Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
25.11.2022, kohtu tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasi
Tervio OÜ hagi Edisoft Group OÜ ja M. R. vastu võla, viivise saamiseks 9076,54 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-20-18195
Hageja: Tervio OÜ (14879668, Karjaaia tee 3, Randvereküla Viimsi vald, Harju maakond), Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, e-post: [email protected] Kostja 1: Edisoft Group OÜ (12818935, Pärnu mnt 139c, Tallinn) Kostja 2: M. R. (xxxx, xxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Denis Polman, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt Edisoft Group OÜ-lt ja M. R.lt Tervio OÜ kasuks võlga 8333,33 eurot, viivist 385,55 €, alates 20.03.19 võlgnetavalt võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate kulude suurus seetõttu kindlaks määramata.
4.Välja mõista solidaarselt Edisoft Group OÜ-lt ja M. R.lt Tervio OÜ kasuks menetluskulude katteks 2800 € ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kulude tasumiseni.
Jätta menetlemata kostjate 14.10.22 esitatud dokument „Lõplikud seisukohad“.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused (tl 1, 63)
1.Rapavis OÜ ja kostja 1 sõlmisid 03.03.18 nõude loovutamise ja konkurentsi seadmise lepingu nr 20180227. Samal päeval sõlmisid Rapavis OÜ ja kostja 2 käenduslepingu ja kostja 2 käendas kostja 1 kohustusi, mis tulenesid lepingust nr 20180277.
2.Lepingu nr 20180277 sisu on järgmine.
3.Rapavis OÜ loovutas kostjale 1 nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis, registrikood 12509766) vastu tasu eest. Lepingu punkti 3 kohaselt on loovutatud nõude suurus lepingu sõlmimise päeva seisuga on kokku 168 965,42 eurot, millele lisandub menetluskuluna 3 400 eurot. Lepingu nr punkti 4 järgi kohustas kostja 1 tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna (nõude hind) 80 000 eurot ja tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest (konkurentsikeelu tasu) 70 000 eurot.
4.Nõude hind ja konkurentsikeelu tasu tasumine toimub pangaülekannete teel alljärgnevalt:
5.nõude hind (40 000 eurot) tasutakse lepingu sõlmimise kuupäeval (punkt 4.1);
6.ülejäänud nõude hind (40 000 eurot) ja konkurentsikeelu tasu (70 000 eurot) tasutakse igakuiste võrdsete osamaksete kaupa selliselt, et esimesel aastal tasutakse 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev on iga kuu 25. kuupäev; kokku tuleb teha 36 osamakset 3 aasta jooksul (punkt 4.2). Konkurentsikeelu tasu ja nõude hind loetakse tasutuks iga osamaksena võrdselt (punkt 4.3).
7.Kostja 1 täitis maksekohustused nõuetekohaselt kuni 2019. aasta oktoobrini. Viimane laekumine toimus 25.09.2019 (lisa 4). Kostja 1 jättis maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 maksed tasumata, mistõttu ütles Rapavis OÜ konkurentsikeelu seadmise osas lepingu nr 20180227 üles (lisa 5). Kostja 1 sai Rapavis OÜ ülesütlemise avalduse kätte 02.04.2020 (lisa 6).
8.Rapavis OÜ loovutas hagejale kõik lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded kostja 1 vastu, sealhulgas nõuded, mille täitmise tähtaeg ei ole käesoleva lepingu sõlmimise ajal veel saabunud, samuti kõik tingimuslikud ning tulevikus tekkida võivad nõuded. Nõude üleminekuga läksid hagejale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised, sealhulgas kostjaga 2 (ja A. S.) 03. märtsil 2018.a. sõlmitud käenduslepingust tulenevad õigused ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.
9.Lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 maksete sissenõudmiseks pöördus hageja kohtu poole. Tsiviilasjas 2-20-3374 tehtud 04.12.2020 otsusega rahuldas Harju Maakohus Tervio OÜ hagi täies ulatuses ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhinõue 17386,65 (seitseteist tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot ning viivis põhinõudelt 17386,65 eurolt alates 02.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (lisa 9).
10.Kostja 1 jättis lepingu maksegraafikus märgitud 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed samuti tegemata. Lisaks tsiviilasjas 2-20-3374 kostjatelt välja mõistetud rahasummadele moodustab hagi koostamise aja seisuga Edisoft Group OÜ sissenõutavaks muutunud võlgnevus hageja ees 6515,15 eurot, millele lisanduvad lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud tulevikus sissenõutavad maksed (25/12/2020, 25/01/2021 ja 25/02/2021) kogusummas 1818,18 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.Leping nr 20180227 koosneb kahest lepingust – esiteks nõude loovutamise lepingust ja teiseks konkurentsikeelu seadmise lepingust. Kostjal on nõude loovutamise lepingust tasumata 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed kogusummas 5454,54 eurot.
12.Konkurentsikeelu seadmise lepingu ütles Rapavis OÜ üles 20.03.2020 avaldusega, mille kostja 1 sai kätte 02.04.2019. 20.03.2020 avaldusest nähtub, et Rapavis OÜ andis Edisoft Group OÜ-le lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja 10 (kümme) kalendripäeva pärast kirja kättesaamist ning nimetatud tähtaja jooksul tasumise kohustuse täitmata jätmise korral loetakse leping nr 20180227 (konkurentsikeelu seadmise osas) üles öelduks järgmisest päevast pärast täiendava tähtaja möödumist. Kostja 1 maksekohustust ei täitnud, mistõttu tuleb konkurentsikeelu seadmise lepingu lugeda ülesöelduks alates 13.04.2020. Seega Rapavis OÜ poolt 20.03.2020 tehtud ülesütlemisavaldus ei takista nõuda lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud maksete tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks enne konkurentsikeelu seadmise lepingu ülesütlemist Rapavis OÜ poolt. Enne konkurentsikeelu seadmise lepingu ülesütlemist on muutunud sissenõutavaks 25/03/2020 makse summas 1060,61 eurot.
13.Hagi koostamise aja seisuga on lepingust nr 20180227 Edisoft Group OÜ sissenõutavaks muutunud kohustus kokku 6515,15 (5454,54 +1060,61) eurot.
14.31.01.2020 nõude loovutamise lepinguga loovutas Rapavis OÜ lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded Edisoft Group OÜ vastu Tervio OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt läks lepingust nr 20180227 tulenev Rapavis OÜ nõudeõigus Edisoft Group OÜ vastu üle hagejale, mille kohta edastas Rapavis OÜ kostjale 1 teatise vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 170 (lisa 7). Kostja 1 sai teatise kätte 07.02.2020 (lisa 8).
15.Kostja 2 on 03. märtsil 2018.a. sõlminud käenduslepingu, millega käendas lepingust nr 20180227 tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist vastavalt lepingu nr 20180227 tingimustele.
16.Seetõttu palus hageja algses hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlana 6515,15 eurot. Hageja nõudis algses hagiavalduses kostjatelt lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud tulevikus sissenõutavad maksete (25/12/2020, 25/01/2021 ja 25/02/2021) tasumist kogusummas 1818,18 eurot. Hagejal on alust eeldada, et kostjad ei tasu vabatahtlikult tulevikus sissenõutavad maksed. Hageja järeldus tuleneb kostjate eelnevast käitumisest. Kostjad ei tasu lepingust nr 20180227 tulenevaid perioodilisi makseid alates 25.10.2019, kusjuures lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 maksete väljanõudmise osas on toimunud kohtumenetlus tsiviilasjas 2-20-3374.
17.Selle tõttu palus hageja algses hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused kogusummas 1818,18 eurot, neist 606,06 eurot - sissenõutavaks muutumise tähtaeg 25.12.2020; 606,06 eurot - sissenõutavaks muutumise tähtaeg 25.01.2021 ja 606,06 eurot - sissenõutavaks muutumise tähtaeg 25.02.2021.
18.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud 25/03/2020, 25/04/2020,
25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksete tasumisega viitamise eest moodustab 09.12.2020 seisuga viivis 222 eurot (lisa 10). Hageja palus esialgses hagis välja mõista kostjatelt solidaarselt kõrvalnõudena viivist kindla summana, mis on 09.12.2020 seisuga 222 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (6515,15 eurot) alates 10.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.19.03.21 avalduses täpsustas hageja hagi ja selgitas, et konkurentsikeelulepingust oli kostjatel hagi esitamise ajal tasumata 25.03.2020 makse 1060,61 eurot ning nõude loovutamise lepingust oli kostjatel hagi esitamise ajal tasumata 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed kogusummas 5454,54 (606,06*9) eurot. Seega moodustas hagi esitamise ajaks (09.12.2020) hageja sissenõutavaks muutunud nõue kokku 6515,15 (5454,54 +1060,61) eurot. Lisaks nõudis hageja tulevikus sissenõutavate maksete (25/12/2020, 25/01/2021 ja 25/02/2021) tasumist kogusummas 1818,18 eurot. Kuna osundatud maksed on 19.03.21 menetlusdokumendi koostamise ajaks muutunud sissenõutavaks, siis pidas hageja vajalikuks haginõudeid korrigeerida.
20.19.03.21 dokumendis palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlga 8333,33 eurot, viivist kindla summana, mis on 19.03.2021 seisuga 385,55 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (8 333,33 eurot) alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
22.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (29.01.21, 10.11.21, 27.05.22, 05.08.22).
23.Vaidlusaluse lepingu p 5 järgi on R. S. keelatud osutada EDi teenused kõikide temaga seotud isikute, sh Docura OÜ kaudu. Konkurentsikeelulepingu p 5 kahe viimase lõigu kohaselt peab R. S. peab lõpetama (kas isiklikult või seotud isikute või töö- / käsutussuhte kaudu) uute EDI lepingute sõlmimist ja lõpetama EDI teenuse pakkumist uutele klientidele ja peab lõpetama EDI teenuse pakkumist Docura OÜ kaudu ning kõrvaldama kõik EDI teenusele osundavad viited ja reklaamid.
24.Docura OÜ rikkus korduvalt lepingut, jätkates teenuse pakkumist. Ta kasutas kostjalt 1 ebaseaduslikult saadud kopeeritud platvormi. Need fikseeriti kostja 1 pretensioonides platvormi (täpsemalt platvormi lähtekoodide massiivi ehk nn platvormi back end-i). Konkurentsikeelulepingu rikkumised esinesid alates konkurentsikeelulepingu sõlmimisest (03.03.2018) ja kuni selle kehtivuse lõppemiseni. Pärast konkurentskeelulepingu sõlmimist jätkas R. S. lihtsalt EDI teenuste (inglise keeles electronic data interchange; eesti keeles elektrooniline andmevahetus) pakkumist nagu konkurentsikeelulepingut poleks sõlmitud. Konkurentsikeelulepingu kehtivuse vältel said Edisoft kontserni töötajad teateid oma klientidelt, et R. S. üritab Edisoftilt kliente üle meelitada. Tõendatud kolm rikkumist.
25.EDI teenuste pakkumine www.docura.ee veebilehel. R. S. jätkas EDI teenuste pakkumist Docura OÜ kaudu. Muuhulgas olid www.docura.ee lehel märgitud vastavad viited. Konkurentsikeeluleping kohustas R. S. eraldi sättega kõrvaldama need viited. Konkurentsikeeluleping oli sõlmitud 03.03.2018. Vastavate viidete mitte kõrvaldamine oli avastatud 08.11.2018 pärast seda kui kostja 1 sai klientidelt informatsiooni, et R. S. pakub neile EDI teenuste osutamist ja üritab neid kliente Edisoft kontsernilt üle lüüa. Seega rikkus R. S. Docura OÜ kaudu konkurentsikeelulepingut enam kui 8 kuu vältel. Pärast selle rikkumise avastamist lubas R. S. lõpetada igasugune EDI teenuste pakkumise ja
konkurentsikeelutasu maksmise jätkamisel lubas anda isegi olemasolevad EDI kliendid Edisoft kontsernile üle. Kostja 1 tuli R. S.ile vastu ja jätkas konkurentsikeelutasu maksmist. Rikkumise omaksvõtmine kajastub pooltevahelises kirjavahetuses (R. S.i 14.11.2018 e-kiri, milles ta võtab rikkumise selgesõnaliselt omaks). Klientide üleandmise lubadus oli edastatud suuliselt, kui R. S. palus M. R.t mitte lõpetada konkurentsikeelutasu maksmist. EDI teenuste pakkumine https://prezi.com/p/rymw0b_d1j1o/docura/ veebilehel.
26.R. S. pakkus EDI-teenuseid veebilehel https://prezi.com/p/rymw0b_d1j1o/docura/. Nimetatud veebilehel pakkus R. S. EDI teenuseid alates konkurentsikeelulepingu sõlmimises (03.03.2018) kuni selle avastamiseni kostja 1 poolt 04.10.2019. Osundatud rikkumise on R. S. omaks võtnud 09.10.2019 e-kirjas: „Tänase kuupäeva seisuga nimetatud ettekanne on parandatud ja ei kajasta Docura OÜ EDI teenuste pakkujana.
27.EDI teenuse osutamise lepingu sõlmimine Maximaga. EDI teenuse kaudu luuakse ühendus kahe ettevõtte majandustarkvara vahel. Selle ühenduse kaudu toimub igasuguste dokumentide automatiseeritud vahetus ja haldus (arved, saatelehed, tellimused, laekumiste ja tasumiste kontroll jne). EDI teenuse sisu on hästi kirjeldatud Edisofti peamise konkurendi Telema kodulehel. Peatükis „miks oma äriprotsesse automatiseerida“ https://telema.ee/mis-on-edi/ on toodud järgmine selgitus: „Ühe kaubatehinguga võib olla seotud kümneid dokumente. Lihtsustatult öeldes tuleb kaup tellida, komplekteerida ja lähetada ning saadetis vastu võtta ja selle eest tasuda. Iga sammuga võib kaasneda uus dokument. Ostja seisukohast on tegemist protsessiga, mis algab sisseostust ja lõpeb maksmisega (inglise keeles purchase to pay), müüja seisukohast tellimuse saabumisest raha laekumiseni (inglise keeles order to cash). Mõlemal juhul pääseb tänu EDI-le andmete topelt sisestamisest tarneahelas.“ Seega on EDI teenust vaja just seal, kus toimuvad pidevad ostu-müügi tehingud, millega kaasneb suur hulk dokumente. Need on tehingud jaekaubandusettevõtete (toiduainete segmendis on need: Selver, Maxima, Rimi, Coop ja Prisma) ja nende tarnijate vahel. Ka selle rikkumise (EDI teenuse osutamise lepingu sõlmimine Maximaga) episoodi võttis R. S. omaks. EDI ühenduse loomine ei saanud toimuda ilma lepinguta. Selleks pidi Maxima avaldama R. S.ile terve rea parameetreid ning võimaldama ligipääsu oma süsteemile. Maxima nõusolek nendeks toiminguteks on käsitletav lepinguna EDI teenuse osutamise võimaldamiseks. Sellise ühenduse loomine on väga töömahukas protsess. Edisoftil endal võttis ühenduse loomine Maximaga rohkem kui aasta aega (alates ühenduse loomise tingimuste kokkuleppimisest kuni ühenduse testimise lõpetamiseni).
28.Kostja 1 fikseeris konkurentsikeelulepingu rikkumised 08.11.2018 ja 04.10.2019 tehtud pretensioonides. Kostja 1 ütles lepingu 28.10.19 üles. Docura OÜ vastas kostja 1 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonidele, kuid ei vastanud 28.10.2019 ülesütlemisavaldusele.
29.10.02.2020 sai kostja 1 kätte teatise selle kohta, et Rapavis OÜ loovutas nõude hagejale. 02.04.2020 sai kostja 1 kätte täiendava tähtaja andmise ja lepingu ülesütlemise teate (20.03.20). Teate esitas Rapavis OÜ. Teates andis Rapavis OÜ täiendava tähtaja nende maksete tasumiseks, mis on hagi aluseks ning lisaks sellele ka 25.02.2020 makse tasumiseks. 18.10.2019 vastuses on kirjas, et Docura OÜ-l on olemas ühendus Maximaga VANADE KLIENTIDE lepingute täitmiseks vastavates lepingutes sätestatud tingimustel. Kirjeldatud olukord on konkurentsikeelulepingu p 5 rikkumine.
30.Kirjeldatud rikkumised on R. S. tänaseks kõrvaldatud.
31.Hageja teab, et kostja 1 on lepingu üles öelnud. Kostja 1 28.10.2019 ülesütlemisavaldus sisaldas ka tasaarvestusavaldust ja nõudeavaldust, mille kohaselt on kostjal 1 nõue Rapavis OÜ vastu summas 21 666,67 €.
32.Hageja teab, et Rapavis OÜ rikkus konkurentsikeelulepingut kogu selle kehtivuse vältel. Kuna konkurentsikeeldu on rikutud, siis ei ole Rapavis OÜ-l ka õigust saada konkurentsikeelutasu. Järelikult ei olnud Rapavis OÜ-l selles osas ka nõuet, mida oleks
saanud hagejale loovutada. Konkurentsikeelulepingu järgi tasus kostja 1 Rapavis OÜ-le 113 333,35 €. Nimetatud summast 46 666,67 € oli tasutud konkurentsikeelutasuna.
33.Kostjad ei saa aru, kust tuleb hageja nõue, see pole selge. Nõude esitamine mitu kuud hiljem kui kostja 1 oli lepingu üles öelnud, ei ole põhjendatud ega kooskõlas hea usu põhimõttega, sest sellele pole vastu vaieldud. Seejuures ei ole vastu vaieldud ka kostja 1 tasaarvestusavaldusele ega nõudeavaldusele.
34.Konkurentsikeeluleping oli kehtivalt ülesöeldud ning hagejal ei ole kostja 1 vastu nõudeid, mis tuleneksid sellest lepingust ja seega ei saa ta esitada ka nõudeid kostja 2 vastu.
35.Leppetrahvi nõudmiseks ei ole vaja konkurentsikeelulepingut üles öelda ega sellest taganeda. Leppetrahvi saab tasaarvestada käesolevas tsiviilasjas esitatud haginõudega. Kostjal 1 on nõue hageja õiguseellase vastu.
36.Konkurentsikeelulepingust tulenevate tasunõuetega on seotud kaks tsiviilasja: tsiviilasi nr 220-3374 ja käesolev tsiviilasi. Mõlemas tsiviilasjas nõuab hageja konkurentsikeelutasu ja tasu loovutatud nõude eest. Mõlemas osundatud tsiviilasjas oli kostjate positsioon ühtne ja järjekindel: Rapavis OÜ rikkus konkurentsikeelulepingut järjekindlalt ja pidevalt alates selle sõlmimisest nagu seda lepingut poleks olemas ning seetõttu ei saa hageja konkurentsikeelutasu kostjatelt nõuda. Tsiviilasjas nr 2-20-3374 ei hinnatud kostjate protsessuaalse minetuse tõttu konkurentsikeelulepingu rikkumist (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 49).
37.18.10.21 avaldus sisaldab leppetrahvi nõuet. Juhul kui kohus leiab, et 18.10.2021 tasaarvestusavalduses ei saa leppetrahvina käsitleda, siis tuleb tasaarvestusavalduse avalduses märgitud tuleb käsitleda konkurentsikeelulepingut rikkudes saadud konkurentsikeelutasuna. See tähendab, et konkurentsikeelutasu maksti ilma sellele korrespondeeriva vastusoorituseta – hoidumiseta konkurentsi osutamisest.
38.19.05.2022 tegi kostja 1 uue tasaarvestusavalduse, milles nimetas selgesõnaliselt leppetrahvi. Tasaarvestusavaldus on esitatud nii hagejale kui ka selle õiguseellasele (Rapavis OÜ). Tasaarvestusavaldused on esitatud kahes redaktsioonis nii sõnaga „leppetrahv“ kui ka ilma. Tasaarvestusavaldusega tasaarvestas kostja 1 koos või eraldi „alusetult tasutud konkurentsikeelu tasu“ ja / või konkurentsikeelulepingu p-s 6 sätestatud leppetrahvi käesolevas tsiviilasjas nõutava konkurentsikeelu tasu ja loovutatud nõude tasuga. Emb-kumb tasaarvestusavaldus või siis need tasaarvestusavaldused koos või eraldi peab olema kehtiv.
39.Hageja on Rapavis OÜ eriõigusjärglane konkurentsikeelulepingu järgi. Kostjate tahteavaldused olid edastatud mh ka R. S.ile. R. S. reageeris nendele pretensioonidele ja pidas seoses nendega ulatuslikku kirjavahetust. R. S. on Rapavis OÜ juhatuse liige. Seega tuleb asuda seisukohale, et tahteavaldused olid esitatud ka Rapavis OÜ-le kui konkurentsikeelulepingu poolele. VÕS § 171 lg 1 järgi saab kostja 1 esitada uue võlausaldaja (ehk hageja) nõude vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (Rapavis OÜ) vastu (vastuväited tulenevalt konkurentsikeelulepingu rikkumisest Docura OÜ poolt). Konkurentsikeeluleping sätestas ka konkurentsikeelutasu maksmisest keeldumise regulatsiooni. Konkurentsikeelulepingu p 6 kohaselt: „Juhul kui R. S. või temaga seotud isikud rikuvad käesoleva lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi, on Loovutuse Saajal õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu tasumist...“. Konkurentsikeelulepingu p 7 sätestas ka konkurentsikeelutasu tasumise peatamise regulatsiooni. Järelikult oli kostjal 1 õigus keelduda konkurentsikeelutasu maksmisest ka Docura OÜ poolse rikkumise korral. Kostjal 1 on see õigus, sõltumata konkurentsikeelulepingu ülesütlemisest.
40.Kui konkurentsikeelulepingut oli rikutud, siis oli kostjal 1 õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.o. tasuda konkurentsikeelutasu.
Kohtu põhjendused I
41.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgi viivist. TsMS § 367 järgi saab viivist nõuda protsendina hagi esitamise järgse perioodi eest võlalt kuni tasumiseni.
42.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
43.VÕS § 164 lg 1 võib järgi võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 167 lg 1 järgi nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale.
44.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 järgi on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
45.VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine), lg 2 kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 196 lg 3 sätestab, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
46.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
47.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus tasaarvestust sooviva poole avalduse tegemisega teisele poolele. II Vaidlustamata asjaolud
48.Rapavis OÜ ja kostja 1 sõlmisid 03.03.18 lepingu (nõude loovutamise ja konkurentsi seadmise lepingu nr 20180227. Kostja 2 ja Rapavis OÜ sõlmisid 03.03.2018 käenduslepingu, millega kostja 1 käendas lepingust nr 20180227 tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist vastavalt lepingu nr 20180227 tingimustele.
49.Lepingu nr 20180277 järgi loovutas Rapavis OÜ kostjale 1 nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis, registrikood 12509766) vastu tasu eest. Lepingu punkti 3 kohaselt on loovutatud nõude suurus lepingu sõlmimise päeva seisuga kokku 168 965,42 eurot, millele lisandub menetluskuluna 3 400 eurot. Lepingu nr punkti 4 järgi kohustus kostja 1 tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna (nõude hind) 80 000 eurot ja tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest (konkurentsikeelu tasu) 70 000 eurot.
50.Nõude hind ja konkurentsikeelu tasu tasumine toimub pangaülekannete teel alljärgnevalt: − nõude hind (40 000 eurot) tasutakse lepingu sõlmimise kuupäeval (punkt 4.1); − ülejäänud nõude hind (40 000 eurot) ja konkurentsikeelu tasu (70 000 eurot) tasutakse igakuiste võrdsete osamaksete kaupa selliselt, et esimesel aastal tasutakse 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev on iga kuu 25. kuupäev; kokku tuleb teha 36 osamakset 3 aasta jooksul (punkt 4.2). Konkurentsikeelu tasu ja nõude hind loetakse tasutuks iga osamaksena võrdselt (punkt 4.3).
51.Kostja 1 täitis maksekohustusi nõuetekohaselt kuni 2019.a. oktoobrini, viimane laekumine toimus 25.09.2019. Kostja 1 jättis maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 maksed tegemata, mistõttu ütles Rapavis OÜ lepingu nr 20180227 (konkurentsikeelu seadmise osas) üles. Kostja 1 sai Rapavis OÜ ülesütlemise avalduse kätte 02.04.2020.
52.31.01.2020 nõude loovutamise lepinguga loovutas Rapavis OÜ lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded Edisoft Group OÜ vastu Tervio OÜ-le. Rapavis OÜ loovutas hagejale kõik lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded kostja 1 vastu, sealhulgas nõuded, mille täitmise tähtaeg ei ole lepingu sõlmimise ajal veel saabunud, samuti kõik tingimuslikud ning tulevikus tekkida võivad nõuded. Nõude üleminekuga läks hagejale üle kostja 2 käendus.
53.Rapavis OÜ edastas kostjale 1 teatise nõude loovutamise kohta kostjale 1, kostja 1 sai teatise kätte 07.02.2020 .
54.Lepingu nr 20180227 maksegraafikus märgitud 25/10/2019, 25/11/2019, 25/12/2019, 25/01/2020 ja 25/02/2020 maksete sissenõudmiseks pöördus hageja kohtu poole. Tsiviilasjas 2-20-3374 tehtud 04.12.2020 otsusega rahuldas Harju Maakohus Tervio OÜ hagi täies ulatuses ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhinõue 17 386,65 eurot ning viivis põhinõudelt 17 386,65 eurolt alates 02.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
55.Leping nr 20180227 koosneb kahest lepingust: nõude loovutamise lepingust ja konkurentsikeelu seadmise lepingust. Kostjal 1 on nõude loovutamise lepingust tasumata 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed kogusummas 5454,54 eurot ehk iga kuu eest 606,06 € (9 korda 606,06=5454,54 €)
56.Konkurentsikeelu seadmise lepingu ütles Rapavis OÜ üles 20.03.2020 avaldusega, mille sai kostja 1 kätte 02.04.2019. 20.03.2020 andis Rapavis OÜ Edisoft Group OÜ-le lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja 10 (kümme) kalendripäeva pärast kirja kättesaamist ning nimetatud tähtaja jooksul tasumise kohustuse täitmata jätmise korral loeti leping nr 20180227 (konkurentsikeelu seadmise osas) üles öelduks järgmisest päevast pärast täiendava tähtaja möödumist. ́
57.Kostja 1 ei täitnud maksekohustust, leping on üles öeldud alates 13.04.2020.
58.Enne konkurentsikeelu seadmise lepingu ülesütlemist oli muutunud sissenõutavaks 25/03/2020 makse summas 1060,61 eurot.
59.Hagi esitamise ajal 09.12.2020 oli kostjatel tasumata konkurentsikeelu tasuna 25.03.2020 makse 1060,61 eurot ning nõude loovutamise lepingust oli tasumata 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed kogusummas 5454,54 (606,06*9) eurot. Kokku oli võlg (09.12.2020) seisuga 6515,15 (5454,54 +1060,61) eurot.
60.19.03.21 seisuga oli tasumata kostjate poolt ka 25/12/2020, 25/01/2021 ja 25/02/2021) maksed kogusummas 1818,18 eurot (3 korda 606,06 €).Kokku on tasumata 8 333,33 eurot.
61.Viivis on 19.03.21 seisuga seadusjärgses määras võlgnevustelt kokku 385,55 €. III Leping OÜ -ga Rapavis, nõude üleminek hagejale, käendusleping
62.Vaidlustamata asjaolude järgi on seega Edisoft Group (kostja 1) ja Rapavis OÜ vahel sõlmitud tasuline leping VÕS § 8 järgi, mis koosneb kahest osast: nõude loovutamise lepingust 80 000 eurot ja konkurentsikeelu kokkuleppest, mille eest on konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot. Kostjal 1 oli kohustus märgitud tasu maksta Rapavis OÜ-le kooskõlas lepingus nimetatud graafikuga - osamaksetena VÕS 76 lg 1, 2 järgi. Kuna vaidlust pole selles, et Rapavis OÜ loovutas lepingust tulenevad kõik nõuded kostja 1 vastu hagejale, millest on kostjat 1 teavitatud, samuti on üle antud ka tagatis, milleks on kostja 2 käendus, siis on hagejale üle läinud VÕS § 164 lg 1, § 170, § 167 lg 1 järgi endise võlausaldaja (Rapavis OÜ) õigused, nõuded kostjate vastu.
63.Käenduslepingust kostjaga (tl 5,8 hagi lisa 2) nähtub, et M. R. on sellele digitaalselt alla kirjutanud, leping on kirjalik ja sellest nähtub, et ta vastutab lepingust nr 12818935 (03.03.18) tulenevate kõikide nõuete täitmise eest vastavalt lepingu nr 20180227 tingimustele (käenduslepingu p 2.1). Lepingu p 2.2. järgi on käendaja vastutuse
maksimumsumma 150000 €. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 tulenevatele nõuetele ja on kehtiv.
64.Hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt lepingu rikkumise korral VÕS § 76 lg 1, 2, § 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, § 142 lg 1, 2, § 145 lg 1, TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist, viivist. IV Konkurentsikeelu rikkumine, lepingu ülesütlemine, leppetrahv, tasaarvestus
65.Kostjad väitsid, et 28.10.2019 ülesütlemisavaldusega ütles kostja 1 Rapavis OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr 20180227 üles, kusjuures 28.10.2019 ülesütlemisavaldus sisaldas ka leppetrahvinõuet ja tasaarvestusavaldust.
66.Kohus ei nõustu kostjatega.
67.Kohtule esitatud 28.10.2019 ülesütlemisavaldusest (kostjate vastuse lisa 3, tl 47) nähtub, et selle ülesütlemisavalduse on teinud Edisoft Estonia OÜ (12245149), kes ei ole vaidlusaluse lepingu nr 20180227 pool. 28.10.2019 ülesütlemisavaldusele on alla kirjutanud K. K. ning ei nähtu, et tal oleks mingi seos kostjaga 1. Lisaks on see ülesütlemisavaldus koostatud Edisoft Estonia OÜ blanketil, selle on alla kirjutanud Edisoft Estonia OÜ prokurist ning kirja sisust ei nähtu ühtegi viidet, asjaolu, seost kostjaga 1 ja et see oleks tehtud kostja 1 nimel.
68.Kostjate poolt kohtule esitatud kirjavahetusest (kostjate vastuse lisa 4, tl 49jj) nähtub, et ülesütlemisavaldus (ka 08.11.2018, 04.10.2019 pretensioonid) olid saadetud Docura OÜ e-postile [email protected], mis on kantud äriregistrisse Docura OÜ kontaktina (tl 73). Rapavis OÜ, kes on vaidlusaluse lepingu pool, kontaktaadressiks on aga e-post [email protected]. Selline kontaktaadress on kantud äriregistrisse (lk 74) ning vaidlusalune ülesütlemisavaldus ja pretensioonid ei ole tollele aadressile saadetud. Kohtule esitatud Edisoft Estonia OÜ ja OÜ Docura kirjavahetusest nähtub, et kõik kirjad on saadetud e-posti aadressilt xxxx ja sisaldavad Edisoft Estonia OÜ andmeid ning kirjadele on lisatud „S. K., „Edisoft Estonia OÜ tegevdirektor“ (tl 49-54). Lisaks eelnevale on kostjad ise tsiviilasjas 2-20-3374 omaks võtnud asjaolu, et kostja 1 ei ole teinud Rapavis OÜ-le ülesütlemisavaldust. Nimelt nähtub kostjate poolt kohtule asjas nr 2-20-3374 adresseeritud 18.09.2020 menetlusdokumendist (tl 68, 2 lk teine lõik), et „kostjad võtavad omaks, et eksisid kahe pretensiooni ja ülesütlemisavalduse esitamisel. Kostjate eksimus väljendub selles, et osundatud dokumendid olid esitatud vale isiku nimel ehk kostja 1 asemel oli esitajaks Edisoft Estonia OÜ. Samuti ei ole osundatud dokumentide adressaatide hulgas Rapavis OÜ-d, sest adressaatideks on R. S. ja Docura OÜ. Kostjad möönavad, et korrektne oleks olnud esitada need dokumendid kostja 1 nimel ja adresseerituna Rapavis OÜ-le“.
69.Hageja poolt kohtule esitatud tsiviilasjas 2-20-3374 tehtud otsuses (tl 14jj) on kohus tuvastanud, et kostjate 18.09.2020 menetlusdokumendis on avaldatud omaksvõtt, et kostjate viidatud ülesütlemisavalduse, leppetrahvi ja tasaarvestuse avalduse esitas Edisoft Estonia OÜ, kes ei olnud vaidlusaluse lepingu pooleks. Avaldus on saadetud Docura OÜ-le, kes samuti ei olnud lepingu pooleks.
70.Seega on tõendatutud eelviidatud tõenditega ja ka asjas nr 2-20-3374 tehtud otsusega, et kostjad ei ole tõendanud lepingu ülesütlemisest Rapavis OÜ-le. Kostjate väide, et see ülesütlemise avaldus tehti R. S.e, kes on ka Rapavis OÜ juhatuse liige ja seega oli talle kõik teada, ei ole õige, sest ülalviidatud tõendid seda ei kinnita. Nimelt saatis tolle avalduse Edisoft Estonia OÜ (mitte kostja 1) ning see adresseeriti konkreetselt OÜ-le Docura, mis sest et sinna oli juurde kirjutatud R. S.i nimi.
71.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le 28.10.2019 tehtud ülesütlemisavaldus (tl 47) ei toonud kaasa VÕS § 195 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi lepingu nr 20180227 pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ (12818935) ning Rapavis OÜ (12231986). Nii ei saanud see avaldus mõjutada Rapavis OÜ ja Edisoft Group OÜ vahelisi vaidlusalusest lepingust tulenevaid õigussuhteid ega mõjutada ka hageja õigusi, mis ta sai nõude omandamise käigus kostjate vastu. Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le 28.10.2019 (tlk 47) tehtud leppetrahvinõue VÕS 157 lg 1 järgi ei toonud kaasa seetõttu ka õiguslikke tagajärgi lepingu nr 20180227 pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ ning Rapavis OÜ. Nii on õigusliku tagajärjeta ka 28.10.2019 ülesütlemisavalduses sisalduv leppetrahvinõue
72.Kuna Edisoft Estonia OÜ poolt Docura OÜ-le 28.10.2019 tehtud leppetrahvinõue ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu nr 20180227 pooltele, kelleks on Edisoft Group OÜ ning Rapavis OÜ, siis ei ole ka 28.10.2019 ülesütlemisavalduses sisalduv tasaarvestusavaldusel hageja nõuet lõpetavat tagajärgi.
73.Lisaks peavad lepingu kehtivaks ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks olema täidetud lepingu ülesütlemise, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise ja tasaarvestuse tegemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Antud juhul puuduvad lepingu nr 20180227 ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks formaalsed eeldused, kuna vastavaid tahteavaldusi ei ole tehtud lepingu poole poolt teisele lepingu poolele ega ole teisele lepingu poolele kätte toimetatud, st Edisoft Group OÜ ei ole vastavaid tahteavaldusi teinud Rapavis OÜ-le.
74.Kostjad ei ole lepingu nr 20180227 ülesütlemiseks, leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks ja tasaarvestuse tegemiseks vajalikke materiaalsete eelduste olemasolu tõendanud. Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise eelduseks on lepingulise kohustuse rikkumine teise lepingupoole poolt (VÕS § 196 lg 1-3, 158 lg 1). Kostjad väidavad, et Docura OÜ rikkus konkurentsilepingut ja et see on märgitud 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides (kostjate vastuse lisad 1 ja 2, tl 37, 45) ja et need adresseeriti ka R. S.e, kes oli Rapavise OÜ juhatuse liige.
75.08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonist nähtub, et need on esitanud jällegi lepingu nr 20180227 pooleks mitteoleva Edisoft Estonia OÜ. Nimelt on need koostatud Edisoft Estonia OÜ blankettidel, need on alla kirjutanud Edisoft Estonia OÜ prokurist ja kirjades pole ühtegi viidet kostjale 1 või sellele, et need oleks tehtud kostja 1 nimel. Edisoft Estonia OÜ ja OÜ Docura vahelisest kirjavahetusest nähtub, et need kirjad on saadetud e-postilt xxxx, sisaldavad Edisoft Estonia OÜ andmeid ning kirjade alla kirjutatud „S. K., „Edisoft Estonia OÜ tegevdirektor“ (tl 49jj). Lepingu rikkumisest tuleb teatada lepingu poolele. Kostjate väide, et need on saadetud R. S.e, kes on Rapavis OÜ juhatuse liige ja seega oli talle kõik teada, ei ole põhjendatud, sest ülalviidatud tõendid seda ei kinnita. Nimelt saadeti need Edisoft Estonia OÜ (mitte kostja 1) poolt ning adresseeriti konkreetselt OÜ-le Docurale, mis sest et sinna oli juurde kirjutatud R. S.i nimi.
76.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et sellised kirjad ei oma mingit tähendust Edisoft Group OÜ ja Rapavis OÜ vahelistele lepingust tulenevatele Edisoft Group OÜ ja Rapavis OÜ õigustele, kohustustele, kuna ei ole esitatud lepingu poole poolt teisele lepingu poolele. Seega ei võimalda need järeldada, et lepingust tulenevaid kohustusi oleks rikutud, millest oleks kostja 1 informeerinud teist lepingu poolt ehk OÜ-d Rapavis ja mis võimaldanuks kostjal 1 leping üles öelda, nõuda leppetrahvi ja seda tasaarvestada.
77.Lisaks ei ole 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonides märgitud tegevused konkurentsikeelulepingu rikkumiseks.
78.Lepingu nr 20180227 punktist 5 nähtub, et konkurentsikeelu rikkumise all mõistetakse uute EDI lepingute sõlmimist, kusjuures konkurentsikeelu rikkumisena ei loeta EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne Lepingu nr 20180227 sõlmimist või mis olid sõlmitud Lepingu nr 20180227 punktis 5 nimetatud isikutega. Kostjad pole tõendanud, et Rapavis OÜ, tema juhatuse liige või juhatuse liikmega seotud isikud oleksid sõlminud uued EDI lepingud pärast lepingu nr 20180227 sõlmimist.
79.08.11.2018 pretensioonis nimetatud tegevus ei ole ka konkurentsikeelulepingu rikkumine. Kostjate enda poolt kohtule esitatud kirjavahetusest (kostjate vastuse lisa 4, tl 50 jj) nähtub, et vastates 08.11.2018 pretensioonile, ütles Docura OÜ 14.11.2018 oma e-kirjas, et “kodulehel on jutt pabervaba logistika lahendusest. See pole otse EDI teenust, pigem pabervaba logistika lahendus”. Kostja 08.11.2018 pretensioonile lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmistest ei nähtu, et Docura OÜ oleks pakkunud EDI teenust, sest kirjavahetuses räägitakse üksnes pabervaba logistika lahendusest. Docura OÜ eemaldas nimetatud andmed oma veebilehelt, kuid see ei võimalda järeldada, et Docura OÜ oleks andmete eemaldamisega kuidagi omaks võtnud konkurentsikeelulepingu rikkumise. Ka 14.11.2018 e-kirjas ei pea Docura OÜ pabervaba logistika lahenduse reklaamimist oma veebilehel konkurentsilepingu rikkumiseks, kuid kirjast nähtuvalt oli sekelduste vältimiseks valmis vastava reklaami eemaldama. Pooled ei vaielnud selle üle, et reklaam eemaldati.
80.Ülaltoodu alusel leiab kohus, et 08.11.2018 pretensioonis kirjeldatud tegevus ei ole konkurentsilepingu ülesütlemise aluseks, hoolimata sellest, kas pabervaba logistika lahenduse reklaamimist käsitleda konkurentsilepingu rikkumisena või mitte.
81.Ka 04.10.2019 pretensioonis märgitud tegevus ei ole konkurentsikeelulepingu rikkumine. Kostjad esitasid Docura OÜ 09.10.2019 e-kirja (tl 50jj), kus Docura OÜ on märkinud, et EDI teenuste presentatsioon Luminor pangale oli tehtud enne Lepingu sõlmimist, et tänase kuupäeva (09.10.2019) seisuga on nimetatud ettekanne parandatud ja ei Docura OÜ kajastata EDI teenuste pakkujana. Vastuse kohaselt kajastas Maxima omal algatusel Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuste pakkujate hulgas. Kirjas kinnitati, et Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole koostöölepingut sõlmitud, et tänase kuupäeva (09.10.2019) seisuga kustutas Maxima Docura OÜ nime oma EDI teenuste pakkujate nimekirjast. Docura OÜ 18.10.2019 e-kirjast nähtub, et Docura OÜ ei tee EDI teenuseid klientidele, ei paku EDI teenuseid, ei sõlmi EDI lepinguid klientidega, välja arvatud lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud, täidab EDI lepinguid lepingu p-s 5 nimetatud klientidega lepingutes sätestatud tingimustel ja et tal on olemas ühendus Maximaga nn vanade klientide lepingute täitmiseks vastavates lepingutes sätestatud tingimustel. Lisaks on ta märkinud, et Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole koostöölepingut sõlmitud ning Maxima kajastas iseseisvalt Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuste pakkujatena hulgas. Kirjast nähtuvalt ei ole Docura OÜ teinud ega osuta EDI teenuseid Maxima partneritele, va lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud. Docura OÜ kirja kohaselt on ta palunud Maximal kustutada Docura OÜ EDI teenuste pakkujate nimekirjast, kuna ta ei paku ja ega osuta EDI teenuseid. Hageja esitas kohtule Maxima Eesti OÜ 08.10.2020 kirja, millest nähtub, et 01.01.2018 kuni kirja allkirjastamise kuupäevani, ei ole MAXIMA EESTI OÜ ja Docura OÜ vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut (19.03.21 lisa 4, tl 75).
82.Konkurentsikeelulepingu p-s 5 on pooled kokku leppinud, et konkurentsikeelu rikkumiseks ei loeta EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne konkurentsikeelu lepingu sõlmimist, samuti on toodud EDI teenuse klientide nimekiri, kellega EDI teenuse lepingute täitmine ei moodusta konkurentsikeelu rikkumist.
83.Kostjate poolt kohtule esitatud 18.10.2019 e-kirjas teatas Docura OÜ, et ta täidab EDI lepinguid lepingu p-s 5 nimetatud klientidega lepingutes sätestatud tingimustel ning et
Docura OÜ-l on olemas ühendus Maximaga vanade klientide lepingute täitmiseks vastavates lepingutes sätestatud tingimustel. Hageja poolt kohtule esitatud Valio Eesti AS (on konkurentsikeelulepingu punktis 5 loetletud klientidest) 13.10.2020 kirjast nähtub, et Valio Eesti AS ja Docura OÜ vahel on sõlmitud 2016. aastal EDI teenuste osutamise leping, Valio Eesti AS vahetab e-dokumente Maxima Eesti OÜ-ga Docura kaudu alates 2017.aastast, EDI ühendus Maximaga oli loodud 01.10.2017 (19.03.21, lisa 5,tl 77).
84.Seega kinnitavad ülalviidatud tõendid, et teenust osutatakse varasemate lepingute alusel, mis pole konkurentsikeelulepingu rikkumine.
85.Hageja märkis, et alusetu on 04.10.2019 pretensioonis toodud etteheited, et justkui oleks tehtud EDI teenuste presentatsiooni Luminor pangale ja see on üles laetud pilve aadressil: https://prezi.com/p/rymw0b_d1j1o/docura/“. Hageja märkis, et kui vajutada pretensioonis viidatud lingile, ei tule sealt „presentatsiooni Luminor pangale“. Vastupidist pole kostjad tõendanud.
86.Kokkuvõtvalt ei ole käesolevas vaidluses tõendatud, et oleks esinenud konkurentsikeelu rikkumine, mis andnuks aluse leping üles öelda VÕS § 196 lg 2 järgi, sealjuures teha seda ilma selleta, et kostja 1 (õige lepingu pool) oleks andnud eelnevalt võlgnikule (õigele lepingu poolele) tähtaja rikkumise lõpetamiseks ja mis ei andnud tulemusi. Seega ei tõusetu üldse küsimust kostja 1 õigusest nõuda leppetrahvi, muud tasu ja seda tasaarvestada.
87.Kohus peab põhjendatuks õigusrahu huvides märkida seoses kostjate vastuväidetega järgmist.
88.Kostjad väitsid, et hageja on Rapavis OÜ eriõigusjärglane konkurentsikeelulepingu järgi ja et kostja 1 saab esitada kõiki väiteid hageja vastu, mis tal oli esialgse võlausaldaja vastu, seega saab ta leppetrahvi nõude tasaarvestada.
89.VÕS § 179 lg 1 järgi võib lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 järgi loetakse lepingu ülevõtmisega, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.
90.Kohtule esitatutud lepingust nähtub, et hagejale on loovutatud Edisoft Group OÜ ja Rapavis OÜ vahel 03.03.2018 sõlminud lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded kostja vastu, mitte leping tervikuna. Seega ei ole hagejale üle läinud kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused VÕS § 179 lg 1, 2 mõttes, vaid üksnes nõuded kostja 1 vastu. See omab aga tähendust. Nimelt. Kui lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded kostja 1 vastu on küll läinud üle hagejale, jäi selle lepingu pooleks ikkagi Rapavis OÜ, kellelt on kostja 1 õigustatud nõudma lepingust nr 20180227 tulenevate kohustuste täitmist ja seda konkurentsikeelu seadmise lepingu järgi kuni 02.04.2019 kui kostja 1 sai Rapavis OÜ ülesütlemise avalduse kätte. Kuna leping ei ole hagejale üle läinud, siis hageja ei ole lepingu nr 20180227 pool ja tal ei ole seetõttu VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kostja 1 ees lepingust nr 20180227 tulenevaid kohustusi. Lepingust nr 20180227 tulenevad kohustused on Rapavis OÜ-l, kelle poolne konkurentsikeelulepingu rikkumine ei ole tõendatud. Kui kostjad leiavad, et Rapavis OÜ ei ole täitnud kohustusi nõuetekohaselt, siis on kostjatel õigus esitada vastavaid nõudeid Rapavis OÜ vastu.
91.VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 171 lg 3 p 2 võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.
92.Seega sai kostja 1 esitada hageja nõude vastu VÕS § 171 lg 1 järgi üksnes neid vastuväiteid, mis tal olid OÜ Rapavis vastu nõude loovutamise ajal.
93.Lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded olid loovutatud hagejale 31.01.2020 (tl 12), milles vaidlus puudus. Kostja 1 sai selle kätte 07.02.20, milles vaidlus puudub (tõendab ka Omniva saadetiste väljavõte, tl 13). Seega, kui kostjal 1 tekkis pärast 31.01.2020 Rapavis OÜ vastu suunatud vastuväite, milleks kostja 1 on pidanud nii 18.10.21 leppetrahvi nõuet (tl 94) ja 19.05.2022 (tl 128) leppetrahvi nõuet, siis ei saa seda vastuväidet hageja nõude vastu esitada VÕS § 171 lg 1 järgi ega § 171 lg 3 p 2 alusel ka tasaarvestada.
94.Lisaks märgib kohus, et 18.10.21 avaldusest ei nähtu, et kostja 1 nõuaks üldse leppetrahvi, veel vähem ei nähtu, et millise rikkumise eest ja millist konkreetset ja kui suurt vastaspoole nõuet tasaarvestatakse. On küll viide lepingu sättele (p 5), kuid milles rikkumine kui selline seisneb, ja millises ulatuses on väidatavalt vastaspool saanud alusetult tasu, ei nähtu. Kostja 1 on viidanud vaid sellele, et ta tasaarvestab Tervio OÜ poolt Edisoft Group OÜ-lt nõutavat summad Edisoft Group poolt tasutud konkurentsikeelu tasuga kohtuasjas nr 2-20-18195, summasid ise nimetamata. Selline tahteavaldus ei vasta VÕS § 197 lg 1, 2, § 198 tasaarvestusavalduse sisule ja mõttele, kuivõrd ei ole selge, mis ulatuses nõuded siis vastastikku lõpevad, sest tasaarvestusavaldus, sõltumata, kus seda tehakse (kohtumenetluses või ei), tehakse ikka teisele poolele ja üheselt ja selge tahteavaldusena. Kostjate väited, et seda avaldust võiks vaadelda sellisel juhul konkurentsikeelu tasu nõudena, on alusetu ja vastuoluline. Nimelt jääb ebaselgeks, millise konkreetse rikkumise eest siis kostja 1 hagejalt tasu tagasi nõuab ja mis ulatuses. Nagu kohus märkis, viitest lepingu sättele ei piisa rikkumise kirjeldamiseks. Samas ei ole kohtu arvates võimalik olukord, kus kostja 1 väidab kohtumenetluses, et ta nõuab leppetrahvi aga alternatiivselt on see muu tasu, mille ta tasaarvestab. Oma tahteavaldus tuleb saata teisele lepingu poolele ja see peab olema teisele poolele selge. Kui kostja 1 tasaarvestab vastaspoole nõude oma leppetrahvinõudega, siis kostja 1 ju tegelikult (sisuliselt) täidab oma kohustust (ei keeldu kohustuse täitmisest), sest ta ju tasaarvestab selle vastaspoole nõude oma väidetava nõudega. Kui aga kostja 1 väidab, et see on mingi konkurentsitasu, mille on teine lepingu pool saanud alusetult ja mille tõttu on kostjal 1 teise poole vastu nõue, siis, tasaarvestades oma nõuet hageja nõudega, kostja 1 ju tegelikult justkui täidaks hageja nõuet (hageja nõuab hagis nõude loovutamise tasu ja konkurentsi tasu). Järelikult ei ole võimalik pidada 18.10.21 tehtud avaldust kuidagi konkurentsitasu nõudeks nagu kostjad alternatiivselt väitsid, seda enam et see avaldus on ise ebaselge.
95.Lisaks märgib kohus, et 19.05.22 (tl 128) avaldusest nähtub, et kostja 1 nõuab leppetrahvi, kuid millise rikkumise eest ja millist konkreetset ja kui suurt vastaspoole nõuet ta tasaarvestab (enda nõue on mitte üle 35000 €), on ebaselge. On küll viide lepingu sättele (p 5), kuid milles rikkumine kui selline seisneb, ja millises ulatuses on vastaspool väidatavalt saanud alusetult tasu, ei nähtu. Kostja 1 on viidanud vaid sellele, et ta tasaarvestab Tervio OÜ poolt Edisoft Group OÜ-lt nõutava summad Edisoft Group OÜ-le kuuluva leppetrahvi nõudega kohtuasjas nr 2-20-18185, so Group OÜ polt tasutud konkurentsikeelu tasuga, kuid mitte üle 35000 €. Ka see tahteavaldus ei vasta VÕS § 197 lg 1, 2, § 198 tasaarvestusavalduse sisule ja mõttele, kuivõrd ei ole selge, mis ulatuses nõuded siis vastastikku lõpevad. Neid mõlemaid eelviidatud leppetrahvi nõudeid ei sisuta ka kostjate esialgses vastuses toodud väide, et neil (kostjal 1) on hageja vastu nõue 21666,67 €.
96.Täiendavalt märgib kohus, et 28.10.19 (tl 47) leppetrahvi nõue (enne nõude loovutamist hagejale) on tehtud mitte kostja 1 poolt vaid Edisoft Estonia OÜ poolt ja seda ka mitte Rapavis OÜ-le (mitte lepingu pooleks oleva isiku poolt mittelepingu pooleks olevale
isikule, vt otsus üleval pool), mistõttu ei ole sellel üldse tasaarvestuslikku tähendust vaidlusaluse lepingu poolte vahelistes suhetes.
97.Kohus märgib täiendavalt järgmist. Isegi kui leida, et Docura OÜ (lepingu p 5 järgi ei tohi R. S. Docura kaudu teatud tingimustele konkurentsi teha) on väidetavalt 14.11.18 e-kirjas (tl 49p) või mõnes muus varasemas kirjas märkinud, et veebilehekülje muutmisega ei rikuta konkurentsi tingimusi, millega on rikkumise justkui omaks võtnud, siis need väidetavad leppetrahvi nõuded 18.10.21 ja 19.05.22 (tl 94, 128) on tehtud VÕS § 159 lg 2 järgi pärast mõistlikku tähtaja möödumist väidetavast rikkumisest. Nimelt on möödunud mõlemal juhul mitu aastat (esimesel juhul peaaegu 3 aastat ja teisele juhul pea 3,5 aastat). Nii on kostja 1 leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. V Võlg, viivis
98.Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt oli 09.12.2020 oli kostjatel on tasumata a) konkurentsikeelu tasuna 25.03.2020 makse 1060,61 eurot, b) nõude loovutamise lepingust 25/03/2020, 25/04/2020, 25/05/2020, 25/06/2020, 25/07/2020, 25/08/2020, 25/09/2020, 25/10/2020 ja 25/11/2020 maksed kokku 5454,54 (606,06*9) eurot, c) 19.03.21 seisuga oli tasumata ka 25/12/2020, 25/01/2021, 25/02/2021 maksed kokku 1818,18 eurot, siis on kostja 1 rikkunud lepingu nr 20180227 p-des 4, 4.2, 4.3 tulenevevat tasu maksmise kohustust 8 333,33 eurot ning kostja 2 on rikkunud käenduslepingu p-st 2.1 tulenevat kostja 1 kohustuse täitmise tagamise kohustust. Kostjad on lisaks kohustuse täitmisega viivituses. Tegemist on kostjate poolt kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes.
99.Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt VÕS § 76 lg 1, 2, 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, § 142 lg 1, 2, § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmist 8333,33 eurot, viivist. Viivis on 19.03.21 seisuga vaidlustamata asjaolude järgi 385,55 €, mida hageja saab kostjatelt solidaarselt nõuda. Vastavalt TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt viivist alates 20.03.19 võlgnetavalt võlalt /8333,33 eurot/ kuni kohustuse täitmiseni.
100.Hagi on tõendatutud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt hageja kasuks 8333,33 eurot, viivist 385,55 €, alates 20.03.19 võlgnetavalt võlalt viivist /8333,33 eurot/ kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg1 2. lauses sätestatud määras. VI Muud väited, dokumendi menetlemata jätmine
101.Kohus ei pea andma hinnangut sellele, kas ja kuidas on kostjal 1 võimalik nõuda konkurentsitasu tagasi ehk kas makstud tasu saab tagasi nõuda, keelduda etteulatuvalt selle tasumisest, kas vajalik oli rikkumise korral leppetrahvi saamiseks leping üles öelda, sest kohus tuvastas, et konkurentsikeelu rikkumist ei olnud, lepingut ei olnud kehtivalt üles öeldud, leppetrahvi nõuet ei saanud esitada ja tasaarvestust ei saanud teha. Seega ei pea kohus täiendavalt hindama lepingu p-des 6, 7 sätestatut. Kostjad esitasid tsiviilasjas 2-20-3374 tehtud Tallinna Ringkonnkohtu otsuse (tl 88), kuid see tõend puudutab kohtu käsitlusi sellest, milliseid väiteid esitasid kostjad tolles menetluses ja millele nad apellatsioonikohtumenetluses tuginesid. Sellel pole vaidluses aga tähtust.
102.Kohus võttis poolte tõendid vastu korraldaval istungil 11.05.22 (tl 120) ja andis kostjatele tõendite, vastuse esitamise aja 27.05.22, millele hagejal oli võimalik vastata
14.06.22.Kostjad vastasid 27.05.22, hageja vastas 14.06.22. Kohus andis 15.06.2022 (tl 140, e-kiri) pooltele selgitused, teatas eelmenetluse lõpetamise aja 05.08.22. Kostjad esitasid 05.08.22 oma seisukohad ja tõendid, millele hageja sai vastata 05.09.22 (tl 163). Kohus määras 04.10.22 kirjaliku menetluse (tl 168), andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teise poole kuludele vastamiseks (14.10.22 ja 26.10.22). Kostjad esitasid 14.10.22 dokumendis oma lõplikud seisukohad. Hageja palus jätta see tähelepanuta, kuna on esitatud pärast tähtaega.
103.Kohus jätab menetlemata TsMS § 331 lg 1 järgi kostjate 14.10.22 dokumendi „Lõplikud seisukohad“, kuna selle esitamise tähtaeg on möödunud ja põhjendust, miks ei saanud kõiki seisukohti esitada eelmenetluses, ei ole esile toodud ning menetlemine tooks kaasa hagejale õiguse sisuliselt nendele vastata (anda vastav tähtaeg) ja võiks põhjustada otsuse avaldamise aja edasilükkamist. VII Menetluskulud
104.TsMS § 162 lg 1, 2,§ 165 lg 3 alusel jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostjate menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud, § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud.
105.Hageja kulud on 14.10.22 (tl 176) dokumendid järgi riigilõiv 550 € ja lepingulise esindaja kulud 2250 €, tunnitasu määr 120 €, pluss käibemaks 20%. Esindajal kulus aega esindustööle 18 tundi ja 45 min (hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, vastuse koostamine, ettevalmistus istungiks ja sellel osalemine /3 tundi kokku/, kostja 27.05.22, 05.08.22 vastusega tutvumine, nendele vastamine, 14.10.22 dokumendi koostamine). Kostjate esindaja on kulude nimekirja kätte saanud 21.10.22, vastuväiteid pole esitanud.
106.Kohus, kontrollides hageja menetluskulude nimekirjas tehtud töid, leiab, et need on olnud vajalikud, on kooskõlas asja materjalidega. Esindaja tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi 2250 €. Hageja on tasunud lõivu 550 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks 2800 € ning nendelt tuleb välja mõista ka hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.11.2022 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.