Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-15461
Kohtuasi
Märjamaa valla (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus hooldusõiguse piiramiseks ja eestkoste määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.04.2023 määrus (esialgse õiguskaitse kohaldamine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000447) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Puudutatud isikud: X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Deivi Vaht Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Suvorova C (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Suvorova Q (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Suvorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus Pärnu Maakohtu 20.04.2023 määruse resolutsiooni punktide 6 ja 7 peale läbi vaatamata.
2.Käsitleda Y 19.05.2023 kirja arvamusena mitte määruskaebusena.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 20.04.2023 määrus muutmata.
4.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2-22-15461
5.Jätta X 03.05.2023 taotlus enam tasutud riigilõivu 60 eurot tagastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 14.10.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X (laste ema) hooldusõiguse piiramiseks ning alaealistele lastele Y, C ja Q eestkoste määramiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus algatas 17.10.2022 määrusega hagita menetluse. Maakohus peatas 21.10.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras laste ema hooldusõiguse (isiku- ja varahooldusõigus) alaealiste laste suhtes ning määras alaealiste laste ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni tsiviilasjas alaealistele lastele eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 20.04.2023. Avaldaja esitas 05.04.2023 uue taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras peatada laste ema hooldusõiguse (isiku- ja varahooldusõigus) laste suhtes ning määrata laste ajutiseks eestkostjaks avaldaja tähtajaga 6 kuud alates määruse tegemisest.
1.1.Taotluse kohaselt on 21.10.2022 määrusega laste ema hooldusõigus peatatud kuni 20.04.2023. Asja menetlus on keskmisest aeganõudvam, kuna asjas tuleb läbi viia ekspertiis. Kohtul ei ole võimalik põhimenetlust 20.04.2023 seisuga lõpetada ja põhjendatud on esialgse õiguskaitse pikendamine. Jätkuv õiguskaitsevajadus on tingitud ka sellest, et käesolevaks hetkeks ei ole selgunud, kas laste ema on oma tervislikust seisundist tingituna võimeline laste eest nõuetekohaselt hoolt kandma. Laste ema on jätkuvalt haige (psüühiliselt), kuigi ei viibi hetkel enam haiglaravil. Laste ema on menetluses väitnud, et tema tervislik seisund on paranenud. Väidete tõestuseks ei ole ta esitanud ainsatki tõendit. See kõik annab alust kahelda tema väidete õigsuses. Laste ema vaimne seisund ei võimalda tal jätkuvalt laste eest nõuetekohaselt hoolt kanda. Laste ema keeldub järgimast talle spetsialistide poolt antud soovitusi lastega suhtlemisel. Lastekaitsespetsialist on korduvalt selgitanud laste emale laste tervisliku toitumisega seonduvat ja palunud, et ta ei viiks lastele kilode viisi maiustusi. Laste ema jätkab oma käitumist. Olukord on nüüdseks väljunud mõistlikkuse piiridest. Esialgse õiguskaitse jätkumise vajadust kinnistab ka 10.03.2023 määrus, milles kohus sedastab, et nõustub avaldaja ja laste esindaja seisukohtadega selles, et käesoleval juhul puudub alus esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks/muutmiseks ning laste ema hooldusõiguse taastamiseks, kuna tegemist ei ole laste huvidega kooskõlas oleva taotlusega. Menetluses tuleb välja selgitada, mis on need probleemid, miks laste ema ei ole olnud suuteline laste eest hoolitsema. Avaldaja lähtub eeldusest, et peamiseks takistuseks on laste ema tervislik seisund. Ei saa välistada ka võimalust, et laste ema ei ole lihtsalt suuteline (mitte tervislikel põhjustel) oma laste eest hoolt kandma. Lastele tuleb määrata ajutine eestkostja, kuna peataks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ainsa hooldusõigusliku vanema hooldusõigus.
2-22-15461
2.Laste ema esitas 17.04.2023 taotluse Sensus Psühhiaatria- ja Psühhoteraapia Keskusest tema suhtes tehtud sissekannete ja anamneesi väljanõudmiseks tervisliku seisundi kohta. Laste ema taotles ka kindlaks määrata lastega suhtluskorda põhjendusega, et laste suhtlemine emaga vajab menetluses kohtupoolset regulatsiooni esialgse õiguskaitse korras, et tagada laste ja ema suhtlus ning takistada avaldajal laste emast pahatahtlik võõrutamine. Laste ema viitas hagi tagamise abinõu sättele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 378 lg 3 p 2. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 20.04.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas laste ema hooldusõiguse (isiku- ja varahooldusõigus) alaealiste laste suhtes kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (p 2). Alaealistele lastele määrati ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni tsiviilasjas alaealistele lastele eestkostja määramiseni või muu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 20.10.2023. Ajutisele eestkostjale kuulub alaealiste laste isiku- ja varahooldusõigus (p 3). Rahuldamata jäeti laste ema taotlused Sensus Psühhiaatria- ja Psühhoteraapia Keskusest tema suhtes tehtud sissekannete ja anamneesi väljanõudmiseks tema tervisliku seisundi kohta (p 6) ning lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks käesoleva kohtumenetluse ajaks (p 7).
3.1.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 140 lg-le 1, § 171 lg-le 1 ja §le 172, lastekaitseseaduse § 6 lg-le 1 ning TsMS § 555 lg-tele 1, 5, 7 ja § 378 lg 3 p-dele 1 ja 7 ning asus laste huve esikohale seades seisukohale, et taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3.2.Alaealised lapsed kuulati ära 06.04.2023 SOS Lastekülas. Laste ärakuulamisel oli Y nõus jääma perekodusse ajutiselt veel elama. Kuigi nooremad lapsed avaldasid soovi koju naasta, ei jäänud muljet, et nad ei oleks perekodus viibides oma eluga rahul. Kahtluse alla ei seata laste ja nende ema hingelist seotust, kuid lähtutakse eelkõige laste parimatest huvidest stabiilse ja arengut toetava elukeskkonna järele.
3.3.Laste ema viibis oma vaimse tervise seisundi tõttu haiglaravil 21.01.2021 - 04.02.2021. Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri 13.10.2022 väljavõttest nähtub, et laste ema on väljendanud, et ei tule toime laste vajaduste täitmisega. Laste ema suutmatus hooldusõigust nõuetekohaselt täita on Y puhul väljendunud selles, et lapsel on olnud probleeme vägivaldse käitumisega oma vendadega, enesehügieeniga, enese lõikumisega ja koolikohustuse täitmisega (ei ole harjumust enam koolis käia). Y on keeldunud ravimite võtmisest. Lapse harjumuste suunamine on lapsevanema kohustus. Y on kodus võtnud oma nooremate vendade suhtes lapsevanema rolli, keda ta on püüdnud kasvatada ja ohjeldada vägivalla abil. Yl on olnud probleeme ka toitumisega, mis on olnud ebapiisav. Cl esines ema juures elades samuti vägivalla episoode, mida kinnitas ka laste ema. C on võtnud ärritudes kööginoa ja tagunud sellega vastu lõikelauda. Ta võib karjuda, nutta, füüsiliselt teisi rünnata, loopida toole ja mänguasju, võib ka ennast lüüa või hammustada, probleeme on söömisega. Q võib ärritudes karjuda, nutta, minna teistele kallale või loopida asju, kodus sõi halvasti, ei teinud vanemaga koostööd riietumisel, ei talu suurt seltskonda ja lärmakust ning on introvertne. Laste ema ei ole suutnud seada lastele toimivaid piire ega taganud lastele stabiilset ja turvalist arengut toetavat elukeskkonda. Lapsevanema sisulist rolli on asunud täitma Y, mis ei ole talle eakohane ega sobiv vastutuse ulatus. Kohtunik tajus vahetult ka lapsi ära kuulates, et Y käitub oma nooremate vendade suhtes pigem lapsevanemana kui vennana. Eelkirjeldatud probleemid on tekkinud kodus elades ja seetõttu tingitud ema suutlikkusest lapsevanema kohustusi täita. SOS Lasteküla iseloomustusest nähtub, et kõigi laste eelkirjeldatud probleemid on perekodus elades leevenenud.
2-22-15461
3.4.X on registriandmete kohaselt laste ainus hooldusõiguslik vanem, kes ei tee koostööd ajutise eestkostjaga, mis väljendub mh selles, et ta on kohtumistel varustanud lapsi suure hulga magusaga ja jätkanud oma tegevust vaatamata palvele see lõpetada. See ei lähtu mitte niivõrd laste heaolust, vaid soovist lastega suhteid parandada, kasutades selleks ebasobivat meedet. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hooldusõiguse peatamise aluseks olevad asjaolud oleksid ära langenud ja lapse ema oleks käesoleval ajal suuteline täitma hooldusõigust kõigi kolme alaealise lapse suhtes nõuetekohaselt. Laste ema ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et alates 21.10.2022 on tema vaimse tervise seisund muutunud selliselt, et ta oleks võimeline laste eest igapäevaselt hoolitsema. Tagama neile stabiilse, turvalise ja nende arengut ning heaolu toetava elukeskkonna. Nõustutakse laste esindaja seisukohaga, et ei ole teada, kas laste ema vaimne tervis on piisavalt paranenud ja kas ta on võimeline laste eest nõuetekohaselt hoolt kandma. Laste ema on jätkuvalt psüühiliselt haige, kuigi ei viibi enam haiglaravil. Pelgalt haiglaravil mitteolemine ei tähenda automaatselt, et paranenud on tema suutlikkus laste üle hooldusõigust teostada.
3.5.Vaadata tuleb pikemat perspektiivi. Sellistes vanustes lastel on võimalik hea hoolitsuse korral väga palju muuta ja tagada, et laste haridustee ja vaimne tervis on parimal moel toetatud. Samas kui praegusel momendil abi ja tugi ära võtta olukorras, kus hetkel ei ole teada asjaolusid, mis võimaldavad järeldada laste ema suutlikkust hooldusõiguse teostamisel, on suur oht, et lähedases tulevikus avalduvad lastel uuesti probleemid. Probleemid õppeedukuse ja koolikohustuse täitmisega, probleemid lähedussuhte ja stabiilsuse puudumise tõttu riskikäitumisega. Taoliste probleemide ennetamiseks vajalike abinõude kasutusele võtmiseks on olemas kiireloomuline vajadus. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud annavad aluse arvata, et hooldusõiguse peatamata jätmise korral ohustab lapse vaimset ja hingelist heaolu lapse hooletusse jätmine ja vanema suutmatus täita oma kohustusi. Kohus ei näe muud võimalust, kui vanema hooldusõigus uuesti peatada kohtumenetluse lõpuni. Sealhulgas kuni on võimalik tuvastada, milline on laste ema võimekus täita lapsevanema hooldusõigusega seonduvaid kohustusi. Laste ajutiseks eestkostjaks määrati avaldaja, keda menetluse ajaks kohustatakse korraldama laste elu. Ajutisel eestkostjal on õigus määrata laste elukohta ja võtta vastu otsuseid laste tervishoidu puudutavate küsimuste osas.
3.6.Rahuldamata jäeti laste ema tõendite kogumise taotlus. Laste ema ei ole kohtule põhjendanud, miks ta ei saa taotletavaid dokumente ise esitada. Asja lahendamisele ei annaks midagi juurde taotluse rahuldamisel saadavad andmed. Laste ema võimekus täita oma lapsevanema õigusi ja kohustusi selgub ekspertiisi tulemusena.
3.7.Rahuldamata jäeti laste ema esialgse õiguskaitse taotlus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtumenetluse ajaks. Lastele ja emale on tagatud võimalus kohtuda ning seeläbi on tagatud laste ja ema lähedaste suhete säilimine. Kohus ei pidanud võimalikuks reguleerida laste ema ja laste suhtluskorda kuupäevaliselt. Laste emal tuleb suhtlemise ajad ja kord kokku leppida ajutise eestkostjaga viisil, mis vastab eelkõige laste huvidele. Asja materjalidest ei nähtu, et ajutine eestkostja oleks teinud takistusi ema ja laste kohtumistele, v.a juhul, kui laste ema on käitunud ise konfliktselt. Määruskaebus
4.Laste ema esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja määrata lastega suhtlemiskord, kui määruskaebust ei rahuldata.
4.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus õigusvastane. Oluliselt on rikutud menetlusõigust, jättes määruse olulises osas täielikult ja sisuliselt põhjendamata. Valesti on
2-22-15461 kohaldatud materiaalõigust. Kohtu poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega lapsed on jätkuvalt emast eraldatud ja kodust ära viidud, ei ole laste tegelikele huvidele vastav ning ei ole kooskõlas tegelikult valitseva elulise olukorraga. Määruse põhjendustes ei ole laste ema seisukohti käsitletud. Selgitatud ei ole, miks laste ema väited esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Määrusest ei selgu, miks on laste eraldamine perekonnast jätkuvalt asjakohane, põhjendatud, laste huvides ja / või miks on avaldaja poolt nõutud esialgse õiguskaitse taotlused käesoleval ajahetkel ainuõiged ning eeskätt laste huvides. Asjaomased kohtu kaalutlused ja põhjendused peaksid määrusest vähemasti nähtuma.
4.2.Kohus kordab määruses avaldaja poolt esitatud ammu toimunud asjaolusid ja samas märgib, et SOS Lasteküla iseloomustusest nähtub, et kõigi laste eelkirjeldatud probleemid on perekodus elades leevenenud. Sisuliselt on lapsed hetkel perest eraldatud tuginedes oletustele, et ema võib-olla ei suuda laste suhtes hooldusõigust teostada ja probleemide ennetamiseks on vaja lapsed perest jätkuvalt eraldada. Kohus ei ole määruses kaalunud, kuidas mõjub laste psüühikale jätkuv perest eraldamine ja emaga harvad kohtumised ning kas lapse igatsus ema ja kodu järele kaalub üles viidatud perekodus viibimise eluga rahuolu. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ja eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda. Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ei anna alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega.
4.3.Traumaatilistest üleelamistest on põhjustatud, et laps Q on hakanud peale kodust eraldamist püksi pissima. Lastele tekkis peale perest eraldamist ja mitme viibimiskoha vahetusega trauma, sest elukoha vahetus toimus sunni jõul. Sundides lapsi sellisesse olukorda, kus ta tegelikult tunneb end koduse turvatunde puudumise tõttu halvasti, kaotab laps usalduse nii täiskasvanute vastu ja maailma vastu tervikuna. Lastele on kohaliku omavalitsuse lastekaitse ametnik andnud alateadvusse hoiaku, et laste ema käitub lapsi kahjustaval viisil. Õõnestatakse laste ema autoriteeti ja sellega võib kaasnedagi olukord, kus lapsed ema poolt piiride seadmist ei tunnista. Laste emale ei ole senini esitatud lapse Y õppetöö tulemusi. Kohtu osundatu on avaldaja väide, et Y täidab koolikohustust korrektselt, mitte tõendil põhinev järeldus. Lastele määratud esindaja ei ole käesolevas menetluses ega ka uue esialgse õiguskaitse taotluse raames selgitanud välja laste huve. Laste esindaja ei ole välja selgitanud, kuidas lapsed end tunnevad emast eraldatuna, kuidas see neile igapäevaselt mõjub, kas nad on üksikud, kuidas perekodus elavate laste ja kasvatajatega on suhted.
4.4.Määrusest ei selgu, miks kohus on jätnud rahuldamata laste ema taotletud suhtlemiskorra. Seadusevastane, et suhtlemiskorra määramata jätmisele ei saa esitada määruskaebust. Laste ema on edastanud kohtule nii eestkostja keeldumised panna paika lastega suhtlemise kuupäevad kui ka asjaolu, et eestkostja kontrolli all peavad ema ja laste kohtumised toimuma. Määrusest ei selgu, mille pinnalt järeldas kohus laste ema konfliktsuse. Ei ole mitte mingit õigustust ega ka vajadust kolmanda isiku juuresviibimiseks kohtumistel. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
5.1.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta jõusse maakohtu 20.04.2023 esialgse õiguskaitse määruse. Laste parimad huvid on käesolevaks ajaks tagatud. Kohtumäärus on motiveeritud ja põhjendatud. Tsiviilasjale lisatud meditsiinilistest dokumentidest nähtub, et laste ema diagnoosi kohaselt on tema käitumine olnud kaootiline ja muutub ebaadekvaatseks. Laste ema toimetulek ja käitumine võivad muutuda väga kiirelt ja ilma selge põhjuseta selliseks,
2-22-15461 kus lapsevanem ei tule enam toime kõigi igapäevategevustega. Enne ekspertiisitulemuste saabumist ei ole võimalik hooldusõigust taastada. Kohtumisel ja vestluses kõigi lastega on kujunenud arvamus, et lapsed on perekodus hästi kohanenud, nende areng on paranenud. Y õppeedukus on väga hea. Põhjuseta puudumisi ei ole olnud. C on kooliks ettevalmistatud. Lapsed on harjunud kindla päevakorraga ning nendel läheb hästi nii koolis kui lasteaias. Kõik lapsed tunnevad ennast turvaliselt. Nad võtavad aktiivselt osa kõikidest üritustest ja on käinud Saaremaal, Tartus. C on osalenud laste lauluvõistlusel. Lapsed tahavad emaga suhelda ja see võimalus on neil olemas. Ema külastusi ei ole piiratud ja need toimivad, säilitamaks laste ja vanema lähedasi suhteid.
5.2.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
5.3.Laps Y esitas 19.05.2023 enda arvamuse. Maakohus käsitles seda määruskaebusena vaidlustatud maakohtu 20.04.2023 määruse peale.
6.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Maakohtule esitati 13.06.2023 laste ema kohta kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi akt nr 2023 – 15. Maakohus rahuldas 19.10.2023 määrusega avaldaja 18.10.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ja määras alaealistele lastele ajutiseks eestkostjaks avaldaja kuni 19.04.2024.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et lapse Y 19.05.2023 kirja, milles ta soovib koju, saab käsitleda seisukohana, mitte määruskaebusena. Selles puudub TsMS §-s 662 ettenähtud sisu, mistõttu ei saa ringkonnakohus seda kirja määruskaebusena käsitleda.
9.Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 6 ja 7 peale kaebeõiguse puudumise tõttu. Maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud.
9.1.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
9.2.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Laste ema palub määruse tühistada täies ulatuses, vaidlustades sellega maakohtu määrust ka osas, milles maakohus otsustas jätta laste ema 17.04.2023 taotlused tõendite kogumiseks TsMS § 236 lg 2 tähenduses (maakohtu määruse resolutsiooni p 6) ja esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks reguleerida vanema suhtlemist lapsega TsMS § 378 lg 3 p 2 järgi rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 7). Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ei näe TsMS ette kaebeõigust. TsMS § 4771 lg 2 teine lause ja lg 4 koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 ei näe ette kaebeõigust ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele (vt ka TsMS III komm (2018), § 4771, p 3.3 d).
2-22-15461
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 alusel ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. TsMS § 551 lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. TsMS § 378 lg 3 järgi võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega.
12.Esialgse õiguskaitse rakendamine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel lähtunud menetluses esile toodud asjaoludest ja laste huvidest ning põhjendanud, miks on vajalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda tehes diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul oli laste perekonnast eraldamine ja ema hooldusõiguse peatamine kohtumenetluse ajaks põhjendatud. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Asja materjalidest nähtuvalt ei tule laste ema laste kasvatamisega toime. Laste kasvatamise rolli on peres üle võtnud vanim laps Y, kes kasutab pere teiste laste suhtes vägivalda. Vägivaldset käitumist enda ja teiste suhtes esineb ka pere teistel lastel Cl ja Ql. Y on ennast vigastanud (ennast lõikunud) ja tal on kodus ema juures elades probleeme koolikohustuse täitmisega. Kõigil pere lastel on kodus ema juures elades probleeme toitumisega. Laste vägivaldne käitumine ja toitumise probleemid kahjustavad nende tervist. Laste käitumisest võib järeldada, et nad on tihti omapäi ja pere vanim laps Y hoolitseb nooremate vajaduste eest, täites sellega vanema rolli. Eeltoodust saab järeldada, et laste ema ei ole taganud lastele stabiilset ja turvalist elukeskkonda, kus oleks tagatud laste füüsiline ja vaimne heaolu. Esile toodud asjaolud viitavad sellele, et laste emal puudub oskus täita nõuetekohaselt vanemlikke kohustusi. Laste ema ei ole saanud aru ülesannetest laste eest hoolitsemisel, kasvatamisel ja nende arendamisel (sh sotsiaalsete oskuste arendamisel). Esialgse õiguskaitse kohaldamine maakohtu poolt oli laste huvidest lähtuvalt põhjendatud. Määruskaebemenetluses ei ole põhistatud vastupidist.
14.Laste ema taotles määruskaebuses määrata lastega suhtlemiskord, kui määruskaebust ei rahuldata. Lapsega suhtlemise korraldamine on maakohtule esitatav eraldi hagita perekonnaasja menetluse avaldus TsMS § 550 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus ei lahendanud praegu põhiasja, vaid maakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebust. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks on vajadusel võimalik esitada maakohtule, mitte ringkonnakohtule.
15.Laste ema taotleb määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu 60 eurot tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 ei kohaldu esialgse õiguskaitse kohta tehtavale määrusele kaebuse esitamisel. Kohaldub RLS § 59 lg 14. Määruskaebuselt on õigesti tasutud riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus jätab rahuldamata taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2-22-15461
16.TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatas kaebuse läbi ja lahendas üks ringkonnakohtunik.
17.Esialgse õiguskaitse kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav lahend, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei otsustata. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse asja sisulisel lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
18.TsMS § 643 lg 4 (koosmõjus TsMS §-ga 659) võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule osas, millega ringkonnakohus jättis laste ema määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav TsMS § 150 lg 8 ja TsMS § 4771 lg 4 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.