Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

äriühingu AS LHV Pank arvelduskontolt nr EE667700771005155690 perioodil 18. september 2020 kuni 9. november 2021 kokku 90 235 eurot;

-

äriühingu AS Luminor Bank arvelduskontolt nr EE841700017004645250 perioodil 11. märts 2019 kuni 16. august 2021 kokku 37 405 eurot;

-

äriühingu AS SEB Pank arvelduskontolt nr EE761010220277400229 perioodil 26. veebruar 2019 kuni 17. september 2020 kokku 70 925 eurot.

Pankrotihaldur tegi päringud pankadesse, millest nähtub, et sularaha on välja võetud kostjale väljastatud pangakaartidega. Kostja ei ole sularaha väljavõtmise kohta vormistanud kassa 2

sissetuleku ja väljamineku ordereid. Kostja on tagastanud äriühingule 41 205 eurot: 15 940 eurot äriühingu AS SEB Pank arvelduskontole nr EE761010220277400229, 1985 eurot äriühingu Luminor Bank arvelduskontole nr EE841700017004645250 ja 23 280 eurot äriühingu LHV arvelduskontole nr EE667700771005155690. Kostja on jätnud tagastamata 157 360 eurot. Haldurile ei ole esitatud usutavaid selgitusi sularaha kasutamise kohta ega dokumente, millest nähtuks sularaha kasutamine äriühingu majandustegevuses. Kostja on omastanud äriühingu vara. Kostja ei ole edastanud pankrotihaldurile äriühingu täielikku raamatupidamisdokumentatsiooni. Hageja ei nõustu, et äriühingu SEB arveldusarvele EE221010220284258228 makstud sularaha 92 315 eurot tuleks nõudest maha arvata. Kostja valduses ei ole kunagi olnud pangakaarti, millega ta saaks sularaha sellele arvelduskontole sisse panna. Ainus deebetkaart oli väljastatud Jana Järvele. Kõik sissetulekud kontole on tulnud üksnes sularaha sissemaksetena. Kontolt on tehtud mõned üksikud ülekanded võlgniku teistele kontodele ja üks Maksu- ja Tolliametile, kõik ülejäänud maksed on tehtud Koduküpsis OÜ-le. Tehingud ei ole tavapärased ning viitavad võlgniku majandustegevust kahjustavale käitumisele. Äriühingu kontolt on perioodil 26. veebruar 2020 kuni 15. september 2020 makstud Koduküpsis OÜ-le 89 648 eurot. Pankrotihaldurile ei ole esitatud maksete aluseks olevaid arveid, lepinguid ega teisi alusdokumente. Tehingute tegemise ajal oli Koduküpsis OÜ juhatuse liikmeks Diana Järv. Seega oli Koduküpsis OÜ näol tegemist võlgniku pangakaardi omaniku Jana Järvega seotud äriühinguga ning järelikult on sularahana sisestatud raha eest tehtud maksed tehtud seotud isikule. Kostja juhatuse liikmena pidi nimetatud tehingute tegemisest teadlik olema. Koduküpsis OÜ-le makstud summad võivad olla käsitletavad kahjuna, mille tekkimine tuleneb võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest.

MAAKOHTU LAHEND

3

lg 2 teine lause). Äriühing peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja kahju äriühingule on tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 3-2-1197-13, p 14). Pooled ei vaidle, et kostja oli äriühingu juhatuse liige. Hageja tugineb hagis juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ning sellega äriühingule kahju tekitamisele. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on juhatuse liikme kohustus ning samas ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt RKTKo 3-2-1-129-15, p 17; ka 3-2-1-54-17, p 13.3). Maakohus nõustus hagejaga, et äriühingu arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine ning selle tagastamata jätmine, jättes seejuures sularahatehingud dokumenteerimata, saab olla käsitatav juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Ükski sarnases olukorras olev isik ei saaks ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides. Hageja väidete kohaselt on kostja võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha 198 565 eurot, millest 90 235 eurot äriühingu AS LHV Pank arvelduskontolt; 37 405 eurot äriühingu AS Luminor Bank arvelduskontolt ja 70 925 eurot äriühingu AS SEB Pank arvelduskontolt. Kostja väidab, et hageja LHV kontolt on raha välja võetud vähem, 90 235 euro asemel 90 055 eurot. Maakohus tuvastas hagi lisaks 4 oleva LHV Panga sularaha välja võtmiste väljavõtte ning hageja 20. detsembri 2024. a seisukoha lisaks 1 oleva arvestuse alusel, et hageja on arvutanud LHV Panga kontolt välja võetud sularaha kogusumma korrektselt – summad kattuvad mõlemas dokumendis ning lõppsumma on 90 235 eurot. Teistelt kontodelt hageja toodud summas sularaha väljavõtmisele kostja vastu ei vaielnud. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja on võtnud äriühingu kontodelt välja sularaha kokku 198 565 eurot. Kostja väidab, et on tagastanud hageja LHV Panga arveldusarvele sularaha sissemaksega 23 280 eurot, hageja Luminor Banki arveldusarvele 4660 eurot, 92 315 eurot hageja SEB Panga arveldusarvele EE221010220284258228 ja 21 190 eurot hageja SEB Panga arveldusarvele EE761010220277400229. Kokku väidab kostja, et ta on tagastanud sularaha 141 445 euro ulatuses ning on esitanud arvestused kostja vastuses. Hageja ei vaidlustanud, et kostja on tagastanud LHV Panga arveldusarvele sularaha 23 280 eurot, Luminor Banki arveldusarvele raha tagastamist ei vaidlusta hageja 1985 euro ulatuses ning 15 940 eurot SEB Panga arveldusarvele EE761010220277400229. Seega hageja ei vaidlusta, et kostja on maksnud äriühingule kokku tagasi 41 205 eurot, millega seoses hageja vähendas nõuet. Hageja toetub asjaolule, et ülejäänud sularaha sissemaksed on tehtud mitte

4

kostja, vaid teise isiku poolt ning arveldusarvele nr EE221010220284258228 tehtud sissemaksed ei leidnud kasutamist äriühingu huvides, vaid kanti edasi teisele äriühingule. Maakohus nõustus kostjaga, et juhatuse liige ei pea sularaha sissemakseid (sh tagasimakseid) äriühingu kontole tegema tingimata isiklikult. Kostja on selgitanud, et kandeid äriühingu arvelduskontodele tegi lisaks kostjale ka äriühingu raamatupidaja Jana Järv. Kostja esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et J. Järv oli äriühingu raamatupidaja 1. oktoobrist 2019 kuni 30. juulini 2020, alates 1. augustist 2020 on ta osutanud äriühingule raamatupidamisteenust äriühingu Lipsula Disain OÜ kaudu. Seega oli tegemist äriühingu rahaasjade korraldamisel kasutatava isikuga ning ei ole tavapäratu, et selline isik korraldab ka sularahamakseid äriühingu kontole. Kohtul ei ole võimalik tsiviilasjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt teha tõsikindlalt järeldust, et äriühingul saab olla vara puudujääk ulatuses, milles sularaha sissemaksed arvelduskontodele on toimunud, kuid milles neid on teinud teine isik. Ei ole välistatud, et sellistel asjaoludel kahju tekkimine saab olla võimalik, kuid käesoleval juhul ei ole see tõendatud. Maakohus nõustus iseenesest hagejaga, et kõik sularahatehingud peavad olema dokumenteeritud ning nende dokumenteerimata jätmisel ei ole võimalik teha kindlaks, missugustel põhjustel sularaha välja võeti ning missuguste tehingute tulemusena saadud raha arveldusarvele kanti. Selleks peaksid olema olemas kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kui need puuduvad, on kindlasti tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja kohustus on tõendada lisaks rikkumisele ka kahju ja põhjuslik seos. Kuivõrd raha on liigitunnustega asi, siis asjakohase dokumentatsioonita on kohtul võimatu jõuda järeldusele, et kontole sisse makstud sularaha ei kujutanud endast kostja välja võetud sularaha tagastamist. Järelikult ei saa antud asjaoludel kohus lugeda kahtlusteta tõendatuks ka seda, et äriühingule oleks (kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega) tekkinud ulatuses, milles sularahamaksed äriühingu kontodele on teinud muu isik. Maakohus luges tuvastatuks, et äriühingu arvelduskontodele on tehtud sularaha sissemakseid kokku 141 445 euro ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas äriühingu AS SEB Pank arvelduskontole nr EE221010220284258228 sisestatud sularaha (92 315 eurot) saab hageja kahjunõudest maha arvestada. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt need summad ei saa olla käsitatavad kostja poolt võlgnikule tagastatud summadena seetõttu, et sularaha on võlgniku kontole sisestanud J. Järv. Ainuüksi äriühingu raamatupidaja ning Koduküpsis OÜ juhatuse liikme sama perekonnanimi ei tõenda, et tegemist on seotud isikutega. Hagis on hageja nõudnud üksnes sularaha väljavõtmise ning selle tagastamata jätmisega (raha omastamisega) tekitatud kahju. Koduküpsis OÜ-le tehtud makseid puudutavad hageja esitatud asjaolud täiendavad maakohtu hinnangul seega hagi aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke väiteid TsMS § 376 lg 4 p 1 mõistes. Kui leiab tuvastamist, et maksed Koduküpsis OÜ-le 89 648 euro ulatuses poole aasta jooksul on toimunud alusdokumentideta (lepingud, arved vms) ning õigusliku aluseta, saab lugeda kostja juhatuse liikmena ka selles osas oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunuks. Hageja peab tõendama nõude rahuldamiseks kostja rikkumise – Koduküpsis OÜ-le alusetute ülekannete tegemise või selle võimaldamise kostja poolt. Konkreetsete tehingute alusdokumente ei ole pankrotihaldurile üle antud, piisab sellest, et pankrotihaldur toetub alusdokumentide puudumise asjaolule. Negatiivset asjaolu (dokumentide puudumist) ei saa hageja tõendada. Pooled esitasid kohtule andmed, missugused raamatupidamisdokumendid on

5

kostja pankrotihaldurile üle andnud. Nende seas ei ole Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavaid dokumente. Seega on hageja väide dokumentide puudumise kohta usutav ning piisavalt põhistatud. Kostja väidab, et ei saa aru, mil viisil puutub haginõudesse Koduküpsis OÜ, kuid ei ole ühtki hageja väidet ümber lükanud, sh arvestust äriühingu arvelduskontolt Koduküpsis OÜ-le üle kantud raha kohta. Ka ei ole kostja tehtud tehingute tagamaid selgitanud ega esitanud tõendeid, et ta selles osas oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning teinud tehinguid äriühingu parimates huvides. Seega puudus kostjal tehingutele selgitus ning on alust järeldada, et juhatuse liige on oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust mh rikkunud sellega, et on võimaldanud äriühingust raha suunamise Koduküpsis OÜ-sse ilma vajaliku alusdokumentatsioonita. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja juhatuse liikmena pidi olema sellistest tehingutest teadlik. Maakohus leidis, et hageja kahjunõuet vähendavana saab AS SEB Pank arvelduskontole nr EE221010220284258228 sisestatud sularaha käsitleda ulatuses, milles ei ole tehtud kontolt edasimakseid Koduküpsis OÜ-le. Kui kontole on makstud sularaha sisse kokku 92 315 eurot ning sellest 89 648 eurot on poole aasta jooksul kantud õigusliku aluseta edasi Koduküpsis OÜ-le, kuid tehtud on ka mõned maksed Maksu- ja Tolliametile ning äriühingu teistele kontodele (hageja enda selgitus), siis vähendab see hageja nõuet ikkagi 2667 euro võrra (92 315 - 89 648). Kokku tuleb seega lugeda, et kostja ei saa olla hagejale kahju tekitanud ulatuses, milles äriühingu LHV Panga arveldusarvele on makstud sularaha 23 280 eurot, Luminor Banki arveldusarvele 4660 eurot, äriühingu SEB arveldusarvele nr EE761010220277400229 on makstud sularaha 21 190 eurot ning äriühingu SEB Panga arveldusarvele nr EE221010220284258228 on makstud sularaha 2667 eurot. Kokku 51 797 eurot. Kostjal tuli nõudest vabanemiseks tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja esitada kohtule vastavad alusdokumendid. Järelikult saab lugeda tõendatuks, et kostja on põhjustanud äriühingule sularaha väljavõtmiste ja kolmandale isikule (Koduküpsis OÜ) äriühingult tehtud ülekannete ning äriühingu kontodele tehtud sissemaksete vahena varalise puudujäägi 146 768 eurot (arvestatud 198 565 -51 797). Maakohus leidis, et see on käsitletav äriühingu otsese varalise kahjuna ning luges tõendatuks, et äriühingule on tekkinud varaline kahju. Kostja rikkumine juhatuse liikmena seisnes selles, et tema isiklikult võttis selle sularaha välja ning ei tagastanud seda täiel määral äriühingule ei isiklikult ega kolmandate isikute kaudu (nt raamatupidaja teenuseid kasutades). Samuti seisnes hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et juhatuse liige võimaldas äriühingu SEB Panga arvelduskontolt nr EE221010220284258228 kanda alusdokumentideta üle 89 648 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole selliselt toimides äriühingu juhatuse liikmena käitunud heas usus ja äriühingu huve silmas pidades ega näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostja ei ole ka kummagi etteheite osas tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus leidis, et äriühingule ei oleks eeltoodud ulatuses saanud kahju tekkida, kui kostja oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumistega. Kohtu eelnevat järeldust ei muuda ka ostu-müügilepingud, mille kostja esitas enne istungit ilma ühegi selgituseta (dtl 869-874). Kostja selgitas istungil, et need tõendavad, et teatud sularaha väljamaksed ettevõtte arvelt on olnud ka tehingu tulemina vajalikud ning et 8400 eurot on arvelduskontodelt välja kantud kostjale tehingute alusel. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta müügi lepingud, millest nähtuvalt oleks justkui kostja müünud äriühingule 6

mingisugust vara ja pankrotivõlgnikul oleks kohustus arvetel märgitud summad kostjale tasuda. Maakohus nõustus hagejaga, et ainuüksi esitatud lepingud ei näita neis märgitud tehingute toimumist. Maakohus nõustus üleantud raamatupidamisdokumente käsitleva e-kirja ja akti põhjal, et pankrotihaldurile ei ole ilmselt üle antud ei neid lepinguid ega nende täitmisega seonduvat dokumentatsiooni. Neid ei ole ei aktis ega kirjas otseselt nimetatud. Ka kohtule ei ole kostja esitanud dokumente, mis tõendaks, et esitatud ostu-müügilepingutes kirjeldatud tehingud ka tegelikult toimusid. Lisaks ei ole kostja selgitanud nende tehingute majanduslikku sisu, näiteks mis tingis vajaduse osta seadmeid oma juhatuse liikmelt. Lisaks tuleb arvestada, et TsÜS § 131 lg 1 teine lause märgib selgelt, et kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Selle eelduse pidanuks kostja nende lepingute puhul selgelt ümber lükkama, tõendades, et tehingut tehes tegutses ta BAKCOS OÜ parimates huvides ning tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Seda kostja teinud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et kostja on lisaks oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud ka TsÜS § 131 lg 1 teise lause mõistes. Sellise rikkumisega põhjustatud kahju ei ole aga käesoleva hagi esemeks. Küll aga näitab eelolev, et hagis nõutava kahjunõude vähendamine ei ole neile ostu-müügi lepingutele tuginedes põhjendatud. Maakohus arvestas asja lahendamisel muu hulgas hageja väitega, et kostja ei ole pankrotihaldurile üle andnud kassat puudutavaid dokumente. Kassat puudutavateks dokumentideks on kohtule teadaolevalt eelkõige kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, mis peaks äriühingu sularahaga toimetamisest andma selge ülevaate. Sellise kohustuse (kassa kohane dokumenteerimine) täitmata jätmise luges kohus eelnevalt kostjale etteheidetavaks juhatuse liikme kohustuseks. Kostja paljasõnalised, umbmäärased ja eksitavad väited kõigi dokumentide üleandmise kohta seda seisukohta ümber ei lükka.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7

rahuldanud taotlust. Kohus rikkus rahuldamata jättes menetlusõigust. Seda eriti olukorras, kus kohus on asunud hageja eest sisustama kostja väidetavat rikkumist Koduküpsis OÜ-ga tehtud tehingute kaudu. Kohus ei võtnud seisukohta nõude vähendamise küsimuses. Kostja juhtis sellele kohtu tähelepanu 14. jaanuari 2025. a seisukohas. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on nimetatud osas nõudest loobunud või võtnud selle tagasi. Kohus lähtus menetluskulusid jaotades ebaõigesti hageja vähendatud nõude suurusest. Hageja esitas 198 565 euro suuruse nõude ning vähendas nõuet kostja esitatud tõendite tõttu 157 360 eurole, s.o 41 205 euro võrra. Menetluskulud peaksid proportsionaalselt nõude vähendamise ulatusega jääma hageja kanda. Nimetatud ulatuses oli tegemist alusetu nõudega ja menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8

jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

tõendanud, et äriühingu arvelduskontolt oleks välja võetud sularaha äriühingu huvides. Kostja ei ole ka tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tema poolt äriühingule tehtud sissemaksed. Selline äriühingu raha kasutamine juhatuse liikme poolt nn „võtan ja annan tagasi“ viisil ei ole kooskõlas äriühingu huvidega. Kui juhatuse liige teeb sissemakse äriühingu arvelduskontole, siis tuleb eeldada, et tegemist on äriühingu varaga, mitte juhatuse liikme kohustuse täitmisega seotud rahaga. Kui juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud vähemalt maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses kahju tekkimist. Kuna kostja ei ole näidanud, missugusel õiguslikul alusel on sularaha väljamaksed tehtud, tuleb ilma õigusliku aluseta tehtud makseid lugeda äriühingu kahjuks. See on põhjuslikus seoses kostja käitumisega.

10

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.