Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
Märjamaa valla avaldus piirata vanemal laste isikuhooldusõigust ja võtta temalt ära varahooldusõigus ning määrata lastele eestkostja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu), esindajad vandeadvokaat Merilin Ojasaar ja vandeadvokaat Epp Lumiste Puudutatud isik A.K., esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Puudutatud isik L.K. Puudutatud isik T.K. Puudutatud isik R.K. Puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-15461 ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
Määrata OÜ Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaadi Natalja Suvorova tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 323 eurot 64 senti (sh käibemaks).
4.Määrata Deivi Vaht Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Deivi Vaht tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 163 eurot 68 senti (sh käibemaks).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-22-15461
1.Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 14. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus piirata A.K. (puudutatud isik, laste ema) hooldusõigust laste L.K. (puudutatud isik, vanim laps), T.K. (puudutatud isik, vanuselt teine laps) ja R.K. (puudutatud isik, noorim laps) (ühiselt lapsed) viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes, võtta temalt ära varahooldusõigus ning määrata laste eestkostjaks avaldaja. Avalduse kohaselt on laste ema nende ainus hooldusõiguslik vanem, kuna vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ja ainuhooldusõigus antud täielikult üle laste emale (tsiviilasi nr 2-18-12108). Emal on diagnoositud psüühikahäired ning ta on saanud alates 2022. a lõpust regulaarselt ravi. Kõige vanemal lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning pikaajaline depressioon ja ta on ennast vigastanud. Vanim laps on võtnud kodus üle lapsevanema rolli ning üritab kasvatada oma nooremaid vendi vägivallaga, ta tunneb, et peab oma ema valvama ja kontrollima. Vanim laps keeldub toidust, kuid tarbib energiajooke ja kohvi. Ka noorematel lastel on olnud käitumisprobleeme, nad võisid ärritudes ennast või teisi füüsiliselt ohustada. Kuna ema on viibinud mitu korda psühhiaatriahaiglas, on lapsed sel ajal olnud turvakodus ja kriisihooldusperes. Alates ajast, mil lapsed on asendushooldusteenusel perekodus, on nende probleemid vähenenud või kadunud, nad ei ole vägivaldsed ja nende käitumine on hea. Vanim laps hakkas koolis käima ja sööma, kuid alates 2024. a algusest on tal taas probleeme koolikohustuse täitmisega. Lapsed külastavad oma ema regulaarselt mitmel nädalavahetusel kuus ja veedavad emaga koolivaheaja. Ema juures ei ole lastele vajalikku päevarütmi, nad on üksteisega vägivaldsed ja ema ei suuda neid takistada. Suvel, kui lapsed on rohkem aega emaga, toimub lastel tagasilangus. Ema käitumine on aastaid olnud kaootiline, kord on ta rõõmsameelne ja tegus, seejärel ebaadekvaatne ja ärevuses ning temaga on keeruline kontakti luua. Ema on ennast mitu korda vigastanud. Laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oleks ema juures elades ja kasvades ohus ka edaspidi. Ema jätkaks tõenäoliselt senist käitumist ja harjumusi, mille tulemusel jääksid lapsed hooletusse. Emale on juba alates 2017. a-st osutatud kõikvõimalikku abi ja nõustamist. Sellele vaatamata on probleemid süvenenud. Hetkel ei ole võimalik pakkuda vähem piiravaid abinõusid, mis täidaksid eesmärki. Emal on jätkuvalt raskusi enese kehtestamise, laste vaba aja sisustamise ning nende hügieeni tagamise ja tervisliku toidu pakkumisega. Kuigi kõik lapsed on väljendanud soovi elada ema juures, ei ole see laste huvides. Laste parimates huvides on jääda püsivalt elama SOS lastekülla, kus on tagatud nende eest hoolitsemine, nende arendamine ja toetamine. Laste isa on avaldanud, et tal ei ole midagi selle vastu, kui lapsed elavad oma emaga, kuid ema võib asuda takistama tema ja laste kohtumisi. Ema uue elukoha järgne kohalik omavalitsus on avaldanud, et ema saab laste eest hoolitsemisega hakkama.
2.Pärnu Maakohus peatas 21. oktoobri 2022. a esialgse õiguskaitse korras ema hooldusõiguse ja määras laste ajutiseks eestkostjaks avaldaja.
3.Laste esindaja leidis, et ema ei tule toime laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega, ta vajab ise pikaajalist psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi.
4.Laste ema leidis, et avaldus on pahatahtlik. Avaldusest ei selgu, milles seisneb laste huvide kahjustamine või ema ohtlikkus laste suhtes. Lastele ei ole pakutud piisavalt teenuseid. Lapsed on emaga hingeliselt seotud ning ema tagab nende esmavajaduste rahuldamise. Emal on korralikult sisustatud kodu, ta on püüdlik, käib tööl ning on motiveeritud tulema igapäevaeluga toime. Ema saab laste kasvatamisega hästi hakkama ning lapsed soovivad temaga elada. Ema psüühikahäired ei anna alust järeldada, et ta ei saa laste kasvatamisega hakkama. Ema saab regulaarset ravi ja tema tervis on oluliselt paranenud. Ainuüksi asjaolu, et ema ei ole ideaalne lapsevanem, ei saa olla hooldusõiguse äravõtmise põhjuseks. Ema vajab nõustamist ja abi. Eksperdid on leidnud, et sobivad on pikaajalise ööpäevaringse toetusega teenused, ilma lapsi emast eraldamata. Ema pakub lastele tervislikku ja 2(8)
2-22-15461 mitmekülgset toitu ning laste ekraaniaeg ei ole märkimisväärne. Kõige vanema lapse koolist puudumine, suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega alustamine ning psüühiliste probleemide tekkimine viitab sellele, et avaldaja ei ole suutnud ennast tema suhtes kehtestada. Lapse seisund on õige ravi tõttu siiski oluliselt paranenud ning laste käitumine ema juures on muutunud stabiilsemaks. Lastelt ei ole küsitud arvamust emast eraldamise kohta.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 21. detsembri 2024. a määrusega avalduse, piiras ema isikuhooldusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning võttis emalt täielikult ära laste varahooldusõiguse. Maakohus määras laste eestkostjaks nende täisealiseks saamiseni avaldaja, andes temale täielikult laste isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse. Määruse kohaselt on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-s 1 sätestatud ohu ärahoidmiseks vajalike abinõude rakendamise eeldused ning ema hooldusõiguse piiramine ei ole ennatlik. Maakohus on andnud emale võimaluse näidata oma võimet tagada lastele turvaline elukeskkond. Lahendi tegemise ajal ei ole kohus veendunud, et ema saab hakkama laste huvide täieliku kaitsmise ja nende turvalisuse tagamisega. Menetlus on kestnud pikka aega mh selleks, et anda emale võimalus näidata, et avaldus ei ole põhjendatud. Ema vajab rohkem aega, kuid kohus ei saa jätta lahendit tegemata ja menetlust uuesti peatada. Lapsed vajavad selgust selles, kellega nad elavad. Teadmatus ja kestev kohtumenetlus põhjustab lastele ebamõistlikult pingeid ja ärevust. Kõiki esitatud asjaolusid, tõendeid ja laste ärakuulamist arvestades ei ole kõrvaldatud kahtlust, et laste emal võivad tekkida laste kasvatamisel probleemid. Ema on teinud edusamme, kuid ei ole tõendatud, et see on piisav. Ema ei ole veel võimeline tagama laste hooldusõiguse igakülgset nõuetekohast täitmist, tal on raskusi enda kehtestamise ja lastele piiride seadmisega. Emale vajalik teraapia kestab mitu aastat ning ühe aastaga, mil ema on ravi vajalikkust tunnistanud ja õiget ravi saanud, ei saa oodata lõplikke püsivaid tulemusi. Ekspertiisiakti kohaselt on emal diagnoositud segatüüpi isiksushäired, isiksuse muutus katastroofilisest elamusest, korduv depressiivne häire ja segatüüpi dissotsiatiivsed häired. Ema tervislik seisund on ebastabiilne. Ema psüühikahäire ei ole hooldusõiguse piiramise ainus põhjus. Seda, et laste heaolu oli ohustatud, on kohtud leidnud esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamisel. Lastele peab olema tagatud vaimne ja füüsiline heaolu, eakohane areng, hoolitsus ja järelevalve ning hariduse omandamine. Eriti kriitiline on tagada kõige vanema lapse koolikohustuste täitmine. Praegu on vanim laps saanud oma koolikohustustega järjele, ta teadvustab õppimise vajalikkust ja soovib õpinguid jätkata. Kui tema üle ei tehta järelevalvet, tal pole distsipliini ja ta satub tagasi vendade ja ema eest hoolitseja rolli, on tema tagasilangus ja suutmatus kooli lõpetada üsnagi tõenäoline. Ka nooremad lapsed vajavad järelevalvet. Ema hooldusõiguse piiramine on laste huvides ning hooldusõiguse piiramine ei katkesta nende suhteid emaga. Lapsed on kaitstult ja hoolitsetult SOS lastekülas ning neil on pereemaga lähedane side. Emal on võimalik taotleda hooldusõiguse taastamist, kui ta on piisavalt pika aja jooksul näidanud võimekust täita täies mahus laste ülalpidamise kohustust. Emal on vaja seada laste huvid esikohale, anda endale aega veelgi enam paraneda, õppida ja areneda. Vähem piiravaid abinõusid ei ole võimalik kohaldada. Enne kohtusse pöördumist pakuti laste emale mitmeid tugiteenuseid, kuid need ei olnud tulemuslikud. Emale on juba alates 2017. a-st osutatud kõikvõimalikku abi ja nõustamist, avaldaja on perekonda toetanud pikaajalise transporditeenusega, ühekordsete sotsiaaltoetustega, sotsiaalnõustamise teenusega, riide- ja toiduabiga, järelevalve ja peretöötajateenusega. Vaatamata sellele, et tugiisik on olnud emale pidevalt kättesaadav, tuli lapsed perest eraldada. Proovitud on kõiki abinõusid, kuid need ei täitnud oma eesmärki. Ema ei ole tõendanud, et ta on võimeline tagama lastele turvalist keskkonda ja eakohast arengut, valmistamaks neid ette iseseisvaks eluks. 3(8)
2-22-15461
6.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja ei saa olla laste eestkostjaks, kui isikuhooldusõigust on üksnes piiratud. Maakohtu määrus ei ole kooskõlas laste huvidega ega põhjendatud. Ema ei ole laste elu ja tervist ohtu seadnud ning on teinud avaldaja ja spetsialistidega koostööd. Kuigi lapsed on mitu korda ära kuulatud, ei arvestanud maakohus laste arvamustega ega põhjendanud seda.
7.Kõige vanem laps esitas samuti määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta lapse arvamuse ja soovi elada koos vendadega ema juures. Ema hoolitseb laste eest ning neil on ema juures turvaline.
8.Laste ema toetas lapse määruskaebust.
9.Avaldaja palus jätta määruskaebused rahuldamata.
10.Laste esindaja palus jätta ema määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. augusti 2025. a määrusega maakohtu määruse lastele eestkostja määramise osas ning tegi selles osas uue määruse, määrates avaldaja laste eestkostjaks isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse osas. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus muutmata. Määruse kohaselt on laste emal diagnoositud psüühikahäire, vanimal lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja pikaajaline depressioon ning noorematele lastele on koostatud rehabilitatsiooniplaanid. Ema viibis alates oktoobrist 2022 oma tervisliku seisundi tõttu psühhiaatriahaiglas, mistõttu elasid lapsed alates 12. oktoobrist 2022 kriisihooldusperes. Alates
21.oktoobrist 2022 on ema hooldusõigus esialgse õiguskaitse korras peatatud ning laste ajutiseks eestkostjaks määratud avaldaja. Lapsed viibivad alates 30. novembrist 2022 asendushooldusteenusel perekodus, vanemad lapsed õpivad koolis ja noorim laps käib lasteaias. Lapsed on külastanud oma ema tema kodus alates 19. jaanuarist 2024. Külastused toimuvad mitmel nädalavahetusel kuus, lisaks veedavad lapsed emaga koolivaheaja. Ainuüksi emal tuvastatud diagnoosid ei anna alust järeldada, et ta ei ole võimeline laste eest hoolitsema. Samas määrati lastele ajutine eestkostja põhjusel, et laste ema ei olnud võimeline oma tervise tõttu laste eest hoolitsema. Peres oli vanema rolli enesele võtnud kõige vanem laps ning nooremaid lapsi kasvatati vägivallaga. Ema ei suutnud sellist olukorda pidurdada, tegelikkuses valvas vanim laps ka ema üle. Samas oli kõige vanemal lapsel diagnoositud psüühikahäire ja ta vigastas ennast. Ajutise eestkostja määramise ajal olid laste omavahelised suhted ja suhted teistega olematud või probleemsed. Pere elukorraldus ei taganud laste eakohast arengut ja turvalist kasvukeskkonda. Menetluse ajal ei ole ema tervislik olukord taastunud määral, et lastele ei ole enam põhjendatud eestkostjat määrata. Ajal, mil lapsed asusid ajutise eestkoste all elama kriisihooldusperre ja seejärel SOS lastekülla, hakkas ema tegelema oma tervise parandamisega. Kuigi selle tulemusel ema tervislik olukord paranes, ei ole tõsist läbimurret toimunud, sest traumateraapia võtab mitu aastat aega.
4(8)
2-22-15461 Maakohus tuvastas selgelt, et kui lapsed jäävad ema hooldada, ei ole nende huvide kaitse tagatud. Maakohus luges tõendatuks, et ema ei ole suutnud hoolimata menetluse pikast ajast täita oma kohustust tagada lastele nende arengut soodustav ja turvaline kasvukeskkond. Maakohus on põhjendatult vaaginud potentsiaalse ohu võimalikkust lastele juhul, kui nad elaksid pidevalt ema juures. Olukorras, kus laste ema tervise parandamine vajab jätkuvalt ema täit tähelepanu, enne maakohtu lahendi tegemist käitus ema ebastabiilselt ja eiras laste arenguvajadusi, pidi maakohus piirama ema isikuhooldusõigust ja võtma varahooldusõiguse ära. Avaldaja on ema aidanud ja toetanud, sh nõustanud teda pikka aega. Hooldusõigus tuleks PKS § 135 lg 1 alusel täielikult ära võtta ainult juhul, mil on alust arvata, et vanem ei ole ka kunagi tulevikus võimeline hooldusõigust ise teostama. Kui vanema tegevus ohustab last, kuid ta võib tulevikus siiski olla võimeline last kasvatama, võib osutuda piisavaks piirata vanema hooldusõigust lapse elukoha määramisel. Praeguses asjas paluski avaldaja laste suhtes isikuhooldusõigust piirata. See viitab sellele, et avaldaja arvates võib olla tõenäoline, et ema võime lapsi kasvatada võib paraneda. Selleks tuleb emal siiski teha koostööd lastekaitsetöötajate ja lapsi vahetult kasvatavate isikutega. Senise menetluse põhjal ei ole see olnud sujuv. Lapsele võib määrata eestkostja mh juhul, kui vanema hooldusõigust on PKS § 134 alusel piiratud. Avaldaja on lastele sobiv eestkostja. Laste sotsiaalsed oskused on märgatavalt paranenud ajal, kui avaldaja on olnud laste ajutine eestkostja. Asenduskoduteenusel viibimise ajal on ajutine eestkostja tegelenud laste terviseprobleemidega ning lapsed on jõudnud edasi hariduses, sh huvitegevuses. Laste ema juures viibimise ajal ei ole ema olnud võimeline lapsi juhendama ega nende heaolu tagama eelkõige põhjusel, et ta ei suuda rakendada vanemlikku autoriteeti ja lapsed teevad ema juures olles seda, mida soovivad, nt kasutades iga päev tundide kaupa telefoni ja jättes hügieenitoimingud tegemata. Märkimisväärses ulatuses jätkub pere elukorralduses ema juures olles sama muster nagu enne avalduse esitamist. Laste huvide tagamiseks ei ole võimalik rakendada muid abinõusid, kui piirata laste ema isikuhooldusõigust, võtta varahooldusõigus emalt ära ja seada laste üle eestkoste. Kuna maakohus piiras laste ema isikuhooldusõigust elu- ja viibimiskohta, haridust, tervist ning varahooldust puudutavas osas, ei ole emal õigust lapsi esindada üksnes eeltoodud osas. Seetõttu saab määrata lastele eestkostja üksnes samas osas. Rahuldamata jääb laste ema taotlus kuulata üle tema arst, tugiisik ja teised isikud, koguda tõendeid psühhiaatriakliinikult ning kaasata menetlusse ema elukohajärgne kohalik omavalitsus. Arst on asjatundjana juba ära kuulatud. Tugiisikut ei ole vaja ära kuulata, sest arst on eriteadmistega isikuna juba ära kuulatud. Teiste isikute avaldatu on asja materjalide juurde lisatud. Ema elukohajärgset kohalikku omavalitsust ei ole vaja kaasata, sest menetluses on laste elukohajärgne kohalik omavalitsus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses ega kuulanud enne lahendi tegemist ära lapsi ja laste ema. Lapsed on piisavalt vanad, et arvamust avaldada. Asjaolud on ligi ühe aasta ja seitsme kuu jooksul oluliselt muutunud. Ema on saanud järjepidevat ravi ning laste heaolu ei ole tema juures elades ohus. Ringkonnakohus oleks pidanud üle kuulama ka tunnistajad, sh ema arsti ja tugiisiku. Arst andis viimati ütlusi üks aasta ja seitse kuud 5(8)
2-22-15461 tagasi. Ravi tulemusel on olukord muutunud. Kohtud ei ole esitanud PKS § 135 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtute seisukohad, et ema ei kehtesta ennast, ei sea lastele piire ega paku neile tervislikku toitu, ei ole kontrollitavad. Kui perekodus on laste elu paremaks läinud, on arusaamatu, miks on vanim laps koolist palju põhjuseta puudunud ning hakanud alkoholi tarvitama ja suitsetama. Ringkonnakohus ei kaasanud menetlusse ega küsinud arvamust ema elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes oleks saanud vaadelda lapsi ema juures viibimise ajal.
14.Laste esindaja palub jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja vastab laste huvidele. Laste ema on teinud menetluse jooksul pingutusi enda tervise tasakaalus hoidmisega, tegelenud ravi ja nõustamisega, kuid ta ei teadvusta enda puudusi laste kasvatamisel. Praegu ei ole võimalik tagada laste heaolu ja arengut vähem piiravate abinõudega. Laste emal on õigus lastega suhelda, seda aega on järjest pikendatud ja see tagab ema ja laste lähedaste suhete säilimise.
15.Avaldaja palub jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata või saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis laste ema taotlused rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus ei kuulanud lapsi ära, on selge, et laste tahe viibida ema juures ei ole nende parimates huvides. Avaldaja kirjeldas ringkonnakohtule esitatud seisukohas, kuidas lapsed naasid jaanuaris 2025 ema juurest. Kirjeldatud probleemid ilmnevad ka praegu, kui lapsed saabuvad ema juurest SOS lastekülla.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ning asi saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.PKS § 134 lg 1 alusel lapse vanemast eraldamise ja vanemalt hooldusõiguse täielikult äravõtmise või piiramise otsustamiseks peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse huvide kaitseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohus peab pidama silmas, et eelkõige on vanemal õigus oma last ise kasvatada ning temalt lapse isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Seetõttu tuleb abinõude kohaldamiseks tuvastada, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning milliste abinõudega on võimalik seda ohtu ära hoida. Seejuures tuleb täpselt tuvastada, milline oht ähvardab iga üksikut last peres kasvamise korral, ning selgitada, millised oleksid vanema hooldusõigust kõige vähem piiravad abinõud, millega on võimalik iga lapse puhul oht tema heaolule ja varale kõrvaldada. Ainuüksi asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega, ei anna veel alust last vanemast eraldada ega vanemalt hooldusõigust ära võtta või seda piirata. Ka ainuüksi see, et vanemal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist, ei anna alust vanema hooldusõigust piirata. Olukorras, kus vanem ei saa oma tervise tõttu või muul põhjusel iseseisvalt hakkama laste elu korraldamise ja laste arendamisega, on üldjuhul põhjendatud osutada vanemale abi ja juhendada teda laste kasvatamisel. Hooldusõigust piirates või ära võttes tuleb hinnata, kas asjas on võimalik rakendada leebemaid abinõusid, sh põhjendada, miks ei piisa vanema toetamiseks sotsiaalteenustest (vt ka nt RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62, p 19 ja RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787/168, p-d 15-16 ja p 18.2).
18.Lapse vanemast eraldamise ja vanemalt hooldusõiguse äravõtmise või piiramise menetlus on hagita menetlus, kus kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). Need põhimõtted kehtivad hooldusõiguse asja lahendamisel nii maa- kui ka 6(8)
2-22-15461 ringkonnakohtu menetluses, viimasel on lisaks kohustus hinnata ka uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 659, § 639 lg 1, § 662 lg 3 ja § 667 lg 3 teine lause). Hooldusõiguse võib ära võtta või seda piirata üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, peavad kohtud hindama, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (vt ka nt RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787/168, p-d 17-18).
19.Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata laste ema määruskaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlused. Kuna määruskaebuses võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, sai ringkonnakohus määruskaebust lahendades keelduda tõendite kogumisest üksnes siis, kui need olid asjakohatud.
19.1.Laste ema taotles maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses enda raviarsti ülekuulamist selle kohta, milline on ema vaimne seisund. Ringkonnakohus keeldus sellest, kuna maakohus oli raviarsti juba üle kuulanud. Iseenesest ei ole sama tunnistaja korduva ülekuulamise taotlus üldjuhul põhjendatud. Praeguses asjas soovis laste ema aga tunnistaja ülekuulamist sündmuste kohta, mis toimusid pärast raviarsti eelmist ülekuulamist, st ema vaimse seisundi muutumise kohta pärast eelmist ülekuulamist. Raviarst kuulati maakohtus üle 11. jaanuaril 2024, s.o ligi üks aasta enne ema määruskaebuse esitamist ning enam kui üks aasta ja seitse kuud enne ringkonnakohtu määruse tegemist. Maakohus on raviarsti ütluste põhjal leidnud, et emale vajalik ravi võib kesta 2-5 aastat. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et raviarsti ülekuulamise ajaks oli ravi kestnud juba aasta aega ning selle ajaga oli tehtud edusamme. Seega on võimalik, et arvestades ravi algusest ja raviarsti eelmisest ülekuulamisest möödunud aega ning raviarsti ütlusi ravi prognoosi kohta, võis laste ema seisund olla ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks paremaks muutunud. Arvestades vajadust hinnata hooldusõiguse äravõtmise aluseid võimalikult kohtulahendi tegemise seisuga, oli raviarsti ülekuulamine seega asja lahendamiseks asjakohane tõend, mistõttu pidanuks ringkonnakohus taotluse rahuldama.
19.2.Laste ema esitas taotluse kuulata üle kaks SOS lasteküla töötajat, kelle kokkuvõtted laste kohta olid maakohtus kirjalikult esitatud. Laste ema soovis nende ülekuulamisega täpsustada kirjalikes kokkuvõtetes toodut. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et olukorras, kus isiku kirjalik arvamus on kohtule esitatud, ei ole alust teda täiendavalt tunnistajana üle kuulata. Kohus võib sel juhul tunnistaja täiendavast ülekuulamisest keelduda üksnes TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel, st juhul kui ta loeb tunnistaja ülekuulamist taotlenud menetlusosalise väited, mida ta tunnistaja ütlustega soovib tõendada, tõendatuks juba muude esitatud tõenditega (vt RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894/30, p-d 10-10.4). Seega olukorras, kus laste ema soovis lükata tunnistajate ütlustega ümber tunnistajate koostatud kirjalikes kokkuvõtetes toodud seisukohti, et laste ema ei saa laste kasvatamisega hakkama, oleks ringkonnakohus saanud tunnistajate ülekuulamisest keelduda üksnes juhul, kui ta oleks emaga nõustunud. Tegu ei olnud ka asjakohatu tõendiga, kuivõrd ringkonnakohus tugines lahendit tehes mh SOS lasteküla kirjalikele kokkuvõtetele, milles toodu ümberlükkamiseks laste ema tunnistajate ülekuulamist taotles.
19.3.Kolmandaks esitas laste ema enda tugiisiku ärakuulamise taotluse. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et sama asjaolu kohta on juba ütlusi andnud ema raviarst. See ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik samadel põhjustel nagu SOS lasteküla töötajate üle kuulamata jätmine. Ringkonnakohus võis tugiisiku tunnistajana ülekuulamisest keelduda üksnes siis, kui ta oleks emaga nõustunud (vt p 19.2). Kolleegium märgib, et tugiisiku ülekuulamine ei pruugi olla asjakohane, kui tema ütlustega soovitaks tõendada meditsiinilisi eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, nt mis on laste ema diagnoos ja kuidas teda ravida. Küll aga võib tugiisik anda ütlusi selle kohta, kuidas laste ema
7(8)
2-22-15461 saab hakkama nii enda elukorraldusega kui ka lastega koos olles ning kas ja millised muutused on selles osas ajas toimunud.
20.Kooskõlas eeltooduga peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha laste emalt hooldusõiguse äravõtmise või piiramise kohta. Ema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga tuleb ringkonnakohtul koguda tõendeid, mh küsida laste ema raviarsti ja tugiisiku arvamust või kuulata nad üle. Samuti tuleb uurida, kuidas saab ema hakkama laste eest hoolitsemisega ajal, mil lapsed on temaga, küsides nt praegu iga päev laste eest hoolitsevate isikute arvamusi või kuulates nad üle või küsides arvamust ema elukohajärgselt omavalitsuselt. Menetluse pikka kestust arvestades võib olla põhjendatud kuulata vanemad lapsed uuesti ära, samuti kuulata ära noorim laps (TsMS § 5521 lg-d 1 ja 3). Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata ka seda, kas asja saab lahendada kohtuistungit pidamata (TsMS § 667 lg 3).
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
22.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Suvorova esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse, milles palub mõista lastele Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga 323 eurot 64 senti. Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud laste ema määruskaebuse ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumise ning vastuse koostamisega kokku 145 minutit. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord).
23.Laste emale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse, milles palub mõista emale Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga 163 eurot 68 senti. Taotluse kohaselt osutas esindaja laste emale riigi õigusabi, tutvudes avaldaja seisukohtadega ja koostades ema seisukohad, s.o kokku 110 minutit. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS §-dest 22 ja 23 ning korra § 2 lg-st 1 ja § 10 lg-st 3 lähtudes rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.