23. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-147778
Tsiviilasi / hagi ese
V. K. (K.) hagiavaldus N. M. (M.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1620 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
V. K. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja R. M.
Kostja
N. M. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja E. M.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
3.Välja mõista N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks viivis põhinõude 1500 (üks tuhat viissada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
4.Toimetada kohtuotsus kätte pooltele, Justiitsministeeriumile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata ekspertiisikulude (käekirjaekspertiis) suuruseks 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja kanda ekspertiisikulud menetluskuludesse.
6.Jätta menetluskulud N. M. (M., isikukood xxx) kanda.
7.Välja mõista N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks riigilõiv 315 (kolmsada viisteist) eurot, ekspertiisikulud 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot.
8.Välja mõista N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks viivis menetluskulude 1772 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
9.Jätta kindlaks määramata ja N. M.lt (M., isikukood xxx) V. K. (K., isikukood xxx) kasuks välja mõistmata V. K. lepingulise esindaja kulu 300 (kolmsada) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ekspertiisikulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata ekspert, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot (TsMS § 159). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et pooled on sõlminud 28.08.2020 võlatunnistuse, millega on kostja tunnistanud kohustust tasuda hagejale 1500 eurot. Hageja on väite tõendamiseks esitanud võlatunnistuse dokumendi (dtl-d 27-28). Dokumendist nähtub järgmine tekst: „Maksan V. K.le 1500 eurot pärast seda kui notar kannab mulle üle 2000 eurot võtme üleandmisel 10.09 – 15.09.2020“ (dtl-d 27-28). Dokumendile on kirjutatud kuupäev 28.08.2020, nimi N. M. ja allkiri (dtl 27). VÕS § 11 lg 4 ls 2 sätestab, et seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 30 lg 2 sätestab, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 11 lg 4 ls 2 ja 30 lg 2 järgi loetakse võlatunnistus sõlmituks, kui selle on allkirjastanud võlgnik. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole võlatunnistuse dokumendil olev allkiri kirjutatud kostja poolt. Hageja andis 15.08.2023 kohtuistungil vande all järgmise seletuse: „Notari juures toimus tehing 28.08.2020. Mina olin ka notari juures. Notariaalses tehingus läks kirja, et maakleriteenus 1500 eurot läheb V. K.le. N. M. palus panna sisse maaklerilepingusse ja kirjutas käsitsi kirja, et maksan V. K.le 1500 eurot pärast seda, kui notar kannab mulle 2000 eurot üle. N. M. kirjutas selle notari juures 2 (7)
tehingu ajal. Kostja kirjutas kogu teksti ise. Ta istus minu kõrval ja kirjutas. Ta istus laua taga notari juures. Motiveeris sellega, et naisel on vaja kogu summat, umbes 72 000 eurot. Dokument, mille kostja kirjutas, oli laua peal. Kostja kirjutas selle dokumendi pastapliiatsiga. Selle dokumendi suurus oli A5“ (dtl 169). Kostja andis 15.08.2023 kohtuistungil vande all järgmise seletuse võlatunnistuse dokumendi (dtl 27) kohta: „Selle dokumendi tekst ei ole kirjutatud minu poolt. See allkiri sellel dokumendil ei kuulu mulle. Ma nägin seda dokumenti esimest korda siis, kui hageja pöördus kohtusse. Kui me olime notari juures, siis hageja ei palunud minult mingit võlatunnistust. Mul puudus mistahes kohustus seda anda“ (dtl-d 173-174). Hageja ja kostja poolt vande all antud seletused on teineteist välistavad asjaolu osas, mis puudutab võlatunnistuse dokumendi kirjutamist ja allkirjastamist: hageja väidab, et kostja kirjutas ja allkirjastas dokumendi, kostja väidab, et ta ei ole võlatunnistuse dokumendi teksti kirjutanud ja dokumenti allkirjastanud. Poolte vande all antud seletuste pinnalt ei ole võimalik seda vastuolu kõrvaldada ega lugeda ühe poole seletusi teise poole omadest usaldusväärsemaks. Kohus arvestab, et mõlema poole seletuse sisu on ilmselt mõjutatud poole huvist asja enda kasuks lahendamise vastu. Seetõttu hindab kohus poolte vande all antud seletusi koosmõjus teiste tõenditega. Kohus määras käekirjaekspertiisi eksperdiarvamuse saamiseks selle kohta, kas võlatunnistuse tekst ja sellel olev allkiri on kirjutatud kostja poolt. Ekspertide E. K. ja L. E. 20.10.2020 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt on 28.08.2020 kuupäeva kandva venekeelse dokumendi kogu teksti väga tõenäoliselt kirjutanud kostja isiklikult (omakäeliselt). Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et 28.08.2020 kuupäeva kandvale venekeelsele dokumendile on allkirja kirjutanud väga tõenäoliselt kostja isiklikult (omakäeliselt) (dtl 241). Ekspertide arvamuse skaalast nähtuvalt tähendab hinnang „+3 VÄGA TÕENÄOLISELT SAMA KIRJUTAJA“ seda, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on väga tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust) puuduvad või on neid väga vähe (dtl 245). Kohtu hinnangul on ekspertide poolt eriteadmiste kasutamise viis ja selle abil arvamuseni jõudmine kirjalikust eksperdiarvamusest selgesti jälgitav ning vastuoludeta (dtl-d 238-245). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annavad alust kahelda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspertide eriteadmistes ja usaldusväärsuses. Eksperdiarvamuse ja hageja vande all antud seletuse vahel puuduvad vastuolud. Hageja on avaldanud, et kostja kirjutas ja allkirjastas võlatunnistuse dokumendi, eksperdid on seda väga tõenäoliseks pidanud. Eeltoodut arvestades saab eksperdiarvamust kui usaldusväärset tõendit koos hageja seletusega hinnates lugeda usaldusväärseks ka hageja antud seletuse. Ekspertide arvamuse kohaselt esineb väga väike tõenäosus, et kirjutajaks ei ole kostja. Kohtu hinnangul kõrvaldab hageja seletus võimaluse, et kirjutajaks ei ole kostja. Kohus leiab, et hageja võlatunnistuse dokumendi, hageja vande all antud seletuse ja ekspertide arvamusega on tõendatud võlatunnistuse dokumendi (dtl-d 27) kirjutamine ja alla kirjutamine kostja poolt. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikus vormis võlatunnistus VÕS § 30 lg-te 1 ja 2 mõistes. Kostja on andnud vande all seletuse, mis on vastuolus ekspertide arvamusega, sest kostja on välistanud igasuguse võimaluse, et võlatunnistus on tema kirjutatud ja allkirjastatud, kuid eksperdid on jõudnud arvamusele, et võlatunnistuse kirjutamine ja allkirjastamine on väga tõenäolised. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada kostja seletusi koos teiste tõenditega hinnates. Kohus leiab, et kostja seletuses sisalduv väide hagi aluseks oleva asjaolu puudumise kohta võib olla esitatud lähtudes huvist hagi rahuldamata jätmise vastu. Kohus on seisukohal, et tõendi vastuolu teiste tõenditega annab aluse lugeda tõend tervikuna ebausaldusväärseks. Kohus jätab seetõttu kostja vande all antud seletuse arvestamata, sest see on ilmselt ebausaldusväärne (TsMS § 238 lg 5).
2.Pooled ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte ühine tegelik tahe konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimiseks (vt RKTKo 3-2-1-124-14 p 28, RKTKo 3-2-1-103-16 p 18). Hageja on põhjendanud võlatunnistuse andmist sellega, et hageja on osutanud kostjale maaklerteenust ja summa näol on tegemist tasuga teenuse eest. Eeltoodut arvestades on pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu. 3 (7)
3.Deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (vt RKTKo 12.03.2015 3-2-1-149-14, p 13; RKTKo 24.03.2017 3-2-1-103-16, p 21). Võla puudumise põhistamisest TsMS § 235 tähenduses ei piisa, vaid see tuleb tõendada (vt RKTKo 24.03.2017 3-2-1-103-16, p 21). Kostja esitatud veebilehel www.okidoki.ee olevate müügikuulutuste väljatrükid ei sisalda teavet selle kohta, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu maksmist (dtl-d 88-91). Kostja poolt korteri müügikuulutuse avaldamine ei tõenda seda, et samaaegselt kostja enda poolt kuulutuse avaldamisega on hageja kostjale teenust osutanud. Kohus on jätnud kostja vande all antud seletuse tervikuna arvestamata, sest see on ilmselt ebausaldusväärne. Seetõttu ei hinda kohus kostja seletust tõendina. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud võla puudumist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlatunnistuses märgitud 1500 euro tasumise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot.
4.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude 1500 eurot tasumata osalt alates otsuse jõustumisest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Seetõttu on hagiavaldus viivise tasumise nõudes põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1500 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1500 eurot.
5.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 159 lg 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 151 lg 2 lause 3 sätestab, et riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Ekspertiisi määramise ja teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg 5 sätestas, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Hagimenetluses riikliku ekspertiisiasutuse tehtud ekspertiisi tegemise kulud määrab kindlaks kohus, kes otsustab ühtlasi ekspertiisikulude menetluskuludesse kandmise. KES § 26 lg 3 sätestas, et ekspert lisab kohtule, prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi, milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend. KES § 261 lg 1 sätestas, et ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna 4 (7)
korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 261 lg 3 sätestas, et ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu. KES § 277 p 9 sätestas, et käekirjaekspertiisi hind ühe isiku kohta on 282 eurot. Kohtule esitatud õiend ekspertiisi maksumuse kohta sisaldab KES § 26 lõikes 3 sätestatud andmeid. Ekspertiisi maksumus vastab seaduses sätestatud suurusele. Seetõttu määrab kohus kindlaks ekspertiisi tegemise kulud ja kannab need menetluskuludesse.
8.TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
9.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 315 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.
10.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud eksperdi- ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on kulud 282 eurot ette tasunud (TsMS § 148 lg 1). Kohus määras eelnevalt kindlaks ekspertiisikulude suuruse 282 eurot. Kohus leiab, et tegemist on olnud vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, kuivõrd see on olnud vajalik eksperdiarvamuse saamiseks, mida hageja on soovinud tõendina kasutada.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele (dtl 256). Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 14,75 tundi. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 1475 eurot hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: 05.12.2022 kliendi konsulteerimine, ajakulu 1 tund, 17.01.2022 hagimaterjalidega tutvumine, ajakulu 1 tund; 21.01.2023 hagiavalduse koostamine, ajakulu 2,5 tundi; 28.02.2023 kostja vastusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 03.03.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja vastusega, ajakulu 1 tund; 17.05.2023 kostja täiendava seisukohaga tutvumine ja selle analüüs, ajakulu 2 tundi; 18.05.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja täiendava seisukohaga, ajakulu 1 tund; 30.05.2023 kostja vastuväidetega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; 24.07.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt ekspertiisitaotlusega, ajakulu 0,5 tundi; 14.08.2023 kliendi konsulteerimine enne kohtuistungit, ajakulu 1 tund; 31.08.2023 kohtuistungi protokolliga tutvumine, ajakulu 1 tund; 16.10.2023 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 23.10.2023 ekspertiisiaktiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 26.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 1 tund. Kohus leiab, et kliendi nõustamine, asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine (ajakulu kokku 4,5 tundi) on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 1,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. 5 (7)
Kohus leiab, et kostja vastusega tutvumine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 2 tundi. Kostja vastuse vähest mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja vastusega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et kostja täiendava seisukohaga tutvumine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 3 tundi. Kostja täiendava seisukoha mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 2,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja seisukohaga tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 2,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et kostja vastuväidetega tutvumine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 0,75 tundi. Kostja vastuväidete mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja vastuväidetega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 0,75 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kliendi nõustamine enne kohtuistungi toimumist (ajakulu 1 tund) on vajalik toiming, arvestades seda, et hageja osales ilma esindajata kohtuistungil isiklikult. Tsiviilasja materjalide mahtu ja asja õiguslikku keerukusastet arvestades on nimetatud toimingu tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kliendi nõustamiseks kulunud 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kohtuistungi protokolliga tutvumine (ajakulu 1 tund) on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalik toiming. Kohtuistungi kestust, istungil toimunud arutelu ja poolte vande all ülekuulamist arvestades on 1 tund protokolliga tutvumiseks mõistlikult vajalik aeg. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja protokolliga tutvumiseks kulunud 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kohtumäärusega ja tõendiga tutvumine (ajakulu 1,5 tundi) on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamiseks vajalikud toimingud. Dokumentide mahtu arvestades on 1,5 tundi tutvumiseks mõistlikult vajalik aeg. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja kohtumäärusega ja tõendiga tutvumiseks kulunud 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja esitamine (ajakulu 1 tund) on TsMS § 176 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine ning on selliselt vajalik toiming. Menetluse keskmist ajalist kestust ning menetluskulude nimekirja mahtu arvestades on nimekirja koostamiseks kulunud aeg 1 tundi põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni ulatuses. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 1175 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 11,75 x tunnitasu 100 eurot = 1175 eurot).
12.Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 315 eurot ja ekspertiisikulud 282 eurot ning kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 1175 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (1475-1175=300). 6 (7)
13.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1772 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.