Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 1957.26 eurot, intress 766.39 eurot, viivis 119.69 eurot ning hüvitis võlgnevuse sissenõudmiskulude eest summas 25 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt X’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena välja riigilõiv summas 385 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
2-23-110783 21.11.2023.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.OK Incure OÜ esitas 14.03.2023.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt 2856,04 euro saamiseks. Kohus tegi 16.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.03.2023.a aadressil xxx. Võlgnik X esitas 22.03.2023.a nõudele e-kirjaga vastuväite ja 05.04.2023.a digitaalselt allkirjastatud vastuväite. Pärnu Maakohus andis 13.04.2023.a määrusega asja arutamiseks Harju Maakohtule. Hageja nõuded
2.Hageja on 27.04.2023.a esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja BB Finance OÜ (registrikood 11306564) ja kostja 22.12.2022.a krediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 36% aastas, krediidikulukuse määraga 41,69%, mis on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 36% aastas, lepingu periood on 60 kuud ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Klient võib tagasimakstud summasid krediidilimiidi piires uuesti kasutusse võtta. Kokku on kostja saanud krediiti perioodil 22.12.2021 – 11.09.2022 kokku summas 2280 eurot. Kostja on teinud kokku tagasimakseid summas 871,78 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 322,74. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes korduvalt tagastamata vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse ning hoolimata sellekohastest meeldetuletustest tagasimakse tähtaja ületamise kohta, mis olid kostjale saadetud 18.11.2022.a, 18.12.2022.a ja 17.01.2022.a, edastas krediidiandja kostjale 10.01.2023 lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega, loeti leping kooskõlas VÕS § 416 lg 1 krediidiandja poolt ülesöelduks 25.01.2023.a. Hageja edastas kostjale 30.01.2023 nõudekirja koos nõude loovutamise teatega. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja nõue on põhivõlgnevus 1957,26 eurot moodustub saadud krediidist 2280, millest arvatakse maha tehtud tagasimaksed põhiosa katteks 322,74 eurot.
3.Hageja intressinõue on 766,39 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: võlasumma: 1957.26 eurot intressiperiood: 22.12.2021 - 22.01.2023 intressimäär aastas: 36% perioodis intressipäevi kokku: 397
2-23-110783 intress perioodi lõpus: 766.39 eurot intressiarvestus: periood; % aastas; % päevas; summa päevas; perioodis päevi; perioodi summa 22.12.2021 - 31.12.2021 36 0.09863 1.930448
4.Lepingu põhitingimustest tulenevalt on krediidiandjal maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist 24% aastas. Viivist arvestatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivituses oldud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 119,69 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.04.2023 alljärgneva arvestuse alusel: võlasumma: 1957.26 eurot viivise periood: 25.01.2023 - 27.04.2023 viivise määr aastas: 24% perioodis päevi kokku: 93 viivis perioodi lõpus: 119.69 eurot viivise arvestus: periood; % aastas; % päevas; summa päevas; perioodis päevi; perioodi summa 25.01.2023 - 27.04.2023 24 0.065753 1.286965
119.687745
5.Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1957.26 eurot, intressi summas 766.39 eurot ja viivise summas119.69 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt sattus kostja reklaami ohvriks. Kostja oli sellel hetkel rahalises raskustes. Krediiti võttis kostja, kuna laenuandja isegi ei kontrollinud kostja krediidivõimekust. Juba siis oli kostja maksehäiretes sees. Hiljem tagasi makstes hakkas kostja vaatama, et intress on nii suur ning palus laenuandjal asja üle vaadata, et oleks lihtsam tagasi maksta. Kostja jättis kaks kuud maksmata ja selle asemel, et leida lahendus, saadeti asi koheselt inkassosse. Inkasso käitus väga ebaviisakalt ja lausa ähvardavalt. Kostja ei nõustu hageja pakutud kompromissiga tasuda nõue 50 euro kaupa kuus, kuna laenuandja pole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on sattunud laenuorjusesse, kus tekkis lumepalli efekt. Kuna enamus andsid laene kergekäeliselt ja vastutustundetult, siis tekkis olukord, kus ühe laenuga tasus kostja teist laenu. Hetkel on kostjal vähemalt 20 erinevat laenu erinevatelt laenuandjatelt kogusummas ca 70000 euro eest. Kostja on maksuvõimetu ning plaanib esitada lähiajal kohtule maksejõuetuse ja pankroti menetluse läbiviimiseks.
7.Hageja seisukoht kostja vastusele Laenuandja on laenu andes käitunud vastutustundlikult. Krediidivõimelisuse hindamisel kasutati krediidiandja poolt AccountScoringu (https://accountscoring.com/) teenust, mille abil analüüsitakse taotleja pangakonto väljavõtet. Kuigi pangakonto väljavõte on perioodi 15.01.2021 – 17.05.2021 kohta, võeti vastavalt sise-eeskirjale krediidivõimelisuse hindamise analüüsi aluseks viimase kolme kuu väljavõte, mille analüüsimise tulemusel saadi kostja keskmiseks sissetulekuks kokku 2120,72 eurot ja kuludeks kokku 700 eurot ning kostja maksevõimeks hinnati 593,00 eurot. Päringutega ei tuvastatud aktiivseid maksehäireid ning analüüsi hindamisel jõudis krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 2000 eurot, mille
2-23-110783 tagastamine 60 kuu jooksul, oli Krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Ka kostja maksekäitumine alates lepingu sõlmimisest näitab, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti, kuna kostja tasus igakuiseid arveid tähtaegselt, jäädes võlgnevusse alles alates novembrist 2022.a. Hageja teeb kompromissettepaneku selliselt, et hageja vähendab oma nõuet st kostja tasub kokku 2900 eurot 50-euroste osamaksetena. Kohtu põhjendused ja järeldused
8.Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat.
9.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on esialgne võlausaldaja BB Finance OÜ (registrikood 11306564) ja kostja 22.11.2022.a sõlminud krediidilepingu nr 1277741326998, mille kohaselt andis laenuandja kostjale kasutamiseks krediidina perioodil 22.12.2021 – 11.09.2022 kokku summas 2280 eurot. Kostja on teinud kokku tagasimakseid summas 871,78 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 322,74.
10.Pooltevaheline leping on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 52 lg 1 p 2 näeb ette, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist.
11.Kostja arvates on esialgne võlausaldaja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ta ei ole kostja majanduslikku võimekust kaalunud. Lisaks sai kostja intressi tegelikust suurusest teada alles tagasimaksete tegemise käigus. Laenuandja soovis nõude kostja vastu kiiresti inkassole üle anda ning ei soovinud probleemi lahendada. Kostja arvates ta laenu tagastama ei pea, kuna laenuandja rikkus kohustusi.
12.VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja
2-23-110783 tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks, küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Hageja on selgitanud, et enne kostjale laenu andmist hindas BB Finance OÜ kostja krediidivõimelisust. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutati krediidiandja poolt AccountScoringu teenust, mille abil analüüsiti kostja pangakonto väljavõtet. Vastavalt siseeeskirjale võeti krediidivõimelisuse hindamise analüüsi aluseks viimase kolme kuu väljavõte, mille analüüsimise tulemusel saadi kostja keskmiseks sissetulekuks kokku 2120,72 eurot ja kuludeks kokku 700 eurot ning kostja maksevõimeks hinnati 593,00 eurot. Päringutega ei tuvastatud aktiivseid maksehäireid ning analüüsi hindamisel jõudis krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 2000 eurot, mille tagastamine 60 kuu jooksul, oli Krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Ka kostja maksekäitumine alates lepingu sõlmimisest näitab, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti, kuna kostja tasus igakuiseid arveid tähtaegselt, jäädes võlgnevusse alles alates novembrist 2022.a.
14.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja on kostja majanduslikku võimekust hinnanud. Krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on piiratud. Need võimalused sõltuvad laenuvõtja enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt laenuandja hooletus. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja vastuväidetest lähtudes, annavad kostjal tekkinud makseraskused talle õigustuse vabaneda laenu tasumisest, kuna alati on võimalus väita, et laenuandja polnud piisavalt hoolas. Selline kostja seisukoht ei ole kooskõlas on vastuolus laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest.
15.Kostja on krediidilepingus nr 1277741326998 kinnitanud, et tema poolt esitatud andmed on tõesed ja täielikud, leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale ning talle ei ole teada ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada tema võimet täita lepinguga võetud kohustusi. Samuti on kostja kinnitanud, et ta on enne lepingu sõlmimist tutvunud talle esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, saanud selgitused lepingu oluliste tingimuste lepinguga kaasnevate riskide kohta ega vaja lepingut sõlmides täiendavaid selgitusi. Samuti oli kostjal võimalik tutvuda Hyba Credit toote lepingueelse teabega mis on kättesaadav .pdf failina Hyba kodulehel www.hyba.ee. Kohtu hinnangul on HyBa CREDIT krediiditoote
2-23-110783 tutvustus ja lepingu sõlmimisel ettevaatlikkusele kutsuv teave esialgse võlausaldaja poolt selgelt sõnastatud.
16.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
18.Esialgne võlausaldaja ning kostja on 22.12.2022.a krediidilepingus nr 1277741326998 krediidikulukuse määraks kokku leppinud 41.69% aastas. Kõnesolevale lepingule eelnenud ning 30.11.2021.a avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Seega 22.12.2022.a sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lgst 1 tulenevat piirmäära.
19.22.12.2022.a krediidilepingu nr 1277741326998 põhitingimuste kohaselt toimub krediidi tagasimakse ja intressi tasumine kord kuus 10.kuupäeval. Maksete tasumine toimub hiljemalt igakuisel maksepäeval krediidiandja poolt esitatavate arvete alusel. Pooled on kokku leppinud, et hiljemalt maksepäeval tuleb tasuda kas kogu kasutusse võetud krediit, osa sellest või vähemalt arvel näidatud minimaalne osamakse. Kui laekumine ületab minimaalse osamakse tasumiseks vajalikku summat, vähendatakse selle arvelt kasutusse võetud krediidi jääki või täidetakse muid krediidiandjaga sõlmitud lepingutest tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Samuti on lepingus kokku lepitud, et lepingu perioodiks on 60 kuud ning tagasimaksete arvuks 60. Kokku 60 makset on eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kohe kasutusse ja makstakse tagasi lepingu perioodi vältel.
20.Krediidilepingule nr 1277741326998 kohalduvate üldtingimuste p 2.1 näeb ette, et kui klient on krediidilimiidi kasutusse võtnud, arvestab krediidiandja eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga tasumisele kuuluva makse. Kõik lepingust tulenevad maksed tuleb tasuda vastavalt arvetele, mille krediidiandja edastab igakuiselt kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning HyBa iseteeninduse vahendusel (paberkandjal arveid krediidiandja ei väljasta). Arvetel ja iseteeninduses nähtub kogu krediidilimiidi kasutamisega seotud info ja Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Üldtingimuste p 2.2 näeb ette, et hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasub klient kogu krediidijäägi, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kui kliendil on lepingu alusel täitmata rahalisi kohustusi, võib arvel nähtuda ka viivis või võla sissenõudmise kulu tasuliste võlateadete saatmise eest. Krediidilepingule nr 1277741326998 kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) järgi võib krediidiandja lepingu igal ajal ette teatamiseta üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja krediidiandja on andnud kliendile edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et tähtaja möödumisel ja maksete tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles ja nõuab
2-23-110783 kogu võla kohest tasumist.
21.Kostja on rikkunud põhitingimustest ja üldtingimuste p-dest 2.1 ja 2.2 tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on esialgne võlausaldaja krediidilepingu nr 1277741326998 kehtivalt üles öelnud 25.01.2023.a.
22.Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, krediidilepingu nr 1277741326998 põhitingimuste ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) koosmõju alusel hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 1957.26 eurot.
23.Lisaks palub hageja enda kasuks välja mõista intressi 766.39 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on krediidilepingu põhitingimustes kokku lepitud fikseeritud intressimääras, milleks on 36% aastas (s.o 0.0986 % päevas). Lisaks on pooled kokku leppinud, et krediidilimiidi kasutamise eest tasub klient iga kuu intressi, mida arvestatakse krediidi tagastamata osalt päevade eest, mil krediit on kliendi kasutuses. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõpetamisele eelnenud päevani lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras 36% aastas, kokku summas 766.39 eurot, mis tuleneb põhiosa jäägilt 1957.26 eurot intressiperioodil 22.12.2021 - 22.01.2023.a. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, krediidilepingu nr 1125566294810 põhitingimuste ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) koosmõju alusel hageja kasuks intressina välja mõista 766.39 eurot.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 25.01.2023.a - 27.04.2023.a eest summas 119.69 eurot (viivisemääraga 24% aastas). VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on antud juhul krediidilepingu nr 1277741326998 põhitingimustest tulenev viivisemäär, milleks on 24% aastas. Samuti on viivisenõude aluseks krediidilepingule kohalduvate üldtingimuste p 2.8, mille kohaselt võib lepingujärgsete maksetega hilinemisel krediidiandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Viivise arvestamisel lepingujärgse intressimäära järgi ei tohi viivise määr ületada seadusjärgse viivisemäära kolmekordset määra. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, krediidilepingu nr 1277741326998 põhitingimuste ning sellele kohalduva üldtingimuste p 2.8 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 25.01.2023.a - 27.04.2023.a eest summas 119.69 eurot.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist tekkinud võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50
2-23-110783 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 3 täpsustab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
26.Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid – Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud, meeldetuletused kostjale 30.01.2023 (25 eurot) ja 10.02.2022 (5 eurot). Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Pooltevaheline leping lõppes 25.01.2023.a ning hageja saatis teate nõude loovutamise ja meeldetuletuse kostjale 30.01.2023.a, seega vähem kui 7 päeva möödudes. Kostjalt tuleb eeltoodust tulenevalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg-te 2 ja 3 välja mõista hüvitis sissenõudmiskulude eest summas 25 eurot.
27.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi üle 99% ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivuna tasunud 99.77 eurot. Edasises hagimenetluses on hageja tasunud täiendavat riigilõivu summas 285.23 eurot. Kohus leiab, et asjas tasutud riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.