Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18195
Kohtuasi
Tervio OÜ hagi Edisoft Group OÜ ja X vastu võla ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Edisoft Group OÜ ja X ühine apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Tervio OÜ (registrikood 14879668), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja (apellant) Edisoft Group OÜ (registrikood 12818935) Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19. oktoobril 2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-18195 resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Edisoft Group OÜ ja X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Edisoft Group OÜ ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda ning Tervio OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Edisoft Group OÜ ja X kanda.
Määrata Tervio OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1002 eurot ning mõista see solidaarselt Edisoft Group OÜ-lt ja Xlt Tervio OÜ kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-20-18195 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tervio OÜ (hageja) esitas 9. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Edisoft Group OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu ning 19. märtsil 2021 hagi täienduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 8333,33 eurot, 19. märtsi 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 385,55 eurot ja edasiulatuva võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid kostja I ja Rapavis OÜ 3. märtsil 2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr 20180227 (3. märtsi 2018. a leping, leping). Samal päeval sõlmisid kostja II ja Rapavis OÜ käenduslepingu, millega kostja II käendas kostja I kohustusi, mis tulenesid kostja I ja Rapavis OÜ vahelisest lepingust.
1.2.3. märtsi 2018. a lepingu kohaselt loovutas Rapavis OÜ kostjale I tasu eest nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis) vastu. Lepingu p 3 kohaselt oli loovutatud nõude suurus lepingu sõlmimise päeva seisuga 168 965,42 eurot, millele lisandub menetluskuluna 3400 eurot. Lepingu p 4 järgi kohustus kostja I tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna (nõude hind) 80 000 eurot ja tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest (konkurentsikeelu tasu) 70 000 eurot. Täpsemalt pidi kostja I osa nõude hinnast (40 000 eurot) tasuma lepingu sõlmimise kuupäeval (p 4.1) ning ülejäänud nõude hinna (40 000 eurot) ja konkurentsikeelu tasu (70 000 eurot) igakuiste võrdsete osamaksetena selliselt, et esimesel aastal tasub ta 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev oli iga kuu
25.kuupäev; kokku tuli teha kolme aasta jooksul 36 osamakset (p 4.2).
1.3.Kostja I täitis maksekohustusi nõuetekohaselt kuni 2019. a oktoobrini. Viimane laekumine toimus 25. septembril 2019. Kostja I jättis maksegraafikus märgitud 25. oktoobri 2019. a – 25. veebruari 2020. a maksed tasumata, mistõttu ütles Rapavis OÜ 3. märtsi 2018. a lepingu konkurentsikeelu seadmise osas üles. Ülesütlemisavalduse sai kostja I kätte 2. aprillil 2020.
1.4.Rapavis OÜ loovutas hagejale kõik 3. märtsi 2018. a lepingust tulenevad nõuded kostja I vastu, sh nõuded, mille täitmise tähtpäev ei olnud veel saabunud, samuti kõik tingimuslikud ja tulevikus tekkida võivad nõuded. Nõude üleminekuga läksid hagejale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised, sh kostjaga II sõlmitud käenduslepingust tulenevad õigused.
1.5.Hageja on varem pöördunud kohtusse seoses kostja I poolt maksegraafikus märgitud maksete tasumata jätmisega 25. oktoobrist 2019 kuni 25. veebruarini 2020. Harju Maakohus
2-20-18195 rahuldas 4. detsembril 2020 tsiviilasjas nr 2-20-3374 tehtud otsusega hageja hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 17 386,65 eurot ja viivise sellelt.
1.6.Kostja I jättis tegemata ka 3. märtsi 2018. a lepingu maksegraafikus märgitud 25. märtsi 2020. a – 25. novembri 2020. a maksed. Hagi esitamise seisuga oli kostjal I tasumata konkurentsikeelu tasuna 25. märtsi 2020. a makse 1060,61 eurot ja nõude hinna eest 25. märtsi 2020. a – 25. novembri 2020. a maksetena 5454,54 eurot (606,06 × 9), s.o kokku 6515,15 eurot. Menetluse käigus muutusid sissenõutavaks ka nõude hinna eest 25. detsembri 2020. a – 25. veebruari 2021. a maksed kokku 1818,18 eurot. Praeguses asjas esitatud hagis nõudis hageja seega kostjatelt põhivõla 8333,33 euro (6565,15 + 1818,18) tasumist. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt välja viivise põhivõlalt 19. märtsi 2021. a seisuga 385,55 eurot ja alates 20. märtsist 2021 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjate hinnangul rikkus Rapavis OÜ 3. märtsi 2018. a lepingut konkurentsikeelu seadmise osas kogu selle kehtivusaja vältel, mistõttu ei olnud Rapavis OÜ-l õigust saada konkurentsikeelu tasu. Seega ei olnud Rapavis OÜ-l selles osas nõuet, mida ta oleks saanud hagejale loovutada.
2.1.1.Lepingu p 5 järgi oli Rapavis OÜ juhatuse liikmel RSl keelatud osutada EDI (elektrooniline andmevahetus) teenuseid kõikide temaga seotud isikute kaudu. RS pidi lõpetama uute EDI lepingute sõlmimise, lõpetama EDI teenuse pakkumise Docura OÜ kaudu ja kõrvaldama kõik EDI teenusele osundavad viited ja reklaamid. Lepingus kokkulepitule vaatamata jätkas RS Docura OÜ kaudu EDI teenuse pakkumist.
2.1.2.Veebilehel www.docura.ee olid esitatud viited EDI teenuse pakkumisele, mis pidid olema kõrvaldatud. Pärast selle rikkumise tuvastamist 8. novembril 2018 lubas RS igasuguse EDI teenuste pakkumise lõpetada ja anda olemasolevad EDI kliendid hageja kontsernile üle. Seega jätkas kostja I konkurentsikeelu tasu maksmist.
2.1.3.Samuti pakkus RS EDI teenuseid veebilehel https://prezi.com/p/rymw0b_d1j1o-/docura/ alates lepingu sõlmimisest kuni selle avastamiseni kostja I poolt 4. oktoobril 2019. Selle rikkumise võttis RS omaks 9. oktoobril 2019 saadetud e-kirjas.
2.1.4.Ühtlasi sõlmis RS EDI teenuse osutamise lepingu Maximaga.
2.2.Kostja I fikseeris konkurentsikeelu rikkumised ja ütles lepingu Rapavis OÜ-ga 28. oktoobril 2019 üles. Kostja ülesütlemisavaldus sisaldas ka tasaarvestus- ja nõudeavaldust seoses kostja I nõudega Rapavis OÜ vastu 21 666,67 eurot.
2.3.Hageja on 3. märtsi 2018. a lepingu osas Rapavis OÜ eriõigusjärglane. VÕS § 171 lg 1 järgi saab kostja I esitada uue võlausaldaja (hageja) nõude vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (Rapavis OÜ) vastu. Kostja I vastuväited tulenevad konkurentsikeelu rikkumisest.
2.4.Leping sätestas ka konkurentsikeelu tasu maksmisest keeldumise alused. Lepingu p 6 kohaselt oli kostjal I õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu maksmine, kui RS või temaga seotud isikud rikuvad lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi. See õigus oli kostjal I sõltumata lepingu ülesütlemisest.
2-20-18195
2.5.Kostjate hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 8333,33 eurot, viivise 385,55 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates 20. märtsist 2019 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulude suuruse seetõttu kindlaks määramata. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2800 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
3.1.Maakohus tuvastas mh järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud: •
Rapavis OÜ ja kostja I sõlmisid 3. märtsil 2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu. Lepinguga loovutas Rapavis OÜ kostjale I nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis) vastu tasu eest. Lepingu p 4 järgi kohustus kostja I tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna (nõude hind) 80 000 eurot ja tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest (konkurentsikeelu tasu) 70 000 eurot. Nõude hinna ja konkurentsikeelu tasu tasumine pidi toimuma pangaülekannete teel järgmiselt: - nõude hinnast 40 000 eurot tasutakse lepingu sõlmimise kuupäeval (p 4.1); - ülejäänud nõude hinnast 40 000 eurot ja konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot tasutakse igakuiste võrdsete osamaksete kaupa selliselt, et esimesel aastal tasutakse 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot. Osamaksete tasumise kuupäev on iga kuu 25. kuupäev; kokku tuleb teha 36 osamakset kolme aasta jooksul (p 4.2); konkurentsikeelu tasu ja nõude hind loetakse tasutuks iga osamaksena võrdselt (p 4.3);
•
Rapavis OÜ ja kostja II sõlmisid 3. märtsil 2018 käenduslepingu, millega kostja II käendas kõigi nõude Rapavis OÜ ja kostja I vahel sõlmitud loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingust tulenevate nõuete täitmist;
•
kostja I täitis 3. märtsi 2018. a lepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt kuni 2019. a oktoobrini, viimane laekumine toimus 25. septembril 2019;
•
31.jaanuari 2020. a nõude loovutamise lepinguga loovutas Rapavis OÜ 3. märtsi 2018. a lepingust tulenevad nõuded kostja I vastu hagejale. Nõude üleminekuga läks hagejale üle ka kostja II käendus. Kostja I sai Rapavis OÜ teate nõude loovutamise kohta kätte
7.veebruaril 2020;
•
3.märtsi 2018. a lepingu maksegraafikus märgitud 25. oktoobri 2019. a kuni 25. veebruari 2020. a maksete sissenõudmiseks pöördus hageja kohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-20-3374 tehtud 4. detsembri 2020. a otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 17 386,65 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise sellelt alates 2. märtsist 2020 kuni põhinõude tasumiseni;
•
kuna kostja I jättis maksegraafikus ettenähtud maksed tegemata, esitas Rapavis OÜ 20. märtsil 2020 avalduse 3. märtsi 2018. a lepingu konkurentsikeelu seadmise osas üles ütlemiseks, andes kostjale I eelnevalt täiendava tähtaja 10 päeva tasumise kohustuse täitmiseks ja lugedes lepingu üles öelduks järgmisest päevast pärast täiendava tähtaja
2-20-18195 möödumist. Kostja I sai Rapavis OÜ ülesütlemisavalduse kätte 2. aprillil 2020 ja maksekohustust ei täitnud; •
hagi esitamise seisuga (9. detsember 2020) oli kostjatel tasumata nõude loovutamise eest 25. märtsi 2020. a kuni 25. novembri 2020. a maksed kokku 5454,54 eurot, s.o iga kuu eest 606,06 eurot (9 × 606,06 = 5454,54), ja enne lepingu konkurentsikeelu seadmise osas ülesütlemist sissenõutavaks muutunud konkurentsikeelu tasu eest 25. märtsi 2020. a makse 1060,61 eurot, kõik kokku 6515,15 eurot;
•
19.märtsi 2021. a seisuga oli kostjatel tasumata ka 25. detsembri 2020. a kuni 25. veebruari 2021. a maksed kokku 1818,18 eurot (3 × 606,06). Kokku oli sel ajal tasumata 8333,33 eurot.
3.2.Maakohus leidis, et kostja I ei ole Rapavis OÜ-ga sõlmitud lepingut 28. oktoobril 2019 üles öelnud. Ülesütlemisavalduse on teinud Edisoft Estonia OÜ, kes ei ole lepingu pool. Avalduse sisust ei nähtu viiteid kostjale I ega ka seda, et avaldus oleks tehtud kostja I nimel. Kostjate esitatud tõenditest nähtub, et ülesütlemisavaldust ei saadetud lepingu poolele, vaid Docura OÜ-le. Seega ei toonud see VÕS § 195 lg 1 järgi kaasa õiguslikke tagajärgi vaidlusaluse lepingu pooltele, kelleks on kostja I ja Rapavis OÜ. Järelikult on õigusliku tagajärjeta ka ülesütlemisavalduses sisaldunud leppetrahvinõue ja tasaarvestusavaldus. Samuti ei ole kostjad tõendanud lepingu ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks vajalike materiaalsete eelduste olemasolu.
3.3.Kostjate väide, et lepingu rikkumist puudutavad kirjad on saadetud RSle, kes on Rapavis OÜ juhatuse liige, ei ole põhjendatud. Teated lepingu rikkumise kohta (8. novembri 2018. a ja
4.oktoobri 2019. a pretensioonid) on esitanud lepingu pooleks mitteolev isik Edisoft Estonia OÜ lepingu pooleks mitteolevale isikule OÜ-le Docura. Sellised kirjad ei oma mingit mõju kostja I ja Rapavis OÜ lepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele. Seega ei võimalda need järeldada, et lepingust tulenevaid kohustusi oleks rikutud ja kostja I oleks sellest teist lepingupoolt ehk Rapavis OÜ-d teavitanud.
3.4.Lisaks ei ole 8. novembri 2018. a ja 4. oktoobri 2019. a pretensioonides märgitud tegevused käsitatavad konkurentsikeelu rikkumisena. Lepingu p-st 5 nähtub, et konkurentsikeelu rikkumise all mõistetakse üksnes uute EDI lepingute sõlmimist, mitte olemasolevate EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist või mis olid sõlmitud lepingu p-s 5 nimetatud isikutega. 8. novembri 2018. a ja 4. oktoobri 2019. a pretensioonides nimetatud tegevused ei ole kohtu hinnangul käsitatavad konkurentsikeelu rikkumisena, kuna teenuseid osutati varasemate lepingute alusel.
3.5.Kohus selgitas, et hagejale on loovutatud kostja I ja Rapavis OÜ 3. märtsi 2018. a lepingust tulenevad nõuded kostja I vastu, mitte leping tervikuna. Seega ei ole hagejale üle läinud kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused VÕS § 179 lg-te 1 ja 2 mõttes, vaid üksnes nõuded kostja I vastu. Lepingust tulenevad kohustused on endiselt Rapavis OÜ-l. Järelikult ei saa hagejat käsitada Rapavis OÜ eriõigusjärglasena konkurentsikeeldu puudutavas osas, kellele saaks esitada samu vastuväiteid nagu esialgsele võlausaldajale Rapavis OÜ-le. Leping ei ole hagejale üle läinud. Kui kostjad leiavad, et Rapavis OÜ ei ole täitnud kohustusi nõuetekohaselt, siis on kostjatel õigus esitada sellekohaseid nõudeid Rapavis OÜ vastu.
3.6.Maakohus leidis, et 18. oktoobri 2021. a avaldusest ei nähtu, et kostja I nõuaks leppetrahvi, sh millise rikkumise eest. Samuti ei nähtu, millist ja kui suurt vastaspoole nõuet tasaarvestatakse. Tasaarvestusavalduse sõnastus ja sisu ei vasta VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 ning § 198 nõuetele. Kostja I 18. oktoobri 2021. a avaldust ei saa pidada ka konkurentsitasu
2-20-18195 (tagastamise) nõudeks, mh kuna nõude tasaarvestamisega kostja I sisuliselt täidab oma kohustust ja ei keeldu selle täitmisest. Ebaselgeks jääb, millise konkreetse rikkumise eest kostja I hagejalt tasu tagasi nõuab ja mis ulatuses.
3.7.Ka 19. mai 2022. a avalduse põhjal on ebaselge, millise rikkumise eest kostja I leppetrahvi nõuab ning millist ja kui suurt vastaspoole nõuet ta tasaarvestab. Ka see tahteavaldus ei vasta VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 ning § 198 nõuetele, kuna pole selge, mis ulatuses vastastikused nõuded lõpevad.
3.8.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt VÕS § 76 lg-te 1 ja 2, § 65 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg-te 1 ja 2 ning § 145 lg 1 järgi kohustuse 8333,33 euro täitmist ja viivist. Viivis on 19. märtsi 2021. a seisuga vaidlustamata asjaoludel 385,55 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist põhivõlalt ka alates 20. märtsist 2019 kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kostjate hinnangul ei välista kostja I ülesütlemisavalduse formaalsete eelduste mittetäidetus vajadust hinnata konkurentsikeelu täitmist sisuliselt. Kostjal I oli õigus keelduda Docura OÜ rikkumise korral konkurentsikeelu tasu maksmisest. Lepingu p 6 kohaselt on loovutuse saajal (kostja) õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu tasumine, kui RS või temaga seotud isikud rikuvad lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi. Lepingu p 7 sätestas konkurentsikeelu tasu maksmise peatamise. Sellekohane õigus oli kostjal I sõltumata konkurentsikeelu lepingu ülesütlemisest. Kuna kostjal I oli õigus keelduda konkurentsikeelu tasu maksmisest, siis ei ole kostja I lepingut rikkunud ja Rapavis OÜ poolne konkurentsikeelu lepingu ülesütlemine on materiaalsete aluste puudumise tõttu kehtetu. Seega tuli kohtul hinnata konkurentsikeelu lepingu rikkumist Docura OÜ (kui RSga seotud isiku) poolt ka sisuliselt.
4.2.Kostjate arvates ei ole vaidlustatud otsuses konkurentsikeelu järgimist sisuliselt põhjendatud. Maakohus ei ole kostjate väiteid sisuliselt hinnanud, vaid kordas varasemas tsiviilasjas tehtud otsuse põhjendusi. Seega jäi otsus olulises ulatuses põhjendamata TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses. Näiteks ei hinnanud maakohus konkurentsikeelu rikkumise korduvust. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei käsita rikkumiste kõrvaldamist pärast pretensioonide saamist nende omaksvõtuna. Samuti ei hinnanud maakohus kostjate argumenti, et EDI ühenduse loomine Maximaga andmevahetuseks lepingu p-s 5 loetletud klientidega on käsitatav uue EDI lepingu sõlmimisena Maximaga, sest Maximat ei olnud vanade klientide nimekirjas.
4.3.Kostjad leiavad, et nad on võimalikud eksimused ja ebatäpsused varasemate tahteavalduste esitamisel oma hilisemate (18. oktoobri 2021. a ja 19. mai 2022. a) tahteavaldustega kõrvaldanud ja parandanud.
4.4.Kostjate 14. oktoobri 2022. a lõplike seisukohtade menetlemata jätmine on vastuolus seadusega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2-20-18195
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostjate apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda ja hageja kulud solidaarselt kostjate kanda.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada, ehkki maakohtu otsuse põhjendusi tuleb kohati täiendada.
9.Põhjendatud ei ole kostjate väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes nende
14.oktoobri 2022. a lõplikud seisukohad menetlemata.
9.1.Maakohus põhjendas kostjate 14. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi menetlemata jätmist sellega, et dokument esitati hilinenult, kostjad ei olnud põhjendanud, miks nad ei saanud esitada kõiki seisukohti eelmenetluses ja dokumendi menetlemine oleks toonud kaasa menetluse venimise (maakohtu otsuse p 103).
9.2.Asja materjalidest nähtuvalt lõppes eelmenetlus maakohtus 5. augustil 2022 (vt maakohtu 15. juuni 2022. a e-kiri, I kd, tl 140). Sel päeval esitasid kostjad oma seisukohad ja tõendid, millele hageja sai vastata 5. septembrini 2022 (vt maakohtu 15. augusti 2022. a e-kiri, I kd, tl 163). Kohus määras 4. oktoobril 2022 kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja teise poole kuludele vastamiseks vastavalt 14. oktoobrini 2022 ja 26. oktoobrini 2022 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (I kd, tl 168). Seega oli maakohus menetluses vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 määranud pooltele tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, kuid kostjad esitasid oma 14. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi pärast selle tähtaja möödumist. Kostjate dokumendi menetlemine oleks poolte võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt toonud kaasa vajaduse võimaldada ka hagejal seisukohti esitada, mis oleks menetlust venitanud. Eelnevat arvestades jättis maakohus kostjate 14. oktoobri 2022. a dokumendi õigustatult menetlemata.
9.3.Kolleegium märgib, et kostjate apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas nende 14. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi menetlemata jätmine võinuks mõjutada asja lahendamist maakohtus. Igal juhul ei oleks kostjad saanud menetluse sedavõrd hilises staadiumis tuua kohtu ette mingeid uusi asjaolusid ega väiteid.
10.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et kuna hageja nõudis 3. märtsi 2018. a lepingus ettenähtud osamakseid ka tsiviilasjas nr 2-20-3374, on tegemist sama hagiga ning hagejal ei olnud alust nõuda võlga osade kaupa. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-20-3374 nõudis hageja lepingu lisaks olevas maksegraafikus ettenähtud makseid varasema perioodi (s.o 25. jaanuar 2019 kuni 25. veebruar 2020) eest kui praeguse hagi esemeks olev periood (s.o 25. märts 2020 kuni 25. veebruar 2021). Seega on hagidel erinevad alused, mh on nende aluseks erinevate maksekohustuste rikkumine. Ehkki TsMS § 369 võimaldab erandjuhtudel esitada hagi ka enne nõude sissenõutavaks muutumist, sh nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmist, ei tulenenud hagejale seadusest sellist kohustust (tsiviilasjas nr 2-20-3374).
2-20-18195
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6) osas, millega maakohus leidis, et Rapavis OÜ nõuded kostjate vastu on läinud üle hagejale (maakohtu otsuse p 62) ning kostjaga II sõlmitud käendusleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja on kehtiv (maakohtu otsuse p 63).
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on (või vähemalt oli) õigus saada nõude loovutamise eest hagis nõutud tasu, s.o 7272,72 eurot (5454,54 + 1818,18), kuid kostjate arvates on see nõue tasaarvestusega lõppenud (vt ka ringkonnakohtu 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:12:06; 00:17:12). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt
3.märtsi 2018. a lepingu maksegraafiku järgset konkurentsikeelu tasu 25. märtsi 2020. a makset 1060,61 eurot, kas kostjal I oli Rapavis OÜ vastu 3. märtsi 2018. a lepingust tulenev leppetrahvinõue, kas ta on selle nõude Rapavis OÜ-le esitanud ja kas ta on oma nõuded Rapavis OÜ vastu hageja nõuetega kehtivalt tasaarvestanud, mistõttu hageja rahalised nõuded on lõppenud.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Edisoft Estonia OÜ poolt (sh nimetatu prokuristi poolt allkirjastatult) Docura OÜ-le 28. oktoobril 2019 saadetud ülesütlemisavaldus ja leppetrahvinõue ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi 3. märtsi 2018. a lepingu pooltele, kelleks olid kostja I ja Rapavis OÜ, ning samas dokumendis sisalduval tasaarvestusavaldusel ei ole hageja nõuet lõpetavat tagajärge (maakohtu otsuse p-d 65–72). Kuna nimetatud tahteavaldusi ei teinud 3. märtsi 2018. a lepingu pool sama lepingu teisele poolele, ei ole täidetud lepingu ülesütlemise ja leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise formaalsed eeldused (maakohtu otsuse p 73). Juba ainuüksi sel põhjusel on kostjal I kohustus tasuda hagejale konkurentsikeelu järgimise eest ka 25. märtsil 2020 sissenõutavaks muutunud makse.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et 8. novembri 2018. a ja 4. oktoobri 2019. a pretensioonides märgitud tegevused, millele kostjad konkurentsikeelu rikkumisena tuginevad, ei ole käsitatavad lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena (maakohtu otsuse p-d 77–86). Põhjendatud ei ole kostjate etteheited, et maakohus ei hinnanud vaidlustatud otsuses konkurentsikeelu rikkumist sisuliselt ja jättis kostjate argumendid arvestamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.3. märtsi 2018. a lepingu p 5 kohaselt ei tohi RS ilma kostja I eelneva nõusolekuta asuda tööle või teenistusse Edisoft kontserni kuuluvate äriühingutega samal alal (electronic data interchange – EDI) tegutsevatesse või konkureerivatesse äriühingutesse ega alustada või osaleda kas iseseisvalt või seotud isikute (sh sugulased, sõbrad, tuttavad ja lähikondsed pankrotiseaduse § 117 tähenduses) kaudu Edisoft kontserni kuuluvatele äriühingutele konkurentsi pakkuda võivates tegevustes (EDI) kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute konkurentideks on ettevõtjad, kes tegutsevad samadel või sarnastel tegevusaladel (EDI) järgmistes riikides: Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina Kasahstan ja Valgevene. Konkurentsikeelu rikkumiseks ei loeta EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne kõnealuse lepingu sõlmimist nendes lepingutes sätestatud tingimustel. Lepingu p-s 5 on esitatud ka loetelu äriühingutest, kellega sõlmitud lepingute täitmist saab RS kas isiklikult või seotud isikute kaudu jätkata (nn vanad kliendid). Lisaks on sätestatud, et RS peab lõpetama (kas isiklikult või seotud isikute kaudu) uute EDI lepingute sõlmimise ja EDI teenuse pakkumise uutele klientidele, samuti EDI teenuse pakkumise Docura OÜ kaudu ning kõrvaldama kõik EDI teenusele osundavad viited ja reklaamid. Lepingu p 6 kohaselt, juhul kui RS või temaga seotud isikud rikuvad lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi, on kostjal õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu tasumine ja nõuda Rapavis OÜ-lt ja RSilt solidaarselt leppetrahvina summat, mis võrdub tasutud konkurentsikeelu tasu summaga. Leppetrahvi saab nõuda kostja või iga Edisoft kontserni kuuluv äriühing. Leppetrahvi piirmäär on 35 000 eurot.
2-20-18195
14.2.Kostjad heidavad Rapavis OÜ-le konkurentsikeeldu rikkuvate S. Startsevi või Docura OÜ tegudena ette järgnevat: 1) Docura.ee veebilehel EDI teenusele osundavad viited ja reklaam ning aktiivne hinnakiri EDI teenusele logistika valdkonnas (tegevus nr 1); 2) EDI teenuste presentatsioon Luminor pangale (tegevus nr 2); 3) EDI ühenduse loomine Maximaga, kes kajastab Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana (tegevus nr 3).
14.3.Maakohus ei pidanud tegevust nr 1 konkurentsikeelu rikkumiseks, kuna leidis, et 8. novembri 2018. a pretensioonile (I kd, tl-d 37 – 37 pöördel) lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmistest (I kd, tl-d 38–43) ei nähtu, et Docura OÜ oleks pakkunud EDI teenust; kostjate esitatud kirjavahetusest nähtuvalt avaldas Docura OÜ oma vastuses 8. novembri 2018. a pretensioonile (I kd, tl 49 pöördel), et kodulehel on juttu paberivaba logistika lahendusest, mitte EDI teenusest, ning probleemide vältimiseks Docura OÜ eemaldas kõnealused andmed ja reklaami oma veebilehelt (maakohtu otsuse p-d 79–80). Ringkonnakohus nõustub viidatud osas maakohtuga ja sellekohaseid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.3.1.TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oli kostjate kohustus tõendada asjaolusid, millest saab järeldada, et Rapavis OÜ, RS või Docura OÜ on konkurentsikeeldu rikkunud. Praegusel juhul ei ole kostjad oma tõendamiskohustust täitnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 8. novembri 2018. a pretensioonile lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmised ja muud asjas esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et Docura OÜ oleks pakkunud just EDI teenust. Kostjate selgituste kohaselt kasutavad EDI teenust jaekaubandusettevõtted ja nende tarnijad, kelle vahel toimuvad pidevalt ostu-müügitehingud, EDI ühenduse kaudu toimub dokumentide automatiseeritud vahetus ja haldus ning teenus võimaldab vältida andmete topeltsisestamist tarneahelas (vt kostjate 27. mai 2022. a menetlusdokumendi p 5.3; 5. augusti 2022. a menetlusdokumendi p 3). Kostjate esitatud kirjavahetusest nähtuvalt avaldas Docura OÜ 8. novembri 2018. a e-kirjas, et tema kodulehel oli juttu paberivaba logistika teenusest, mis pole EDI teenus (I kd, tl 49 pöördel); Docura OÜ 14. novembri 2018. a e-kirja kohaselt tegelevad RS ja temaga seotud ühingud Masterdata (PIM) süsteemi müügi ja arendamisega, millega nad ei konkureeri Edisoftiga EDI alal (vt samas). Kostjad ei ole täitnud oma kohustust kohtumenetluses põhistada ja tõendada, et Docura OÜ poolt pakutav teenus oleks olnud EDI teenus, arvestades mh seda, et Docura OÜ veebilehel kajastatud teenus ei olnud suunatud jaekaubandusettevõtetele ja nende tarnijatele.
14.3.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et üksnes väidetava rikkumise lõpetamisest Docura OÜ poolt ei saa järeldada, et see tegevus oleks ka tegelikult olnud käsitatav lepingu rikkumisena. Seda, kas konkreetne tegevus on käsitatav 3. märtsi 2018. a lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena, tuleb hinnata selle lepingupunkti alusel. Tsiviilkohtumenetluses saab omaks võtta asjaolusid (vt TsMS § 231), samas kui hinnang sellele, kas mingi tegevus on käsitatav lepingu rikkumisena, on õiguslik hinnang. Lisaks ei nähtu kostjate esitatud kirjavahetusest, et Docura OÜ oleks nõustunud sellega, et tema veebilehel üleval olnud teave rikub 3. märtsi 2018. a lepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Kirjavahetusest nähtuvalt leidis Docura OÜ, et tegemist on muu teenusega kui EDI teenus. See, et Docura OÜ võttis pretensioonis viidatud sisu veebilehelt maha, võis tuleneda soovist Edisofti kontsernile vastu tulla ja lõpetada erimeelsusi tekitanud olukord.
2-20-18195
14.3.3.Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui tegevus nr 1 oleks olnud käsitatav konkurentsikeelu rikkumisena, ei oleks see andnud kostjale I õigust 3. märtsi 2018. a lepingut konkurentsikeelu seadmise osas 28. oktoobril 2019 üles öelda. Kostja I oli väidetavast rikkumisest teadlik hiljemalt 8. novembril 2018, mil Docura OÜ-le esitati pretensioon, kusjuures vaidlust ei ole selles, et Docura OÜ eemaldas vaidlusaluse teabe oma veebilehelt juba 14. novembriks 2018 (vt Docura OÜ 14. novembri 2018. a e-kiri (I kd, tl 49 pöördel); vt ka 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:13). Olukorras, kus väidetav rikkumine oli juba kõrvaldatud, ei oleks see andnud kostjale I alust peaaegu aasta aega hiljem lepingut üles öelda. Esiteks ei ole kostja I põhistanud, et tegemist oleks olnud olulise rikkumisega, mis andnuks alust konkurentsikeelu kokkulepe üles öelda ka sõltumata rikkumise lõpetamisest selleks määratud tähtaja jooksul (VÕS § 196 lg 2). Teiseks on ülesütlemiseks õigustatud isikul õigus leping üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teadasaamist (VÕS § 196 lg 3), mis praegusel juhul oli möödunud. Seejuures on 8. novembri 2018. a pretensioonis tuginetud 3. märtsi 2018. a lepingu p-le 7, mille kohaselt kostjal I on õigus konkurentsikeelu tingimuste rikkumise korral peatada konkurentsikeelu tasu maksmine ning tasu maksmise jätkamiseks peab Rapavis OÜ tõendama, et konkurentsikeelu tingimusi ei rikuta. Pretensiooni esitaja teatas, et konkurentsikeelu tasu tasumine peatatakse 14 päevaks kuni rikkumise likvideerimise tõendamiseni. Kuna praegusel juhul kostja I jätkas konkurentsikeelu tasu maksete tegemist ka pärast 8. novembri 2018. a pretensioonis viidatud väidetavate rikkumiste kõrvaldamist, tehes makseid kuni 25. septembrini 2019 (vt I kd, tl-d 9 – 9 pöördel), saab sellest järeldada, et kostja I luges, et rikkumist ei olnud või see on kõrvaldatud. Igal juhul ei pidanud kostja I võimalikku rikkumist piisavalt oluliseks, et konkurentsikeelu tasumine lepingu p 6 alusel lõpetada ja 3. märtsi 2018. a leping konkurentsikeelu seadmist puudutavas osas üles öelda.
14.4.Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et ka tegevuse nr 2 osas ei ole tõendatud konkurentsikeelu rikkumine.
14.4.1.Maakohus tuvastas, et kostjad ei ole tõendanud, et nende viidatud prezi.com lingilt oleks avanenud presentatsioon Luminor pangale (maakohtu otsuse p 85). Ringkonnakohtu istungil möönsid kostjad ka ise, et 4. oktoobri 2019. a pretensioonis (I kd, tl 45) esitatud link väidetavale presentatsioonile ei tööta (vt 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:27:51). Kostjad ei ole presentatsiooni ennast menetluses tõendina esitanud ja olukorras, kus kostjate esitatud link enam ei avane, poleks see tõenäoliselt ka võimalik. Hageja ei ole menetluses omaks võtnud, et Docura OÜ oleks teinud Luminorile presentatsiooni, milles oleks pakkunud EDI teenuseid (vt ka samas, ajamärgid 00:28:46 ja 00:29:35). Kostjate esitatud Docura OÜ 9. oktoobri 2019. a vastuskirjast (I kd, tl 50) 4. oktoobri 2019. a pretensioonile nähtub küll see, et Docura OÜ on teinud Luminor pangale mingi presentatsiooni, kuid ei nähtu selle ettekande sisu. Seega ei ole kostjad täitnud menetluses TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat kohustust tõendada oma väidet, et Docura OÜ pakkus Luminorile tehtud presentatsioonis talle EDI teenuseid.
14.4.2.Maakohus viitas põhjendatult sellele, et Docura OÜ 9. oktoobri 2019. a e-kirja kohaselt on kõnealune presentatsioon Luminor pangale tehtud enne 3. märtsi 2018. a lepingu sõlmimist (maakohtu otsuse p 81). Kostjad ei ole menetluses tõendanud, et kõnealune presentatsioon oleks tehtud pärast 3. märtsi 2018. a lepingu sõlmimist ja/või et Docura OÜ oleks osutanud pärast 3. märtsi 2018. a lepingu sõlmimist Luminorile EDI teenuseid. Ka neid asjaolusid ei saa järeldada Docura OÜ 9. oktoobri 2019. a e-kirjast (vt kostjate väide 19. oktoobri 2023. a kohtuistungil, kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:57). Seega, isegi kui leida, et Docura OÜ oleks teinud
2-20-18195 Luminorile presentatsiooni, milles oleks pakkunud EDI teenuseid, ei võimaldaks asjas esitatu järeldada, et Rapavis OÜ, Docura OÜ või RS oleks rikkunud Luminoriga seoses 3. märtsi 2018. a lepingust tulenevat konkurentsikeeldu.
14.4.3.Lisaks nähtub 4. oktoobril 2019 saadetud pretensioonist, et ka selles tugineti 3. märtsi 2018. a lepingu p-le 7 ja anti Docura OÜ-le tähtaeg kuni 4. novembrini 2019 rikkumise puudumise tõendamiseks, lisades, et kui selleks ajaks ei suudeta rikkumise puudumist tõendada, lõpetatakse konkurentsikeelu tasu maksmine ja nõutakse lepingujärgset leppetrahvi. Docura OÜ 9. oktoobri 2019. a e-kirjast nähtub, et sama päeva seisuga oli ettekanne parandatud ja Docura OÜ-d ei kajastatud EDI teenuse pakkujana (vt maakohtu otsuse p 81). Kostjad on ise avaldanud, et Docura OÜ või RS kõrvaldas vaidlusaluse presentatsiooni vahetult pärast sellekohase pretensiooni saamist (vt ka 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:35). Kuna väidetav rikkumine oli 28. oktoobri 2019. a seisuga, sh Docura OÜ-le selleks määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei oleks see andnud kostjale I alust 3. märtsi 2018. a lepingut konkurentsikeelu seadmise osas üles öelda.
14.5.Ringkonnakohus nõustub ka tegevuse nr 3 puhul maakohtu järeldusega, et Docura OÜ-le ette heidetav tegevus ei ole käsitatav 3. märtsi 2018. a lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.5.1.Seoses tegevusega nr 3 tugines maakohus järgmistele tõenditele ja neist nähtuvatele asjaoludele, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: -
Docura OÜ 9. oktoobri 2019. a e-kirja (I kd, tl-d 50) kohaselt kajastas Maxima Docura OÜ-d omal algatusel EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuse pakkujate hulgas, Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut ning 9. oktoobri 2019. a seisuga kustutas Maxima Docura OÜ nime oma EDI teenuse pakkujate nimekirjast;
-
Docura OÜ 18. oktoobri 2019. a e-kirjast (I kd, tl 50 pöördel) nähtub, et Docura OÜ ei paku klientidele EDI teenuseid ega sõlmi EDI lepinguid, v.a 3. märtsi 2018. a lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud; täidab EDI lepinguid p-s 5 nimetatud klientidega lepingutes sätestatud tingimustel ning tal on ühendus Maximaga vanade klientide lepingute täitmiseks nendes lepingutes sätestatud tingimustel; Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut ja Maxima kajastas iseseisvalt Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuse pakkujate hulgas; Docura OÜ ei ole osutanud EDI teenuseid Maxima partneritele, v.a lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud;
-
Maxima 8. oktoobri 2020. a kirja (I kd, tl-d 75–76) kohaselt ei ole Maxima ja Docura OÜ vahel alates 1. jaanuarist 2018 kuni kõnealuse kirja allkirjastamise kuupäevani sõlmitud ühtegi lepingut;
-
Valio Eesti AS 13. oktoobri 2020. a kirja (I kd, tl-d 77–78) kohaselt on Valio Eesti AS ja Docura OÜ vahel sõlmitud 2016. a-l EDI teenuse osutamise leping, Valio Eesti AS vahetab dokumente Maximaga Docura OÜ kaudu alates 2017. a-st ja EDI ühendus Maximaga on loodud 1. oktoobril 2017.
14.5.2.Kolleegium ei nõustu kostjate käsitlusega, et 3. märtsi 2018. a lepingu p 5 tähenduses on EDI ühenduse loomine samastatav lepingu sõlmimisena ning konkurentsikeeluga oli keelatud uute isikutega EDI ühenduse loomine isegi juhul, kui seda tehakse vana kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks. Olukorras, kus pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja lepingu üks pool (Rapavis OÜ) ei osale praeguses menetluses, ei ole võimalik selgitada välja
2-20-18195 lepingupoolte ühist tegelikku tahet VÕS § 29 lg 1 järgi. Seega tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kolleegium leiab, et arvestades 3. märtsi 2018. a lepingu p 5 sõnastust ja eesmärki takistada RSil ja temaga seotud ettevõtetel Edisoft kontserniga piiratud ajavahemiku jooksul majanduslikult konkureerida, pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik konkurentsikeeldu mõistma nii, et keelatud on uute klientidega EDI lepingute sõlmimine, mitte üksnes tehniliste ühenduste loomine, kui see on vajalik vana kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, kuid igal juhul ei loeta konkurentsikeelu rikkumiseks seda, kui jätkatakse vanade klientidega sõlmitud lepingute täitmist nendes lepingutes sätestatud tingimustel.
14.5.3.Pooled ei vaidle selle üle Docura OÜ-l oli lubatud osutada EDI teenust Valio Eesti ASle, kuna tegemist oli vana kliendiga (vt 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:24:20). Selle kohta, et Docura OÜ oleks teenindanud EDI ühenduse kaudu ka teisi Maxima kliente peale Valio Eesti AS-i, ei ole asjas tõendeid esitatud. Maxima ja Valio Eesti AS kirjad tõendavad, et Docura OÜ ei ole sõlminud Maximaga pärast konkurentsikeelu kehtestamist lepingut, vaid tal on Maximaga ühendus selleks, et ta saaks täita Valio Eesti AS-ga sõlmitud lepingut, mis on 3. märtsi 2018. a lepingu p 5 kohaselt lubatud. Seejuures on ühendus Maximaga loodud Valio Eesti AS jaoks enne 3. märtsi 2018. a lepingu sõlmimist, mistõttu ei ole tegemist ka n-ö uue ühendusega. Järelikult ei saa ei Maximaga EDI ühenduse loomist ega ka selle säilitamist Valio Eesti AS-le teenuse osutamiseks käsitada konkurentsikeelu rikkumisena. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et Maxima ei olnud 3. märtsi 2018. a lepingu ps 5 loetletud vanade klientide nimekirjas, kuna kliendiks, kellele Docura OÜ osutas teenust, oli Valio Eesti AS, mitte Maxima. Samuti ei mõjuta eelnevat asjaolu, et vanade klientide nimekirjas oli mh Selver AS. Asjas pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, mis põhjusel Selver AS oli vanade klientide nimekirja lisatud. Pole välistatud, et Docura OÜ-l või mõnel muul RSiga seotud äriühingul oli Selver AS-ga leping, mistõttu tegemist oli vana kliendiga.
14.5.4.Kostjad viitasid apellatsioonimenetluses ka sellele, et Maxima oli kuulutanud välja konkursi, et leida endale EDI teenuse osutaja, ning Docura OÜ esitas sellel konkursil pakkumuse ja hakkas Maximale EDI teenust osutama (vt ka 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:43:15). Kostjad ei ole neid väiteid maakohtu menetluses esitanud ega nende esitamata jätmist põhjendanud, mistõttu ei oleks alust neid apellatsioonimenetluses arvestada (TsMS § 652 lg 3). Samuti ei ole nende asjaolude kohta esitatud tõendeid.
15.Kuna ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes maakohtu seisukohaga, et Rapavis OÜ (sh Docura OÜ või RSi tegevuse kaudu) ei ole 3. märtsi 2018. a lepingus sisalduvat konkurentsikeeldu rikkunud, ei saanud kostjal I tekkida sellest tulenevaid nõudeid (sh leppetrahvinõue) Rapavis OÜ vastu, mida ta oleks saanud hageja nõudega tasaarvestada. Samuti ei saanud kostjal I tekkida 3. märtsi 2018. a lepingu p-de 6 ja 7 alusel õigust konkurentsikeelu tasu maksmisest keelduda.
16.Eelnevat arvestades ei hinda kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel apellatsioonkaebuse kõiki väiteid selle kohta, kas kostja I on esitanud Rapavis OÜ vastu konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva leppetrahvi vm nõude ja tasaarvestanud selle nõude hageja nõuetega kostjate vastu. Täiendavalt praeguse otsuse p-s 13 öeldule märgib kolleegium siiski järgmist. Ehkki kostja I väitel on ta esitanud Rapavis OÜ-le konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude ka 18. oktoobril 2021 (I kd, tl-d 94–95) ja 19. mail 2022 (I kd, tl-d 128–129), nõustub kolleegium maakohtuga, et need teated leppetrahvi nõudmise kohta ei oleks esitatud VÕS § 159 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (vt maakohtu otsuse p 97). Olukorras, kus kostja I oli väidetavatest rikkumistest teadlik juba 8. novembril 2018 ja 4. oktoobril 2019, mil esitati Docura OÜ-le pretensioonid, on viidatud teated
2-20-18195 leppetrahvi nõudmise kohta esitatud ca 2–4 aastat pärast rikkumistest teadasaamist, mis oluliselt ületab leppetrahvi nõudmiseks mõistlikku aega. Ehkki kostjad on nimetanud oma tasaarvestatavat nõuet menetluses ka alusetult tasutud konkurentsikeelu tasuks (vt nt kostjate 27. mai 2022. a menetlusdokumendi p lk 3: 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:52:09), on sisuliselt tegemist 3. märtsi 2018. a lepingu p-s 6 ette nähtud leppetrahvi nõudega, mida möönsid ringkonnakohtu istungil ka kostjad (vt samas, ajamärgid 00:52:09 ja 00:53:29). Eelnevast tulenevalt ei oleks kostjal I saanud olla 18. oktoobril 2021 ja 19. mail 2022 esitatud tasaarvestusavalduste tegemise ajal Rapavis OÜ vastu leppetrahvinõuet ka siis, kui Rapavis OÜ oleks 2018. ja 2019. a-l konkurentsikeeldu rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et nimetatud kuupäevadel esitatud leppetrahvinõuet ei oleks kostja I saanud VÕS § 171 lg 3 p 2 järgi hageja nõudega ka tasaarvestada, kuna see nõue oleks tekkinud ja seega sissenõutavaks muutunud pärast seda, kui kostja I sai teada Rapavis OÜ nõuete loovutamisest hagejale (s.o 7. veebruari 2020) (vt maakohtu otsuse p 93). Nimelt ei teki leppetrahvi maksmise nõudeõigus mitte selle aluseks oleva rikkumise toimepanemisel, nagu kostjad on menetluses ekslikult leidnud, vaid selle tekkimise üheks eelduseks on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule teatamine, sh mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2, vt ka Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud nii põhinõude 8333,33 euro, s.o nii nõude loovutamise tasu 7272,72 euro kui ka konkurentsikeelu tasu 1060,61 euro osas kui ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise osas. Kostjad ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu viivisearvestusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Olukorras, kus hagi rahuldati täies ulatuses, jättis maakohus põhjendatult TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
19.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Apellatsioonkaebuses ei ole kostjad maakohtu otsusele selles osas vastuväiteid esitanud. Kolleegium ei tuvastanud menetluskulude kindlaksmääramise osas ka mingeid olulisi menetlusõiguse rikkumisi.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi jätta kostjate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda.
21.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
kindlaks
hageja
21.1.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 216-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).
21.2.Hageja esitas 20. oktoobril 2023 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, milles palub määrata menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1020 eurot, mis sisaldab õigusabi 8,5 t eest hinnaga 120 eurot/t (käibemaksuta).
2-20-18195
21.2.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiste toimingutega: -
apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine Tallinna Ringkonnakohtule – 5 t;
19.oktoobri 2023. a kohtuistungiks ettevalmistamine – 1,75 t;
19.oktoobri 2023. a kohtuistung – 1,5 t;
20.oktoobri 2023. a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,25 t.
21.2.2.Kostjad ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
21.2.3.Kolleegium leiab, et 19. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokollijärgset kestust arvestades on istungil osalemise ajakulu põhjendatud 2 t 21 min ulatuses, s.o hageja taotletust 9 min (0,15 t) vähem. Arvestades maakohtu otsuse, kostjate apellatsioonkaebuse ning hageja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku 5 t põhjendatud. Samuti on põhjendatud kohtuistungiks valmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 t. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 8,35 t.
21.2.4.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist vandeadvokaadist esindaja tasu sarnases asjas ning on põhjendatud.
21.2.5.Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1002 eurot (8,35 × 120). Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks käibemaksuta, sest hageja pole avaldanud, et ta ei oleks käibemaksukohustuslane ega saaks käibemaksu tagasi arvestada.
21.2.6.Vastavalt hageja maakohtus esitatud taotlusele tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista TsMS § 177 lg 4 järgi välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
22.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.