Avalikult teatavakstegemine
20.november 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-133848; OK Incure OÜ hagi T.T. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 1853,25 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harjumaa) Dmitri Santašev ([email protected]) T.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) lihtmenetluses
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 30.11.2016 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingud nr 2872847, 2969613, 3117448 ja 4152470. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 12.12.2016 kuni 30.01.2023 kogu summas 4592,73 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Leping loeti ülesöelduks 09.05.2023. Hageja palub rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust 4152470 tulenev põhivõlgnevus 1400 eurot, intress 175,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 242,33 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315 eurot) ja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. On maksete tasumisega hilinenud juba kuupäevast 15.06.2021, kus on palunud maksepikendust, kuid nad siiski jätkati krediiti andmast, kuigi ei tasunud arveid maksetähtajaks. On kaks korda terve limiidi ära tasunud, 1 kord tasus terve krediidi tagasi kuupäeval 02.08.2019 1484.94 eurot, kuid ka siis ei ole lepingut lõpetatud vaid sama moodi võib koheselt kasutusele võtta, kuigi siis peaks ikka tegema uue krediidi analüüsi koos sissetulekute ja väljaminekutega, kuid seda ei ole tehtud. Siin on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. On krediiti kasutanud summas 4482,73 eurot ja tagasi on makstud summas 5946,61 eurot. kostja on oma limiidiulatuses ära täitnud, isegi rohkem tasunud. Kui krediidiandja oleks järginud krediiti juurde andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei oleks andnud laenu, siis ei oleks ka krediidisaajale kahju tekkinud. 3.Hageja täiendavalt lisab, et krediidiandja teostas krediidivõimelisuse kontrolli krediidikonto avamisel (29.11.2016) ja kolmel korral krediidilimiidi suurendamisel (22.02.2017, 19.06.2017 ja 29.11.2018). Kui leping on juba sõlmitud ja klient kasutab aktiivselt krediidikontot, siis ei näe ette seadus, krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjad ega ka Finantsinspektsiooni juhend kohustust krediidiandjal iga väljamakse teostamisega kontrollida ka laenaja krediidivõimekust uuesti. Antud juhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei küsinud küll krediidiandja kostjalt arvelduskonto väljavõtet, kuid varalise seisundi hindamiseks kasutas krediidiandja alternatiivseid vahendeid ja meetodeid, mis on seadusega kooskõlas. VÕS § 4034 ega Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) soovituslik juhend ei kohusta krediidiandjat ilmtingimata nõudma potentsiaalselt laenusaajalt pangakonto väljavõtet. Lisaks ei tulene seadusest krediidiandjale kohustust kontrollida, kui palju laenajal on tegelikult ülalpeetavaid
ega seda, milline töösuhte liik on laenajal tööandjaga. Nii seadus kui ka FI juhend näevad ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks peab krediidiandja tegema mõistlike pingutusi ning toimima nõuetekohase hoolsusega. Ühtlasi laenu väljastamisel kehtisid vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks krediidiasutuses asjakohased sise-eeskirjad, millest IPF Digital AS ka lähtus. KAVS §44 lg 2 sätestab, et sise-eeskiri peab tagama, et krediidiandja või -vahendaja teenuste osutamine on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja või -vahendaja hindab regulaarselt sise-eeskirja rakendamist ning ajakohastab sise-eeskirja nii, et oleks tagatud tarbijate huvide ja õiguste kaitse. Hageja hinnangul, et kui krediidiandja sise-eeskirjadest tulenevalt puudub kohustus alati nõuda arvelduskonto väljavõtet, siis krediidiandja oli õigustatud tegutseda vastavalt enda siseeeskirjades sätestatule. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
19.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. 20.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 21.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti kokku 4592,73 eurot. Vastavalt laekumiste arvestuse kohaselt (dtl 92-95) kostja tasus põhivõlgnevust 3192,73 eurot, intressi 2718,78 eurot, viivist 1,82 eurot, teenustasude katteks 56,45 eurot, kokku 5969,78 eurot, seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 4592,73 eurot tasunud. 22.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. 23.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.