sadeveed jooksma saada, vältimaks loikude teket, mis omakorda on alged defektsete kohtade tekkele. Kohati olid äärekivid kõrguslikult valesti paigaldatud ning vältimaks nende ümber tõstmist, siis tõsteti kihte (kohati parkimistaskutes kuni 10,5–11,5 cm asfalti). Freesimistööde käigus kasutati kolme erineva suurusega freesi parkla freesimiseks 2,2m frees, parkla ääres 1m frees riba freesimiseks ning kaevude ümbruses/servades/parkimistaskutes 1m või 1,3m frees, sest 2,2m on suurem ja igale poole ei mahu. Kaevude ümbrused, parkimistaskud on killustikaluse ehituse puhul kohad, kuhu buldooser või greider ei mahu. Seal kasutati vibroplaate, lisa tööjõudu, et tööde tempo oleks kiire ja tõrgeteta. Lisaks sellele tuli kasutada väiksemat pinnaserulli, et äärekivid ei saaks kahjustada. Killustikalus oli peale freesimistöid väga ebaühtlane. Aluse kohendamine/profileerimine/tihendamine osaliselt liikluse all ja pimedal/sombusel ajal on aeganõudev ning tööpäevad ei ole pikad. Efektiivsus langeb võrreldes suvise perioodiga. Lisaks esitas hageja Altos Teed OÜ hinnangu KMG OÜ hindadele (II kd, tl 57). Hinnangu kohaselt ning võttes arvesse asjaolu, et ettevõte tuli parandama teise ettevõtte poolt eelnevalt valesti tehtud tööd ja suutis lühikese ajaga reageerida, siis Altos Teed OÜ peab MKG OÜ hindu õigustatuks ja sobivaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid hindade ebamõistlikkuse kohta tõendanud. Kostja tugines Asko Vesteri arvamusele (II kd, tl 31), OÜ Roadwest (I kd, tl 166), OÜ Failain (I kd, tl 167) ja AS TREF (Kristiina Lobrevi) (I kd, tl 211) hinnapakkumistele. AS TREF hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 57 650 eurot (käibemaksuta).OÜ Roadwest
ega OÜ Failain hinnapakkumised ei tõenda, et kõiki töid oleks saanud teha odavamalt, kui hageja on tööde eest maksnud. Kostja poolt esitatud hinnapakkumistest ei selgu, et need oleks esitatud vaidlusaluse objekti kohta ning neid oleks saanud ka sellel ajahetkel pakkujate poolt kindlasti teha. K. Lobrevi 19. aprilli 2022. a selgituse (II kd, tl 59) kohaselt ei iseloomusta konkreetsed tema poolt pakutud ühikhinnad kindlal objektil tööde teostamise maksumust, vaid on ligikaudne maksumuse suurusjärk. OÜ Roadwest esitatust selguvad ainult pakutud hinnad 2021. a sügisel, samas ei ole selge, kas töid oleks ka teha saanud. Kostja hinnangul olid osad Saku Ehitus OÜ ja KMG OÜ poolt tehtud tööd ebavajalikud. Kostja tugineb Asko Vesteri arvamusele (II kd, tl 31). Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et aluskihi profileerimine ja tihendus ei olnud vajalikud, aluskiht, s.o profileerimine ja tihendamine olid tehtud korrektselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene A. Vesteri arvamusest, et aluskihi profileerimine ja tihendamine oli tehtud korrektselt. A. Vesteri hinnangust saab järeldada, et juhul, kui vahetatakse ainult asfaldi pealiskiht, siis profileerimist ja tihendamist ei ole vaja teha. Hageja nõude aluseks olevast asjatundja hinnangust (I kd, tl 89jj) tuleneb, et asfaltkatte mõõtmised viitavad kas õhemale kihile või ebapiisavale tihendamisele, on võimalik, et kasutati oluliselt õhemaid konstruktsioonikihte, lubatust paksemat sängituskihti või tihendati ebapiisavalt (I kd, tl 110). Seega nähtub eksperthinnangust pigem, et tihendamine oli vajalik. Kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendanud väidet, et osa töödest olid ebavajalikud või oli tööde hind ülepaisutatud.
13.Kuivõrd ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võrreldes algse nõudega rahuldatakse hagi 83% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud maakohtu menetluses kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätta 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda. Maakohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulusid, kuna hagi tema vastu rahuldati ning maakohus jättis kulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb teistsuguse otsuse, mille tulemusel väheneb hagi rahuldamise ulatus võrreldes hageja algselt esitatud nõude suurusega. Eeltoodust lähtuvalt ei määra ringkonnakohus praegu kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid maakohtu menetluses. Need määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Hele Kaldma
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.