Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-9168
Tsiviilasi
Narva linna hagi Edlen Service OÜ ja OSAÜHINGU SHINOK vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
47 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. märtsi 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Edlen Service OÜ ja Osaühingu Shinok apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. oktoober 2023
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (kostja I): Edlen Service OÜ (registrikood 12728356), juhatuse liige Eduard Lennuk Apellant II (kostja II): OSAÜHING SHINOK (registrikood 11088541), juhatuse liige Julia Tuštšenko Vastustaja (hageja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (registrikood 75039729), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. märtsi 2023 otsus osas, millega Narva linna hagi rahuldati (maakohtu resolutsiooni p-d 1-3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega
jätta Narva linna hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5) jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda Viru Maakohtu 24. märtsi 2023 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Jätta Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi rahuldamata.
2.2.Jätta menetluskulud solidaarselt Edlen Service OÜ ja OSAÜHING SHINOK kanda.
2.3.Mõista Edlen Service OÜ-lt ja OSAÜHINGULT SHINOK solidaarselt Narva linna kasuks välja menetluskulud 1615 eurot. Edlen Service OÜ ja OSAÜHINGU SHINOK apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Võtta asja materjalide juurde OSAÜHINGU SHINOK 27. oktoobril 2023 ja
6.novembril 2023 esitatud tõendid (kohtutäituri 27. oktoobri 2023 kinnitus täidetava võla suuruse kohta, kolm maksekorraldust ja kohtutäituri 2. novembri 2023 otsus täitemenetluse lõpetamise kohta). Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Narva linn (hageja) esitas 16. juunil 2022 hagi Edlen Service OÜ (kostja I) ja OSAÜHINGU SHINOK (kostja II) vastu vara tagasivõitmiseks. Hageja taotleb täitemenetluses täiteasjas nr 197/2020/1321 toimunud Narvas Võidu 17 asuva kinnisasja (registriosa nr 3599609) (kinnisasi) müümise kehtetuks tunnistamist, kostjate kohustamist anda nõusolekud kinnistusraamatus kostja II kinnisasja omanikuna sisse kandmiseks ja tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja II ja hageja 4. novembril 2014 kinnisasja tagasiostuõigusega müügilepingu (müügileping), millega hageja müüs kostjale II kinnisasja, ja kostja II kohustus investeerima kinnisasja vähemalt 300 000 eurot kahes etapis, teine neist koos kasutusloa saamisega hiljemalt 31. detsembriks 2018. Müügilepingu rikkumise tõttu mõisteti
Viru Maakohtu 20. oktoobri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5629 kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahv 12 138 eurot ja viivis. Kostja II otsust vabatahtlikult ei täitnud ja see esitati sundtäitmisele. Täitemenetluses ei ole õnnestunud nõuet täita ja hageja kogutud andmete põhjal võib eeldada, et täitmine ei ole tõenäoline ka tulevikus. Kostja II suhtes on alustatud ka muid täitemenetlusi. Kohtutäitur teavitas hagejat, et müüs kinnisasja täiteasjas nr 197/2020/1321 kostjale I. Nimetatud teises täiteasjas oli täitedokumendiks Narva notar Sergei Nikonovi 28. septembril 2020 koostatud ja tõestatud nõude loovutamise leping ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Lepinguga loovutas Eduard Lennuk kostjale I nõude kostja II vastu ja kostja II nõustus alluma sundtäitmisele. Loovutatud nõue tuleneb lepingu kohaselt Eduard Lennuki ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust. Loovutatud nõude suuruseks on 41 726 eurot 1 sent. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel oli nii kostja I kui ka kostja II esindajaks Eduard Lennuk. Enampakkumisel ostis kinnisasja kostja I, kes tasaarvestas müügihinna tasumise nõude talle loovutatud nõudega. Hageja hinnangul oli nõude loovutamise leping eesmärk luua kunstlikult kostjale II kohustus, selle sundtäitmisele pööramisel saada kinnisasi kostja I omandisse ja vabaneda investeerimiskohustustest hageja ees, samuti vältida leppetrahvi tasumist. Tekib kahtlus, kas nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutatud nõue tegelikkuses eksisteerib, ja kui see eksisteerib, kahjustas nõude loovutamine kostja II teiste võlausaldajate õigusi.
2.Kostja I nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagejal ei ole õigust müügilepingut vaidlustada. Hageja seab kahtluse alla notari ja kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse. Müügilepingu kooskõla seadusega näitab see, et notar selle tõestas. Kohtutäituri läbiviidud enampakkumine oli seaduslik ja avalik. Kostja I nõue kostja II vastu tulenes laenulepingust, millega Eduard Lennuk andis kostjale II osade kaupa alates 2018. aastast kahjumi katmiseks laenu. 1. jaanuarist 2019 kuni
31.detsembrini 2020 maksis Eduard Lennuk kostjale II kokku 39 500 eurot, mille tõendavad kassaorderid ja pangakviitungid.
3.Kostja II hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 24. märtsi 2023 otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks täitemenetluses nr 197/2020/1321 toimunud kinnisasja müügitehingu. Maakohus asendas kostjate tahteavaldused kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kinnisasja omanikuks on kostja II. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks välja menetluskulud 1615 eurot. Maakohus leidis, et täidetud on täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 187 ja 188 eeldused müügilepingu tagasivõitmiseks. Hagejal on kostja II vastu täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja seni ei ole hageja nõuet olnud täitemenetluses võimalik rahuldada. Samuti kahjustab müügileping hageja kui sissenõudja huvisid. TMS § 188 lg 2 järgi tuleb eeldada, et kostja I teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest kostjad olid teineteise lähikondsed. Mõlema kostja juhatuse liige ja ainuosanik oli müügilepingu sõlmimise ajal
Eduard Lennuk. Seega teostas Eduard Lennuk kostjate nimel tegutsedes sisuliselt iseenda majanduslikku huvi. Sissenõudja huvide kahjustamiseks ei saa lugeda iseenesest seda, et kinnisasja müügist ei laekunud vahetult raha, vaid kinnisasja eest tasuti tasaarvestusega. Nõuete tasaarvestamisel vähenevad võlgniku kohustused, mis ei ole ei võlgnikule ega tema võlausaldajatele majanduslikult kahjulik. Küll aga on nõude loovutamise leping näiline, sest kostjad ei ole tõendanud, et Eduard Lennukil üldse oleks olnud kostja II vastu nõue, mida kostjale I loovutada. Nõude loovutamise lepingus ei ole märgitud, millisest laenusuhtest tulenev nõue loovutatakse. Notar ei ole loovutatava nõude olemasolu kontrollinud ega tuvastanud ning on sellega seotud riske ka pooltele selgitanud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli vaja olukorras, kus mõlema äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks oli sama inimene, loovutada nõue notariaalse lepinguga ja täita seda sundkorras täitemenetluses. Nõude loovutamiseks ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, leping oleks võinud olla lihtkirjalik. Sundtäitmise eelduseks on võlgniku keeldumine nõuet vabatahtlikult täita. Ka ilma kohtutäituri vahenduseta oleks saanud kinnisasja kolmandale isikule müüa. Selliselt tekitati juba niigi rahalistes raskustes olevale äriühingule mh täitekulude näol juurde kohustusi, milleks ei olnud mingit vajadust. Seega ei ole kostjale II laenu andmine veenvalt tõendatud ja 28. septembril 2020 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis oli täitemenetluse aluseks, oli näilik. Kui kinnisasja müügihinnaga tasaarvestatud nõuet ei olnud tegelikult olemas, on enamus müügihinda kostjale II tasumata. Enampakkumise alghind oli 47 000 eurot ja kinnisasi müüdi alghinnaga. Kostjal I tuli ostjana tasuda 5273 eurot 99 senti, ülejäänu tasaarvestati loovutatud nõudega. Seega on kostjal II kostja I vastu 41 726 euro 1 sendi suurune nõue, mida hagejal oleks võimalik lasta täitemenetluses TMS § 111 ja § 118 alusel arestida. Samas nõude maksmapanek kostja I vastu ei pruugi olla tulemuslik. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldus, et sissenõude pööramine kostja II varale ei vii hageja nõude rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda, samuti määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 1615 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 1125 eurot õigusabikulu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõendamata, et hageja täitedokument, s.o Viru Maakohtu 20. oktoobri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-5629 on täitmisele esitatud. Seega ei saa teha ka järeldust, et sissenõude pööramisega kostja II varale ei kaasneks hageja nõude täielikku rahuldamist. Kostja II on võimeline maksma hagejale 12 138 eurot, mis temalt kohtuotsusega hageja kasuks välja mõisteti. Ainus põhjus, miks kostja II ei ole seda summat hagejale tasunud, on see, et kostja II seaduslik esindaja Yubin Qi elab Hiina Rahvavabariigis ja ta ei ole dokumente kätte saanud.
Põhjendamatu on ka järeldus, et laenu andmine kostjale II ei ole veenvalt tõendatud. Nõude loovutamise lepingut ei muuda näilikuks see, et kostjaid I ja II esindas lepingu sõlmimisel Eduard Lennuk.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb asjaolude muutumise tõttu ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel tühistada osas, millega hagi rahuldati (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas esinevad alused täiteasjas nr 197/2020/1321 toimunud kinnisasja enampakkumise müügi kehtetuks tunnistamiseks TMS §-de 187 ja 188 alusel. Hagi esitamise tingis see, et kostja II ei täitnud hageja kohtulahendist tulenevat nõuet ning seda ei õnnestunud täita ka täiteasjas nr 197/2021/2221 kostjal II vara puudumise tõttu. Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas kinnisasja müügi kehtetuks ja asendas kostjate vastavad tahteavaldused. TMS §-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1); võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (TMS § 188 lg 1) (vt ka Riigikohtu
20.detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tagasivõitmise eelduste tuvastamisel materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti ei ole maakohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme.
9.Kostja II esitas 27. oktoobril 2023 uue asjaoluna tõendid täiteasjas nr 197/2021/2221 võlajäägi (18 032 eurot 17 senti) tasumise kohta (dtl 587-588), sh maksekorraldused, millega on kohtutäiturile tasumisi tehtud kolmes jaos: 1000 eurot (dtl 590), 15 032,17 eurot (dtl 592) ja 2000 eurot (dtl 593). 6. novembril 2023 esitas kostja II kohtutäituri 2. novembri 2023 otsuse täitemenetluse täiteasjas nr 197/2021/2221 lõpetamise kohta (dtl 603-607). Esitatud tõendid on asjakohased. 27. oktoobril 2023 esitatud tõendite esitamiseks oli ringkonnakohus andnud kostjale II tähtaja ning täitemenetluse lõpetamise otsust ei saanud kostja II enne selle tegemist
2.novembril 2023 esitada. Seega tuleb tõendid võtta asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2).
10.Ringkonnakohus tuvastas 24. oktoobri 2023 istungil, et hageja nõuet Viru Maakohtu
20.oktoobri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-5629 alusel kostja II vastu täideti täiteasjas nr 197/2021/2221. Kostja II tegi kohtuistungil hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostjad tasuvad kogu täitemenetluse võla ning hageja võtab hagi tagasi. Hageja teatas 6. novembril 2023, et kompromissi ei sõlmita (dtl 609). Kostja II on täitemenetluses võla tasunud (dtl 590593) ning täitemenetlus on lõpetatud (dtl 603-607). Seega on hagi rahuldamise aluseks olnud asjaolud muutunud, st sissenõudjal (hagejal) ei ole enam võlgniku (kostja II) vastu täitedokumendist tulenevat sissenõutavat nõuet selle täitmise tõttu (TMS § 187 lg 2). Järelikult puudub alus hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnistas kinnisasja müügi täiteasjas nr 197/2020/1321 kehtetuks ning asendas vastavad kostjate tahteavaldused. Pooled ei ole ringkonnakohtu istungil määratud tähtajaks (3. november 2023) kompromissi sõlminud. Seetõttu teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
11.Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kostja II tasus täitemenetluses oleva hageja nõude alles ringkonnakohtu menetluse ajal, mis tõi kaasa täitemenetluse lõpetamise ja hagi rahuldamata jätmise, puudub alus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist suurust TsMS § 174 lg 4 alusel muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel ikkagi kostjate kanda, kuivõrd hagi esitamine oli põhjendatud ning otsuse tühistamise tõi kaasa asjaolude muutumine (võla tasumine). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjate apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
12.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS 171 lg-te 1, 2 ja § 163 lg 2 koosmõjus poolte endi kanda, kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt kostjatest tuleneva uue asjaolu tõttu ning hageja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega. Hageja
3.novembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 450 eurot. Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele ja osales esindaja kaudu kohtuistungil, millised kulud on põhjendatud ja need tuleks TsMS § 171 lg 2 üldreegli kohaselt jätta solidaarselt kostjate kanda. Samas tuleb arvestada, et hageja keeldus kostjatega kompromissi sõlmimisest, mille tõttu jäid kostjad ilma võimalusest taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole kaebuselt tasutud riigilõivu (700 eurot) tagastamist. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud)
Täiendatud 23.11.2023 lahendiga: Resolutsioon
Rahuldada Edlen Service OÜ taotlus täiendava otsuse tegemiseks. Täiendada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9168 resolutsiooni järgmiselt:
„6. Tühistada Viru Maakohtu 22. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9168 kohaldatud hagi tagamise abinõud ning kustutada kinnisasjale asukohaga Võidu prospekt 17, Narva (registriosa number 3599609) Narva linna kasuks seatud käsutamise keelumärge.“
3.Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.