lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-130173/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-130173/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-130173

Tsiviilasi

AS Capital hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6938,97 eurot

Menetlusosalised ja

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht

esindajad

Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline xxx)

esindaja:

Carlo Kask (e-post:

Kostja: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post: xxx). Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja AS PlusPlus Capital taotlus anda hagejale täiendav tähtaeg VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt X hageja AS PlusPalus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 2747,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1034,17 eurot ja viivised põhivõlalt (2747,90 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 2747,90 eurot. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4455,08 eurot, intressid summas 339,20 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivised summas 1128,03 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4455,08 eurot alates 09.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2747,90 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivised summas 340,02 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 2747,90 € alates 13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja ja Bigbank AS (edaspidi Pank) sõlmisid 10.09.2020 Tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-20016088, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5500 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.10.2020 summas 154,07 eurot kuni viimase osamakseni 10.09.2025 summas 153,41 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 25,19% aastas ja krediidi kogukulu 9243,54 eurot. Vastavalt Lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5500 €, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 €, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 € kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtus pank Euroopa Liidu nõuete alusel Eesti Vabariigi rahandusministri kinnitatud valemist.

Kostja ja Pank sõlmisid Lepingu lisa, mille alusel võimaldas Pank kostjale põhiosale maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas krediidi tagastamise aja kuue kuu võrra. Kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud põhiosa tagasimaksetest, kuid pidi tasuma Pangale intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli krediidisumma jääk 4565,18 € ja see kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas, ja lepingu haldustasu 1,50 € kuus. 2 / 11

Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse määr on 26,31% aastas ja krediidi kogukulu 6952,92 € eurot. Vastavalt Lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 4565,18 €, krediidileping kehtib 61 kuud, intress on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 €, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 € kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

Kostja kohustus vastavalt Lepingutingimuste punktile 1 tasuma krediidisumma, intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus osamakseid kuni 10.03.2022, mida Pank arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus Lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.04.2022 osamaksest.

Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 4288,20 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4455,08 €, intressimaksetes 339,20 € ja lepingu haldustasu maksetes 6 €.

Lepingutingimuste p 4.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu võla kohest tasumist juhul, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank 13.06.2022 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 30.06.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Pank lepingu 14.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-postilt suhelnud nii Panga kui ka hiljem Hagejaga.

Panga tingimuste p 5.1.1 teise lause järgi edastab pank kliendile õigussuhete kohta personaalseid teateid panga iseteeninduskeskkonnas, veebilehe, posti või muu sidevahendi (nt e-posti) teel. Panga tingimuste p 5.1.3 kohaselt loetakse personaalsed teated, mis pank on kliendile saatnud, kliendi poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest pangale teadaoleval kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või -numbril on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi abil, kui lepingu üld- või põhitingimustes pole sätestatud selleks muud ajavahemikku. Pank on lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate edastanud Kostjale kostja poolt Pangale teatatud aadressil. Kostja ei ole Panka teavitanud aadressi ja muude kontaktandmete muutmisest. Riigikohus on 29.11.2021 lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 asunud seisukohale, et füüsilisest isikust eemalviibijale saab teostatud tahteavalduse kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudmisest.

TsÜS § 70 sätestab, et juhul, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja leiab, et teate saatmine postiga kostja teatatud aadressil tuleb lugeda tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses.

Vastavalt Lepingutingimuste p-le 5.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. 3 / 11

VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 6938,97 €.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 €. 16.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 11.07.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.

08.08.2022 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile xxx ja e-posti aadressile xxx ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega viivisemäär on 21,90% aastas, s.o 0,0,600% päevas.

Vastavalt Lepingu põhitingimustele on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 422 x 21,90% aastas: Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 4455,08 € * 21,90% aastas = 975,66 €.

Vastuseks hageja järelpäringule vastas Pank, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas Pank kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Pank kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Laenu saamise eesmärgiks oli tarbimine. Kostja igakuine palk oli kokku 504 € neto ja tööandja P. Dussmann Eesti OÜ jusaks olid muud toetused 520 € kuus. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas Pank, et kostja igakuised finantskohustused moodustasid 22 €. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Pank järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 154,07 €.

Lisaks on Pank selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud Kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 10.09.2020 ning kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.

4 / 11

Kostja seisukoht

Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt kostja pole hageja poolt raha saanud. Kui kostja võttis laenu Bigbank AS-lt, oli tal selleks ajaks juba mitu laenu teistest krediidiasutustest. Sellel ajal oli kostja keskmine palk ca 480 eurot kuus. Lisaks olid peretoetus ja kostja poja invaliidsuspension, mis ei saa olla krediidivõimekuse hindamise aluseks. Kostja leiab, et Bigbank ei hinnanud tema krediidivõimekust ega kas kostja on üldse võimeline nende graafikut täitma professionaalselt.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

11.12.2025 on kohtule esitatud taotlus, millele on märgitud allkirjastajaks Y, kuid taotluse on allkirjatanud Carlo Kask. Nimetatud taotluse kohaselt teavitatakse kohut, et 2025 aastast Y ei tööta enam PlusPlus Legal OÜ-s. Lähtuvalt eeltoodust sai taotluse esitaja (eelduslikult Carlo Kask) 11.12.2025 e-toimiku vahendusel kätte kohtu 17.11.2025 määruse, milles kohus andis pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtajad, milline on juba möödunud. Hageja palub kohtul anda hagejale täiendav tähtaeg 24.04.2025 määruse resolutsiooni punktis 2 antud tähtaeg VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks s.o hiljemalt 29.12.2025 ja samaks ajaks lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 24.04.2025 määrusega andis kohus hagejale tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestus esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja Y sai kohtumääruse AET-i kaudu 15.05.2025 kätte. Y ei ole kohut teavitanud, et ta ei esinda enam hagejat. Samuti ei ole hageja kohtu teavitanud, et Y ei esinda enama hagejat. TsMS § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. TsMS § 225 lg 1 kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. Seega kuna kohut ei ole teavitatud sellest, et Y volitused hageja esindaja on lõppenud, Y on AET’i kaudu 15.05.2025 kätte saanud Harju Maakohtu 24.04.2025 määruse, millega kohus andis hagejale tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestus esitamiseks, siis saabus hagejale VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestus esitamise tähtaeg 05.06.2025. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse anda hagejale täiendav tähtaeg VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks hiljemalt 29.12.2025. Harju Maakohtu 17.11.2025 määrusega andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 05.12.2025, samaks kuupäevaks tuli esitada menetluskulude nimekirjad. 17.11.2025 määruse tegemise ajal kohus eeldas, et Yl on volitused hageja esindamiseks ja on seetõttu edastanud 17.11.2025 määruse Yle. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud mõjuvat põhjust, miks ei olnud hagejal võimalik kohut teavitada, et Y volitused hageja esindamises on lõppenud. Hagejale täiendava tähtaja andmine lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks põhjustaks kohtu arvates asja lahendamise viibimist, sest kohus määras 17.11.2025 määrusega kohtuotsuse kuulutamise 5 / 11

ajaks 17.12.2025. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse anda hagejale täiendav tähtaeg lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastab, et kostja ja Bigbank AS vahel on 10.09.2020 sõlmitud Tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-20016088. Lepingu alusel väljastas Bigbank AS kostjale laenud 5000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 € kuus. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.10.2020 summas 154,07 € kuni viimase osamakseni 10.09.2025 summas 153,41 eurot. (dtl 25-34). Kohus tuvastab, et kostja ja Bigbank AS sõlmisid 01.02.2022 Tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-20016088 Lisa 1, mille alusel võimaldas Bigbank AS kostjale põhiosale maksepuhkust kuueks kuuks ja pikendas krediidi tagastamise aja kuue kuu võrra. Kostja oli maksepuhkuse ajal vabastatud põhiosa tagasimaksetest, kuid pidi tasuma Bigbank AS-le intressi ja lepinguhaldustasu. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli krediidisumma jääk 4565,18 € ja see kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel maksetena alates 10.02.2022 kuni viimase osamakseni 10.11.2025. Osamaksete suurus oli 10.02.022 87,59 eurot, 10.2022 summas 79,26 eurot, osamaksed 11.04.2022-10.10.2025 summas 154,24 eurot ja viimase osamakse 10.11.2025 summas 153,.75 eurot. Lepingu lisa põhitingimuste kohaselt jäi intressimääraks 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas, ja lepingu haldustasu 1,50 € kuus. Lepingu lisa järgne krediidi kulukuse määr on 26,31% aastas ja krediidi kogukulu 6952,92 € (dtl 33-39).

Hageja väitel kostja tasus Lepingu alusel osamakseid kuni 10.03.2022, mida BigBank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks ja kostja ei tasunud osamakseid alates 10.04.2022 osamaksest, mistõttu ütles Pank lepingu 14.07.2022 üles. Kohus tuvastab, et ajavahemikus 05.10.2020-08.06.2022 on kostja Pangale tasunud kokku 2752,10 eurot (dtl 184-185). Vaidlust pole selle üle, et pärast 08.06.2022 kostja Pangale põhiosa makseid tasunud ei ole.

Kohus tuvastab, et BigBank AS on 14.07.2022 loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (dtl 41).

Hageja esmase nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4455,08 eurot, intressid summas 339,20 eurot, lepingu haldustasu summas 6 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivised summas 1128,03 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4455,08 eurot alates 09.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasus välja põhivõlgnevus 2747,90 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivised summas 340,02 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 2747,90 € alates 13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

6 / 11

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

10.09.2020 sõlmitud Tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-20016088 kohane krediidi kulukuse määr oli 25,19%. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 10.09.2020 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 31.05.2020 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

33.Hageja on selgitanud, et hageja Pank teostas päringuid automatiseeritud protsessil ja vastused päringutele on salvestatud pangasüsteemi. Hageja poolt teostatud pangasüsteemi väljavõtte 1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 7 / 11

kohaselt teostas Pank vastavad päringud ja sai järgmised vastused: Politsei- ja Piirivalveameti ning Rahvastikuregistri päringu alusel tuvastas Pank, et kostja on eesti resident ja kostjal oli kehtiv dokument. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Samuti puudusid kostjal ametlikud teadaanded ja karistused ja Pank kontrollis kostja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.05.2020 - 09.09.2020 kohta ja tuvastas, et kostjale laekus kahe kuu töötasu P. DUSSMANN EESTI OÜ-lt: 05.08.2020 juuli töötasu summas 524,03 eurot, 04.09.2020 augusti töötasu summas 402,57 eurot ja 08.09.2020 lapsepuhkuse tasu. Pank selgitas täiendavalt, et Panga reeglite kohaselt peab nähtuma pangakonto väljavõttelt vähemalt 2 palgalaekumist kahel järjestikusel kalendrikuul samalt tööandjalt, millest üks peab olema viimasel terviklikul kalendrikuul. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus 2 palgalaekumist 05.08.2020 ning 04.09.2020 kuupäevadel. Täiendavalt võttis Pank arvesse kostja sissetulekuna peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt summas 520 €. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et tal ei ole väljamakseid teistest krediidiandjatelt ega finantskohustuste tagasimakseid. Pank võttis arvesse kostja igakuise finantskohustusena laenutaotlusel märgitud krediitkaardi tagasimakset summas 22 €. Hageja rõhutab, et krediidivõimelisuse analüüsi käigus esitas

kostja ainult enda Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtte ja pank tuvastas, et sellel puudusid teised finantskohustused ja ülekanded teistele arvelduskontodele. Pank on teinud ka lepingu alusel krediidi väljamakse samale arvelduskontole. Pank võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kõik pangale teadaolevad asjaolud, pank ei saanud arvestada asjaoludega, mis ei olnud talle teada ja mida kostja teatavaks ei teinud. Krediidivõimelisuse analüüsi käigus ei tekkinud Pangal kahtlust, et kostjal võib olla teisi pangakontosid. Kõnesoleval juhul on kostja jätnud Pangale krediidivõimelisuse hindamise raames esitamata enda LHV ja SEB pangakontode väljavõtted, milliseid kasutas samal ajal igakuiste finantskohustuste tagasimaksete teostamiseks. Pangal ei olnud teavet, et kostjal on teisi pangakontosid. Nimetatud andmeid ei saa Pank ise teiselt pankadelt küsida, kuna tegemist on pangasaladusega ja teised pangad ei väljasta kolmandatele isikutele enda kliente puudutavaid andmeid ega nende pangakonto väljavõtteid. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud esitamata nimetatud pangakontode väljavõtted tahtlikult, kuna teadis, et nendel kajastuvad tema igakuised finantskohustuste tagasimaksed ja selle tagajärjel on Pank hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Eeltoodust tulenevalt ei rakendu VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatu.

34.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel. Kohtul esitatud tõenditest nähtuval on laenuandja kontrollinud kostja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.05.2020 - 09.09.2020 kohta ja tuvastanud, et kostjale laekus kahe kuu töötasu P. DUSSMANN EESTI OÜ-lt: 05.08.2020 juuli töötasu summas 524,03 eurot ja 04.09.2020 augusti töötasu summas 402,57 eurot ja 08.09.2020 lapsepuhkuse tasu. Täiendavalt on laenuandja võtnud arvesse kostja sissetulekuna ka peretoetust Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt summas 520 eurot. Tuginedes kostja enda poolt laenuandjale esitatud Swedbank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt laenuandaja võttis arvesse kostja igakuise finantskohustusena laenutaotlusel märgitud krediitkaardi tagasimakset summas 22 eurot. Samas kostja on laenutaotluses märkinud, et tal on 3 ülalpeetavat (dtl 53). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et krediidiandja oleks kogunud andmeid kostja majapidamiskulude kohta. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 151-179) ei nähtu kostja üüri- või kommunaalmakseid. Hageja esitatud laenutaotluses (dtl 53) on kostja märkinud elukoha tüübiks üürikorteri. Seejuures ei nähtu laenutaotlusest, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud kostja igakuiste üürimaksete ja kommunaalmaksete suurust. Hageja ei ole esitanud selgitusi 8 / 11

ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud.

35.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
36.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.2 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50% ja alates 01.07.2023 on 4,00%. Eeltoodust tulenevalt ei lisandu põhinõudele intressi.
37.Hageja on 12.10.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on kostja arvelduskontole välja maksnud 5500 eurot (dtl 180). Kostja on lepingu alusel Pangale tagastanud kokku 2752,10 € (dtl 184-185). Hageja poolt tehtud arvestuse kohaselt on Lepingu põhiosa jääk 2747,90 eurot (5500 eurot - 2752,10 eurot).
38.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
39.13.06.2022 on laenuandaja edastanud kostjale tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse kohaselt on kostja poolt laenu andjale tasumata 356,29 eurot, mis koosneb põhiosast 96,34 eurot, intressist 251,78 eurot, lepingu haldustasust 4,50 eurost ja viivisest 3,67 eurot (dtl 40). 14.07.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega ütles hageja leping erakorraliselt üles alates 14.07.2022 (dtl 41).
40.Harju Maakohtu 24.04.2025 määrusega andis kohus hagejale tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestus esitamiseks. Kohus selgitas, et kuna hageja ei ole kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestus, s.o määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis ei ole kohtul võimalik korrektselt hinnata kas laenuandaja ütles 14.07.2022 laenulepingu kehtivalt üles. Kohus märkis, et kohtu esialgse arvestuse kohaselt seoses sellega, et kostja on tasunud laenuandjale 2752,10 eurot, siis ei pruukinud kostjal olla laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise ajaks täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud makseviivituse eeldused, mistõttu ei pruugi laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemine olla kehtiv. Sellisel juhul laenuandaja ja kostja vaheline leping kehtib. 2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 9 / 11

Hageja lepinguline esindaja Y sai kohtumääruse 15.05.2025 kätte, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks hageja VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimaik tuvastada, kas kostjal oli laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise ajaks täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud makseviivituse eeldused ja kas laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv.

41.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pidi Laenuandjale tasuma ajavahemikus 11.04.202210.10.2025 põhiosamakseid kokku summas 5500 eurot ja kostja on tasunud laenuandjale 2747,90 eurot. Vaidlust pole selle üle, et pärast 08.06.2022 kostja Pangale laenulepingust tulevaid põhiosa makseid pole teinud, mistõttu ei ole kostja täitnud enda laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Seega saab hageja nõuda kostjalt lepingu täitmist ajavahemikul alates kostja poolt tasutud viimastest maksetest sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kuni maksegraafiku lõpuni, so kuni 10.10.2025. Seega on laenu põhiosa nõue muutunud sissenõutavaks 11.10.2025.
42.Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa summas 2747,90 eurot.
43.12.10.2023 esitatud alternatiivses nõude kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 340,02 eurot ja viivised alates 13.10.2023 põhinõudelt summas 2747,90 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
44.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50% ja alates 01.07.2023 on 4,00%. 12.10.2023 seisuga kostjal jäi võlgnevus põhisummas 2747,90 eurot. Hageja on esitanud viivisarvestuse, mille kohaselt 12.10.2023 seisuga nõuab hageja kostjalt viiviseid summas 340,02 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus on korrektne. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 2747,90 eurot alates 14.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (17.12.2025) viivised summas 1034,17 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 18.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 2747,90 eurot kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2747,90 eurot.
45.Hageja on nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 35 eurot. VÕS 113 2 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 10 / 11

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

46.Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580).
47.Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtule VÕS § 403 4 lg 7 järgset ümberarvestust, siis sellest tulenevalt ei ole kohtul olnud võimalik tuvastada, kas kostjal oli laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemise ajaks täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud makseviivituse eeldused ja kas laenuandja poolt 14.07.2022 laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas võlausaldajal oli õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud meeldetuletuskirjadega seoses kahju, vaid hageja on nimetanud ainult abstraktsed meeldetuletuskirjade maksumused lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatud piiridest.
48.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmisekulude hüvitamise nõude summas 35 eurot rahuldamata.
49.Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhiosa summas 2747,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1034,17 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 18.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 2747,90 eurot kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2747,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
51.Kuna kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 50 % ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja