Otsuse avalikult teatavaks- 13. november 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-10973
Tsiviilasi
H. T. i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik H. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX); usaldusisik Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja H. T. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada H. T. i kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS) H. T. i pankrotivarast.
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583; e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. detsembril 2023 kell 11.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada H. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13. novembril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud H. T. i kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.H. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 02.08.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-10973). Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Võlgnik töötab XXX OÜ-s XXXna ja tema sissetulekuks on töötasu 900 eurot. Igakuised väljaminekud on ligikaudu 360 eurot: eluasemekulud keskmiselt 280 eurot, kulutused toidule 50 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot, transpordikulud 10 eurot ning sidekulud 8 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku selgituse kohaselt on makseraskused tekkinud palga vähenemise ja elu kallinemise tõttu. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 17 202,49 eurot.
2.Kohus võttis 12.09.2023 määrusega H. T. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Einar Vallandi. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 30.10.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
5.Võlgnik sündis XXXl. Põhihariduse omandas XXX, kesk-erihariduse XXX. Perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX oli võlgnik abielus A. T. iga. Abielu lõppes XXX tõttu. Abielust sündis XX.XX.XXXX XXX, XX.XX.XXXX XXX ja XX.XX.XXXX XXX. Kõik lapsed töötavad. XXXd elavad XXX võlgnikuga samas majas, kuid erinevates korterites, XXX elab XXX. Võlgnik elab XXX kahetoalises ahiküttega üürikorteris. XXXd on lubanud ema aidata küttepuude varumisel ja muus. Võlgnik on töötanud XXX ja XXX alal. Viimastel aastatel on töötanud XXXna erinevate tööandjate juures. Alates XXXX. aasta novembrist töötab võlgnik XXXna XXX OÜ-s. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku maksustatav brutotulu 2013. aastal 2659,75 eurot, 2014. aastal 1897,74 eurot, 2015. aastal 2475,10 eurot, 2016. aastal 2606,52 eurot, 2017. aastal 2790,56 eurot, 2018. aastal 4538,59 eurot, 2019. aastal 6640,44 eurot, 2020. aastal 5824,75 eurot, 2021. aastal 9877,87 eurot ja 2022. aastal 15 257,05 eurot. 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul teenis võlgnik XXX OÜ-lt brutotöötasu 9949,65 eurot (keskmine brutotasu 1243,71 eurot kuus, keskmine netotasu 1063,09 eurot kuus). Vara
6.Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuulub märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Ei ole teada võimalusi võlgniku vara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks on tema teenitav töötasu, mis laekub võlgniku arvelduskontole nr XXX AS-s LHV Pank. Kohustused
7.Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi
Bondora AS Coop Finants AS Revensen OÜ
PLACET GROUP OÜ
AS Inbank Finance IPF Digital AS Bigbank AS Swedbank AS
Usaldusisik ei ole aruande koostamisel püüdnud välja selgitada kõiki kõrvalnõudeid, mida võlausaldajad saavad esitada. Maksejõuetus
8.Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada teoreetilist võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et võlgniku sissetulek püsib tulevikus enam-vähem sama suurena, kui see on olnud 2023. aasta esimese kaheksa kuu jooksul (netotasu keskmiselt 1063,09 eurot kuus), on sissetulekust seaduse kohaselt arestitav kuni 310 eurot kuus. Sellise tempoga kuluks kõikide võlgniku teadaolevate kohustuste täitmiseks vähemalt kuus aastat. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kui võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgnikul ei ole mõtet siduda end kolmest aastast pikema fikseeritud maksegraafikuga. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (haigestumine, töö kaotus vms) tegelikult täita. Võlgnik on minevikus küllaltki intensiivselt mänginud hasartmänge, kuid käesolevalt seadis võlgnik e-maksuameti kaudu enesele hasartängude mängimise piirangu alates 27.10.2023 kuni 27.10.2026. Juhul, kui kohus peab võimalikuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
soovitab usaldusisik välja kuulutada võlgniku pankroti ning samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (FiMS § 18 lg 2 p 2). Võlgniku väitel hakkas ta laene kasutama umbes 5 – 6 aastat tagasi, kui tema maksustatav sissetulek oli suhteliselt väike. Juba esimeste laenude võtmine ei pruukinud olla kooskõlas võlgniku tolleaegse tulu teenimise võimega. Võlgniku kinnitusel ei olnud enne 2022. aastat võetud laenude maht suur ning need kohustused on täidetud 2022. aastal võetud laenude arvel. Tagastamata on alates 2022. aastast võetud laenud, millest suur osa kulus hasartmängude mängimiseks. Viimastel aastatel on võlgniku sissetulek märkimisväärselt suurenenud. 2023. aastal teenitud sissetulek on nii suur, et mõistliku majandamise korral peaks sellest piisama kõigi igapäevaeluga seotud kulude katmiseks ning peaks kogunema säästegi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on osaliselt tingitud sellest, et ta püüdis varasematel aastatel oma igapäevase eluga seotud kulusid osaliselt katta laenatud raha arvel. Hiljem oli tarvis laene ja nende kõrvalkulusid katta uute laenude arvel. Väidetavalt lootuse tõttu teenida tulu, hakkas võlgnik mängima hasartmänge, kuid tulu ta sellega ei teeninud, vaid see osutus märkimisväärseks kuluks. Hasartmängude mängimine aitas oluliselt kaasa püsiva maksejõuetuse kujunemisele. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul ei ole see kulu end õigustanud. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg, kuid ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvatavasti kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2022. aasta jooksul, kuid nähtavasti alles 2023. aastal jõudis võlgnik äratundmisele, et pikema aja jooksul tehtud piisavalt läbimõtlemata valikute tegemise tõttu kuhjunud varaliste kohustuste täitmine ei ole talle jõukohane. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude osalisekski katmiseks.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu (netotasu keskmiselt 1063,09 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 21 882,75 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud H. T. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab H. T. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse
üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on mänginud hasartmänge lootuses mängimise abil oma varalist olukorda parandada, ei saa kohtu hinnangul antud juhul võlgniku kergemeelset ja mõtlematut käitumist pidada tahtlikuks või raskelt hooletuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja vara raiskamiseks. Võlgnik on seadnud endale alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX hasartängude mängimise piirangu, mida ei saa vaidlusalusel perioodil muuta ega tühistada. Valitud tähtaja möödudes tuleb Maksu- ja Tolliameti peetavast nimekirjast kustutamiseks esitada eraldi avaldus. Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates anda võlgnikule võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FiMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.11.2024. Usaldusisiku tasu
13.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16 pooltundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot . Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Einar Vallandile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik ajutise halduri tasu hüvitamine. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.