2-25-13486/7 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 21.11.2025 teatanud, et on tagaseljaotsuse tegemisega nõus (dtl 45). Kuivõrd muul viisil ei olnud kostjale dokumentide kättetoimetamine võimalik, toimetati kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Teadaande avaldamise kuupäev oli 30.09.2025 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 16.10.2025. Hagile vastamise tähtpäev oli 13.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Hageja on Z (isikukood XXX) pärija. Pärandaja oli xx.xx.xxxx sõlminud abielu Yiga (isikukood XXX) ning abielu lahutus jõustus 25.11.1996, kui perekonnaseisuosakonnas registreeriti Harju rajooni rahvakohtu 05.06.1972 otsus abielu lahutamise kohta. Pärandvarasse kuulub korteriomand xxx vallas xxx linnas XXX. 21.05.2025 pärimistunnistuse kohaselt kehtis abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenev ühisvararežiim ning korteriomandi kohta märkis notar, et korter on omandatud abielu jooksul, ning notaril puuduvad andmed abielu jooksul omandatud vara jagamisekohta endiste abikaasade poolt. Pärimistunnistuse alusel kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakond korteriomandi ühisomanikeks sisse hageja ning tema õiguseellase endise abikaasa Yi. Ilmnenud on aga, et korteriomand oli pärandaja poolt omandatud pärast abikaasade abieluliste suhete lõppu ja on seetõttu tema lahusvara. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulud 2108 eurot, kokku 3088 eurot (dtl 45). Kostjale toimetati hageja menetluskulude nimekiri kätte Ametlike Teadaannete vahendusel, kuid kostja seisukohta esitanud ei ole. Riigilõiv 980 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ülemäärane. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 2108 eurot (8,5 x 200 x 1,24). Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 3088 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja 2108 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.