Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-16188
Kohtuasi
X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. juuli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7232,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas
5.Mõista Ylt X kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 225 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) võib määruse peale menetlusabi andmise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 27.10.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Ylt (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6685,63 eurot, 26.10.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,72 eurot ning viivise tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates 27.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 02.04.2021 kostja isaga suulise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostja isale laenu 15 000 eurot suvila ostmiseks. 03.10.2021 kostja isa suri ning tema pärijaks on kostja. Pärimisseaduse § 130 lg 1 järgi on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused. 16.02.2022 seisuga oli antud laenust tagastamata 6685,63 eurot. Hageja esitas kostja seaduslikule esindajale 17.08.2022 laenulepingu ülesütlemisavalduse ning laenu tagastamise nõue muutus võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg-st 1 kohaselt sissenõutavaks 19.10.2022.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ühtlasi palus kostja määrata enda huvide kaitseks riigipoolse esindaja.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 04.04.2023 määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva tsiviilasja menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 06.04.2023 määrati advokatuuri poolt kostja esindajaks advokaat Heiki Kuningas.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 27.07.2023 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6685,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 10.10.2022- 26.10.2022 eest summas 11,72 eurot ja perioodi 27.10.2022 – 26.07.2023 eest summas 501,97 eurot ning alates 27.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2447 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.24.10.2023 esitas kostja, riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu, ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale ja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Samuti esitas kostja kohtule menetlusabi saamise taotluse. Tähtaja ennistamise taotluse põhjenduste kohaselt pidi kostja seaduslik esindaja seoses apellatsioonkaebusega esitama menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kostja seaduslik esindaja haigestus 14.08.2023, diagnoosiks oli XXX. Haigestumise tõttu ei olnud kostja seaduslik esindaja võimeline menetlusabi taotlust koostama ning seetõttu laskis kostja seaduslik esindaja mööda tähtaja menetlusabi taotluse esitamiseks ning seoses sellega ka apellatsioonkaebuse
esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja oli haige kuni 10.10.2023, peale mida võttis ta ühendust kostjale riigi õigusabi korras määratud esindajaga ja oli võimeline menetlusabi taotlust koostama.
6.Hageja vaidles tähtaja ennistamisele vastu ja palus jätta taotluse rahuldamata ning mõista kostjalt välja menetluskulu summas 612 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
8.Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tuleb TsMS § 139 lg 2 järgi tasuda riigilõivu. RLS § 59 lg 20 kohaselt tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Käesolevas asjas on hagi hinnaks 7232,20 eurot, millest veerand on 1808,05 eurot. Seega tuleb tähtaja ennistamise avalduselt tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 20 ning lisa 1 järgi riigilõivu summas 315 eurot. Kostja on esitanud kohtule riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse. TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.
9.Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja 3-aastane laps, kellel puuduvad peale riiklike toetuste (toitjakaotuspension 289 eurot ja riiklik peretoetus 80 eurot) muud sissetulekud. Kostjal on arvelduskonto LHV pangas, millel taotluse kohaselt rahalised vahendid puuduvad. Kostja elab koos oma ema ning õega ning nende igakuised eluasemekulud on 300 eurot (sh kommunaalkulud 240 eurot, elekter 60 eurot), kulutused toidule on 300 eurot ja transpordikulud 249 eurot. Arvestades kostjale makstavate toetuste suurust ja kostja kulutusi eluasemele, transpordile ja toidule, ei ole võimalik riigilõivu tasuda kostjale makstavate toetuste arvelt. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand aadressiga XXX, mis on menetlusabi taotluses avaldatu järgi kostja ja tema pere elukohaks. Lisaks kuuluvad kostjale kinnisasjad asukohaga VVV ning asukohaga NNN. Äriregistri andmetel kuulub kostjale osalus Q OÜ-s ning hooneühistu liikmelisus hooneühistus MMM. Asja materjalidest ja registrites avaldatud andmetest võib järeldada, et kostja on saanud vara omanikuks pärimise teel. Kuna kostja on alaealine, on tema vara käsutamine perekonnaseaduse §-st 131 tulenevalt olulises osas piiratud kohtu nõusolekuga. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist varaga, mille müügi arvelt saaks kostja suuremate raskusteta oma menetluskulusid kanda (TsMS § 182 lg 2 p 2). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud vabastada kostja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu summas 315 eurot tasumisest.
10.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse
alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal eelnimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
11.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati vaidlustatud otsus kostja riigi õigusabi korras määratud esindajale ning kostja seaduslikule esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte 27.07.2023. Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 28.08.2023. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse 24.10.2023. Kostja on põhjendanud apellatsioonkaebuse tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et kostja seaduslikul esindajal ei olnud perioodil 14.08-10.10.2023 oma tervisliku seisundi tõttu võimalik koostada menetlusabi taotlust. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu 23.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10 ja 24.01.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Käesolevas asjas on määratud kostjale riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse TsMS § 217 lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluses võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. TsMS § 187 lg-s 6 tulenevalt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eeltoodut on pooltele selgitanud ka maakohus vaidlustatud otsuses. TsMS § 3401 lg 1 tulenevalt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Seega oleks kohus saanud anda kostjale puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) täiendava tähtaja. Asjaolu, et kostja seaduslikul esindajal olid terviseprobleemid ning ta ei olnud seetõttu võimeline menetlusabi taotlust koostama, ei saanud kolleegiumi hinnangul takistada kostjale määratud esindajal tähtaegselt apellatsioonkaebust esitamast ega saa seega olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja taotlus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on palunud nõuda Türi Perearstikeskusest välja tõendi kostja seadusliku esindaja haigestumise kohta. TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata, kuna olenemata kostja seadusliku esindaja haigestumisest ei esine käesolevas asjas TsMS § 67 lg 1 mõistes mõjuvat põhjust apellatsioonitähtaja ennistamiseks.
12.Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p-i 2 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle tagastamiseks.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna kostjale on Pärnu Maakohtu 04.04.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
14.Hageja on seoses tähtaja ennistamise avaldusele seisukoha esitamisega palunud kostjalt välja mõista menetluskulu summas 612 eurot (käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 216 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu ja leidis, et menetluskulu on põhjendatud kuni 1 tunni ja 5 minuti ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud seisukoha koostamisele 2 tundi ja 50 minutit (sealhulgas kohtu kirja ja kostja taotlusega tutvumisele 1 tund ja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund ja 50 minutit). Võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1 tunni ja 15 minuti ulatuses. Arvestades, et küsimuse all on menetlustähtaja ennistamise otsustamine, peab kolleegium põhjendatud tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuga). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks 225 eurot. Hageja on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista menetluskuludelt ka viivis.
15.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 tulenevalt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja on alaealine laps, peab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada kostja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse riigilõivu summas 315 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.