Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-19366
Tsiviilasi
Z. K. hagi R. S. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 2850 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Z. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg (Hugo OÜ; asukoht Keemia 4, 10616 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: R. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R. S.ilt (isikukood xxxx) hageja Z. K. (isikukood xxxx) kasuks välja 2850 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R. S.ilt (isikukood xxxx) hageja Z. K. (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot, millest 385 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 400 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt R. S.ilt (isikukood xxxx) hageja Z. K. (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 785 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 2850 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Xxxx kinnistu asukohaga Xxxx. Kostjale kuulub samas alevikus kinnistu asukohaga Xxxx. Hageja ja kostja kinnistud asuvad osaliselt kõrvuti.
2.Kostjal võõrustas 29.04.2022 oma kinnistul külalisi ja õuealal tehti lõket. Koosolemise ajal tarvitati alkoholi ja lõke jäeti järelevalveta. 29.04.2022 märkas hageja teine naaber A. M. (Xxxx kinnisasja omanik), et kostja lõke on paisunud väga suureks, ühtegi inimest lõkke juures ei olnud. Naaber märkas, et hageja kinnistul asuv suvemaja katus põleb. Viivitamatult helistas tulekahju märganud naaber Häirekeskuse telefonil ja andis tulekahjust teada.
3.Hageja ise 29.04.2022 kinnistul ei viibinud. Tulekahjust teavitati hagejat kell 18.00. Kohale jõudes tuvastas hageja, et hoone katus oli täielikult hävinud tulekahju ja kustutusvee tõttu. Hageja palus T OÜ töötajatel hinnata tööde mahtu ning vastavalt T OÜ pakkumisele otsustas hageja tellida katuse taastamise tööd T OÜ-st. Tööd teostati 12.07.2022 ja samal päeval tasus hageja teostatud tööde eest sularahas 2850 eurot.
4.Kostja kinnistul asuva lõkke tõttu tekkinud tulekahju tulemusena pidi hageja tellima aiamaja endise seisukorra taastamiseks vana katuse lammutamise, prügi väljaveo ning utiliseerimise ja katuse ehituse. Katuse ehitamiseks paigaldati sarikad, kivivill, OSB plaat ning ruberoid. Ehitati tuulekast. Teostatud tööde maksumus koos transpordiga oli 2850 eurot.
5.09.05.2022 väljastas Päästeamet hagejale tõendi tulekahjusündmuse kohta. Päästeameti tõendi kohaselt tehti naaberkinnistul lõket ning lõkkest lenduvad sädemed süütasid Xxxx asuva aiamaja katuseräästa, kust tuli levis katusele. Tulekahju tõttu hävis esialgsel hinnangul umbes 4m2 aiamaja katust. Hageja püüdis kostjaga jõuda kahju hüvitamise osas kohtuvälisele kokkuleppele ja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, kuid kostja keeldus kirja vastuvõtmisest.
6.Hageja viitas TuOS §-le 15 ja VÕS §-le 127. Kui kostja ei oleks oma kinnisasjal teinud lahtist lõket ega oleks jätnud lõket järelevalveta, ei oleks tulnud hagejal kanda aiamaja katuse taastamise kulusid. Seega on otsene seos kostja õigusvastase tegevuse ja hagejale tekitatud varalise kahju vahel. Hageja viitas VÕS § 132 lõikele 1, samuti VÕS § 1045 lg 1 punktidele 5 ja
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei käinud külalisi ning alkoholi ei tarvitatud. Väide, et naaber vestles temaga enne ja peale intsidendi toimumist ei vasta tõele. Päästeameti teatise järgi ei tuvastatud kinnistul ühtegi isikut, kes võis olla tulekahju põhjustaja. Kostja oli jätnud lõkke omapäi. Päästeamet ei tuvastanud lõkke toimumise kohas ühtegi isikut, kes võiks olla tulekahju tekkimises süüdi.
8.Kostja väitis, et tegi lõket kehtivate reeglite järgi ja vestles Päästeameti inspektoriga. Sellisele vestlusele Päästeameti teatises ei viidata. Alusetu on kostja viide, et teine naaber ei saanud tulekahju näha. Suure lõkke korral tekkiv suits on kaugele nähtav. Kostja ei eita, et tema kinnistul tehti lõket. Kostja vastusest on aru saada, et ta jättis lõkke järelevalveta ning lahkus tulekahju puhkemisel sündmuskohalt. Päästeameti teatisest järeldub, et naaberkinnistul ei olnud kedagi ning süüdlast ei olnud võimalik tabada.
9.Tulenevalt sellest, et kostja arvates oli hageja kinnistul prügi, ei saa kostja vastutusest vabaneda. Alusetu on kostja väide, et hageja ei püüdnud temaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Kostja keeldus hageja pöördumise vastuvõtmisest.
10.Kahjustatud esemeks on ehitis, mis on TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluline osa, mis hävis tulekahjus, seega on kahjustatud kinnisasja. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise TsÜS § 54 mõttes kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise hävimise korral ei saa rääkida ehitise taassoetamise maksumusest või turuväärtusest, kuna samale kinnisasjale ei ole võimalik ehitist asemele osta. Hageja omand sai kahjustatud ning kahjustada saanud ehituse katust oli võimalik parandada.
11.09.10.2023 seisukohtades jäi hageja nõude juurde ja viitas, et kostja ei olnud esitanud täiendavaid tõendeid. Hageja aiamaja katus sai oluliselt põlengu tõttu kahjustada. Kahjustada saanud aiamaja katust oli võimalik parandada. Aiamaja katuse parandamiseks tegi pakkumise T OÜ ja hageja aktsepteeris tehtud pakkumise. T OÜ teostas tööd ja hageja võttis tööd vastu 12.07.2022. Hageja tasus aiamaja katuse taastamise eest 2850 eurot. Hageja kiire tegutsemise hoidis ära suuremad kahjustused ja seeläbi suurema kahjunõude kostja vastu. Hageja oli tulekahju toimumisel ajal xxxx aastane ja tal puudusid teadmised, et ta peab ehitustööde teostajalt taotlema teostatud tööde materjalide osas täpset kirjeldust. Hageja tasus teostatud tööde eest ja võttis tööd vastu, nende toimingute teostamisega leidis hageja, et ta on omalt poolt piisavalt tõendanud, et talle on kahju tekkinud.
12.Kostja ei ole tõendanud, et ta järgis lõkke tegemisel kõiki tuleohutuse nõudeid. Kostja on hagejale tekkinud kahju eest vastutav sõltumata sellest, kas ta viibis oma kinnistul või mitte. Lahtise tule näol on tegemist suurema ohu allikaga, mille valdaja võib vastutada sellest tuleneva kahju eest sõltumata süü olemasolust (VÕS § 1056 lg 1). Kostja tegevust lõkke tegemisel on võimalik käsitleda suurema ohu allika iseloomuliku riski realiseerimisena. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja süü ei ole tõendatud. Kostjal ei olnud külalisi ja alkoholi ei tarvitatud. Seda tõestab naaber D. I., kes elab alaliselt aadressil Xxxx, oli 29.04.2022 kodus ja rääkis kostjaga enne ning pärast juhtumit. Hageja ise 29.04.2022 oma kinnistul ei viibinud.
14.Hageja naaber A. M. ei saa väita, et ta nägi kostja kinnistul toimuvat, sest tema kinnistu asub teisel pool tänavat ja tema vaatevälja kostja kinnistule varjavad hageja kinnistul asuvad hooned, põõsad ja puud. Kostja ja minu abikaasa I. S. olid lõkke juures, kui A. M. Xxxx pealt hüüdis, et hageja majakatus läks põlema. Kostja kinnistult tulekahju näha ei olnud, aga kostja abikaasa helistas Päästeametisse.
15.Tulekustuti ja veevoolik olid lõkke juures ja tänu sellele oli kostja naabri kinnistul ning proovis kustutada hageja aiamajas tekkinud tulekahju kuni Päästeameti saabumiseni. Kostja tegi lõkke kehtivate reeglite järgi. Päästeameti inspektor, kes rääkis kostjaga tulekahju ajal oleks teinud trahvi, kui kostja oleks seadust rikkunud, kuid selle kohta ei ole Päästeameti tõendis märget.
16.Hageja väitis, et pöördus T OÜ töötajate poole tööde mahu hindamiseks, aga hindamisakti, hinnapakkumist ega ekspertiisi hageja kostjale ega kohtule esitanud. T OÜ tegeleb mitte ehitustööde või remondiga, vaid hoopis lõbustus- ja vaba aja tegevustega. Hageja esitatud sularaha arvet pidas kostja ebausaldusväärseks, sest puuduvad allkiri ja pitsat. Tööde aadressiks on Xxxx, mitte Xxxx, kus toimus põleng. Arve järgi on katuse remondi pinnaks 16 m2. Hageja ei ole tõendanud katuse renoveerimist, mistõttu pidas kostja kahju nõuet alusetuks.
17.Hageja ei proovinud kostjaga kohtuväliselt kokku leppida. Hageja saatis kirju aadressil Xxxx, kus kostja alaliselt ei ela ja kus ei ole postkasti. Kostja alaline elukoht on xxxx. Läbi aia ei tahtnud hageja kostjaga midagi arutada. Kostja pakkus hagejale jõukohast abi, kuid hageja keeldus sellest. Kostja juhtis hageja tähelepanu viimase kinnistul olevale prügile. Päästeamet ei ole tulekahju tekkimise põhjust tuvastanud. Kuna kostja süü on tõendamata, tuleb nõue jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub Xxxx Xxxx kinnistu; 2) kostjale kuulub samas alevikus Xxxx kinnistu; 3) hagejale ja kostjale kuuluvad kinnistud asuvad osaliselt kõrvuti; 4) kostja kinnistul tehti 29.04.2022 lõket; 5) 29.04.2022 süttis põlema hageja kinnistul asunud suvemaja katus ning tulekahju tuli kustutama Päästeamet; 6) hageja ise 29.04.2022 tulekahju toimumise ajal kinnistul ei viibinud.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav tulekahju tekkimise eest ning hagejale seeläbi tekkinud kahju eest. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejale tekkinud kahju suuruseks on 2850 eurot.
21.Hageja leidis, et kostja vastutab tema aiamaja katuse kahjustamise eest, sest kui kostja ei oleks oma kinnistul teinud lõket ja jätnud selle järelevalveta, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Lõkke järelevalvete jätmine nähtub Päästeameti tõendist, mille kohaselt kohapeal ühtegi isikut tulekahju tekkimise kohas ei olnud. Kostja leidis, et tema ei ole tulekahju tekkimises süüdi ja tegi lõket nõuetekohaselt. Kui kostja ei oleks lõket nõuetekohaselt teinud, oleks talle tehtud trahvi.
22.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei tõenda kostja vastutuse puudumist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja tegi oma kinnistul tulekahju toimumise päeval lahtist lõket. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kinnistul asunud aiamaja katus süttis samal ajal. Vaidlus puudub ühtlasi selle üle, et hagejale ja kostjale kuuluvad kõrvuti asuvad kinnistud (dtl 8-11). Hageja esitas kohtule ühe foto tuleasemest ja foto oma suvilast, mille katus oli põlenud (dtl 12).
23.Päästeameti 09.05.2022 tõendist (dtl 14) nähtub, et 29.04.2022 sai Häirekeskus teate tulekahjust Xxxx Xxxx aiamaas. Kogutud info kohaselt tehtu naaber kinnistul lõket ning lõkkest lenduvad sädemed süütasid Xxxx aiamaja katuseräästa, kust levis tuli katusele. Tulekahju tõttu hävis umbes 4 m2 aiamaja katust. Tõendis on märgitud, et tulekahju tekkepõhjus on hinnanguline ning baseerub päästjate ütlustel. Sündmuskohal ei tuvastatud isikut, kes võis olla tulekahju põhjustaja. Kohtu hinnangul saab eelviidatud tõenditest kogumis siiski järeldada, et tulekahju põhjustas kostja kinnistul tehtud lõke. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi muud
põhjust, millest tulekahju oleks võinud alguse saada. Kostja väited selle kohta, et ta tegi lõket nõuetekohaselt, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kohus nõustub hageja väitega, et kui Päästeameti töötajate sündmuskohal viibides ei olnud võimalik tuvastada tulekahju põhjustajat, oli kostja järelikult lõkke juurest lahkunud.
24.Kohus leiab, et lahtise tule näol on tegemist suurema ohu allikaga. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
25.Riigikohus on selgitanud, et mõnda tegevust saab lugeda suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli (RK TKo 2-197379, p 16.1, 2-18-5278, p 11). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju tekkimist suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel (RK TKo 2-197379, 16.2). Suurema ohu allika valitsejal lasub kohustus tõendada, et kahju põhjus oli muu kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine (samas, p 16.2).
26.Kohus leiab, et lahtine tuli on igal juhul selline ohu allikas, mis võib kahju tekitada ka suurema hoolsuse rakendamise korral. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 15 reguleerib nõudeid, milliseid tuleb rakendada küttekoldevälise tule tegemisel, millest saab kohtu hinnangul selgelt järeldada, et tegu on kõrgema ohu allikaga. Kohus selgitas kostjale 08.08.2023 pöördumises (dtl 45-47), et tal tuleb oma vastuväiteid põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale VÕS § 1056. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
27.Kuna tulekahju sai alguse kõrgema ohu allikast, mida valitses kostja, vastutab kostja sõltumata süü olemasolust. Iseenesest kuuluks hageja nõue rahuldamisele ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, mille kohaselt on õigusvastane kahju tekitamine kannatanu omandile. Kahju õigusvastase tekitamise korral peaks vastutuse aluseks olema kahju tekitaja süü, kuid VÕS § 1050 lõikest 1 tulenevalt peaks süü puudumist tõendama kahju tekitaja. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud.
28.VÕS § 132 lg 2 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kohtu hinnangul esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks lõket süüdanud, ei oleks hageja aiamaja katus saanud tule- ja veekahjustusi ning tal ei oleks tulnud teha kulutusi katuse taastamiseks.
29.Hageja esitas kahju tõendamiseks T OÜ sularahaarve summas 2850 eurot vana katuse lammutamise, prügi väljaveo ja utiliseerimise ja katuse ehituse eest (dtl 13). Tööde mahuks oli arve järgi 16 m2. Kostja leidis, et arve ei tõenda kahju suurust, sest hageja ei ole esitanud hindamisakti, hinnapakkumist ega ekspertiisi ning arve koostanud ettevõte ei tegele ehitustööde ega remondiga. Kohus leiab, et need kostja etteheited ei võimalda kohtul jätta arvet tõendina arvestamata. Kostja ei ole ise esitanud kohtule ühtegi tõendit ega toonud esile ühtegi asjaolu,
millest võiks järeldada, et kahju oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega. Kostja väited T OÜ tegevuse kohta on tõendamata. Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega sisulist põhjustust hagejal kahju puudumise kohta, loeb kohus eelviidatud arvega kahju suuruse tõendatuks. Hageja on lisaks osundanud, et kuigi põlemiskahjustusi sai katusest vaid osa, sai ülejäänud katus veekahjustusi. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
30.Alusetud on ka kostja väited, et hageja ei soovinud temaga kahju osas kohtuväliselt kokku leppida. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale kahju hüvitise nõude (dtl 1518), mida kostja keeldus vastu võtmast (dtl 19). Samas ei näe seadus ette, et kohtuotsusega kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele vaid siis, kui kannatanu on teinud kõik endast oleneva, et enne kohtusse pöördumist kahju tekitajaga kokku leppida. Kuna kostja vastuväited hageja nõudele on alusetud ning tõendamata, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 2850 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks menetluskulude taotlust. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja kulud õigusabile 400 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivuna 385 eurot. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 785 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 785 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.