5.Jätta menetluskulud Y.R kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebe kord
2-21-1635 Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
1.Pärnu Maakohtu 24.09.2021 määrusega lõpetati võlgniku Y.R pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik usaldusisikuna on menetluse kestel esitanud kohtu nõudel aruanded 27.12.2022 (parandatud kujul 21.03.24), 25.01.2024 (parandatud kujul 21.03.24), 24.09.2024 ja 01.08.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse osas. 24.09.2025 teatas võlausaldaja Placet Group OÜ, et Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 3 351,44 eurot, võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud 3 makset võlausaldajale, s.o 24.01.2024 summas 45,99 eurot, 24.09.2024 summas 389,00 eurot ja 31.07.2025 summas 31,18 eurot, kokku summas 466,17 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 2 885,27 eurot (dtl 533-535). Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud.
4.24.09.2025 teatas võlausaldaja Telia Eesti AS, et menetluse ajal on nõude katteks laekunud kokku 99,58 eurot, nõude jääk seisuga 24.09.2025 on summas 615,88 eurot (dtl 538). Võlgniku kohustustest vabastamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada.
5.25.09.2025 teatas võlausaldaja B2 Impact OÜ, et nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluses laekunud 452,48 eurot (dtl 540).
6.Samal päeval teatas võlausaldaja Holm Bank AS, et Y.R on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 19,17 eurot. Võlausaldaja nõude jääk on 118,09 eurot (dtl 544). Võlausaldaja Holm Bank AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
7.Võlausaldaja Renovum OÜ teatas kohtule, et võlgnik ei ole aruannetes kajastanud oma tegelikke sissetulekuid, vaid on neid näidanud tegelikust väiksemana, jättes välja olulised summad, sealhulgas II pensionisamba väljamakse (02.09.2022 – 3545,53 eurot) ja tagastatud tulumaksud (23.03.2023 – 1219,34 eurot; 05.03.2024 – 1219,50 eurot; märtsis 2025 – 594,93 eurot) (dtl 546-549). Võlgnikul on sissetulek ja võimalik võlausaldajatele maksta, kuid ta ei soovi oma kohustusi täita ja eelistab teha muid väljamakseid, sh muudele väidetavatele võlausaldajatele, kui seadusega pankrotivõlausaldajatele väljamaksmiseks ette nähtud väljamakseid. Sellest saab järeldada ainult tahtlikku kohustuste rikkumist võlgniku poolt. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tegutsenud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate 2
2-21-1635 summade arvestamisel vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik on realiseerinud pensioniosakud summas 3545,53 eurot, mis väljastati võlgnikule 02.09.2022, millest oleks pidanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema ning võlgnik oleks pidanud mõistlikult aru saama, et võlausaldajatele oleks pidanud pensioniosakutest väljamakseid tegema. Võlgniku pangaväljavõtete andmetel on näha, et üks kolmandik tulust võlgnik maksab hasartmängude eest. Selline tegevus on vara raiskamine FiMS § 45 lg 3 p 4 mõttes ja näitab, et võlgnik rikkus süüliselt võlausaldajate huve, suunates vahendid hasartmängudele, mitte seaduslikele võlausaldajatele. Aruandes võlgnik teatab, et töötab alla alampalga eest, kuigi on ametikohal „Vastutav klienditeenindaja“ alates 15.04.2024. Ei ole selge, miks sellisel ametikohal on niivõrd väike töötasu. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks ta ei otsi täiendavat või paremini tasustatud tööd, et parandada oma majanduslikku olukorda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid (vt PankrS § 173 lg 1). 4 aastat alla alampalga töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Võlausaldaja Renovum OÜ teatab, et tema nõude suurus on 1062,09 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikult laekunud 147,73 eurot, mis moodustab 13,91% kogu nõudest. Tasumata nõue on endiselt 914,36 eurot. Kuivõrd võlgnik Y.R ei täida oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, palub pankrotivõlausaldaja Renovum OÜ lõpetada PankrS § 175 lg 5 alusel võlgniku Y.R-i kohustustest vabastamise menetlus teda kohustustest vabastamata.
8.07.10.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ, mille kohaselt võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul sissenõudjale 1069,14 eurot (dtl 552555). Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
9.Kohus üritas võlgnikuga kontakti saada 16. ja 17.12.2025 6-l korral, et teda ära kuulata telefoni teel, kõik kõned katkestati. Võlgnik saatis kohtule sõnumi sooviga teada saada, kes talle helistab, kohus vastas võlgniku saadetud sõnumile. Võlgnik kohtule tagasi helistanud ei ole ega vastanud ka edasiselt kohtu kõnedele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
11.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3
2-21-1635 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
13.Kohus olles tutvunud võlgniku 01.08.2025 taotlusega ja esitatud aruannetega, samuti võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda Y.R-i vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
14.Kohus andis menetluse kestel võlgnikule korduvalt võimaluse täita enda kohustusi ja selgitas 07.12.2022, 03.01.2023 ja 26.01.2024 kohtunõuetes väljamaksete tegemise kohustust ja andis korduvalt tähtaegu aruannete parandamiseks ja väljamaksete tegemiseks. Samuti kuulas kohus võlgniku ära 11.03.2024. Võlgnik esitas maksekorraldused eelmiste aastate väljamaksete tegemise osas summas 295 eurot kohtule 18.03.2024 (dtl 337-346). Maksekorraldustest nähtuvalt on maksed teostanud X Y.R 24.01.2024. Perioodi 24.09.202123.09.2021 ja 01.09.2022-01.09.2023 parandatud aruanded esitas võlgnik kohtule 21.03.2024. Ilma kohtu nõudeta esitas võlgnik menetluses esmakordselt aruande 25.09.2024. Esitatud aruande lisadest nähtub, et võlgniku eest on võlausaldajatele teinud 24.09.2024 väljamakseid H Y.R kokku summas 2495,68 eurot (dtl 384-394). Kohtu nõudel esitas võlgnik lõpparuande 01.08.2025 ning selle lisadest nähtub, et X Y.R on teinud 31.07.2025 võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 200 eurot (dtl 459-478).
15.Kuigi kohus on selgitanud korduvalt võlgnikule väljamaksete tegemise kohustust ja selle arvestamise põhimõtteid, nähtub võlgniku 25.09.2024 ja 01.08.2025 esitatud aruannetest, pangakonto väljavõtetelt ja esitatud maksekorraldustest, et võlgnik ei ole aruannetes kajastanud kõiki enda sissetulekuid, ega ole 2024 ja 2025 aastal teinud väljamakseid nõutavas ulatuses. Kohtule nähtub 25.09.2024 esitatud aruandest, et võlgnik ei ole jätkuvalt aruandes kajastanud sissetulekuid ega esitanud tõendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta, kuigi omas jaanuaris 2024 ja märtsis 2024 sissetulekut, millest oleks olnud võimalik väljamakseid teha. Sarnaselt on võlgnik 01.08.2025 esitatud aruandest nähtuvalt märtsis 2025 omanud sissetulekut, millelt oleks tulnud võlausaldajatele väljamakseid teha. Nii nähtub 2024 pangakonto väljavõtetelt, et jaanuaris ja märtsis 2024 sai võlgnik sissetulekuid, millest oleks tulnud võlausaldajatele välja maksta 903,28 eurot, märtsis 2025 saadud sisstulekutest oleks tulnud teha võlgnikul võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 58,44 eurot. Kokku oleks tulnud võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel välja maksta võlausaldajatele 3657,40 eurot, võlgnik on menetluse kestel tasunud 2990,68 eurot, tasumata on väljamakseid kogu perioodi eest summas 666,72 eurot.
16.Võlausaldaja Renovum OÜ on märkinud sedagi, et esitatud konto väljavõtetelt nähtub üks kolmandik tulust võlgnik maksab hasartmängude eest. Nii nähtub 25.09.2024 esitatud aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest, et ainuüksi jaanuaris 2024 on võlgnik tasunud AS-le Eesti Loto 131,70 eurot, Trustly Group AB-le 260 eurot (dtl 395-421). Mais 2024 on võlgnik asunud Trustly Group AB asemel makseid tegema AS-le Pafer. Sarnaseid igakuised maksed on võlgnik teinud pangakontol kajastuva perioodi lõpuni, so kuni 22.08.2024. Taoline makse käitumine nähtub ka võlgniku 13.09.2025 esitatud pangakonto väljavõttelt (dtl 494-522). Näiteks jaanuaris 2025 on võlgnik teinud AS-le Eesti Loto kokku summas 27 eurot, AS-le Pafer kokku 121,96 eurot, veebruaris 2025 AS-le Eesti Loto 13,50 4
2-21-1635 eurot, AS-le Pafer 80 eurot, märtsis 2025 AS-le Eesti Loto 46,20 eurot, AS-le Pafer 280 eurot jne. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatud määras, ei ole põhjendatud, et võlgnik mängib hasartmänge. Kohustustest vabastamise eesmärgiks ei saa olla olukord, kus võlgniku eest teeb aastate jooksul osaliselt väljamakseid võlausaldajatele kolmandad isikud, väljamaksete tegemist võlausaldajatele võlgniku kontolt ei nähtu, samas saab võlgnik sissetulekuid määras, millest oleks võlgnikul endal võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha, kuid võlgnik kulutab raha hasartmängude mängimiseks.
17.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
18.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole mingilgi määral üles näidanud initsiatiivi teha võlausaldajatele väljamakseid, kuigi tema sissetulek võimaldas seda teha ja sealhulgas võimaldas sissetulek enamasti tegeleda hasartmängude mängimisega. Võlgniku eest on väljamakseid teinud kolmandad isikud, võlgniku esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu, et võlgnik ise oleks väljamakseid teinud isikutele vastavas ulatuses ülekandeid teinud.
19.Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole kohtule esitanud korrektseid aruandeid, varjates sellega andmeid oma tegeliku sissetuleku suuruse ja vara kohta ning ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud seaduses sätestatud ulatuses. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
20.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et Y.R on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus selgitas võlgnikule menetluse kestel korduvalt võlgniku kohustusi menetluse kestel, sh seda, et aruannetes tuleb kajastada kõiki enda sissetulekuid, samuti selgitas võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, mida võlgnik ei täitnud, väljamaksete tegemise kohustust on võlgniku eest osaliselt täitnud kolmandad isikud ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvat tegeles võlgnik väljamaksete tegemise asemel hasartmängudega – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlgnikule on nii pankrotimenetluse lõppemisel kui kohustustest vabastamise menetluse kestel korduvalt selgitatud tema kohustusi, võlgnik sellegi poolest enda kohustusi täitma ei ole asunud. Lisaks kirjalikult esitatud seisukohtadele ei olnud kohtul võimalik 5
2-21-1635 võlgniku suuliselt ära kuulata, kuna kohtul ei olnud võimalik võlgnikuga ühendust saada kohtule avaldatud kontaktidel.
21.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Y.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
22.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb Y.R-i kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
24.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
25.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ükski menetlusosaline menetluskulusid kohustustest vabastamise menetluses kandnud, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.