Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue CityBee Eesti OÜ (hageja) esitas 03.05.2023 kohtule hagi V A (A, kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.11.2019 lepingu nr. xxxx läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee, konto loomise teel ning kostja nõustus samuti CityBee kasutustingimustega. Kostja kasutusse anti sõiduk xxxx (riiklik nr xxxx). Üldtingimuste punktis 4.13. on sätestatud kasutaja vastutus sõiduki kasutamise ajal toimepandud õigusaktide rikkumiste ja kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest. Kui sõidukit kasutatakse mittenõuetekohasel viisil või muul moel rikutakse liiklusnõudeid, ja sellest tulenevalt kannab hageja kahju, kohustub kasutaja need kahjud hüvitama. Üldtingimuste punktis 4.14. sätestab leppetrahvi mistahes kohustuste täitmata jätmise, rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest. Hinnakirjas on märgitud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, narkootiliste ja muude psüühilist seisundit mõjutavate ainete mõju all leppetrahv 2000 eurot. Politsei- ja Piirivalvemetile (PPA) tehtud päringu kohaselt tuvastati sõiduki xxxx juhil 10.04.2020 joove ja 22.04.2020 kirjaga on hageja esitanud kostjale kahjunõude nr. xxxx, mille kohaselt pidi kostja tasuma vastavalt hageja hinnakirjale sõiduki joobes juhtimise eest leppetrahvi summas 2000,00 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja põhivõlg on summas 2000,00 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel. Hageja on teinud kulutusi sissenõudmisele kogusummas 50,00 eurot. Hageja saatis 27.10.2022 esimese tasulise kirja, 11.11.2022 teise tasulise kirja ning 1.12.2022 kolmanda tasulise kirja. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud summas 10 eurot sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras. Hageja arvestab põhinõudelt viivist alates 3.05.2020 kuni hagi esitamiseni 3.05.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 8.15 kogusummas 1096,00 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi, sest hageja ei ole leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud. Kostja ei ole hagejalt saanud kirju, mis oleksid seotud leppetrahvi nõudega. Hageja sai PPA vastusest hiljemalt 26.05.2020 teada, et sõiduki xxxx juhil tuvastati 10.04.2020.a. joove. PPA ei kinnita, et juhiks oli kostja. Kokkulepe leppetrahvi kohta on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses, sest see on ebamõistlikult kahjustav. Leppetrahvi summas 2000 eurot ei saa lugeda mõistlikuks leppetrahviks, sest isegi liiklusseaduse § 224 lg 1 ja 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Seega liiklusseadusest tulenev maksimaalne trahv on 1200 eurot ja ei ole võrreldav leppetrahvi suurusega. Põhinõude puudumisel puudub ka õigus viivisele. Juhul, kui kohus leiab, et tüüptingimus ei ole tühine ja hageja võib leppetrahvi nõuda, palun alternatiivselt kohaldada § 162 lg 1 ja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Menetluse käik Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissiks 23.08.2023 ja andis selgitused tõendamiskoormuse osas 12.10.2023 kirjaga. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 444 lg 2 järgi saab kohus lihtmenetluses teha lihtsustatud otsuse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki kasutamise lepingu ning lepingu osaks said ka hageja poolt koostatud üldtingimused, mis on tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõistes. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tüüptingimus, mis sätestab leppetrahvi kohustuse ja suuruse on kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, samuti vaidlevad pooled selle üle ,kas hageja on oma leppetrahvi nõude esitanud õigeaegselt. Kostja on vaidlustanud faktilise asjaoluna joobes juhtimise. Esmalt võtab kohus seisukoha tüüptingimuse kehtivuses osas ja seejärel tuvastab faktilised asjaolud ja võtab seisukoha leppetrahvi osas. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel ja kohustuse täitmisega viivitamisel viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. VÕS § 158 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida leppetrahvis ning VÕS § 159 lg 2 järgi minetab võlausaldaja leppetrahvi nõudeõiguse, kui see ei ole maksma pandud mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on siinkohal sisustamata õigusmõiste, mille pikkus oleneb kohustuse olemusest. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus, kui sellega nähakse eette ebamõistlikult suur leppetrahv. Kohtule esitatud pooltevahelisest lepingust (dtl 35-46) nähtub, et pooled on p 4.14. kokku lepingu leppetrahvis ning hageja hinnakiri (dtl 49) sätestab leppetrahvi suuruseks joobes juhtimise korral 2000 eurot. Kostja on leppetrahvi suuruse proportsionaalsuse osas välja toonud, et liiklusseadus sätestab joobes juhtimise eest väiksema trahvi, kui on kokku lepitud leppetrahv ning seetõttu on leppetrahv liigselt kahjustav või alternatiivselt, tulek seda vähendada. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Joobes juhtimine on äärmiselt raskete tagajärgedega seaduserikkumine, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed mitte üksnes hageja varale, vaid ka liikluses osalejate elule, tervisele ja varale, seega võivad sellest olla kahjustatud kolmandad isikud, kes ei ole seotud lepinguga.

Kostja võrdlus liiklusseaduses kehtestatud trahvimääraga on kohatu, sest eraõiguslikes suhetes võivad pooled kokku leppida teistsugustest sanktsioonides, kui avalik õiguslikud määrad. Avalik õiguslikud trahvimäärad peavad olema kooskõlas teiste liiklusrikkumistega ja üldise karistuspoliitika põhimõtetega, lisaks on võimalik avalik õiguslikes suhetes kohaldada ka lisakaristusi ja muid sanktsioone nagu näiteks juhtimisõiguse peatamine. Leppetrahvina kohaldatav sanktsioon peab olema oma olemuselt nii preventiivne kui ka otseselt kahju korvav, seega on selle teised eesmärgid, kui avalik õiguslikul trahvimääral. Kohtu hinnangul on leppetrahvi kui selline ja selle määr pooltevahelises lepingus kehtiv. Kohtule on esitatud PPA kiri (dtl 52), mille kohaselt on info kostja joobes juhtimise kohta edastanud hagejale 26.05.2020. Sõiduki xxxx juhil tuvastati 10.04.2020 joove. Pole vaidlust, et kostja oli sõiduki xxxx kasutaja vaidlusalusel ajaperioodil ning tal puudus lepingu alusel õigus juhtimist üle anda. Kostja ei ole ka tõendanud seda, et sõiduk oleks olnud kolmanda isiku kasutuses. Hageja on 22.04.2020 kirjaga (dtl 53) esitanud kostjale kahjunõude nr. xxxx kostja poolt lepingus kontaktaadressil märgkitud e-posti aadressil. Kohus leiab, et seega on hageja TsÜS § 69 lg 2 mõttes kostjale oma tahteavalduse teatavaks teinud, sest kostja e-posti aadressile saadetud kirjaga on see kostja võimu alla jõudnud ning kostjal oli mõistliku pingutusega, nagu näiteks postkasti avamine, võimalik selle sisu kindlaks teha. Kohtu hinnangul ei ole hageja minetanud leppetrahvi õigust, sest on edastanud leppetrahvi nõude mõistlik aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. Rikkumine toimus 10.04.2020 ning kiri on edastatud 22.04.2020. Kaheteistkümne päevane nihe on kohtu hinnangul tavapäraselt mõistlik arvestades, et hageja on äriühing, mille puhul teenusepakkumisega seostud protsessid võtavad teatud minimaalse aja. Kohtu hinnangul puudub ka alus leppetrahvi vähendamiseks. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaks tema raskele majanduslikule olukorrale. Samuti on kostja rikkumine- alkoholijoobes juhtimine, objektiivselt võttes asjaolu, mille tekkimine oli täielukult kostja kontrolli alla. Kostja otsustas istuda joobeseisundis rooli. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma ka sissenõudmistasu VÕS § 1132 lg 1 ja 2 p 3 järgi, sest hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks. Kohtule esitatud e-kirjadest (dtl 56-61) on näha, et hageja on pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud ka hagihoiatuse. Kostja väited, t ta ei ole kirju kätte saanud, on paljasõnalised. E-kirjad on saadetud kostja lepingus märgitud aadressil ning kostja ei ole tõendanud, et tema postikasti teenus oleks olnud takistatud või häiritud ning tal puudus juurdepääs oma kirjakastile. Pooled on lepingu p 8.15 kokku leppinud viivise suuruses 0,05% tasumata makselt päevas. Hageja saadetud arvel on kohustuse täitmise tähtajaks märgitud 02.05.2020, järelikult saab viivist VÕS § 113 lg 1 järgi arvestada alates 3.05.2020. Hageja palub välja mõista viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 1307 eurot kohtuotsuse tegemise päevaga ja sealt edasi 0,05% päevas kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on hagi hind 3511 eurot ja see koosneb põhinõudest summas 2000,00 eurot, sissenõudmiskuludest summas 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 1096,00 eurot ja täiendavast viivisest summas 365,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud isik kelle kahjuks tehakse kohtulahend. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis ja TsMS § 177 alusel on võimalik

määrata menetluskuludelt tasumiseks ka viivis. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 455,00 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu on 690,00 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulud mõistlikud ja põhjendatud hageja on koostanud hagiavalduse, pidanud läbirääkimis kostjaga kompromissi saavutamises ja esitaud kohtule täiendava vastuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.